{"küsimus": "Ühemunakaksikud on...", "vastusevariandid": ["ühest soost", "eri soost", "nii ühest kui ka eri soost."], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Laps pärib...", "vastusevariandid": ["võrdsel hulgal geene isalt ja emalt", "enamiku geene emalt", "enamiku geene isalt."], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Sugukromosoomid asuvad...", "vastusevariandid": ["keharakkudes", "sugurakkudes", "nii keha- kui ka sugurakkudes."], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Inimese sugurakkudes on..", "vastusevariandid": ["23 paari kromosoome", "23 kromosoomi", "46 kromosoomi"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Kartulimugul on kartulitaime...", "vastusevariandid": ["juur", "vili", "maa-alune vars."], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Kartulite paljundamine mugulatega on...", "vastusevariandid": ["suguline", "vegetatiivne", "eoseline paljunemine."], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Viljastumine toimub...", "vastusevariandid": ["tupes", "munajuhas", "emakas", "munasarjas."], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Mis eluslooduse rühma kuulub samblik?", "vastusevariandid": ["algloomad", "bakterid", "seened", "taimed", "loomad"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Mis vastab tõele kalade kasvamise kohta?", "vastusevariandid": ["Kala kasvab kuni 1-aastaseks saamiseni", "Kalad kasvavad kogu elu", "Kalad kasvavad kuni saavutavad suguküpsuse"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Mille kaudu toimub vee aurumine?", "vastusevariandid": ["vars", "juur", "õhulõhe", "kroonleht", "juhtkude"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Tuultolmjejatel tekivad isassugurakud...", "vastusevariandid": ["tolmukas", "emakasuudmes", "sigimikus"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Tuultolmjejatel tekivad emassugurakud...", "vastusevariandid": ["tolmukas", "emakasuudmes", "sigimikus"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Tugevad rinnalihased...", "vastusevariandid": ["liigutavad tiibu", "teevad kehakaalu kergemaks", "aitavad lendamisel tüürida", "kaitsevad tolmu", "tuule eest", "aitavad rändel orienteeruda."], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Sabasuled...", "vastusevariandid": ["liigutavad tiibu", "teevad kehakaalu kergemaks", "aitavad lendamisel tüürida", "kaitsevad tolmu", "tuule eest", "aitavad rändel orienteeruda."], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Maa magnetvälja tajumine...", "vastusevariandid": ["liigutab tiibu", "teeb kehakaalu kergemaks", "aitab lendamisel tüürida", "kaitseb tolmu", "tuule eest", "aitab rändel orienteeruda."], "vastus": 5, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Kerge luustik...", "vastusevariandid": ["liigutab tiibu", "teeb kehakaalu kergemaks", "aitab lendamisel tüürida", "kaitseb tolmu", "tuule eest", "aitab rändel orienteeruda."], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Silmamuna kattev kile...", "vastusevariandid": ["liigutab tiibu", "teeb kehakaalu kergemaks", "aitab lendamisel tüürida", "kaitseb tolmu", "tuule eest", "aitab rändel orienteeruda."], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline mõiste kirjeldab ühele poolele kasulikku/teisele kahjulikku suhet", "vastusevariandid": ["sümbioos", "lagundamine", "parasitism"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline mõiste kirjeldab mõlemale poolele kasulikku suhet", "vastusevariandid": ["sümbioos", "lagundamine", "parasitism"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline mõiste kirjeldab ühe aine muutumist teiseks aineks või teisteks aineteks", "vastusevariandid": ["sümbioos", "lagundamine", "parasitism"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Igasse pudelisse pandi 25 g pagaripärmi. Pudelitesse A ja B lisati mõlemasse üks teelusikatäis suhkrut/pudelitesse C ja D lisati mõlemasse üks teelusikatäis soola. Pudelid suleti õhukindlalt õhupallidega. Pudelid A ja C pandi üheks tunniks sooja ruumi (35°C) ja pudelid B ja D külma ruumi (10°C). Millise pudeli õhupall täitus kõige suurema hulga gaasiga?", "vastusevariandid": ["A", "B", "C", "D"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Millist organismirühma väide iseloomustab? Nad on väikseimad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused.", "vastusevariandid": ["algloomad", "bakterid", "viirused"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Millist organismirühma väide iseloomustab? Neil puudub iseseisev paljunemisvõime.", "vastusevariandid": ["algloomad", "bakterid", "viirused"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Millist organismirühma väide iseloomustab? Nad on üherakulised rakutuumaga organismid.", "vastusevariandid": ["algloomad", "bakterid", "viirused"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Millist organismirühma väide iseloomustab? Neil puudub ainevahetus/nad ei toitu ega hinga.", "vastusevariandid": ["algloomad", "bakterid", "viirused"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Millist elundkonda see haigus kahjustab: salmonelloos?", "vastusevariandid": ["immuunsüsteem", "seedeelundkond", "hingamiselundkond", "närvisüsteem"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Millist elundkonda see haigus kahjustab: Covid-19?", "vastusevariandid": ["immuunsüsteem", "seedeelundkond", "hingamiselundkond", "närvisüsteem"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Millist elundkonda see haigus kahjustab: AIDS?", "vastusevariandid": ["immuunsüsteem", "seedeelundkond", "hingamiselundkond", "närvisüsteem"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Millist elundkonda see haigus kahjustab: lastehalvatus?", "vastusevariandid": ["immuunsüsteem", "seedeelundkond", "hingamiselundkond", "närvisüsteem"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Millises seedekulgla osas toimub rasvade lõhustumine lipaasi ja sapi toimel?", "vastusevariandid": ["suuõõs", "peensool", "jämesool", "kaksteistsõrmiksool", "pärasool"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Millises seedekulgla osas toimub vee tagasiimendumine?", "vastusevariandid": ["suuõõs", "peensool", "jämesool", "kaksteistsõrmiksool", "pärasool"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Millises seedekulgla osas toimub lõhustumissaaduste imendumine verre?", "vastusevariandid": ["suuõõs", "peensool", "jämesool", "kaksteistsõrmiksool", "pärasool"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Millises seedekulgla osas toimub tärklise lõhustumine amülaasi toimel?", "vastusevariandid": ["suuõõs", "peensool", "jämesool", "kaksteistsõrmiksool", "pärasool"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Millises seedekulgla osas toimub seedumatute jääkainete kogunemine?", "vastusevariandid": ["suuõõs", "peensool", "jämesool", "kaksteistsõrmiksool", "pärasool"], "vastus": 4, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline sõna sobib lünka? Kopsuveenides voolab ___ veri.", "vastusevariandid": ["hapnikuvaene", "hapnikurikas", "kopsu", "südamesse", "kehasse", "ajju"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline sõna sobib lünka? Kopsuarteritest liigub veri ___.", "vastusevariandid": ["hapnikuvaene", "hapnikurikas", "kopsu", "südamesse", "kehasse", "ajju"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline sõna sobib lünka? Pärast hapnikuga rikastamist liigub veri mööda kopsuveene ___.", "vastusevariandid": ["hapnikuvaene", "hapnikurikas", "kopsu", "südamesse", "kehasse", "ajju"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Mille jaoks on taimedel välja kujunenud järgnev kohastumus - tolmukaniidid on pikad ja rippuvad?", "vastusevariandid": ["loomlevi", "tuullevi", "vesilevi", "putuktolmlemine", "tuultolmlemine", "isetolmlemine"], "vastus": 4, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Mille jaoks on taimedel välja kujunenud järgnev kohastumus - viljadel esinevad haakjad lisemed?", "vastusevariandid": ["loomlevi", "tuullevi", "vesilevi", "putuktolmlemine", "tuultolmlemine", "isetolmlemine"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Mille jaoks on taimedel välja kujunenud järgnev kohastumus - taimedel on tolmpeened seemned?", "vastusevariandid": ["loomlevi", "tuullevi", "vesilevi", "putuktolmlemine", "tuultolmlemine", "isetolmlemine"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Mille jaoks on taimedel välja kujunenud järgnev kohastumus - õied on suured ja värvilised?", "vastusevariandid": ["loomlevi", "tuullevi", "vesilevi", "putuktolmlemine", "tuultolmlemine", "isetolmlemine"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Millised liikumisorganid on käsnadel?", "vastusevariandid": ["lihaseline jalg", "ujujalad", "lülilised jalad", "võrguniit", "tiivad", "puuduvad"], "vastus": 5, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Millised liikumisorganid on ämblikulaadsetel?", "vastusevariandid": ["lihaseline jalg", "ujujalad", "lülilised jalad", "võrguniit", "tiivad", "puuduvad"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Millised liikumisorganid on limustel?", "vastusevariandid": ["lihaseline jalg", "ujujalad", "lülilised jalad", "võrguniit", "tiivad", "puuduvad"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline liikumisviis on käsnadel?", "vastusevariandid": ["kõnnib", "ei liigu", "roomab", "lendab", "ujub"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline liikumisviis on ämblikulaadsetel?", "vastusevariandid": ["kõnnib", "ei liigu", "roomab", "lendab", "ujub"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline liikumisviis on limustel?", "vastusevariandid": ["kõnnib", "ei liigu", "roomab", "lendab", "ujub"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Miks on parasiitidel vaja peremeest või toiduobjekti vahetada?", "vastusevariandid": ["See kohastumus aitab talvel ellu jääda.", "See kohastumus aitab levitada puukentsefaliiti.", "See kohastumus annab rohkem eri toitaineid ja vitamiine.", "See kohastumus aitab kaasa nende laialdasemale levikule."], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Lindude kõige enam arenenud meel on haistmine.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Maod tajuvad maapinna võnkeid.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Kaslased kombivad kompekarvade abil.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Kalade ujupõis aitab vees õiget suunda leida.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Kahepaiksed haistavad kaheharulise keele abil.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Maks toodab sappi.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Sisenõrenäärmed toodavad hormoone.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Munandites valmivad munarakud.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Punased vererakud valmistavad antikehi.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Kiletiivalistel on tugevad kitiinist kattetiivad ja lendamiseks sobivad kilejad tagatiivad.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Liblikad arenevad täismoondega.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Organism, kelle sooles arenevad laiussi vastsed, on parasiit.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Taimede elundkonnad on juur, vars, leht, õis.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Õistaimed paljunevad ainult suguliselt.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Vegetatiivse paljunemise korral on pärilik muutlikkus väga suur.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Kas see selgroogsete loomade kohta käiv väide on tõene või väär? Järeltulijatel on üks vanem.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Kas see selgroogsete loomade kohta käiv väide on tõene või väär? Neil esineb nii kehaväline kui ka -sisene viljastumine.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Kas see selgroogsete loomade kohta käiv väide on tõene või väär? Partneriks sobib iga liigikaaslane.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Kas see selgroogsete loomade kohta käiv väide on tõene või väär? Järeltulijad on vanemate täpsed koopiad.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Samblikud kuuluvad seeneriiki.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Kärbseseente ja puude vahel esineb parasitism.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Pärmseened on hulkraksed seened.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Rakukest esineb nii taime- kui ka seenerakul.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali eluviisi kirjeldusele kõige paremini vastav(ad) juhtiv(ad) meel(ed): Hangib päeval toitu (nt putukaid) kiirel lennul või seirab saaki suurelt kõrguselt.", "vastusevariandid": ["Kuulmine/kuulmismeel", "Haistmine/haistmismeel;kompimine/kompimismeel", "Nägemine/nägemismeel"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali eluviisi kirjeldusele kõige paremini vastav(ad) juhtiv(ad) meel(ed): Liigub ja otsib toitu maa-alustes käikudes.", "vastusevariandid": ["Kuulmine/kuulmismeel", "Haistmine/haistmismeel;kompimine/kompimismeel", "Nägemine/nägemismeel"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali eluviisi kirjeldusele kõige paremini vastav(ad) juhtiv(ad) meel(ed): Peab jahti hämaras või pimedas lennates või varjepaigast kiireid sööste tehes.", "vastusevariandid": ["Kuulmine/kuulmismeel", "Haistmine/haistmismeel;kompimine/kompimismeel", "Nägemine/nägemismeel"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali paarile vastav õige liikidevahelise suhte tüüp: Toomingas ja võrgendikoi.", "vastusevariandid": ["parasitism", "kisklus", "sümbioos", "konkurents"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali paarile vastav õige liikidevahelise suhte tüüp: Euroopa naarits ja mink.", "vastusevariandid": ["parasitism", "kisklus", "sümbioos", "konkurents"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali paarile vastav õige liikidevahelise suhte tüüp: Ilves ja metskits.", "vastusevariandid": ["parasitism", "kisklus", "sümbioos", "konkurents"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali paarile vastav õige liikidevahelise suhte tüüp: Kask ja kaseriisikas.", "vastusevariandid": ["parasitism", "kisklus", "sümbioos", "konkurents"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Leia igale bioloogia valdkonnale sobiv uurimisobjekt: Botaanika.", "vastusevariandid": ["linnud", "bakterid", "taimed", "fossiilid"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Leia igale bioloogia valdkonnale sobiv uurimisobjekt: Ornitoloogia.", "vastusevariandid": ["linnud", "bakterid", "taimed", "fossiilid"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Leia igale bioloogia valdkonnale sobiv uurimisobjekt: Mikrobioloogia.", "vastusevariandid": ["linnud", "bakterid", "taimed", "fossiilid"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Leia igale bioloogia valdkonnale sobiv uurimisobjekt: Palentoloogia.", "vastusevariandid": ["linnud", "bakterid", "taimed", "fossiilid"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali elundkonnale vastav ülesanne: hingamiselundkond.", "vastusevariandid": ["kindlustab organismi gaasivahetuse", "teeloodab sugurakke ja tagab uue organismi arengu", "juhib organismi kõiki talitlusi", "eemaldab kehast vedelad jääkained"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali elundkonnale vastav ülesanne: suguelundkond.", "vastusevariandid": ["kindlustab organismi gaasivahetuse", "teeloodab sugurakke ja tagab uue organismi arengu", "juhib organismi kõiki talitlusi", "eemaldab kehast vedelad jääkained"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali elundkonnale vastav ülesanne: närvisüsteem ja/või hormoonsüsteem.", "vastusevariandid": ["kindlustab organismi gaasivahetuse", "teeloodab sugurakke ja tagab uue organismi arengu", "juhib organismi kõiki talitlusi", "eemaldab kehast vedelad jääkained"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali elundkonnale vastav ülesanne: erituselundkond.", "vastusevariandid": ["kindlustab organismi gaasivahetuse", "teeloodab sugurakke ja tagab uue organismi arengu", "juhib organismi kõiki talitlusi", "eemaldab kehast vedelad jääkained"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali antud rasestumisvastase vahendi kohta käiv väide: Hormoontabletid ehk n-ö beebipillid.", "vastusevariandid": ["Pärsib munaraku valmimist ja liikumist munajuhasse.", "Takistab viljastumist ja idulase pesastumist emakas.", "Takistab spermidel tungida naise suguelunditesse.", "Seksuaalelust loobumine ovulatsioonile eelnevatel ja järgnevatel päevadel"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali antud rasestumisvastase vahendi kohta käiv väide: Emakasisene vahend ehk n-ö spiraal.", "vastusevariandid": ["Pärsib munaraku valmimist ja liikumist munajuhasse.", "Takistab viljastumist ja idulase pesastumist emakas.", "Takistab spermidel tungida naise suguelunditesse.", "Seksuaalelust loobumine ovulatsioonile eelnevatel ja järgnevatel päevadel"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali antud rasestumisvastase vahendi kohta käiv väide: Meeste kondoom.", "vastusevariandid": ["Pärsib munaraku valmimist ja liikumist munajuhasse.", "Takistab viljastumist ja idulase pesastumist emakas.", "Takistab spermidel tungida naise suguelunditesse.", "Seksuaalelust loobumine ovulatsioonile eelnevatel ja järgnevatel päevadel"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali antud rasestumisvastase vahendi kohta käiv väide: Bioloogiline ehk kalendermeetod.", "vastusevariandid": ["Pärsib munaraku valmimist ja liikumist munajuhasse.", "Takistab viljastumist ja idulase pesastumist emakas.", "Takistab spermidel tungida naise suguelunditesse.", "Seksuaalelust loobumine ovulatsioonile eelnevatel ja järgnevatel päevadel"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali vererakkudele vastav ülesanne: punased vererakud.", "vastusevariandid": ["hapniku transportimine", "osalemine vere hüübimises", "võitlus organismi tunginud mikroobide ja võõrkehadega"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali vererakkudele vastav ülesanne: valged vererakud.", "vastusevariandid": ["hapniku transportimine", "osalemine vere hüübimises", "võitlus organismi tunginud mikroobide ja võõrkehadega"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali vererakkudele vastav ülesanne: vereliistakud.", "vastusevariandid": ["hapniku transportimine", "osalemine vere hüübimises", "võitlus organismi tunginud mikroobide ja võõrkehadega"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali loetelu toiduainetest, mis kuuluvad antud klassi: valgud.", "vastusevariandid": ["rukkileib, kartul, õun, mahl", "pähklid, vahukoor, margariin, õli", "muna, kala, kohupiim, hernes"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali loetelu toiduainetest, mis kuuluvad antud klassi: süsivesikud.", "vastusevariandid": ["rukkileib, kartul, õun, mahl", "pähklid, vahukoor, margariin, õli", "muna, kala, kohupiim, hernes"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali loetelu toiduainetest, mis kuuluvad antud klassi: rasvad.", "vastusevariandid": ["rukkileib, kartul, õun, mahl", "pähklid, vahukoor, margariin, õli", "muna, kala, kohupiim, hernes"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali veresoonele vastav omadus: kapillaar.", "vastusevariandid": ["Paksud seinad/suur läbimõõt", "suur läbiõõt, õhemad seinad, esinevad klapid", "Peenikesed/väike läbimõõt/õhukeseseinalised/seintel lihaskiht puudub"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali veresoonele vastav omadus: veen.", "vastusevariandid": ["Paksud seinad/suur läbimõõt", "suur läbiõõt, õhemad seinad, esinevad klapid", "Peenikesed/väike läbimõõt/õhukeseseinalised/seintel lihaskiht puudub"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali veresoonele vastav omadus: arter.", "vastusevariandid": ["Paksud seinad/suur läbimõõt", "suur läbiõõt, õhemad seinad, esinevad klapid", "Peenikesed/väike läbimõõt/õhukeseseinalised/seintel lihaskiht puudub"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali naha osale vastav tähtsus: Rasunääre.", "vastusevariandid": ["higi tootmine, higiga eritatakse mõningaid jääkaineid; higistamisega toimub keha jahutamine, kaitseb ülekuumenemise eest, päikesepõletuse eest.", "rasu tootmine, rasu muudab naha pehmeks, elastseks, veekindlamaks; rasu kaitseb nahka bakterite (mikroobide), tolmu eest; rasu on kasulikele bakteritele sobivaks keskkonnaks."], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali naha osale vastav tähtsus: Higinääre.", "vastusevariandid": ["higi tootmine, higiga eritatakse mõningaid jääkaineid; higistamisega toimub keha jahutamine, kaitseb ülekuumenemise eest, päikesepõletuse eest.", "rasu tootmine, rasu muudab naha pehmeks, elastseks, veekindlamaks; rasu kaitseb nahka bakterite (mikroobide), tolmu eest; rasu on kasulikele bakteritele sobivaks keskkonnaks."], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali hingamiselundile/hingamisviisile vastav näide selgrootust loomast: lõpused.", "vastusevariandid": ["lepatriinu", "vihmaussid", "jõevähk", "kiritigu"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali hingamiselundile/hingamisviisile vastav näide selgrootust loomast: trahheed.", "vastusevariandid": ["lepatriinu", "vihmaussid", "jõevähk", "kiritigu"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali hingamiselundile/hingamisviisile vastav näide selgrootust loomast: kopsud.", "vastusevariandid": ["lepatriinu", "vihmaussid", "jõevähk", "kiritigu"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali hingamiselundile/hingamisviisile vastav näide selgrootust loomast: nahk/kehapind.", "vastusevariandid": ["lepatriinu", "vihmaussid", "jõevähk", "kiritigu"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali kala kohastumusele vastav ülesanne: Ujupõis.", "vastusevariandid": ["vees hingamiseks / aitavad omastada vees lahustunud hapnikku.", "aitab hoida vees õiget sügavust / see võimendab helisid ja parandab seega kalade kuulmist / aitab kaladel reguleerida ujumissügavust.", "ümbritseva vee liikumise, võnkumise tajumiseks / aitab toidu otsingul / takistuste vältimiseks / eriline meeleelund, millega kalad tajuvad veerõhku, veevõnkeid, vee liikumist, vaenlaste ja saakloomade tekitatud veevõnkeid.", "aitab vees hästi liikuda / vähendab veetakistust"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali kala kohastumusele vastav ülesanne: Lõpused.", "vastusevariandid": ["vees hingamiseks / aitavad omastada vees lahustunud hapnikku.", "aitab hoida vees õiget sügavust / see võimendab helisid ja parandab seega kalade kuulmist / aitab kaladel reguleerida ujumissügavust.", "ümbritseva vee liikumise, võnkumise tajumiseks / aitab toidu otsingul / takistuste vältimiseks / eriline meeleelund, millega kalad tajuvad veerõhku, veevõnkeid, vee liikumist, vaenlaste ja saakloomade tekitatud veevõnkeid.", "aitab vees hästi liikuda / vähendab veetakistust"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali kala kohastumusele vastav ülesanne: Küljejoon.", "vastusevariandid": ["vees hingamiseks / aitavad omastada vees lahustunud hapnikku.", "aitab hoida vees õiget sügavust / see võimendab helisid ja parandab seega kalade kuulmist / aitab kaladel reguleerida ujumissügavust.", "ümbritseva vee liikumise, võnkumise tajumiseks / aitab toidu otsingul / takistuste vältimiseks / eriline meeleelund, millega kalad tajuvad veerõhku, veevõnkeid, vee liikumist, vaenlaste ja saakloomade tekitatud veevõnkeid.", "aitab vees hästi liikuda / vähendab veetakistust"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali kala kohastumusele vastav ülesanne: Voolujooneline keha.", "vastusevariandid": ["vees hingamiseks / aitavad omastada vees lahustunud hapnikku.", "aitab hoida vees õiget sügavust / see võimendab helisid ja parandab seega kalade kuulmist / aitab kaladel reguleerida ujumissügavust.", "ümbritseva vee liikumise, võnkumise tajumiseks / aitab toidu otsingul / takistuste vältimiseks / eriline meeleelund, millega kalad tajuvad veerõhku, veevõnkeid, vee liikumist, vaenlaste ja saakloomade tekitatud veevõnkeid.", "aitab vees hästi liikuda / vähendab veetakistust"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali eluslooduse riigile vastav väide hingamise kohta: kahepaiksed.", "vastusevariandid": ["Lisaks kopsudele on neil õhukotid.", "Hingamiseks on suure sisepinnaga kopsusombukestest koosnevad kopsud.", "Omastavad vees lahustunud hapnikku lõpuste abil.", "Lisaks kopsudele saavad hapnikku niiske naha kaudu"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali eluslooduse riigile vastav väide hingamise kohta: imetajad.", "vastusevariandid": ["Lisaks kopsudele on neil õhukotid.", "Hingamiseks on suure sisepinnaga kopsusombukestest koosnevad kopsud.", "Omastavad vees lahustunud hapnikku lõpuste abil.", "Lisaks kopsudele saavad hapnikku niiske naha kaudu"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali eluslooduse riigile vastav väide hingamise kohta: kalad.", "vastusevariandid": ["Lisaks kopsudele on neil õhukotid.", "Hingamiseks on suure sisepinnaga kopsusombukestest koosnevad kopsud.", "Omastavad vees lahustunud hapnikku lõpuste abil.", "Lisaks kopsudele saavad hapnikku niiske naha kaudu"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali eluslooduse riigile vastav väide hingamise kohta: linnud.", "vastusevariandid": ["Lisaks kopsudele on neil õhukotid.", "Hingamiseks on suure sisepinnaga kopsusombukestest koosnevad kopsud.", "Omastavad vees lahustunud hapnikku lõpuste abil.", "Lisaks kopsudele saavad hapnikku niiske naha kaudu"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali omadus, mis vastab järgneva(te)le taime hõimkon(n/d)adele: katteseemnetaimed, paljasseemnetaimed.", "vastusevariandid": ["Paljunevad seemnetega", "Neil on juhtsooned", "Levinuim taimerühm Maal"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali omadus, mis vastab järgneva(te)le taime hõimkon(n/d)adele: katteseemnetaimed, paljasseemnetaimed, sõnajalad.", "vastusevariandid": ["Paljunevad seemnetega", "Neil on juhtsooned", "Levinuim taimerühm Maal"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Vali omadus, mis vastab järgneva(te)le taime hõimkon(n/d)adele: katteseemnetaimed.", "vastusevariandid": ["Paljunevad seemnetega", "Neil on juhtsooned", "Levinuim taimerühm Maal"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Järjesta nimetatud selgroogsete rühmad evolutsioonilise arengu järjekorras. Vali vastusevariantide hulgast õige järjestus.", "vastusevariandid": ["1. kahepaiksed; 2. kalad; 3. imetajad; 4. roomajad", "1. roomajad; 2. imetajad; 3. kalad; 4. kahepaiksed", "1. kahepaiksed; 2. roomajad; 3. kalad; 4. imetajad", "1. imetajad; 2. kalad; 3. roomajad; 4. kahepaiksed", "1. kalad; 2. roomajad; 3. imetajad; 4. kahepaiksed", "1. kalad; 2. kahepaiksed; 3. roomajad; 4. imetajad"], "vastus": 5, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Järjesta taime ehitusüksused väiksemast suuremani. Vali vastusevariantide hulgast õige järjestus.", "vastusevariandid": ["1. kloroplast; 2. põhikude; 3. leherakk; 4. leht", "1. põhikude; 2. kloroplast; 3. leht; 4. leherakk", "1. leherakk; 2. põhikude; 3. leht; 4. kloroplast", "1. leht; 2. põhikude; 3. leherakk; 4. kloroplast", "1. leherakk; 2. kloroplast; 3. leht; 4. põhikude", "1. kloroplast; 2. leherakk; 3. põhikude; 4. leht"], "vastus": 5, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Järjesta evolutsioonilised protsessid alates kõige varasemast. Vali vastusevariantide hulgast õige järjestus.", "vastusevariandid": ["1. Tekivad hulkraksed loomad; 2. Ilmuvad esimesed selgroogsed loomad; 3. Esimesed loomad asustavad maismaad; 4. Saurused surevad välja; 5. Inimese eellastest areneb tänapäeva inimene", "1. Saurused surevad välja; 2. Inimese eellastest areneb tänapäeva inimene; 3. Esimesed loomad asustavad maismaad; 4. Tekivad hulkraksed loomad; 5. Ilmuvad esimesed selgroogsed loomad", "1. Tekivad hulkraksed loomad; 2. Esimesed loomad asustavad maismaad; 3. Saurused surevad välja; 4. Ilmuvad esimesed selgroogsed loomad; 5. Inimese eellastest areneb tänapäeva inimene", "1. Saurused surevad välja; 2. Inimese eellastest areneb tänapäeva inimene; 3. Tekivad hulkraksed loomad; 4. Esimesed loomad asustavad maismaad; 5. Ilmuvad esimesed selgroogsed loomad", "1. Esimesed loomad asustavad maismaad; 2. Inimese eellastest areneb tänapäeva inimene; 3. Ilmuvad esimesed selgroogsed loomad; 4. Saurused surevad välja; 5. Tekivad hulkraksed loomad", "1. Esimesed loomad asustavad maismaad; 2. Saurused surevad välja; 3. Ilmuvad esimesed selgroogsed loomad; 4. Inimese eellastest areneb tänapäeva inimene; 5. Tekivad hulkraksed loomad"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Järjesta taimerühmad Maale ilmumise järjekorras alates vanimast. Vali vastusevariantide hulgast õige järjestus.", "vastusevariandid": ["1. katteseemnetaimed; 2. paljasseemnetaimed; 3. sammaltaimed; 4. sõnajalad", "1. sammaltaimed; 2. paljasseemnetaimed; 3. katteseemnetaimed; 4. sõnajalad", "1. sõnajalad; 2. sammaltaimed; 3. katteseemnetaimed; 4. paljasseemnetaimed", "1. sammaltaimed; 2. sõnajalad; 3. paljasseemnetaimed; 4. katteseemnetaimed", "1. paljasseemnetaimed; 2. katteseemnetaimed; 3. sõnajalad; 4. sammaltaimed", "1. sõnajalad; 2. katteseemnetaimed; 3. paljasseemnetaimed; 4. sammaltaimed"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Järjesta puugi elutsükli etapid alustades munast. Vali vastusevariantide hulgast õige järjestus.", "vastusevariandid": ["1. muna; 2. täiskasvanud; 3. nümf; 4. puuk ehk valmik; 5. vastne", "1. vastne; 2. nümf; 3. puuk ehk valmik; 4. muna; 5. täiskasvanud", "1. muna; 2. puuk ehk valmik; 3. vastne; 4. nümf; 5. täiskasvanud", "1. täiskasvanud; 2. vastne; 3. muna; 4. puuk ehk valmik; 5. nümf", "1. muna; 2. vastne; 3. nümf; 4. täiskasvanud; 5. puuk ehk valmik", "1. nümf; 2. vastne; 3. täiskasvanud; 4. muna; 5. puuk ehk valmik"], "vastus": 4, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Järjesta preparaadi valmistamise etapid Vali vastusevariantide hulgast õige järjestus.", "vastusevariandid": ["1. Aseta uuritav objekt alusklaasile veetilka.; 2. Eemalda liigne vesi filterpaberiga.; 3. Pane katteklaas servaga vastu alusklaasi ja lase sellel õrnalt objektile kukkuda.; 4. Tilguta veepiisk alusklaasile.; 5. Aseta preparaat mikroskoobi töölauale.", "1. Eemalda liigne vesi filterpaberiga.; 2. Tilguta veepiisk alusklaasile.; 3. Pane katteklaas servaga vastu alusklaasi ja lase sellel õrnalt objektile kukkuda.; 4. Aseta preparaat mikroskoobi töölauale.; 5. Aseta uuritav objekt alusklaasile veetilka.", "1. Aseta uuritav objekt alusklaasile veetilka.; 2. Tilguta veepiisk alusklaasile.; 3. Aseta preparaat mikroskoobi töölauale.; 4. Pane katteklaas servaga vastu alusklaasi ja lase sellel õrnalt objektile kukkuda.; 5. Eemalda liigne vesi filterpaberiga.", "1. Tilguta veepiisk alusklaasile.; 2. Aseta preparaat mikroskoobi töölauale.; 3. Pane katteklaas servaga vastu alusklaasi ja lase sellel õrnalt objektile kukkuda.; 4. Aseta uuritav objekt alusklaasile veetilka.; 5. Eemalda liigne vesi filterpaberiga.", "1. Tilguta veepiisk alusklaasile.; 2. Aseta uuritav objekt alusklaasile veetilka.; 3. Pane katteklaas servaga vastu alusklaasi ja lase sellel õrnalt objektile kukkuda.; 4. Eemalda liigne vesi filterpaberiga.; 5. Aseta preparaat mikroskoobi töölauale.", "1. Eemalda liigne vesi filterpaberiga.; 2. Aseta uuritav objekt alusklaasile veetilka.; 3. Aseta preparaat mikroskoobi töölauale.; 4. Pane katteklaas servaga vastu alusklaasi ja lase sellel õrnalt objektile kukkuda.; 5. Tilguta veepiisk alusklaasile."], "vastus": 4, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Üks tuntumaid reflekse on põlverefleks. Järjesta refleksikaare etapid. Vali vastusevariantide hulgast õige järjestus.", "vastusevariandid": ["1. Impulss liigub lihasesse.; 2. Põlve närvirakkudes tekib närviimpulss.; 3. Seljaajus analüüsitakse sinna jõudnud impulssi ning tehakse otsus.; 4. Lihas tõmbub kokku.; 5. Impulss liigub seljaajju.", "1. Lihas tõmbub kokku.; 2. Põlve närvirakkudes tekib närviimpulss.; 3. Impulss liigub seljaajju.; 4. Impulss liigub lihasesse.; 5. Seljaajus analüüsitakse sinna jõudnud impulssi ning tehakse otsus.", "1. Lihas tõmbub kokku.; 2. Impulss liigub lihasesse.; 3. Impulss liigub seljaajju.; 4. Seljaajus analüüsitakse sinna jõudnud impulssi ning tehakse otsus.; 5. Põlve närvirakkudes tekib närviimpulss.", "1. Impulss liigub seljaajju.; 2. Seljaajus analüüsitakse sinna jõudnud impulssi ning tehakse otsus.; 3. Põlve närvirakkudes tekib närviimpulss.; 4. Lihas tõmbub kokku.; 5. Impulss liigub lihasesse.", "1. Impulss liigub lihasesse.; 2. Põlve närvirakkudes tekib närviimpulss.; 3. Impulss liigub seljaajju.; 4. Lihas tõmbub kokku.; 5. Seljaajus analüüsitakse sinna jõudnud impulssi ning tehakse otsus.", "1. Põlve närvirakkudes tekib närviimpulss.; 2. Impulss liigub seljaajju.; 3. Seljaajus analüüsitakse sinna jõudnud impulssi ning tehakse otsus.; 4. Impulss liigub lihasesse.; 5. Lihas tõmbub kokku."], "vastus": 5, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on taime tunnus ja ei ole looma tunnus?", "vastusevariandid": ["Fotosüntees", "Paljunemine ", "Elundkondade esinemine", "Rakkudes puudub rakukest, plastiide ei ole"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on taime tunnus ja ei ole looma tunnus?", "vastusevariandid": ["Passiivne liikumine", "Aine- ja energiavahetus (toitumine, hingamine, eritamine)", "Varuaineks glükogeen", "Toitumine valmis orgaanilisest ainest"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on taime tunnus ja ei ole looma tunnus?", "vastusevariandid": ["Toestab sise- või välistoest", "Osade organite piiramatu kasv", "Kasv ja areng", "Varuaineks glükogeen"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on taime tunnus ja ei ole looma tunnus?", "vastusevariandid": ["Rakkudes puudub rakukest, plastiide ei ole", "Elundkonnad puuduvad", "Paljunemine ", "Toestab sise- või välistoest"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on taime tunnus ja ei ole looma tunnus?", "vastusevariandid": ["Rakkudes on kloroplastid, vakuoolid, rakukest", "Kasv ja areng", "Varuaineks glükogeen", "Aktiivne liikumine"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on taime tunnus ja ei ole looma tunnus?", "vastusevariandid": ["Keha toetavad puitunud kestaga rakud ja rakusisene rõhk", "Toestab sise- või välistoest", "Kasv ja areng", "Toitumine valmis orgaanilisest ainest"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on taime tunnus ja ei ole looma tunnus?", "vastusevariandid": ["Paljunemine ", "Toestab sise- või välistoest", "Varuaineks tärklis", "Rakkudes puudub rakukest, plastiide ei ole"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on looma tunnus ja ei ole taime tunnus?", "vastusevariandid": ["Aine- ja energiavahetus (toitumine, hingamine, eritamine)", "Osade organite piiramatu kasv", "Passiivne liikumine", "Toitumine valmis orgaanilisest ainest"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on looma tunnus ja ei ole taime tunnus?", "vastusevariandid": ["Kasv ja areng", "Osade organite piiramatu kasv", "Varuaineks tärklis", "Aktiivne liikumine"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on looma tunnus ja ei ole taime tunnus?", "vastusevariandid": ["Osade organite piiramatu kasv", "Kasvamine teatud piirsuuruseni", "Kasv ja areng", "Keha toetavad puitunud kestaga rakud ja rakusisene rõhk"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on looma tunnus ja ei ole taime tunnus?", "vastusevariandid": ["Elundkonnad puuduvad", "Keha toetavad puitunud kestaga rakud ja rakusisene rõhk", "Paljunemine ", "Elundkondade esinemine"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on looma tunnus ja ei ole taime tunnus?", "vastusevariandid": ["Varuaineks tärklis", "Elundkonnad puuduvad", "Paljunemine ", "Rakkudes puudub rakukest, plastiide ei ole"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on looma tunnus ja ei ole taime tunnus?", "vastusevariandid": ["Kasv ja areng", "Elundkonnad puuduvad", "Fotosüntees", "Toestab sise- või välistoest"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on looma tunnus ja ei ole taime tunnus?", "vastusevariandid": ["Rakuline ehitus", "Keha toetavad puitunud kestaga rakud ja rakusisene rõhk", "Varuaineks glükogeen", "Elundkonnad puuduvad"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline järgmistest vastusevariantidest on nii taime kui looma tunnus?", "vastusevariandid": ["Aine- ja energiavahetus (toitumine, hingamine, eritamine)", "Toestab sise- või välistoest", "Kasvamine teatud piirsuuruseni", "Varuaineks tärklis"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline järgmistest vastusevariantidest on nii taime kui looma tunnus?", "vastusevariandid": ["Elundkondade esinemine", "Elundkonnad puuduvad", "Kasv ja areng", "Toestab sise- või välistoest"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline järgmistest vastusevariantidest on nii taime kui looma tunnus?", "vastusevariandid": ["Elundkondade esinemine", "Kasvamine teatud piirsuuruseni", "Keha toetavad puitunud kestaga rakud ja rakusisene rõhk", "Paljunemine "], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline järgmistest vastusevariantidest on nii taime kui looma tunnus?", "vastusevariandid": ["Aktiivne liikumine", "Toestab sise- või välistoest", "Keha toetavad puitunud kestaga rakud ja rakusisene rõhk", "Rakuline ehitus"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on bakteri tunnus ja ei ole viiruse tunnus?", "vastusevariandid": ["ei loeta elusorganismide hulka", "kõik on parasiidid", "sisaldavad valke", "rakuline ehitus "], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on bakteri tunnus ja ei ole viiruse tunnus?", "vastusevariandid": ["poolduvad / rakk jaguneb ja moodustub ", "võivad tõvestada teisi organisme", "kõik on parasiidid", "ei loeta elusorganismide hulka"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on bakteri tunnus ja ei ole viiruse tunnus?", "vastusevariandid": ["paneb peremeesraku tootma uusi viiruseid / puudub iseseisev paljunemisvõime", "kaks tütarrakku / iseseisev paljunemisvõime", "sisaldavad valke", "puudub rakuline ehitus / koosneb pärilikkusainest, mille ümber on valguline kate"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on bakteri tunnus ja ei ole viiruse tunnus?", "vastusevariandid": ["viirustega võrreldes suuremad", "üliväikesed", "puudub ainevahetus", "sisaldavad valke"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on bakteri tunnus ja ei ole viiruse tunnus?", "vastusevariandid": ["kõik on parasiidid", "sisaldavad valke", "puudub rakuline ehitus / koosneb pärilikkusainest, mille ümber on valguline kate", "on ainevahetus / toituvad"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on bakteri tunnus ja ei ole viiruse tunnus?", "vastusevariandid": ["on elusorganismid", "puudub ainevahetus", "puudub rakuline ehitus / koosneb pärilikkusainest, mille ümber on valguline kate", "paljunevad"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on bakteri tunnus ja ei ole viiruse tunnus?", "vastusevariandid": ["sisaldavad pärilikkusainet;", "ei loeta elusorganismide hulka", "puudub rakuline ehitus / koosneb pärilikkusainest, mille ümber on valguline kate", "nende hulgas on nii parasiite, kui ka sümbionte, fotosünteesijaid;"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on viiruse tunnus ja ei ole bakteri tunnus?", "vastusevariandid": ["on elusorganismid", "väikesed mõõtmed võrreldes teiste organismidega", "on ainevahetus / toituvad", "puudub rakuline ehitus / koosneb pärilikkusainest, mille ümber on valguline kate"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on viiruse tunnus ja ei ole bakteri tunnus?", "vastusevariandid": ["sisaldavad valke", "nende hulgas on nii parasiite, kui ka sümbionte, fotosünteesijaid;", "paneb peremeesraku tootma uusi viiruseid / puudub iseseisev paljunemisvõime", "rakuline ehitus "], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on viiruse tunnus ja ei ole bakteri tunnus?", "vastusevariandid": ["kaks tütarrakku / iseseisev paljunemisvõime", "üliväikesed", "paljunevad", "on ainevahetus / toituvad"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on viiruse tunnus ja ei ole bakteri tunnus?", "vastusevariandid": ["võivad tõvestada teisi organisme", "kaks tütarrakku / iseseisev paljunemisvõime", "puudub ainevahetus", "on ainevahetus / toituvad"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on viiruse tunnus ja ei ole bakteri tunnus?", "vastusevariandid": ["viirustega võrreldes suuremad", "võivad tõvestada teisi organisme", "ei loeta elusorganismide hulka", "kaks tütarrakku / iseseisev paljunemisvõime"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on viiruse tunnus ja ei ole bakteri tunnus?", "vastusevariandid": ["poolduvad / rakk jaguneb ja moodustub ", "on ainevahetus / toituvad", "kõik on parasiidid", "väikesed mõõtmed võrreldes teiste organismidega"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline järgmistest vastusevariantidest on nii bakteri kui viiruse tunnus?", "vastusevariandid": ["puudub rakuline ehitus / koosneb pärilikkusainest, mille ümber on valguline kate", "üliväikesed", "väikesed mõõtmed võrreldes teiste organismidega", "kaks tütarrakku / iseseisev paljunemisvõime"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline järgmistest vastusevariantidest on nii bakteri kui viiruse tunnus?", "vastusevariandid": ["paneb peremeesraku tootma uusi viiruseid / puudub iseseisev paljunemisvõime", "sisaldavad pärilikkusainet;", "puudub rakuline ehitus / koosneb pärilikkusainest, mille ümber on valguline kate", "on elusorganismid"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline järgmistest vastusevariantidest on nii bakteri kui viiruse tunnus?", "vastusevariandid": ["puudub rakuline ehitus / koosneb pärilikkusainest, mille ümber on valguline kate", "poolduvad / rakk jaguneb ja moodustub ", "paneb peremeesraku tootma uusi viiruseid / puudub iseseisev paljunemisvõime", "sisaldavad valke"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline järgmistest vastusevariantidest on nii bakteri kui viiruse tunnus?", "vastusevariandid": ["rakuline ehitus ", "üliväikesed", "on võimelised aja jooksul muutuma ja arenema", "puudub ainevahetus"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline järgmistest vastusevariantidest on nii bakteri kui viiruse tunnus?", "vastusevariandid": ["paneb peremeesraku tootma uusi viiruseid / puudub iseseisev paljunemisvõime", "viirustega võrreldes suuremad", "puudub rakuline ehitus / koosneb pärilikkusainest, mille ümber on valguline kate", "paljunevad"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline järgmistest vastusevariantidest on nii bakteri kui viiruse tunnus?", "vastusevariandid": ["on elusorganismid", "kõik on parasiidid", "puudub ainevahetus", "võivad tõvestada teisi organisme"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on pärmseene tunnus ja ei ole viiruse tunnus?", "vastusevariandid": ["Ainevahetus puudub", "rakuline ehitus puudub", "Üherakulised", "Sisaldavad pärilikkusainet ja valke"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on pärmseene tunnus ja ei ole viiruse tunnus?", "vastusevariandid": ["Kääritamine", "rakuline ehitus puudub", "Sisaldavad pärilikkusainet ja valke", "Ainevahetus puudub"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on pärmseene tunnus ja ei ole viiruse tunnus?", "vastusevariandid": ["Sisaldavad pärilikkusainet ja valke", "rakuline ehitus puudub", "Pungumine", "Ainevahetus puudub"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on viiruse tunnus ja ei ole pärmseene tunnus?", "vastusevariandid": ["rakuline ehitus puudub", "Üherakulised", "Sisaldavad pärilikkusainet ja valke", "Kääritamine"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on viiruse tunnus ja ei ole pärmseene tunnus?", "vastusevariandid": ["Sisaldavad pärilikkusainet ja valke", "Pungumine", "Ainevahetus puudub", "Üherakulised"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline järgmistest vastusevariantidest on nii pärmseene kui viiruse tunnus?", "vastusevariandid": ["Üherakulised", "rakuline ehitus puudub", "Sisaldavad pärilikkusainet ja valke", "Ainevahetus puudub"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on täiskasvanud kahepaikse tunnus ja ei ole kala tunnus?", "vastusevariandid": ["Neerud", "Küljejoon", "Lõpused", "Kopsud"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline järgmistest vastusevariantidest on nii täiskasvanud kahepaikse kui kala tunnus?", "vastusevariandid": ["Küljejoon", "Kopsud", "Kudemine", "Lõpused"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline järgmistest vastusevariantidest on nii täiskasvanud kahepaikse kui kala tunnus?", "vastusevariandid": ["Kopsud", "Küljejoon", "Neerud", "Lõpused"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on selgrootute tunnus ja ei ole selgroogsete tunnus?", "vastusevariandid": ["Enamikul on koed, elundid, elundkonnad", "Kõikidel loomadel on kahekülgne sümmeetria", "Paljudel esineb välistoes", "Närvisüsteem on hästi väljaarenenud"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on selgrootute tunnus ja ei ole selgroogsete tunnus?", "vastusevariandid": ["Esineb lihtne närvisüsteem", "Kõikidel loomadel on kahekülgne sümmeetria", "Suguline paljunemine", "Närvisüsteem on hästi väljaarenenud"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on selgrootute tunnus ja ei ole selgroogsete tunnus?", "vastusevariandid": ["Kõikidel loomadel on kahekülgne sümmeetria", "Paljudel esineb avatud vereringe", "Närvisüsteem on hästi väljaarenenud", "Enamikul on koed, elundid, elundkonnad"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on selgrootute tunnus ja ei ole selgroogsete tunnus?", "vastusevariandid": ["Närvisüsteem on hästi väljaarenenud", "Suguline paljunemine", "Esineb ka liitsugulisi loomi", "Kõikidel loomadel on kahekülgne sümmeetria"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on selgroogsete tunnus ja ei ole selgrootute tunnus?", "vastusevariandid": ["Enamikul on koed, elundid, elundkonnad", "Esineb ka liitsugulisi loomi", "Paljudel esineb avatud vereringe", "Närvisüsteem on hästi väljaarenenud"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on selgroogsete tunnus ja ei ole selgrootute tunnus?", "vastusevariandid": ["Paljudel esineb välistoes", "Kõikidel loomadel on kahekülgne sümmeetria", "Enamikul on koed, elundid, elundkonnad", "Paljudel esineb avatud vereringe"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline järgmistest vastusevariantidest on nii selgrootute kui selgroogsete tunnus?", "vastusevariandid": ["Suguline paljunemine", "Kõikidel loomadel on kahekülgne sümmeetria", "Esineb lihtne närvisüsteem", "Närvisüsteem on hästi väljaarenenud"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline järgmistest vastusevariantidest on nii selgrootute kui selgroogsete tunnus?", "vastusevariandid": ["Närvisüsteem on hästi väljaarenenud", "Paljudel esineb avatud vereringe", "Enamikul on koed, elundid, elundkonnad", "Kõikidel loomadel on kahekülgne sümmeetria"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on fotonsünteesi omadus ja ei ole hingamise omadus?", "vastusevariandid": ["Toimub kõikides taimeorganites ", "Varustab taime energiaga", "Lähteaineteks on süsihappegaas ja vesi", "Toimub ööpäevaringselt"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on fotonsünteesi omadus ja ei ole hingamise omadus?", "vastusevariandid": ["Toimub ööpäevaringselt", "Toimub kõikides taimeorganites ", "Varustab taime energiaga", "Tekib glükoos ja hapnik"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on fotonsünteesi omadus ja ei ole hingamise omadus?", "vastusevariandid": ["Varustab taime energiaga", "Toimub ööpäevaringselt", "Toimub kõikides taimeorganites ", "Toimub klorofülli sisaldavates organites"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on hingamise omadus ja ei ole fotonsünteesi omadus?", "vastusevariandid": ["Tekib glükoos ja hapnik", "Toimub ööpäevaringselt", "Toimub klorofülli sisaldavates organites", "Lähteaineteks on süsihappegaas ja vesi"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on hingamise omadus ja ei ole fotonsünteesi omadus?", "vastusevariandid": ["Lähteaineteks on süsihappegaas ja vesi", "Varustab taime energiaga", "Toimub klorofülli sisaldavates organites", "Tekib glükoos ja hapnik"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on hingamise omadus ja ei ole fotonsünteesi omadus?", "vastusevariandid": ["Lähteaineteks on süsihappegaas ja vesi", "Toimub kõikides taimeorganites ", "Tekib glükoos ja hapnik", "Toimub klorofülli sisaldavates organites"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on elusorganismi tunnus ja ei ole eluta objekt tunnus?", "vastusevariandid": ["puudub iseseisev paljunemisvõime, ei paljune ilma peremeesrakuta", "puudub rakuline ehitus", "esineb pärilikkusaine ja valgud", "puudub aine- ja energiavahetus"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on elusorganismi tunnus ja ei ole eluta objekt tunnus?", "vastusevariandid": ["muutuvad ja arenevad", "puudub iseseisev paljunemisvõime, ei paljune ilma peremeesrakuta", "puudub rakuline ehitus", "puudub aine- ja energiavahetus"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on elusorganismi tunnus ja ei ole eluta objekt tunnus?", "vastusevariandid": ["puudub rakuline ehitus", "evolutsioneeruvad", "puudub iseseisev paljunemisvõime, ei paljune ilma peremeesrakuta", "puudub aine- ja energiavahetus"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on eluta objekt tunnus ja ei ole elusorganismi tunnus?", "vastusevariandid": ["esineb pärilikkusaine ja valgud", "evolutsioneeruvad", "muutuvad ja arenevad", "puudub rakuline ehitus"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on eluta objekt tunnus ja ei ole elusorganismi tunnus?", "vastusevariandid": ["esineb pärilikkusaine ja valgud", "puudub aine- ja energiavahetus", "evolutsioneeruvad", "muutuvad ja arenevad"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on eluta objekt tunnus ja ei ole elusorganismi tunnus?", "vastusevariandid": ["puudub iseseisev paljunemisvõime, ei paljune ilma peremeesrakuta", "esineb pärilikkusaine ja valgud", "muutuvad ja arenevad", "evolutsioneeruvad"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on naiste omadus ja ei ole meeste omadus?", "vastusevariandid": ["Võivad olla viljakad kõrge eani", "Saavad kasutada rasestumisvastaseid vahendeid", "Toimub ovulatsioon", "Sugurakud talletuvad munandimanustes"], "vastus": 2, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on naiste omadus ja ei ole meeste omadus?", "vastusevariandid": ["Sugurakud valmivad perioodiliselt", "Saavad kasutada rasestumisvastaseid vahendeid", "Võivad olla viljakad kõrge eani", "Sugurakud talletuvad munandimanustes"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on meeste omadus ja ei ole naiste omadus?", "vastusevariandid": ["Sugurakud valmivad perioodiliselt", "Sugurakud talletuvad munandimanustes", "Toimub ovulatsioon", "Puberteedieas hakkab organism tootma suguhormoone"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on meeste omadus ja ei ole naiste omadus?", "vastusevariandid": ["Toimub ovulatsioon", "Sugurakud valmivad perioodiliselt", "Puberteedieas hakkab organism tootma suguhormoone", "Võivad olla viljakad kõrge eani"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline järgmistest vastusevariantidest on nii naiste kui meeste omadus?", "vastusevariandid": ["Puberteedieas hakkab organism tootma suguhormoone", "Sugurakud valmivad perioodiliselt", "Sugurakud talletuvad munandimanustes", "Võivad olla viljakad kõrge eani"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline järgmistest vastusevariantidest on nii naiste kui meeste omadus?", "vastusevariandid": ["Sugurakud talletuvad munandimanustes", "Võivad olla viljakad kõrge eani", "Sugurakud valmivad perioodiliselt", "Saavad kasutada rasestumisvastaseid vahendeid"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on munaraku tunnus ja ei ole seemneraku tunnus?", "vastusevariandid": ["organism toodab neid kõrge eani", "toitainerikas", "valmimine algab puberteedieas", "valmib munandis"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on munaraku tunnus ja ei ole seemneraku tunnus?", "vastusevariandid": ["organism toodab neid kõrge eani", "areneb munasarjas", "valmimine algab puberteedieas", "valmib munandis"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on seemneraku tunnus ja ei ole munaraku tunnus?", "vastusevariandid": ["toitainerikas", "sisaldab sugukromosoomi", "areneb munasarjas", "valmib munandis"], "vastus": 3, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on seemneraku tunnus ja ei ole munaraku tunnus?", "vastusevariandid": ["organism toodab neid kõrge eani", "sisaldab sugukromosoomi", "toitainerikas", "areneb munasarjas"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline järgmistest vastusevariantidest on nii muna- kui seemneraku tunnus?", "vastusevariandid": ["toitainerikas", "sisaldab sugukromosoomi", "valmib munandis", "organism toodab neid kõrge eani"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline järgmistest vastusevariantidest on nii muna- kui seemneraku tunnus?", "vastusevariandid": ["valmimine algab puberteedieas", "organism toodab neid kõrge eani", "valmib munandis", "areneb munasarjas"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on püsisoojaste omadus ja ei ole kõigusoojased omadus?", "vastusevariandid": ["Kasutavad keha soojendamiseks keskkonna soojust", "On laiemalt levinud", "Saavad hakkama vähese toiduga", "On aktiivsed ainult soojas"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on püsisoojaste omadus ja ei ole kõigusoojased omadus?", "vastusevariandid": ["Kasutavad keha soojendamiseks keskkonna soojust", "Vajavad rohkelt energiat", "Saavad hakkama vähese toiduga", "On aktiivsed ainult soojas"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on püsisoojaste omadus ja ei ole kõigusoojased omadus?", "vastusevariandid": ["Organism ise reguleerib kehatemperatuuri", "Kasutavad keha soojendamiseks keskkonna soojust", "Saavad hakkama vähese toiduga", "On aktiivsed ainult soojas"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on kõigusoojased omadus ja ei ole püsisoojaste omadus?", "vastusevariandid": ["Vajavad rohkelt energiat", "On aktiivsed ainult soojas", "On laiemalt levinud", "Organism ise reguleerib kehatemperatuuri"], "vastus": 1, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on kõigusoojased omadus ja ei ole püsisoojaste omadus?", "vastusevariandid": ["Saavad hakkama vähese toiduga", "Vajavad rohkelt energiat", "Organism ise reguleerib kehatemperatuuri", "On laiemalt levinud"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Milline vastusevariantidest on kõigusoojased omadus ja ei ole püsisoojaste omadus?", "vastusevariandid": ["Kasutavad keha soojendamiseks keskkonna soojust", "On laiemalt levinud", "Organism ise reguleerib kehatemperatuuri", "Vajavad rohkelt energiat"], "vastus": 0, "kategooria": "bioloogia"}
{"küsimus": "Keemiline element on määratud ___ arvuga aatomituumas, sest element on kindla tuumalaenguga aatomite liik.", "vastusevariandid": ["prootonite", "neutronite"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Aatommassi ümardamisel saame massiarvu, mis on võrdne prootonite ja ___ arvude summaga.", "vastusevariandid": ["neutronite", "elektronide"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Ühes ja samas ___ olevatel elementidel on sarnased omadused, sest neil on ühesugune väliskihi elektronide arv.", "vastusevariandid": ["perioodis", "rühmas"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "___ side on keemiline side, mis tekib ühiste elektronipaaride moodustumisel.", "vastusevariandid": ["kovalentne", "iooniline"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Metalliaatomid loovutavad alati keemiliste reaktsioonide käigus elektrone ja muutuvad seejuures ___ laetud ioonideks", "vastusevariandid": ["positiivselt", "negatiivselt"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Kuidas muutub maomahla pH väärtus Maaloxi närimistablettide võtmisel?", "vastusevariandid": ["pH kasvab", "pH kahaneb", "pH ei muutu"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Küpsetuspulber sisaldab täiteainena ning niiskuse imamiseks maisitärklist. Milline mõiste iseloomustab tärklist (C6H10O5)n?", "vastusevariandid": ["rasv", "sahhariid", "valk", "vitamiin"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Küpsetuspulber sisaldab täiteainena ning niiskuse imamiseks maisitärklist. Milline mõiste iseloomustab tärklist (C6H10O5)n?", "vastusevariandid": ["süsivesinik", "hape", "oksiid", "polümeer"], "vastus": 3, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Nafta on looduslik segu. Mis on nafta peamised koostisained?", "vastusevariandid": ["alkoholid", "oksiidid", "süsivesinikud", "süsivesikud"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mool on aine ___ ühik.", "vastusevariandid": ["massi", "ruumala", "hulga"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Molaarmass on ühe ___ aine mass.", "vastusevariandid": ["grammi", "mooli", "liitri"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Molaarruumala on ühe ___ aine ruumala.", "vastusevariandid": ["grammi", "mooli", "liitri"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Segu, mis on moodustunud tahke lahustumatu aine pihustumisel vedelikus.", "vastusevariandid": ["lahus", "emulsioon", "suspensioon", "aerosool", "vaht", "tarre"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Ühtlane segu, mis koosneb kahest või enamast ainest.", "vastusevariandid": ["lahus", "emulsioon", "suspensioon", "aerosool", "vaht", "tarre"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Milline järgnevatest on taastuv energiaallikas?", "vastusevariandid": ["maagaas", "bensiin", "biogaas"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Milline järgnevatest on taastuv energiaallikas?", "vastusevariandid": ["etanool", "vedelgaas", "kivisüsi"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Kas heksaan on hüdrofiilne või hüdrofoobne aine?", "vastusevariandid": ["hüdrofoobne", "hüdrofiilne"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis aineklassi kuulub heksaan?", "vastusevariandid": ["amiidid", "aldehüüdid", "alkaanid", "alkoholid"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Kloori aatomis on ___ prootonit.", "vastusevariandid": ["7", "17", "18", "35"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Kloori aatomi väliskihis ___ elektroni.", "vastusevariandid": ["7", "17", "18", "35"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Kloriidioonis on ___ prootonit.", "vastusevariandid": ["7", "17", "18", "35"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Kloriidioonis on kokku ___ elektroni.", "vastusevariandid": ["7", "17", "18", "35"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Millist neist sooladest ei ole võimalik saada metalli ja happe lahuse vahelisel reaktsioonil?", "vastusevariandid": ["K3PO4", "CuCl2", "Al2(SO4)3"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Fosfori oksüdatsiooniaste fosfaanis on ___:", "vastusevariandid": ["–III", "VI", "-I"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Kaltsiumkarbiidist moodustuv etüün kuulub ___ aineklassi.", "vastusevariandid": ["Süsivesinike", "Süsivesikute", "Alkoholide"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Reaktsioonivõrrandi kordajatest järeldub, et 1 mooli kaltsiumkarbiidi reageerimisel veega moodustub 1 ___ etüüni.", "vastusevariandid": ["gramm", "mool", "liiter"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Kas etaanhape on tugev või nõrk hape?", "vastusevariandid": ["tugev", "nõrk"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis aineklassi kuulub etanool?", "vastusevariandid": ["süsivesinikud", "eetrid", "amiinid", "alkoholid"], "vastus": 3, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Kas alumiiniumi põlemisreaktsioon on eksotermiline või endotermiline?", "vastusevariandid": ["eksotermiline", "endotermiline"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Kas alumiiniumi põlemisreaktsioonis on alumiinium oksüdeerija või redutseerija?", "vastusevariandid": ["oksüdeerija", "redutseerija"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Milline on kaltsiumhüdroksiidi lahustuvus vees?", "vastusevariandid": ["lahustuv", "vähelahustuv", "praktiliselt mittelahustuv"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis tüüpi pihus on lubjapiim ehk tahke kaltsiumhüdroksiidi veega segamisel saadav pihus?", "vastusevariandid": ["emulsioon", "aerosool", "suspensioon", "vaht"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis on kaltsiumhüdroksiidi lisamisel veele saadava segu pH?", "vastusevariandid": ["pH < 7", "pH = 7", "pH > 7"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Kaltsiumhüdroksiidi võib kasutada hapete neutraliseerimiseks. Kuidas muutub happelahuse pH, kui sellele lisada kaltsiumhüdroksiidi?", "vastusevariandid": ["pH väheneb", "pH ei muutu", "pH suureneb"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Teisenda ühikud: 1,07 g/cm3 = ___ kg/m3", "vastusevariandid": ["10,7", "107", "1070"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis keemilist elementi või elemendi aatomit on kirjeldatud? Tuumalaeng +29.", "vastusevariandid": ["räni", "hapnik", "vask", "broom"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis keemilist elementi või elemendi aatomit on kirjeldatud? 4 elektronkihti, välisel elektronkihil 7 elektroni.", "vastusevariandid": ["räni", "hapnik", "vask", "broom"], "vastus": 3, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis keemilist elementi või elemendi aatomit on kirjeldatud? Tuumas 14 prootonit ja 14 neutronit.", "vastusevariandid": ["räni", "hapnik", "vask", "broom"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis keemilist elementi või elemendi aatomit on kirjeldatud? Liidab naatriumi aatomitega reageerides 2 elektroni.", "vastusevariandid": ["räni", "hapnik", "vask", "broom"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Millist metalli või sulamit on kasutatud järgmise eseme valmistamisel: kirves?", "vastusevariandid": ["alumiinium", "teras", "vask", "nikkel", "pronks"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Millist metalli või sulamit on kasutatud järgmise eseme valmistamisel: joogipurk?", "vastusevariandid": ["alumiinium", "teras", "vask", "nikkel", "pronks"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Millist metalli või sulamit on kasutatud järgmise eseme valmistamisel: elektrikaabel?", "vastusevariandid": ["alumiinium", "teras", "vask", "nikkel", "pronks"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis aineklassi kuulub propeen?", "vastusevariandid": ["alkoholid", "karboksüülhapped", "rasvad", "sahhariidid", "süsivesinikud"], "vastus": 4, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Kas süsinik propeeni täieliku põlemise reaktsiooni käigus oksüdeerus või redutseerus.", "vastusevariandid": ["oksüdeerus", "redutseerus"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis on vastava oksiidi valemile vastav nimetus: FeO?", "vastusevariandid": ["raud(II)oksiid", "rauddioksiid", "raudoksiid"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis on vastava oksiidi valemile vastav nimetus: BaO?", "vastusevariandid": ["baarium(II)oksiid", "baariumdioksiid", "baariumoksiid"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis on vastava oksiidi valemile vastav nimetus: P4O10?", "vastusevariandid": ["tetrafosfordekaoksiid", "fosforoksiid"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis on vastava oksiidi valemile vastav nimetus: SiO2?", "vastusevariandid": ["ränidioksiid", "ränioksiid"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis mõiste iseloomustab vett?", "vastusevariandid": ["ainete segu", "lihtaine", "liitaine", "mittemetall"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Kuidas nimetatakse aineid, millel on tugev vastastikmõju veega?", "vastusevariandid": ["hüdrofoobsed ained", "hüdrofiilsed ained", "oksüdeerivad ained", "redutseerivad ained"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Millisest kütusest toodetakse ligikaudu ¾ Eesti elektrienergiast?", "vastusevariandid": ["maagaas", "raske kütteõli", "biodiisel", "kivisüsi", "bioetanool", "puit", "põlevkivi"], "vastus": 6, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis maakond andis 2016. aastal suurima osa SO2 heitkogustest?", "vastusevariandid": ["Harjumaa", "Tartumaa", "Ida-Virumaa", "Pärnumaa", "Raplamaa"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis aineklassi kuulub metanool?", "vastusevariandid": ["alkoholid", "karboksüülhapped", "rasvad", "sahhariidid", "süsivesinikud"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis tüüpi keemilised sidemed on aatomite vahel metanooli molekulis?", "vastusevariandid": ["kovalentsed sidemed", "ioonilised sidemed", "metallilised sidemed"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis on järgneva aine nimetus: H2SO4?", "vastusevariandid": ["lämmastikhape", "lämmastikushape", "väävelhape", "väävlishape"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis on järgneva aine nimetus: Cr2O3?", "vastusevariandid": ["kroom(III)oksiid", "dikroomtrioksiid", "kroomoksiid"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis on järgneva aine nimetus: P4O10?", "vastusevariandid": ["vääveleoksiid", "fosforhape", "tetrafosfordekaoksiid", "fosforoksiid"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Roostevaba teras on ___", "vastusevariandid": ["sulam", "polümeer", "lihtaine", "liitaine"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Polüpropeen on ___", "vastusevariandid": ["sulam", "polümeer", "lihtaine"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis on järgneva aine nimetus: Ca3(PO4)2?", "vastusevariandid": ["kaltsiumfosfor", "dikaltsiumtrifosfaat", "kaltsiumfosfaat"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis on järgneva aine nimetus: NaHCO3?", "vastusevariandid": ["naatiumhape", "naatriumvesinikkarbonaat", "naatriumkarbonaat"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis on järgneva aine nimetus: KCl?", "vastusevariandid": ["kaaliumkloriid", "kaltsiumkloriid", "kaaliummonokloriid"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Milline on pentaani summaarne valem?", "vastusevariandid": ["C2H6", "C4H10", "C5H12", "C6H14"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Millist järgmistest koduses majapidamises leiduvatest ainetest sobib kasutada maha läinud akuhappe neutraliseerimiseks?", "vastusevariandid": ["tärklis", "piiritus", "söögisooda", "äädikas", "keedusool"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Milline on hüdroksiidilahuse pH?", "vastusevariandid": ["pH < 7", "pH > 7", "pH = 7"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Milline on naatriumiooni Na+ prootonite arv tuumas?", "vastusevariandid": ["11", "10", "12", "2", "8"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Milline on naatriumiooni Na+ elektronide koguarv elektronkattes?", "vastusevariandid": ["11", "10", "12", "2", "8"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Milline on naatriumiooni Na+ elektronkihtide arv?", "vastusevariandid": ["11", "10", "12", "2", "8"], "vastus": 3, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Milline on naatriumiooni Na+ elektronide arv välisel elektronkihil?", "vastusevariandid": ["11", "10", "12", "2", "8"], "vastus": 4, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis aine on redutseerija alumiiniumoksiidi tekke reaktsioonil alumiiniumkausi pinnale?", "vastusevariandid": ["alumiinium", "hapnik", "alumiiniumoksiid"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Alumiiniumisulamite eeliseks teiste sulamite ees on ___", "vastusevariandid": ["kõrge sulamistemperatuur", "väike tihedus", "hea magnetilisus", "väike soojusjuhtivus"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Teras sisaldab lisaks rauale kuni 2% ___", "vastusevariandid": ["süsinikku", "väävlit", "hapnikku", "vaske"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Klaasi toorained on CaCO3, Na2CO3 ja ___", "vastusevariandid": ["CO2", "SO2", "MnO2", "SiO2"], "vastus": 3, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Kummi ja plast on ___", "vastusevariandid": ["sulamid", "soolad", "polümeerid", "sahhariidid"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis on alumiiniumi aatomi prootonite arv tuumas?", "vastusevariandid": ["3", "13", "14", "27"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis on alumiiniumi aatomi neutronite arv tuumas?", "vastusevariandid": ["3", "13", "14", "27"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis on alumiiniumi aatomi elektronide koguarv?", "vastusevariandid": ["3", "13", "14", "27"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis on alumiiniumi aatomi elektronkihtide arv?", "vastusevariandid": ["3", "13", "14", "27"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis on alumiiniumi aatomi elektronide arv väliskihil?", "vastusevariandid": ["3", "13", "14", "27"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis aineklassi kuulub isotsetaan?", "vastusevariandid": ["alkoholid", "karboksüülhapped", "rasvad", "sahhariidid", "süsivesinikud"], "vastus": 4, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Kustutatud lubi on vees ___", "vastusevariandid": ["hästi lahustuv", "vähelahustuv", "praktiliselt lahustumatu"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Suurema koguse kustutatud lubja segamisel veega tekib ___", "vastusevariandid": ["tõeline lahus", "suspensioon", "emulsioon", "aerosool"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Saadud segu pH on ___", "vastusevariandid": ["väiksem kui 7", "võrdne 7-ga", "suurem kui 7"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Põllumajanduses kasutatakse ka lämmastikuühendeid, näiteks Ca(NO3)2, NaNO3 ja KNO3. Mis anorgaaniliste ainete põhiklassi kuuluvad loetletud ained?", "vastusevariandid": ["oksiidid", "alused", "happes", "soolad"], "vastus": 3, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Milliseid toitaineid sisaldab sealiha peamiselt?", "vastusevariandid": ["valke ja rasvu", "valke ja sahhariide", "sahhariide ja rasvu."], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Sealihašašlõki kõrvale süüakse sageli lehtsalatist, tomatist ja kurgist valmistatud toorsalatit. Mis toitaineid sisaldab selline salat kõige rohkem?", "vastusevariandid": ["valke", "rasvu", "sahhariide"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis on (laua)suhkru valem?", "vastusevariandid": ["C4H8N2O3", "C18H38", "C12H22O11", "C6H6Cl6"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Süsinik kui keemiline element moodustab kaks tuntud oksiidi: CO ja CO2. Mille poolest need oksiidid sarnanevad?", "vastusevariandid": ["sama tihedusega", "samas aineolekus", "mürgised"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Üks süsiniku oksiididest reageerib veega. Mis on selle reaktsiooni saaduseks?", "vastusevariandid": ["süsinikoksiid", "süsishappegaas", "süsihape"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mitu elektroni on MgCl2 koostises olevas katioonis?", "vastusevariandid": ["8", "9", "10", "11"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mitu mooli liitiumi kulub reageerimiseks 0,5 mooli hapnikuga?", "vastusevariandid": ["0,5", "1", "2", "4"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis on järgneva aine nimetus: Ca(OH)2?", "vastusevariandid": ["kaltsiumoksiid", "kaltsiumdioksiid", "kaltsiumhüdroksiid"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis on järgneva aine nimetus: SiO2?", "vastusevariandid": ["silikaatoksiid", "ränioksiid", "ränidioksiid"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mitu prootonit on hapniku aatomi tuumas?", "vastusevariandid": ["2", "8", "10", "16"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis on keemiline element, mille aatomis on kolm elektronkihti ja välisel elektronkihil neli elektroni", "vastusevariandid": ["germaanium", "titaan", "räni", "fosfor"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Kõige levinum metalliline element maakoores on alumiinium. Mitu neutronit on alumiiniumi aatomi tuumas?", "vastusevariandid": ["3", "10", "13", "14", "27"], "vastus": 3, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Kui suur on absoluutväärtuselt alumiiniumi katiooni tuumalaeng?", "vastusevariandid": ["3", "10", "13", "14", "27"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mitu elektroni on alumiiniumi katioonis kokku?", "vastusevariandid": ["3", "10", "13", "14", "27"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Levinuimad metallilised elemendid maakoores on: Al, Fe, Ca, Na, Mg, K, Ti. Millised kaks nende hulgast on sarnaste keemiliste omadustega?", "vastusevariandid": ["Al ja K", "Fe ja Ti", "Ca ja Mg", "Fe ja Ca", "K ja Ca"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis mineraali keemilise valemiga on tegu: SiO2?", "vastusevariandid": ["anataas", "ametüst", "rubiin", "kurpiit"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis mineraali keemilise valemiga on tegu: Al203?", "vastusevariandid": ["anataas", "ametüst", "rubiin", "kurpiit"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis mineraali keemilise valemiga on tegu: TiO2?", "vastusevariandid": ["anataas", "ametüst", "rubiin", "kurpiit"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis mineraali keemilise valemiga on tegu: Cu2O?", "vastusevariandid": ["anataas", "ametüst", "rubiin", "kurpiit"], "vastus": 3, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Millise keemilise elemendi aatomitest koosneb teemant?", "vastusevariandid": ["väävli", "süsiniku", "räni", "volframi"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Milline väide iseloomustab mangaani käitumist reaktsioonil soolhappega?", "vastusevariandid": ["Mangaan on redutseerija ja oksüdeerub", "Mangaan on redutseerija ja redutseerub", "Mangaan on oksüdeerija ja oksüdeerub", "Mangaan on oksüdeerija ja redutseerub."], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Milline järgmistest aine valemitest on happe oma?", "vastusevariandid": ["Ca3(PO4)2", "P4", "P4O10", "H3PO4", "Ca(H2PO4)2"], "vastus": 3, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Milline järgmistest aine valemitest on lihtaine oma?", "vastusevariandid": ["Ca3(PO4)2", "P4", "P4O10", "H3PO4", "Ca(H2PO4)2"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Milline järgmistest aine valemitest on soola oma?", "vastusevariandid": ["Ca3(PO4)2", "P4", "P4O10", "H3PO4"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis aine sobib (tasakaalustamata) reaktsioonivõrrandisse lünka P4O10 + _________ → H3PO4?", "vastusevariandid": ["H2", "H20", "NaOH", "Ca(OH)2"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Missugune on järgneva reaktsiooni käigus moodustuva aine pH: P4O10 + 6H2O → 4H3PO4?", "vastusevariandid": ["pH < 7", "pH = 7", "pH > 7"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Milleks saab keeduklaasi kõige paremini soola puhastamise protsessis kasutada?", "vastusevariandid": ["Kivisoola kristallide peenestamine", "Suspensiooni filtreerimine", "Lahusest liigse vee aurustamine"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Milleks saab lehtrit kõige paremini soola puhastamise protsessis kasutada?", "vastusevariandid": ["Kivisoola kristallide peenestamine", "Suspensiooni filtreerimine", "Lahusest liigse vee aurustamine"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Milleks saab uhmrit kõige paremini soola puhastamise protsessis kasutada?", "vastusevariandid": ["Kivisoola kristallide peenestamine", "Suspensiooni filtreerimine", "Lahusest liigse vee aurustamine"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Milleks saab portselankaussi kõige paremini soola puhastamise protsessis kasutada?", "vastusevariandid": ["Kivisoola kristallide peenestamine", "Suspensiooni filtreerimine", "Lahusest liigse vee aurustamine"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis järgnevatest omadustest kirjeldab süsinikoksiidi lõhna?", "vastusevariandid": ["hapuka lõhnaga", "lõhnatu", "kibeda lõhnaga"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis järgnevatest omadustest kirjeldab süsinikoksiidi?", "vastusevariandid": ["reageerib veega", "õhust suurema tihedusega", "väga mürgine"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Kuidas nimetatakse aineid, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust?", "vastusevariandid": ["süsinikud", "süsivesikud", "süsivesinikud", "süsihapped"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Butaanist saab valmistada ka äädikhapet. Mis on äädikhappe keemiline nimetus?", "vastusevariandid": ["etaanhape", "butaanhape", "metaanhape"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Veevaba äädikhapet nimetatakse ka jää-äädikaks. Millise sisuga ohumärk on jää-äädika pudelil?", "vastusevariandid": ["oksüdeeriv", "väga mürgine", "plahvatusohtlik", "söövitav"], "vastus": 3, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Millise neist sooladest lahustuvus vees sõltub enim temperatuurist?", "vastusevariandid": ["kaaliumkloriid", "kaaliumnitraat", "kaaliumsulfaat", "kaaliumkarbonaat"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Millisel temperatuuril on kaaliumkarbonaadi ja kaaliumnitraadi lahustuvus vees võrdne (Celsiuse kraadides)?", "vastusevariandid": ["25", "47", "68", "100"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Milline neist kuuest elektronskeemist vastab elemendile, mis paikneb perioodilisustabeli 4. perioodis?", "vastusevariandid": ["2)6)", "2)4)", "1)", "2)5)", "2)8)8)2)", "2)8)5)"], "vastus": 4, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Milline neist kuuest elektronskeemist vastab elemendile, millele on iseloomulik moodustada ioone laenguga 2−?", "vastusevariandid": ["2)6)", "2)4)", "1)", "2)5)", "2)8)8)2)", "2)8)5)"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Millisele keemilisele elemendile vastav elektronskeem on 2)8)5)?", "vastusevariandid": ["fosfor", "lämmastik", "räni", "väävel"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mitu neutronit on elemendi tuumas, millele vastav elektronskeem on 2)8)5)?", "vastusevariandid": ["5", "8", "15", "16"], "vastus": 3, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis on a kriidi ja paekivi peamise koostisaine valem?", "vastusevariandid": ["CaCO3", "NaCl", "H2C03", "NaOH"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis on kriidi ja soolhappe vahelise keemilise reaktsiooni tunnus?", "vastusevariandid": ["sademe teke", "gaasi eraldumine", "lõhna teke", "värvuse muutus", "soojuse eraldumine"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis on soogaasi keemiline nimetus, kui selle valem on CH4?", "vastusevariandid": ["süsivesinik", "etaan", "metaan", "butaan"], "vastus": 2, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis sisuga ohumärk peab olema CH4 mahutil?", "vastusevariandid": ["söövitav", "ohtlik keskkonnale", "väga mürgine", "tuleohtlik"], "vastus": 3, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis aineklassi kuuluvad järgmised ained: H2SO4, H3PO4, HCl?", "vastusevariandid": ["happed", "alused", "oksiidid", "soolad"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Mis väide iseloomustab nii etanooli kui etaanhapet?", "vastusevariandid": ["hüdrofiilsed, lahustuvad vees halvasti", "hüdrofiilsed, lahustuvad vees hästi", "hüdrofoobsed, lahustuvad vees halvasti", "hüdrofoobsed, lahustuvad vees hästi"], "vastus": 1, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Millise järgnevatest ainetest pH on suurim?", "vastusevariandid": ["lämmastikhape", "etaanhape", "etanool", "naatriumhüdroksiid"], "vastus": 3, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Millise järgnevatest ainetest pH on väikseim?", "vastusevariandid": ["lämmastikhape", "etaanhape", "etanool", "naatriumhüdroksiid"], "vastus": 0, "kategooria": "keemia"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline nähtus.", "vastusevariandid": ["elektritakisti", "elektrigeneraator", "täielik päikesevarjutus", "kasutegur", "areomeeter"], "vastus": 2, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline nähtus.", "vastusevariandid": ["ülemaailmne gravitatsioon", "manomeeter", "kang", "dünamomeeter", "soojushulk"], "vastus": 0, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline nähtus.", "vastusevariandid": ["rõhk", "temperatuur", "kell", "välk", "objektiiv"], "vastus": 3, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline nähtus.", "vastusevariandid": ["mõõtesilinder", "laeng", "püsimagnet", "tihedus", "termotuumareaktsioon"], "vastus": 4, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline nähtus.", "vastusevariandid": ["areomeeter", "vedrupendel", "raadiolaine", "plokk", "amplituud"], "vastus": 2, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline nähtus.", "vastusevariandid": ["valgus", "sagedus", "mõõdulint", "plokk", "elektrigeneraator"], "vastus": 0, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline nähtus.", "vastusevariandid": ["ampermeeter", "voltmeeter", "sagedus", "luup", "valgusvihk"], "vastus": 4, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline nähtus.", "vastusevariandid": ["dünamomeeter", "Kuu tiirlemine ümber Maa", "objektiiv", "magnetnõel", "sagedus"], "vastus": 1, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline nähtus.", "vastusevariandid": ["vedru", "rõhk", "mõõtesilinder", "temperatuur", "konvektsioon"], "vastus": 4, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline nähtus.", "vastusevariandid": ["elektrigeneraator", "temperatuur", "vedru", "nihik", "peegeldumine"], "vastus": 4, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline nähtus.", "vastusevariandid": ["tihedus", "termos", "elektrilaeng", "elektriväli", "voltmeeter"], "vastus": 3, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline nähtus.", "vastusevariandid": ["soojushulk", "lendav nool", "ampermeeter", "müra", "elektritakisti"], "vastus": 3, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline nähtus.", "vastusevariandid": ["mõõtesilinder", "vikerkaar", "elektrigeneraator", "soojushulk", "manomeeter"], "vastus": 1, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline nähtus.", "vastusevariandid": ["mõõdulint", "ampermeeter", "niitpendel", "kasutegur", "virmalised"], "vastus": 4, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline nähtus.", "vastusevariandid": ["ruumala", "kell", "lendav nool", "kondenseerumine", "voltmeeter"], "vastus": 3, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline nähtus.", "vastusevariandid": ["laeng", "sirkel", "manomeeter", "rõhk", "inerts"], "vastus": 4, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline nähtus.", "vastusevariandid": ["termos", "tihedus", "sagedus", "vattmeeter", "hõõrdumine"], "vastus": 4, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline nähtus.", "vastusevariandid": ["pall", "kell", "kell", "tihedus", "taimede härmatumine"], "vastus": 4, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline nähtus.", "vastusevariandid": ["võnkeperiood", "patarei", "soojuspaisumine", "manomeeter", "temperatuur"], "vastus": 2, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline suurus.", "vastusevariandid": ["valgus", "kiik", "kell", "termos", "ruumala"], "vastus": 4, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline suurus.", "vastusevariandid": ["ülemaailmne gravitatsioon", "amplituud", "dünamomeeter", "valgusvihk", "plokk"], "vastus": 1, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline suurus.", "vastusevariandid": ["areomeeter", "laeng", "pall", "virmalised", "luup"], "vastus": 1, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline suurus.", "vastusevariandid": ["pall", "termotuumareaktsioon", "kell", "temperatuur", "termomeeter"], "vastus": 3, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline suurus.", "vastusevariandid": ["taimede härmatumine", "kell", "tihedus", "nihik", "patarei"], "vastus": 2, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline suurus.", "vastusevariandid": ["mõõtesilinder", "kell", "valgusvihk", "temperatuur", "pall"], "vastus": 3, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline suurus.", "vastusevariandid": ["elektritakisti", "Kuu tiirlemine ümber Maa", "hõõrdumine", "ampermeeter", "elektrivoolu töö"], "vastus": 4, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline suurus.", "vastusevariandid": ["sirkel", "soojushulk", "elektriväli", "areomeeter", "dünamomeeter"], "vastus": 1, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline suurus.", "vastusevariandid": ["võnkeperiood", "luup", "elektriväli", "ampermeeter", "termomeeter"], "vastus": 0, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline suurus.", "vastusevariandid": ["Kuu tiirlemine ümber Maa", "oommeeter", "patarei", "patarei", "sagedus"], "vastus": 4, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline suurus.", "vastusevariandid": ["areomeeter", "raadiolaine", "oommeeter", "patarei", "gaasi rõhk"], "vastus": 4, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline suurus.", "vastusevariandid": ["plokk", "soojuspaisumine", "voltmeeter", "elektrilaeng", "termos"], "vastus": 3, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline suurus.", "vastusevariandid": ["helikõrgus", "kondenseerumine", "kiik", "valgusvihk", "voltmeeter"], "vastus": 0, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline suurus.", "vastusevariandid": ["patarei", "täielik päikesevarjutus", "termotuumareaktsioon", "kasutegur", "nihik"], "vastus": 3, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline suurus.", "vastusevariandid": ["manomeeter", "periood", "sirkel", "Kuu tiirlemine ümber Maa", "müra"], "vastus": 1, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline suurus.", "vastusevariandid": ["rõhk", "nihik", "pall", "nihik", "soojuspaisumine"], "vastus": 0, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline suurus.", "vastusevariandid": ["elektritakisti", "elektriväli", "nihik", "nihik", "soojushulk"], "vastus": 4, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline suurus.", "vastusevariandid": ["dünamomeeter", "niitpendel", "elektrigeneraator", "erisoojus", "taimede härmatumine"], "vastus": 3, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline suurus.", "vastusevariandid": ["fookuskaugus", "mõõtesilinder", "oommeeter", "aku", "virmalised"], "vastus": 0, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest mõõteriist.", "vastusevariandid": ["mõõtesilinder", "erisoojus", "peegeldumine", "kang", "kasutegur"], "vastus": 0, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest mõõteriist.", "vastusevariandid": ["valgus", "kasutegur", "kiik", "areomeeter", "erisoojus"], "vastus": 3, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest mõõteriist.", "vastusevariandid": ["mõõdulint", "niitpendel", "gaasi rõhk", "pall", "inerts"], "vastus": 0, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest mõõteriist.", "vastusevariandid": ["püsimagnet", "kondenseerumine", "tihedus", "termomeeter", "periood"], "vastus": 3, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest mõõteriist.", "vastusevariandid": ["nihik", "soojushulk", "hõõrdumine", "fookuskaugus", "püsimagnet"], "vastus": 0, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest mõõteriist.", "vastusevariandid": ["luup", "taimede härmatumine", "plokk", "dünamomeeter", "soojushulk"], "vastus": 3, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest mõõteriist.", "vastusevariandid": ["laeng", "sirkel", "virmalised", "voltmeeter", "taimede härmatumine"], "vastus": 3, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest mõõteriist.", "vastusevariandid": ["helikõrgus", "kell", "virmalised", "patarei", "valgusvihk"], "vastus": 1, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest mõõteriist.", "vastusevariandid": ["müra", "vedru", "temperatuur", "soojushulk", "ampermeeter"], "vastus": 4, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest mõõteriist.", "vastusevariandid": ["konvektsioon", "vedru", "soojushulk", "oommeeter", "plokk"], "vastus": 3, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest mõõteriist.", "vastusevariandid": ["kang", "rõhk", "manomeeter", "termotuumareaktsioon", "püsimagnet"], "vastus": 2, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest mõõteriist.", "vastusevariandid": ["sagedus", "vattmeeter", "luup", "hõõrdumine", "laeng"], "vastus": 1, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline keha.", "vastusevariandid": ["pall", "gaasi rõhk", "elektriväli", "erisoojus", "voltmeeter"], "vastus": 0, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline keha.", "vastusevariandid": ["kasutegur", "termotuumareaktsioon", "vedru", "ampermeeter", "hõõrdumine"], "vastus": 2, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline keha.", "vastusevariandid": ["termomeeter", "soojushulk", "Kuu tiirlemine ümber Maa", "lendav nool", "täielik päikesevarjutus"], "vastus": 3, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline keha.", "vastusevariandid": ["vedrupendel", "temperatuur", "manomeeter", "ülemaailmne gravitatsioon", "oommeeter"], "vastus": 0, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline keha.", "vastusevariandid": ["magnetnõel", "manomeeter", "periood", "müra", "kasutegur"], "vastus": 0, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline keha.", "vastusevariandid": ["gaasi rõhk", "elektriväli", "mõõtesilinder", "termos", "konvektsioon"], "vastus": 3, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline keha.", "vastusevariandid": ["ampermeeter", "kiik", "mõõtesilinder", "peegeldumine", "rõhk"], "vastus": 1, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline keha.", "vastusevariandid": ["niitpendel", "elektriväli", "periood", "erisoojus", "mõõtesilinder"], "vastus": 0, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline keha.", "vastusevariandid": ["müra", "voltmeeter", "ülemaailmne gravitatsioon", "laeng", "kang"], "vastus": 4, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline keha.", "vastusevariandid": ["helikõrgus", "kondenseerumine", "helikõrgus", "kell", "elektrigeneraator"], "vastus": 4, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline keha.", "vastusevariandid": ["nihik", "soojuspaisumine", "temperatuur", "manomeeter", "patarei"], "vastus": 4, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline keha.", "vastusevariandid": ["aku", "temperatuur", "voltmeeter", "inerts", "Kuu tiirlemine ümber Maa"], "vastus": 0, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline keha.", "vastusevariandid": ["kasutegur", "mõõdulint", "objektiiv", "taimede härmatumine", "termomeeter"], "vastus": 2, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline keha.", "vastusevariandid": ["kell", "elektritakisti", "elektriväli", "Kuu tiirlemine ümber Maa", "võnkeperiood"], "vastus": 1, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline keha.", "vastusevariandid": ["soojushulk", "taimede härmatumine", "temperatuur", "manomeeter", "luup"], "vastus": 4, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline keha.", "vastusevariandid": ["mõõtesilinder", "ülemaailmne gravitatsioon", "sirkel", "gaasi rõhk", "laeng"], "vastus": 2, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline keha.", "vastusevariandid": ["ruumala", "müra", "oommeeter", "püsimagnet", "temperatuur"], "vastus": 3, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Leia valikutest füüsikaline keha.", "vastusevariandid": ["areomeeter", "valgusvihk", "temperatuur", "plokk", "termotuumareaktsioon"], "vastus": 3, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Pinget vooluringis suurendati viis korda. Milline väide on õige?", "vastusevariandid": ["Tarbija takistus ei muutunud.", "Tarbija takistus suurenes viis korda.", "Tarbija takistus vähenes viis korda."], "vastus": 0, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Pinget vooluringis vähendati kaks korda. Milline väide on õige?", "vastusevariandid": ["Voolutugevus suurenes tarbijas kaks korda.", "Voolutugevus vähenes tarbijas kaks korda.", "Pinge muutmine vooluringis ei mõjuta voolutugevust tarbijas."], "vastus": 1, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Klaasist valmistatud läätse optiline tugevus on +5 dpt õhus. See tähendab, et …", "vastusevariandid": ["selline lääts on alati valgust koondav.", "sellise läätse fookuskaugus on 20 cm.", "sellise läätse fookuskaugus on 5 m."], "vastus": 1, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Beetakiirgus on ...", "vastusevariandid": ["vesiniku aatomi tuumad.", "suure sagedusega elektromagnetkiirgus.", "kiirete elektronide voog."], "vastus": 2, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Keemilise elemendi järjekorranumber keemiliste elementide perioodilisustabelis võrdub...", "vastusevariandid": ["kõigi neutronite arvuga tuumas.", "kõigi prootonite ja neutronite arvuga tuumas.", "kõigi prootonite arvuga tuumas."], "vastus": 2, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Termotuuma reaktsiooniks on vaja ...", "vastusevariandid": ["kriitilist massi.", "kõrget temperatuuri ja suurt rõhku.", "madalat temperatuuri ja väikest rõhku."], "vastus": 1, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Süsiniku isotoobid $^{14}_{6}\\text{C}$, $^{13}_{6}\\text{C}$, $^{12}_{6}\\text{C}$ on ...", "vastusevariandid": ["süsiniku aatomid, milles on erinev arv elektrone.", "süsiniku aatomi tuumad, milles on erinev arv neutroneid.", "süsiniku aatomi tuumad, milles on erinev arv prootoneid."], "vastus": 1, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Vase tihedus on 8900 kg/m^3. See tähendab, et", "vastusevariandid": ["1 kilogrammi vase ruumala on 8900 m³.", "1 kuupmeetri vase mass on 8900 kg.", "8900 kuupmeetri vase mass on 1 kg."], "vastus": 1, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Kehade heljumisel on", "vastusevariandid": ["kehale mõjuv raskusjõud suurem kui üleslükkejõud.", "kehale mõjuv raskusjõud võrdne üleslükkejõuga.", "kehale mõjuv raskusjõud väiksem kui üleslükkejõud."], "vastus": 1, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Isotoopide aatomi tuumades on", "vastusevariandid": ["ühepalju prootoneid.", "ühepalju neutroneid.", "prootonite ja neutronite arv võrdne."], "vastus": 0, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Vertikaalselt ülesvisatud kivi", "vastusevariandid": ["kineetiline energia suureneb ja potentsiaalne energia väheneb.", "potentsiaalne energia suureneb ja kineetiline energia väheneb.", "kineetiline energia on kogu aeg muutumatu."], "vastus": 1, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Aatomi tuuma ümber tiirlevad", "vastusevariandid": ["neutronid", "prootonid", "elektronid"], "vastus": 2, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Aatomis elektriliselt positiivselt laetud osakesed on", "vastusevariandid": ["neutronid", "prootonid", "elektronid"], "vastus": 1, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Aatomi tuumas paiknevad prootonid ja", "vastusevariandid": ["neutronid", "elektronid", "footonid"], "vastus": 0, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Helilained saavad levida", "vastusevariandid": ["... vedelikes, gaasides ja vaakumis.", "... ainult gaasides ja vedelikes.", "... vedelikes, gaasides ja tahkistes"], "vastus": 2, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Liikuvas rongis on vaja raske ese nihutada rongi liikumise suunas. Seda on kõige", "vastusevariandid": ["lihtsam teha kui", "... rong seisab paigal.", "... rong kiirendab järsult.", "... rong pidurdab järsult."], "vastus": 3, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Silma võrkkestal tekkiv kujutis on", "vastusevariandid": ["... näiline, vähendatud.", "... tõeline, vähendatud.", "... tõeline, suurendatud."], "vastus": 1, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Tikutoosil on kolm erineva pindalaga külge: ots (kõige väiksem külg), väävliga kaetud", "vastusevariandid": ["külg (keskmise suurusega külg) ja pildiga külg (kõige suurem külg). Tikutoosi rõhk", "lauale on vähim siis, kui tikutoos toetub lauale", "... küljega, millel on pilt.", "... väävliga kaetud küljega.", "... otsaga."], "vastus": 2, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Mis juhtub, kui 0 °C olevasse piiritusse lasta tükk jääd?", "vastusevariandid": ["Jäätükk hõljub piirituses.", "Jäätükk ujub piirituses.", "Jäätükk vajub põhja."], "vastus": 2, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Kütuse kütteväärtuse leidmiseks peab teadma", "vastusevariandid": ["... kütuse erisoojust, massi ja alg- ning lõpptemperatuuri.", "... kütuse algtemperatuuri ja täielikul põlemisel eraldunud soojushulka.", "... kütuse massi ja selle täielikul põlemisel eraldunud soojushulka."], "vastus": 2, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Mida suurem on heliallika võnkesagedus,", "vastusevariandid": ["... seda madalamat heli see tekitab.", "... seda puhtamat heli see tekitab.", "... seda kõrgemat heli see tekitab."], "vastus": 2, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Energia jäävuse seadusest järeldub, et kui võidetakse jõus neli korda, siis", "vastusevariandid": ["... võidetakse teepikkuses neli korda.", "... võidetakse töös neli korda.", "... kaotatakse teepikkuses neli korda."], "vastus": 2, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Kui ese asub kumerläätse fookuse ja kahekordse fookuse vahel, siis tekkinud kujutis on", "vastusevariandid": ["... tõeline, pööratud, vähendatud.", "... näiline, pööratud, vähendatud.", "... tõeline, pööratud, suurendatud."], "vastus": 2, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Kui voolutugevus lambipirni hõõgniidis on 0,1 A, siis tähendab see, et", "vastusevariandid": ["... hõõgniidi ristlõiget läbib 1 sekundis 0,1 C suurune elektrilaeng.", "... hõõgniidis tehakse 0,1 J tööd.", "... 0,1 C suuruse elektrilaengu nihutamiseks tehakse tööd 1 J."], "vastus": 0, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Valguse langemisnurgaks nimetatakse", "vastusevariandid": ["... nurka ristsirge ja pinna vahel.", "... nurka langeva kiire ja pinna vahel.", "... nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel."], "vastus": 2, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Vesiniku üks isotoopidest on H. See tähendab, et selle isotoobi", "vastusevariandid": ["... aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 elektroni.", "... aatomi tuumas on 2 prootonit ja 1 neutron.", "... aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit."], "vastus": 2, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Päikesetõus ja -loojang on tingitud", "vastusevariandid": ["... Maa pöörlemisest ümber oma telje.", "... Maa tiirlemisest ümber oma telje.", "... Maa tiirlemisest ümber Päikese."], "vastus": 0, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Hõbeda sulamissoojus 88 000 J/kg tähendab, et", "vastusevariandid": ["... hõbeda soojendamiseks kulub 88 000 J energiat;", "... hõbeda sulatamiseks sulamistemperatuuril kulub 88 000 J energiat;", "... ühe kilogrammi hõbeda tahkumisel sulamistemperatuuril eraldub 88 000 J energiat."], "vastus": 0, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Läätse optiline tugevus – 2,5 dpt tähendab, et", "vastusevariandid": ["... läätse fookuskaugus on 40 cm;", "... läätse fookuskaugus on 40 m;", "... läätse fookuskaugus on 5 cm."], "vastus": 0, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Uraani $^{238}_{92}\\text{U}$ aatomis on", "vastusevariandid": ["... 92 elektroni ja 146 neutronit;", "... 92 prootonit ja 238 elektroni;", "... 92 neutronit ja 146 elektroni."], "vastus": 0, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Aastaajad vahelduvad Maal, sest", "vastusevariandid": ["... Maa pöörlemistelg ei ole risti orbiidi tasandiga;", "... talvel on Maa Päikesest kaugemal kui suvel;", "... talvel on päev lühem kui suvel."], "vastus": 0, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Valemi p = F / S õige teisendus on", "vastusevariandid": ["... S = F / p", "... S = p * F", "... F = S / p"], "vastus": 0, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Keha kiirus suurenes 4 korda; keha kineetiline energia", "vastusevariandid": ["... suureneb 4 korda;", "... suureneb 16 korda;", "... suureneb 8 korda;"], "vastus": 1, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Prootoni laeng on", "vastusevariandid": ["... negatiivne ja arvuliselt võrdne neutroni laenguga.", "... negatiivne ja arvuliselt võrdne elektroni laenguga.", "... positiivne ja arvuliselt võrdne elektroni laenguga."], "vastus": 2, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Läätse optiline tugevus 4 dpt tähendab, et", "vastusevariandid": ["... läätse fookuskaugus on 25 cm.", "... läätse fookuskaugus on 25 m.", "... läätse fookuskaugus on 4 cm."], "vastus": 0, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Heli kõrguse määrab ära", "vastusevariandid": ["... võnkumise amplituud.", "... võnkumise sagedus.", "... võnkumise levimise kiirus."], "vastus": 1, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Ookeanides liikuvate hoovuste puhul on tegemist soojusenergia ülekandeviisiga,", "vastusevariandid": ["mida nimetatakse", "... konvektsiooniks.", "... soojusjuhtivuseks.", "... soojuskiirguseks."], "vastus": 1, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Juhtme takistus sõltub", "vastusevariandid": ["... pingest juhtme otstel.", "... juhtme ristlõikepindalast.", "... voolutugevusest juhtmes."], "vastus": 1, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Meteoorkeha on", "vastusevariandid": ["... kosmiline keha, mis Maa atmosfääri jõudes ei aurustu seal täielikult ja langeb osaliselt maapinnani.", "... kosmiline keha, mis Maa atmosfääri jõudes aurustub seal täielikult.", "... kosmiline keha, mis tiirleb kord ümber Maa ja kord ümber Kuu."], "vastus": 1, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Missugune taevakeha järgnevast loetelust kuulub Päikesesüsteemi?", "vastusevariandid": ["kulgur Marsil", "asteroid", "eksoplaneet"], "vastus": 1, "kategooria": "füüsika"}
{"küsimus": "Kambriumi kivimid on ... kui Ordoviitsiumi kivimid.", "vastusevariandid": ["vanemad", "nooremad"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Põlevkivi on tekkinud ... ajastul.", "vastusevariandid": ["Devoni", "Ordoviitsiumi"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kristalne aluskord paljandub Soome lahe ....", "vastusevariandid": ["põhjarannikul", "lõunarannikul"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kus on lumikate õhem, kas Hiiumaal või Kagu-Eestis?", "vastusevariandid": ["Hiiumaal", "Kagu-Eestis"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Millisest ilmakaarest puhub tuul Vilsandil enamasti?", "vastusevariandid": ["Kirdest", "Kagust", "Edelast", "Loodest"], "vastus": 2, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Millise järgneva geograafilise objekti teke on seotud kahe mandrilise laama põrkumisega?", "vastusevariandid": ["Andid", "Himaalaja mäestik", "Araabia poolsaar", "Madagaskari saar", "Jaapani saared", "Atlandi ookeani keskmäestik"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Millise järgneva geograafilise objekti teke on seotud kahe ookeanilise laama eemaldumisega?", "vastusevariandid": ["Andid", "Himaalaja mäestik", "Araabia poolsaar", "Madagaskari saar", "Jaapani saared", "Atlandi ookeani keskmäestik"], "vastus": 5, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Millise järgneva geograafilise objekti teke on seotud ookeanilise laama sukeldumisega mandrilise laama alla?", "vastusevariandid": ["Andid", "Himaalaja mäestik", "Araabia poolsaar", "Madagaskari saar", "Jaapani saared", "Atlandi ookeani keskmäestik"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kuidas mõjutab Läänemere elustikku vee madal soolsus?", "vastusevariandid": ["Läänemeres on organismid suuremad kui Atlandi ookeanis.", "Läänemere elustik on liigivaene.", "Läänemere elustik on isendivaene"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Jõe laugveerul on voolukiirus ... kui põrkeveerul.", "vastusevariandid": ["suurem", "väiksem"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Jõe põrkeveerul on ülekaalus ... tegevus.", "vastusevariandid": ["kulutav", "kuhjav"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Milline väide iseloomustab voori?", "vastusevariandid": ["Need on tekkinud liustiku kulutava ja kuhjava tegevuse koostoimel.", "Need on tekkinud liustikulõhedes voolanud jõgede setetest.", "Need on tekkinud kivimiosakeste settimisel jääjärve põhja.", "Need on pikad, piklikud ja järsunõlvalised vallid."], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Millises Eesti maakonnas leidub palju voori?", "vastusevariandid": ["Harjumaa", "Pärnumaa", "Raplamaa", "Jõgevamaa"], "vastus": 3, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Millises neist Euroopa riikidest kujundab mandrijää tänapäeval pinnavorme?", "vastusevariandid": ["Austria", "Island", "Poola", "Soome"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Mis riigis asub Cotopaxi vulkaan?", "vastusevariandid": ["Brasiilias", "Ecuadoris", "Mehhikos", "Egiptuses"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Milline on tekkelt kõige noorem Eesti maavara?", "vastusevariandid": ["lubjakivi", "turvas", "sinisavi", "kruus", "põlevkivi"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kaart mõõtkavaga 1:4000 on ... kaart.", "vastusevariandid": ["suuremõõtkavaline", "väikesemõõtkavaline"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Suuremõõtkavalisel kaardil kujutatakse ....", "vastusevariandid": ["väikest ala suure täpsusega", "suurt ala väikese täpsusega"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kui tahad vaadata, kuidas sõita Tartust Pariisi, peab kasutama ... kaarti.", "vastusevariandid": ["väikesemõõtkavalist", "suuremõõtkavalist"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "2016. aasta suveolümpiamängude avatseremoonia Rio de Janeiros algas reedel 5. augustil kell 20.00 kohaliku aja järgi. Millises linnas oli avatseremoonia otseülekande ajal juba laupäev 6. august?", "vastusevariandid": ["London", "Sydney", "Los Angeles", "Oslo", "Mexico"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Põlevkivi on ..., mis sisaldab mereorganismide kivistisi.", "vastusevariandid": ["settekivim", "moondekivim"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Põlevkivi leidub Põhja- ja Kirde-Eestis, kuid seda kaevandatakse ....", "vastusevariandid": ["Jõgevamaal", "Ida-Viru maakonnas", "Lääne-Viru maakonnas"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide iseloomustab lehtmetsavööndit või parasvöötme rohtlaid? Viljakad mustmullad on suures osas põldudeks haritud?", "vastusevariandid": ["lehtmetsavööndit", "parasvöötme rohtlaid"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide iseloomustab lehtmetsavööndit või parasvöötme rohtlaid? Suured tamme- ja pöögimetsad on säilinud vähestel aladel?", "vastusevariandid": ["lehtmetsavööndit", "parasvöötme rohtlaid"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide iseloomustab lehtmetsavööndit või parasvöötme rohtlaid? Suvel esineb sageli pikki põuaperioode?", "vastusevariandid": ["lehtmetsavööndit", "parasvöötme rohtlaid"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide iseloomustab lehtmetsavööndit või parasvöötme rohtlaid? Loomastikus on palju pisiimetajaid ja närilisi?", "vastusevariandid": ["lehtmetsavööndit", "parasvöötme rohtlaid"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide iseloomustab lehtmetsavööndit või parasvöötme rohtlaid? Sademed ületavad enamasti aurumise?", "vastusevariandid": ["lehtmetsavööndit", "parasvöötme rohtlaid"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Pikajärve ümbruse pinnamood on ....", "vastusevariandid": ["mägine", "künklik", "tasane."], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Pikajärve ümbruse kõrgeim koht on Suuremõtsa saar, mille absoluutne kõrgus on ....", "vastusevariandid": ["184,9 m", "182,1 m", "173,7 m"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kõige järsem on Suuremõtsa saare ....", "vastusevariandid": ["kirdenõlv", "kagunõlv", "läänenõlv"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Ookeaniline maakoor on ... kui mandriline maakoor.", "vastusevariandid": ["õhem", "paksem"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Ookeaniline maakoor on ... kui mandriline maakoor.", "vastusevariandid": ["noorem", "vanem"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Mis riigi pealinn on La Paz?", "vastusevariandid": ["Egiptus", "Boliivia", "Saudi Araabia"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Mis riigi pealinn on Kairo?", "vastusevariandid": ["Egiptus", "Boliivia", "Saudi Araabia"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Mis riigi pealinn on Ar-Riyad?", "vastusevariandid": ["Egiptus", "Boliivia", "Saudi Araabia"], "vastus": 2, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kui kaugel asub Ar-Riyad Kairost?", "vastusevariandid": ["1096 km", "1396 km", "1696 km", "1966 km", "2169 km"], "vastus": 2, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Mis ilmakaarde jääb Ar-Riyad Kairost?", "vastusevariandid": ["kirdesse", "kagusse", "edelasse", "loodesse"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas järgnev väide iseloomustab ilma või kliimat Eestis? Tuul puhub juba teist nädalat idast.", "vastusevariandid": ["ilma", "kliimat"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas järgnev väide iseloomustab ilma või kliimat Eestis? Möödunud talvel oli palju lund.", "vastusevariandid": ["ilma", "kliimat"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas järgnev väide iseloomustab ilma või kliimat Eestis? Veebruar on Eesti kõige külmem kuu, keskmise temperatuuriga 3,8 °C.", "vastusevariandid": ["ilma", "kliimat"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas järgnev väide iseloomustab ilma või kliimat Eestis? Eestis valitsevad sageli tsüklonid ja puhub tugev tuul.", "vastusevariandid": ["ilma", "kliimat"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas järgnev väide iseloomustab ilma või kliimat Eestis? Aastas sajab keskmiselt 550-800 mm.", "vastusevariandid": ["ilma", "kliimat"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas järgnev väide iseloomustab ilma või kliimat Eestis? Juunikuu oli nii jahe, et ujuma ei saanudki.", "vastusevariandid": ["ilma", "kliimat"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas järgnev väide iseloomustab ilma või kliimat Eestis? Suvel sadas Tartumaal väga vähe ja sellepärast jäi kartulisaak väikseks.", "vastusevariandid": ["ilma", "kliimat"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas järgnev väide iseloomustab ilma või kliimat Eestis? Juulikuu 30 aasta keskmine temperatuur oli 17,8 °C.", "vastusevariandid": ["ilma", "kliimat"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide käib okasmetsa või lehtmetsa kohta: liigirikkamaid piirkondi maailmas?", "vastusevariandid": ["vihmamets", "okasmets"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide käib okasmetsa või lehtmetsa kohta: kasvavad aeglaselt?", "vastusevariandid": ["vihmamets", "okasmets"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide käib okasmetsa või lehtmetsa kohta: asuvad Kamerunis ja Sumatra saarel?", "vastusevariandid": ["vihmamets", "okasmets"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide käib okasmetsa või lehtmetsa kohta: asuvad Newfoundlandis, Winnipegi järve ümbruses?", "vastusevariandid": ["vihmamets", "okasmets"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide käib okasmetsa või lehtmetsa kohta: kasvavad lehis, nulg, tsuuga?", "vastusevariandid": ["vihmamets", "okasmets"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide käib okasmetsa või lehtmetsa kohta: kasvavad eebenipuu ja mahagon?", "vastusevariandid": ["vihmamets", "okasmets"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Missugust Maa sfääri või maakoore osa väide iseloomustab? Koosneb valdavalt niklist ja rauast.", "vastusevariandid": ["sisetuum", "maakoor", "ookeamiline maakoor", "vahevöö"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Missugust Maa sfääri või maakoore osa väide iseloomustab? Koosneb kõvadest tahketest kivimitest.", "vastusevariandid": ["sisetuum", "maakoor", "ookeamiline maakoor", "vahevöö"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Missugust Maa sfääri või maakoore osa väide iseloomustab? Ulatub kuni 2900 km sügavuseni.", "vastusevariandid": ["sisetuum", "maakoor", "ookeamiline maakoor", "vahevöö"], "vastus": 3, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Missugust Maa sfääri või maakoore osa väide iseloomustab? Koosneb valdavalt basaltsetest kivimitest.", "vastusevariandid": ["sisetuum", "maakoor", "ookeamiline maakoor", "vahevöö"], "vastus": 2, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Millise rannikutüübi kirjeldusega on tegu? Väikesed, madalad ja lauged saared, kus ülekaalus on lainete kuhjav tegevus.", "vastusevariandid": ["skäärrannik", "laidrannik", "pankrannik"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Millise rannikutüübi kirjeldusega on tegu? Madalad kaljusaared, mis koosnevad peamiselt tard- ja moondekivimitest ning kus ülekaalus on lainete kulutav tegevus.", "vastusevariandid": ["skäärrannik", "laidrannik", "pankrannik"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Millise rannikutüübi kirjeldusega on tegu? Järsud rannaastangud, mida lainetus on aja jooksul kulutanud.", "vastusevariandid": ["skäärrannik", "laidrannik", "pankrannik"], "vastus": 2, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas öökülmad mai lõpus avaldavad mõju maasikate kasvatamisele või suusakeskuse tegevusele?", "vastusevariandid": ["maasikate kasvatamisele", "suusakeskuse tegevusele"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas sagedased ja pikemad kuumalained avaldavad mõju maasikate kasvatamisele või suusakeskuse tegevusele?", "vastusevariandid": ["maasikate kasvatamisele", "suusakeskuse tegevusele"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas tugevad tuuled ja sagedased tormid avaldavad mõju maasikate kasvatamisele või suusakeskuse tegevusele?", "vastusevariandid": ["maasikate kasvatamisele", "suusakeskuse tegevusele"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas intensiivsed suvised vihmad avaldavad mõju maasikate kasvatamisele või suusakeskuse tegevusele?", "vastusevariandid": ["maasikate kasvatamisele", "suusakeskuse tegevusele"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Millisest kivimist Kilimanjaro mägi peamiselt koosneb?", "vastusevariandid": ["liivakivi", "põlevkivi", "kivisüsi", "marmor", "basalt", "gneiss", "lubjakivi"], "vastus": 4, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Mis tegur on Kilimanjaro mäge aja jooksul muutnud?", "vastusevariandid": ["lainetus", "liustikud", "põhjavesi"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Bergeni lähistel leidub kivisütt.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Iirimaal on peamine loomakasvatusharu seakasvatus.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Katalaanid elavad Hispaania lõunaosas.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Merevee soolsus Põhjalahe põhjaosas on suurem kui Liivi lahes.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Madrid asub Pekingist läänes.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Vaher ja toomingas hakkavad Kagu-Eestis õitsema umbes nädal hiljem kui Loode-Eestis.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Jõgeval on külmavaba periood lühem kui Haapsalus.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Verevi järve kaldad asuvad merepinnast kõrgemal kui Arbi järve kaldad.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Verevi järve kagukallas on soine.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Muhu saarel näeme paljandumas Ordoviitsiumi ladestu kivimeid.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Tuha- ja aherainemägesid leidub Eestis kõige rohkem Lääne-Virumaal.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Lääne-Saaremaa kõrgustik on otsamoreen.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Suurima vooluhulgaga jõgi Eestis on Emajõgi.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Päike tõuseb Tartus varem kui Kuressaares.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Siumäe absoluutne kõrgus on suurem kui Jaanimäe absoluutne kõrgus.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Jaanimäe idanõlv on laugem kui läänenõlv.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Siumäest lääne ja loode suunda jääb soostunud ala.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? 1922. aastal suri Eestis rohkem eakaid inimesi kui 2016. aastal.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? 2016. aastal suri Eestis üle 450 inimese, kes olid vanemad kui 80 aastat.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Eestis on perioodil 1922-2016 märgatavalt vähenenud imikusurmade arv.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Brüsselis jaotuvad sademed aasta jooksul ühtlaselt, igas kuus sajab keskmiselt 60–80 mm.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Oslos sajab aasta jooksul rohkem kui Bergenis.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Vorkutas kestab polaaröö kauem kui Rovaniemis.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Kaks olulist maavara, mida kaevandatakse Alaskal, on nafta ja põlevkivi.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Austraalias ei esine tugevaid maavärinaid, sest Austraalia asub laama keskosas.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Bellingshausen oli esimene inimene maailmas, kes nägi Antarktise mandrit.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Bellingshauseni ümbermaailmareis kestis 5 aastat.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Ekspeditsioon sõitis ümber Antarktise läänest itta.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Bellingshauseni meri asub põhjapoolkeral.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? 2017–18 on Eesti rahvaarv kasvanud peamiselt loomuliku iibe tõttu.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? 2014. aastal oli Eestis rändesaldo 0.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? 2016–17 on Eestis rahvaarv kasvanud ligikaudu 6000 inimese võrra.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Windhoekis ei ole päike kunagi seniidis.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Namiibias võib temperatuur ööpäeva jooksul suures ulatuses kõikuda.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Tartu ja Windhoek asuvad samal geograafilisel pikkusel.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Kui Tartus on kell 18.00, siis samal ajal on Quitos kell 2.00 öösel.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Quito geograafilised koordinaadid on 1°10' N ja 78° 30' S.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Andide mäestik on noor.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Andide mäestiku kõrgeim tipp on Aconcagua.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Eestis paljanduvad Devoni ajastust nooremate ajastute settekivimid.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Lämmijärve ääres paljanduvad Kambriumi kivimid.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Narva jõe keskjooksul paljanduvad Devoni ajastu kivimid.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Hiiumaa põhjaosas paljanduvad Ordoviitsiumi ajastu lubjakivid.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Kui Eestis on keskpäev, siis Yellowstone’is on kell 3 öösel.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Los Angeles jääb Yellowstone’ist kirdesse.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Yellowstone jääb Los Angelesest ligikaudu 1300 km kaugusele.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? 4197 m kõrgune Grand Teton on Yellowstone´i rahvuspargi kõrgeim mägi.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "geograafia"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: \nVõistlustantsija Emma-Leena Koger Tantsimisega on 18-aastane Emma-Leena  tegelenud esimesest klassist alates, nüüd juba  11 aastat. „Läksin tantsima oma vanema õe  eeskujul,” meenutab ta. „Vahepeal, umbes  neljandas klassis, tüdinesin tantsimisest ja tahtsin  treeningud ära lõpetada. Siis ütles ema mulle:  Emma, sa ju tahad neid ilusaid kontsakingi  ja kividega kleite? Mina vastasin: jah, ema,  tahan küll. Niimoodi ma jäingi edasi tantsima,”  jutustab Emma-Leena, kuidas glamuurne  võistlustantsumaailm ta tagasi meelitas.  Emma-Leena tegi tantsimisse pausi ka veidi  rohkem kui aasta tagasi. „Alguses oli väike paus  hea, aga siis tuli tantsu järele nii suur igatsus ja  tagasi tulles ma teadsin, et ei kujuta oma elu ilma  tantsuta ette.” Küsimusele, mis Emma-Leenat tantsimise  juures kõige rohkem võlub, vastab ta kindlalt,  et muusika. „Kui kuulen muusikat, tunnen, et  tahan ise põrandale tantsima minna. Muusika  justkui tõmbab mind endasse,” kirjeldab ta erilist  tunnet, mida muusika temas tekitab. Samas tunnistab Emma-Leena, et pidevatest  tantsutrennidest saab mõnikord ka kõrini.  Siis, kui partneriga on mingid tülid olnud või  tantsusammud ei tule välja. „Ikka on mõnikord  tunne, et ma ei taha üldse tantsusaali minna.  Aga lihtsalt peab, see on paarissport,” jutustab  ta. Trennile on raskem keskenduda siis, kui hing  ihkab mujale. „Just suvel, kui väljas on ilusad  ilmad, aga mina pean tantsusaalis olema. Vahel  tahaks pärast väsitavat koolipäeva lihtsalt olla,  aga peab saali minema, olema kinnises ruumis.  Siis tekib kõige rohkem selline tunne,” ütleb ta.  Emma-Leena sõnul on võistlustantsus sobivus  partneriga väga oluline. Temal on selles suhtes  vedanud. „Mul on hea ja mõistev partner. Tema  toetusest on hästi palju abi. Kui on võistlused, siis  aitab palju, kui partner räägib toetavalt: teeme  selle tantsu ära, siis on läbi, me saame hakkama.”  Neiu on kindel, et suudab ka ise samaga vastata.  „Oskame ju mõlemad hästi tantsida. Trennis  arutame läbi, kuidas saab tantsu paremaks  muuta.”  Eduka tantsijakarjääri juures on Emma-Leena  sõnul kõige olulisem siiski anne. „Ma ei pea  tantsusaalis mitu tundi olema – kui mulle uued  tantsusammud ette näidatakse, saan asja ruttu  selgeks. Arvan, et siin polegi nii oluline, kui kiire  õppija su partner on. Aga praeguse partneriga  me tavaliselt ühe tantsu õppimisele mitut päeva  ei kuluta,” räägib ta.  Tänu sellele jagub noorel neiul aega ka  muudeks tegevusteks peale tantsimise. „Olen  saanud ilusasti koolis käia,” ütleb ta ja lisab,  et poistegi jaoks jätkub aega. Kui on õige poiss  muidugi. „Ega ma kogu aeg ka kinni ei ole,”  naerab ta. „Millestki väga tähtsast ei ole ma  pidanud loobuma, saan ka sõpradega pidutseda,”  kinnitab tüdruk. „Siiski mõnikord, kui tahan  hilja õhtul välja minna, ütlevad vanemad, et  Emma, sa oled sportlane, puhka parem kodus.” Vanemad ja perekond on Emma-Leenale alati  suureks toeks olnud. „Vanemad aitavad mind  igapidi. Ema on alati valmis aitama kostüümide  valikul, kuigi ise ta kleite ei õmble. Isa on tegelenud  partnerite otsimisega, suhelnud treeneritega.  Organiseerimised, välismaale minekud – ma  ei ole pidanud seda kõike iseseisvalt tegema,”  kirjeldab ta. Emma-Leena suurim fänn on aga  tema väike õde, kes käib tihti tantsuvõistlusi  vaatamas. Peagi ootab Emma-Leenat ees gümnaasiumi  lõpetamine ja tuleb otsustada, mida edasi teha.  Kindlasti jääb tema ellu muude tegemiste kõrvale  ka tants. „Tahaksin võib-olla välismaale õppima  minna. Aga ei kujuta ette, et saaksin olla ilma  tantsuta. Ma kardan, et ei saa. Niisiis pean ikkagi  valima ülikooli, kus ma ka tantsida saan,” ütleb  Emma-Leena.\n Küsimus: \nNäidis\n", "vastusevariandid": ["Tantsima hakkas tüdruk 11-aastaselt.", "Tantsutreeningutega alustas tüdruk 1. klassis.", "Tantsinud on tüdruk juba 18 aastat. "], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: \nVõistlustantsija Emma-Leena Koger Tantsimisega on 18-aastane Emma-Leena  tegelenud esimesest klassist alates, nüüd juba  11 aastat. „Läksin tantsima oma vanema õe  eeskujul,” meenutab ta. „Vahepeal, umbes  neljandas klassis, tüdinesin tantsimisest ja tahtsin  treeningud ära lõpetada. Siis ütles ema mulle:  Emma, sa ju tahad neid ilusaid kontsakingi  ja kividega kleite? Mina vastasin: jah, ema,  tahan küll. Niimoodi ma jäingi edasi tantsima,”  jutustab Emma-Leena, kuidas glamuurne  võistlustantsumaailm ta tagasi meelitas.  Emma-Leena tegi tantsimisse pausi ka veidi  rohkem kui aasta tagasi. „Alguses oli väike paus  hea, aga siis tuli tantsu järele nii suur igatsus ja  tagasi tulles ma teadsin, et ei kujuta oma elu ilma  tantsuta ette.” Küsimusele, mis Emma-Leenat tantsimise  juures kõige rohkem võlub, vastab ta kindlalt,  et muusika. „Kui kuulen muusikat, tunnen, et  tahan ise põrandale tantsima minna. Muusika  justkui tõmbab mind endasse,” kirjeldab ta erilist  tunnet, mida muusika temas tekitab. Samas tunnistab Emma-Leena, et pidevatest  tantsutrennidest saab mõnikord ka kõrini.  Siis, kui partneriga on mingid tülid olnud või  tantsusammud ei tule välja. „Ikka on mõnikord  tunne, et ma ei taha üldse tantsusaali minna.  Aga lihtsalt peab, see on paarissport,” jutustab  ta. Trennile on raskem keskenduda siis, kui hing  ihkab mujale. „Just suvel, kui väljas on ilusad  ilmad, aga mina pean tantsusaalis olema. Vahel  tahaks pärast väsitavat koolipäeva lihtsalt olla,  aga peab saali minema, olema kinnises ruumis.  Siis tekib kõige rohkem selline tunne,” ütleb ta.  Emma-Leena sõnul on võistlustantsus sobivus  partneriga väga oluline. Temal on selles suhtes  vedanud. „Mul on hea ja mõistev partner. Tema  toetusest on hästi palju abi. Kui on võistlused, siis  aitab palju, kui partner räägib toetavalt: teeme  selle tantsu ära, siis on läbi, me saame hakkama.”  Neiu on kindel, et suudab ka ise samaga vastata.  „Oskame ju mõlemad hästi tantsida. Trennis  arutame läbi, kuidas saab tantsu paremaks  muuta.”  Eduka tantsijakarjääri juures on Emma-Leena  sõnul kõige olulisem siiski anne. „Ma ei pea  tantsusaalis mitu tundi olema – kui mulle uued  tantsusammud ette näidatakse, saan asja ruttu  selgeks. Arvan, et siin polegi nii oluline, kui kiire  õppija su partner on. Aga praeguse partneriga  me tavaliselt ühe tantsu õppimisele mitut päeva  ei kuluta,” räägib ta.  Tänu sellele jagub noorel neiul aega ka  muudeks tegevusteks peale tantsimise. „Olen  saanud ilusasti koolis käia,” ütleb ta ja lisab,  et poistegi jaoks jätkub aega. Kui on õige poiss  muidugi. „Ega ma kogu aeg ka kinni ei ole,”  naerab ta. „Millestki väga tähtsast ei ole ma  pidanud loobuma, saan ka sõpradega pidutseda,”  kinnitab tüdruk. „Siiski mõnikord, kui tahan  hilja õhtul välja minna, ütlevad vanemad, et  Emma, sa oled sportlane, puhka parem kodus.” Vanemad ja perekond on Emma-Leenale alati  suureks toeks olnud. „Vanemad aitavad mind  igapidi. Ema on alati valmis aitama kostüümide  valikul, kuigi ise ta kleite ei õmble. Isa on tegelenud  partnerite otsimisega, suhelnud treeneritega.  Organiseerimised, välismaale minekud – ma  ei ole pidanud seda kõike iseseisvalt tegema,”  kirjeldab ta. Emma-Leena suurim fänn on aga  tema väike õde, kes käib tihti tantsuvõistlusi  vaatamas. Peagi ootab Emma-Leenat ees gümnaasiumi  lõpetamine ja tuleb otsustada, mida edasi teha.  Kindlasti jääb tema ellu muude tegemiste kõrvale  ka tants. „Tahaksin võib-olla välismaale õppima  minna. Aga ei kujuta ette, et saaksin olla ilma  tantsuta. Ma kardan, et ei saa. Niisiis pean ikkagi  valima ülikooli, kus ma ka tantsida saan,” ütleb  Emma-Leena.\n Küsimus: \nküsimus \n", "vastusevariandid": ["Emma-Leena teeb tantsimisse korra aastas pause.", "Emma-Leena suudab oma elu ka tantsimiseta ette kujutada.", "Emma-Leenal tekib head muusikat kuuldes tahtmine tantsida. "], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: \nVõistlustantsija Emma-Leena Koger Tantsimisega on 18-aastane Emma-Leena  tegelenud esimesest klassist alates, nüüd juba  11 aastat. „Läksin tantsima oma vanema õe  eeskujul,” meenutab ta. „Vahepeal, umbes  neljandas klassis, tüdinesin tantsimisest ja tahtsin  treeningud ära lõpetada. Siis ütles ema mulle:  Emma, sa ju tahad neid ilusaid kontsakingi  ja kividega kleite? Mina vastasin: jah, ema,  tahan küll. Niimoodi ma jäingi edasi tantsima,”  jutustab Emma-Leena, kuidas glamuurne  võistlustantsumaailm ta tagasi meelitas.  Emma-Leena tegi tantsimisse pausi ka veidi  rohkem kui aasta tagasi. „Alguses oli väike paus  hea, aga siis tuli tantsu järele nii suur igatsus ja  tagasi tulles ma teadsin, et ei kujuta oma elu ilma  tantsuta ette.” Küsimusele, mis Emma-Leenat tantsimise  juures kõige rohkem võlub, vastab ta kindlalt,  et muusika. „Kui kuulen muusikat, tunnen, et  tahan ise põrandale tantsima minna. Muusika  justkui tõmbab mind endasse,” kirjeldab ta erilist  tunnet, mida muusika temas tekitab. Samas tunnistab Emma-Leena, et pidevatest  tantsutrennidest saab mõnikord ka kõrini.  Siis, kui partneriga on mingid tülid olnud või  tantsusammud ei tule välja. „Ikka on mõnikord  tunne, et ma ei taha üldse tantsusaali minna.  Aga lihtsalt peab, see on paarissport,” jutustab  ta. Trennile on raskem keskenduda siis, kui hing  ihkab mujale. „Just suvel, kui väljas on ilusad  ilmad, aga mina pean tantsusaalis olema. Vahel  tahaks pärast väsitavat koolipäeva lihtsalt olla,  aga peab saali minema, olema kinnises ruumis.  Siis tekib kõige rohkem selline tunne,” ütleb ta.  Emma-Leena sõnul on võistlustantsus sobivus  partneriga väga oluline. Temal on selles suhtes  vedanud. „Mul on hea ja mõistev partner. Tema  toetusest on hästi palju abi. Kui on võistlused, siis  aitab palju, kui partner räägib toetavalt: teeme  selle tantsu ära, siis on läbi, me saame hakkama.”  Neiu on kindel, et suudab ka ise samaga vastata.  „Oskame ju mõlemad hästi tantsida. Trennis  arutame läbi, kuidas saab tantsu paremaks  muuta.”  Eduka tantsijakarjääri juures on Emma-Leena  sõnul kõige olulisem siiski anne. „Ma ei pea  tantsusaalis mitu tundi olema – kui mulle uued  tantsusammud ette näidatakse, saan asja ruttu  selgeks. Arvan, et siin polegi nii oluline, kui kiire  õppija su partner on. Aga praeguse partneriga  me tavaliselt ühe tantsu õppimisele mitut päeva  ei kuluta,” räägib ta.  Tänu sellele jagub noorel neiul aega ka  muudeks tegevusteks peale tantsimise. „Olen  saanud ilusasti koolis käia,” ütleb ta ja lisab,  et poistegi jaoks jätkub aega. Kui on õige poiss  muidugi. „Ega ma kogu aeg ka kinni ei ole,”  naerab ta. „Millestki väga tähtsast ei ole ma  pidanud loobuma, saan ka sõpradega pidutseda,”  kinnitab tüdruk. „Siiski mõnikord, kui tahan  hilja õhtul välja minna, ütlevad vanemad, et  Emma, sa oled sportlane, puhka parem kodus.” Vanemad ja perekond on Emma-Leenale alati  suureks toeks olnud. „Vanemad aitavad mind  igapidi. Ema on alati valmis aitama kostüümide  valikul, kuigi ise ta kleite ei õmble. Isa on tegelenud  partnerite otsimisega, suhelnud treeneritega.  Organiseerimised, välismaale minekud – ma  ei ole pidanud seda kõike iseseisvalt tegema,”  kirjeldab ta. Emma-Leena suurim fänn on aga  tema väike õde, kes käib tihti tantsuvõistlusi  vaatamas. Peagi ootab Emma-Leenat ees gümnaasiumi  lõpetamine ja tuleb otsustada, mida edasi teha.  Kindlasti jääb tema ellu muude tegemiste kõrvale  ka tants. „Tahaksin võib-olla välismaale õppima  minna. Aga ei kujuta ette, et saaksin olla ilma  tantsuta. Ma kardan, et ei saa. Niisiis pean ikkagi  valima ülikooli, kus ma ka tantsida saan,” ütleb  Emma-Leena.\n Küsimus: \nküsimus\n", "vastusevariandid": ["Tülitsemine partneriga võtab mõnikord tahtmise trenni teha.", "Ilusate suveilmadega on kergem tantsutrennis keskenduda.", "Pärast väsitavat koolipäeva on tantsutrenn hea vaheldus."], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: \nVõistlustantsija Emma-Leena Koger Tantsimisega on 18-aastane Emma-Leena  tegelenud esimesest klassist alates, nüüd juba  11 aastat. „Läksin tantsima oma vanema õe  eeskujul,” meenutab ta. „Vahepeal, umbes  neljandas klassis, tüdinesin tantsimisest ja tahtsin  treeningud ära lõpetada. Siis ütles ema mulle:  Emma, sa ju tahad neid ilusaid kontsakingi  ja kividega kleite? Mina vastasin: jah, ema,  tahan küll. Niimoodi ma jäingi edasi tantsima,”  jutustab Emma-Leena, kuidas glamuurne  võistlustantsumaailm ta tagasi meelitas.  Emma-Leena tegi tantsimisse pausi ka veidi  rohkem kui aasta tagasi. „Alguses oli väike paus  hea, aga siis tuli tantsu järele nii suur igatsus ja  tagasi tulles ma teadsin, et ei kujuta oma elu ilma  tantsuta ette.” Küsimusele, mis Emma-Leenat tantsimise  juures kõige rohkem võlub, vastab ta kindlalt,  et muusika. „Kui kuulen muusikat, tunnen, et  tahan ise põrandale tantsima minna. Muusika  justkui tõmbab mind endasse,” kirjeldab ta erilist  tunnet, mida muusika temas tekitab. Samas tunnistab Emma-Leena, et pidevatest  tantsutrennidest saab mõnikord ka kõrini.  Siis, kui partneriga on mingid tülid olnud või  tantsusammud ei tule välja. „Ikka on mõnikord  tunne, et ma ei taha üldse tantsusaali minna.  Aga lihtsalt peab, see on paarissport,” jutustab  ta. Trennile on raskem keskenduda siis, kui hing  ihkab mujale. „Just suvel, kui väljas on ilusad  ilmad, aga mina pean tantsusaalis olema. Vahel  tahaks pärast väsitavat koolipäeva lihtsalt olla,  aga peab saali minema, olema kinnises ruumis.  Siis tekib kõige rohkem selline tunne,” ütleb ta.  Emma-Leena sõnul on võistlustantsus sobivus  partneriga väga oluline. Temal on selles suhtes  vedanud. „Mul on hea ja mõistev partner. Tema  toetusest on hästi palju abi. Kui on võistlused, siis  aitab palju, kui partner räägib toetavalt: teeme  selle tantsu ära, siis on läbi, me saame hakkama.”  Neiu on kindel, et suudab ka ise samaga vastata.  „Oskame ju mõlemad hästi tantsida. Trennis  arutame läbi, kuidas saab tantsu paremaks  muuta.”  Eduka tantsijakarjääri juures on Emma-Leena  sõnul kõige olulisem siiski anne. „Ma ei pea  tantsusaalis mitu tundi olema – kui mulle uued  tantsusammud ette näidatakse, saan asja ruttu  selgeks. Arvan, et siin polegi nii oluline, kui kiire  õppija su partner on. Aga praeguse partneriga  me tavaliselt ühe tantsu õppimisele mitut päeva  ei kuluta,” räägib ta.  Tänu sellele jagub noorel neiul aega ka  muudeks tegevusteks peale tantsimise. „Olen  saanud ilusasti koolis käia,” ütleb ta ja lisab,  et poistegi jaoks jätkub aega. Kui on õige poiss  muidugi. „Ega ma kogu aeg ka kinni ei ole,”  naerab ta. „Millestki väga tähtsast ei ole ma  pidanud loobuma, saan ka sõpradega pidutseda,”  kinnitab tüdruk. „Siiski mõnikord, kui tahan  hilja õhtul välja minna, ütlevad vanemad, et  Emma, sa oled sportlane, puhka parem kodus.” Vanemad ja perekond on Emma-Leenale alati  suureks toeks olnud. „Vanemad aitavad mind  igapidi. Ema on alati valmis aitama kostüümide  valikul, kuigi ise ta kleite ei õmble. Isa on tegelenud  partnerite otsimisega, suhelnud treeneritega.  Organiseerimised, välismaale minekud – ma  ei ole pidanud seda kõike iseseisvalt tegema,”  kirjeldab ta. Emma-Leena suurim fänn on aga  tema väike õde, kes käib tihti tantsuvõistlusi  vaatamas. Peagi ootab Emma-Leenat ees gümnaasiumi  lõpetamine ja tuleb otsustada, mida edasi teha.  Kindlasti jääb tema ellu muude tegemiste kõrvale  ka tants. „Tahaksin võib-olla välismaale õppima  minna. Aga ei kujuta ette, et saaksin olla ilma  tantsuta. Ma kardan, et ei saa. Niisiis pean ikkagi  valima ülikooli, kus ma ka tantsida saan,” ütleb  Emma-Leena.\n Küsimus: \nküsimus\n", "vastusevariandid": ["Emma-Leena ootab partnerilt rohkem abi.", "Emma-Leena oskab oma partnerile toeks olla.", "Emma-Leena tantsib paremini kui partner."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: \nVõistlustantsija Emma-Leena Koger Tantsimisega on 18-aastane Emma-Leena  tegelenud esimesest klassist alates, nüüd juba  11 aastat. „Läksin tantsima oma vanema õe  eeskujul,” meenutab ta. „Vahepeal, umbes  neljandas klassis, tüdinesin tantsimisest ja tahtsin  treeningud ära lõpetada. Siis ütles ema mulle:  Emma, sa ju tahad neid ilusaid kontsakingi  ja kividega kleite? Mina vastasin: jah, ema,  tahan küll. Niimoodi ma jäingi edasi tantsima,”  jutustab Emma-Leena, kuidas glamuurne  võistlustantsumaailm ta tagasi meelitas.  Emma-Leena tegi tantsimisse pausi ka veidi  rohkem kui aasta tagasi. „Alguses oli väike paus  hea, aga siis tuli tantsu järele nii suur igatsus ja  tagasi tulles ma teadsin, et ei kujuta oma elu ilma  tantsuta ette.” Küsimusele, mis Emma-Leenat tantsimise  juures kõige rohkem võlub, vastab ta kindlalt,  et muusika. „Kui kuulen muusikat, tunnen, et  tahan ise põrandale tantsima minna. Muusika  justkui tõmbab mind endasse,” kirjeldab ta erilist  tunnet, mida muusika temas tekitab. Samas tunnistab Emma-Leena, et pidevatest  tantsutrennidest saab mõnikord ka kõrini.  Siis, kui partneriga on mingid tülid olnud või  tantsusammud ei tule välja. „Ikka on mõnikord  tunne, et ma ei taha üldse tantsusaali minna.  Aga lihtsalt peab, see on paarissport,” jutustab  ta. Trennile on raskem keskenduda siis, kui hing  ihkab mujale. „Just suvel, kui väljas on ilusad  ilmad, aga mina pean tantsusaalis olema. Vahel  tahaks pärast väsitavat koolipäeva lihtsalt olla,  aga peab saali minema, olema kinnises ruumis.  Siis tekib kõige rohkem selline tunne,” ütleb ta.  Emma-Leena sõnul on võistlustantsus sobivus  partneriga väga oluline. Temal on selles suhtes  vedanud. „Mul on hea ja mõistev partner. Tema  toetusest on hästi palju abi. Kui on võistlused, siis  aitab palju, kui partner räägib toetavalt: teeme  selle tantsu ära, siis on läbi, me saame hakkama.”  Neiu on kindel, et suudab ka ise samaga vastata.  „Oskame ju mõlemad hästi tantsida. Trennis  arutame läbi, kuidas saab tantsu paremaks  muuta.”  Eduka tantsijakarjääri juures on Emma-Leena  sõnul kõige olulisem siiski anne. „Ma ei pea  tantsusaalis mitu tundi olema – kui mulle uued  tantsusammud ette näidatakse, saan asja ruttu  selgeks. Arvan, et siin polegi nii oluline, kui kiire  õppija su partner on. Aga praeguse partneriga  me tavaliselt ühe tantsu õppimisele mitut päeva  ei kuluta,” räägib ta.  Tänu sellele jagub noorel neiul aega ka  muudeks tegevusteks peale tantsimise. „Olen  saanud ilusasti koolis käia,” ütleb ta ja lisab,  et poistegi jaoks jätkub aega. Kui on õige poiss  muidugi. „Ega ma kogu aeg ka kinni ei ole,”  naerab ta. „Millestki väga tähtsast ei ole ma  pidanud loobuma, saan ka sõpradega pidutseda,”  kinnitab tüdruk. „Siiski mõnikord, kui tahan  hilja õhtul välja minna, ütlevad vanemad, et  Emma, sa oled sportlane, puhka parem kodus.” Vanemad ja perekond on Emma-Leenale alati  suureks toeks olnud. „Vanemad aitavad mind  igapidi. Ema on alati valmis aitama kostüümide  valikul, kuigi ise ta kleite ei õmble. Isa on tegelenud  partnerite otsimisega, suhelnud treeneritega.  Organiseerimised, välismaale minekud – ma  ei ole pidanud seda kõike iseseisvalt tegema,”  kirjeldab ta. Emma-Leena suurim fänn on aga  tema väike õde, kes käib tihti tantsuvõistlusi  vaatamas. Peagi ootab Emma-Leenat ees gümnaasiumi  lõpetamine ja tuleb otsustada, mida edasi teha.  Kindlasti jääb tema ellu muude tegemiste kõrvale  ka tants. „Tahaksin võib-olla välismaale õppima  minna. Aga ei kujuta ette, et saaksin olla ilma  tantsuta. Ma kardan, et ei saa. Niisiis pean ikkagi  valima ülikooli, kus ma ka tantsida saan,” ütleb  Emma-Leena.\n Küsimus: \nküsimus\n", "vastusevariandid": ["Uute tantsusammude õppimise aeg sõltub partnerist.", "Uusi tantsusamme peab mõnikord mitu päeva õppima.", "Emma-Leena õpib uued tantsusammud kiiresti selgeks."], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: \nVõistlustantsija Emma-Leena Koger Tantsimisega on 18-aastane Emma-Leena  tegelenud esimesest klassist alates, nüüd juba  11 aastat. „Läksin tantsima oma vanema õe  eeskujul,” meenutab ta. „Vahepeal, umbes  neljandas klassis, tüdinesin tantsimisest ja tahtsin  treeningud ära lõpetada. Siis ütles ema mulle:  Emma, sa ju tahad neid ilusaid kontsakingi  ja kividega kleite? Mina vastasin: jah, ema,  tahan küll. Niimoodi ma jäingi edasi tantsima,”  jutustab Emma-Leena, kuidas glamuurne  võistlustantsumaailm ta tagasi meelitas.  Emma-Leena tegi tantsimisse pausi ka veidi  rohkem kui aasta tagasi. „Alguses oli väike paus  hea, aga siis tuli tantsu järele nii suur igatsus ja  tagasi tulles ma teadsin, et ei kujuta oma elu ilma  tantsuta ette.” Küsimusele, mis Emma-Leenat tantsimise  juures kõige rohkem võlub, vastab ta kindlalt,  et muusika. „Kui kuulen muusikat, tunnen, et  tahan ise põrandale tantsima minna. Muusika  justkui tõmbab mind endasse,” kirjeldab ta erilist  tunnet, mida muusika temas tekitab. Samas tunnistab Emma-Leena, et pidevatest  tantsutrennidest saab mõnikord ka kõrini.  Siis, kui partneriga on mingid tülid olnud või  tantsusammud ei tule välja. „Ikka on mõnikord  tunne, et ma ei taha üldse tantsusaali minna.  Aga lihtsalt peab, see on paarissport,” jutustab  ta. Trennile on raskem keskenduda siis, kui hing  ihkab mujale. „Just suvel, kui väljas on ilusad  ilmad, aga mina pean tantsusaalis olema. Vahel  tahaks pärast väsitavat koolipäeva lihtsalt olla,  aga peab saali minema, olema kinnises ruumis.  Siis tekib kõige rohkem selline tunne,” ütleb ta.  Emma-Leena sõnul on võistlustantsus sobivus  partneriga väga oluline. Temal on selles suhtes  vedanud. „Mul on hea ja mõistev partner. Tema  toetusest on hästi palju abi. Kui on võistlused, siis  aitab palju, kui partner räägib toetavalt: teeme  selle tantsu ära, siis on läbi, me saame hakkama.”  Neiu on kindel, et suudab ka ise samaga vastata.  „Oskame ju mõlemad hästi tantsida. Trennis  arutame läbi, kuidas saab tantsu paremaks  muuta.”  Eduka tantsijakarjääri juures on Emma-Leena  sõnul kõige olulisem siiski anne. „Ma ei pea  tantsusaalis mitu tundi olema – kui mulle uued  tantsusammud ette näidatakse, saan asja ruttu  selgeks. Arvan, et siin polegi nii oluline, kui kiire  õppija su partner on. Aga praeguse partneriga  me tavaliselt ühe tantsu õppimisele mitut päeva  ei kuluta,” räägib ta.  Tänu sellele jagub noorel neiul aega ka  muudeks tegevusteks peale tantsimise. „Olen  saanud ilusasti koolis käia,” ütleb ta ja lisab,  et poistegi jaoks jätkub aega. Kui on õige poiss  muidugi. „Ega ma kogu aeg ka kinni ei ole,”  naerab ta. „Millestki väga tähtsast ei ole ma  pidanud loobuma, saan ka sõpradega pidutseda,”  kinnitab tüdruk. „Siiski mõnikord, kui tahan  hilja õhtul välja minna, ütlevad vanemad, et  Emma, sa oled sportlane, puhka parem kodus.” Vanemad ja perekond on Emma-Leenale alati  suureks toeks olnud. „Vanemad aitavad mind  igapidi. Ema on alati valmis aitama kostüümide  valikul, kuigi ise ta kleite ei õmble. Isa on tegelenud  partnerite otsimisega, suhelnud treeneritega.  Organiseerimised, välismaale minekud – ma  ei ole pidanud seda kõike iseseisvalt tegema,”  kirjeldab ta. Emma-Leena suurim fänn on aga  tema väike õde, kes käib tihti tantsuvõistlusi  vaatamas. Peagi ootab Emma-Leenat ees gümnaasiumi  lõpetamine ja tuleb otsustada, mida edasi teha.  Kindlasti jääb tema ellu muude tegemiste kõrvale  ka tants. „Tahaksin võib-olla välismaale õppima  minna. Aga ei kujuta ette, et saaksin olla ilma  tantsuta. Ma kardan, et ei saa. Niisiis pean ikkagi  valima ülikooli, kus ma ka tantsida saan,” ütleb  Emma-Leena.\n Küsimus: \nküsimus\n", "vastusevariandid": ["Emma-Leena peab tantsimise tõttu üsna tihti koolist puuduma.", "Emma-Leenal on aega ka noormeestega suhtlemise jaoks.", "Emma-Leenal tuleb sõpradega lõbutsemisest enamasti loobuda."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: \nVõistlustantsija Emma-Leena Koger Tantsimisega on 18-aastane Emma-Leena  tegelenud esimesest klassist alates, nüüd juba  11 aastat. „Läksin tantsima oma vanema õe  eeskujul,” meenutab ta. „Vahepeal, umbes  neljandas klassis, tüdinesin tantsimisest ja tahtsin  treeningud ära lõpetada. Siis ütles ema mulle:  Emma, sa ju tahad neid ilusaid kontsakingi  ja kividega kleite? Mina vastasin: jah, ema,  tahan küll. Niimoodi ma jäingi edasi tantsima,”  jutustab Emma-Leena, kuidas glamuurne  võistlustantsumaailm ta tagasi meelitas.  Emma-Leena tegi tantsimisse pausi ka veidi  rohkem kui aasta tagasi. „Alguses oli väike paus  hea, aga siis tuli tantsu järele nii suur igatsus ja  tagasi tulles ma teadsin, et ei kujuta oma elu ilma  tantsuta ette.” Küsimusele, mis Emma-Leenat tantsimise  juures kõige rohkem võlub, vastab ta kindlalt,  et muusika. „Kui kuulen muusikat, tunnen, et  tahan ise põrandale tantsima minna. Muusika  justkui tõmbab mind endasse,” kirjeldab ta erilist  tunnet, mida muusika temas tekitab. Samas tunnistab Emma-Leena, et pidevatest  tantsutrennidest saab mõnikord ka kõrini.  Siis, kui partneriga on mingid tülid olnud või  tantsusammud ei tule välja. „Ikka on mõnikord  tunne, et ma ei taha üldse tantsusaali minna.  Aga lihtsalt peab, see on paarissport,” jutustab  ta. Trennile on raskem keskenduda siis, kui hing  ihkab mujale. „Just suvel, kui väljas on ilusad  ilmad, aga mina pean tantsusaalis olema. Vahel  tahaks pärast väsitavat koolipäeva lihtsalt olla,  aga peab saali minema, olema kinnises ruumis.  Siis tekib kõige rohkem selline tunne,” ütleb ta.  Emma-Leena sõnul on võistlustantsus sobivus  partneriga väga oluline. Temal on selles suhtes  vedanud. „Mul on hea ja mõistev partner. Tema  toetusest on hästi palju abi. Kui on võistlused, siis  aitab palju, kui partner räägib toetavalt: teeme  selle tantsu ära, siis on läbi, me saame hakkama.”  Neiu on kindel, et suudab ka ise samaga vastata.  „Oskame ju mõlemad hästi tantsida. Trennis  arutame läbi, kuidas saab tantsu paremaks  muuta.”  Eduka tantsijakarjääri juures on Emma-Leena  sõnul kõige olulisem siiski anne. „Ma ei pea  tantsusaalis mitu tundi olema – kui mulle uued  tantsusammud ette näidatakse, saan asja ruttu  selgeks. Arvan, et siin polegi nii oluline, kui kiire  õppija su partner on. Aga praeguse partneriga  me tavaliselt ühe tantsu õppimisele mitut päeva  ei kuluta,” räägib ta.  Tänu sellele jagub noorel neiul aega ka  muudeks tegevusteks peale tantsimise. „Olen  saanud ilusasti koolis käia,” ütleb ta ja lisab,  et poistegi jaoks jätkub aega. Kui on õige poiss  muidugi. „Ega ma kogu aeg ka kinni ei ole,”  naerab ta. „Millestki väga tähtsast ei ole ma  pidanud loobuma, saan ka sõpradega pidutseda,”  kinnitab tüdruk. „Siiski mõnikord, kui tahan  hilja õhtul välja minna, ütlevad vanemad, et  Emma, sa oled sportlane, puhka parem kodus.” Vanemad ja perekond on Emma-Leenale alati  suureks toeks olnud. „Vanemad aitavad mind  igapidi. Ema on alati valmis aitama kostüümide  valikul, kuigi ise ta kleite ei õmble. Isa on tegelenud  partnerite otsimisega, suhelnud treeneritega.  Organiseerimised, välismaale minekud – ma  ei ole pidanud seda kõike iseseisvalt tegema,”  kirjeldab ta. Emma-Leena suurim fänn on aga  tema väike õde, kes käib tihti tantsuvõistlusi  vaatamas. Peagi ootab Emma-Leenat ees gümnaasiumi  lõpetamine ja tuleb otsustada, mida edasi teha.  Kindlasti jääb tema ellu muude tegemiste kõrvale  ka tants. „Tahaksin võib-olla välismaale õppima  minna. Aga ei kujuta ette, et saaksin olla ilma  tantsuta. Ma kardan, et ei saa. Niisiis pean ikkagi  valima ülikooli, kus ma ka tantsida saan,” ütleb  Emma-Leena.\n Küsimus: \nküsimus\n", "vastusevariandid": ["Ema on alati valmis Emma-Leenale võistlusteks kostüüme õmblema.", "Isa on aidanud Emma-Leenal sobivaid tantsupartnereid leida.", "Noorem õde valmistub tantsuvõistlusteks koos Emma-Leenaga."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: \nVõistlustantsija Emma-Leena Koger Tantsimisega on 18-aastane Emma-Leena  tegelenud esimesest klassist alates, nüüd juba  11 aastat. „Läksin tantsima oma vanema õe  eeskujul,” meenutab ta. „Vahepeal, umbes  neljandas klassis, tüdinesin tantsimisest ja tahtsin  treeningud ära lõpetada. Siis ütles ema mulle:  Emma, sa ju tahad neid ilusaid kontsakingi  ja kividega kleite? Mina vastasin: jah, ema,  tahan küll. Niimoodi ma jäingi edasi tantsima,”  jutustab Emma-Leena, kuidas glamuurne  võistlustantsumaailm ta tagasi meelitas.  Emma-Leena tegi tantsimisse pausi ka veidi  rohkem kui aasta tagasi. „Alguses oli väike paus  hea, aga siis tuli tantsu järele nii suur igatsus ja  tagasi tulles ma teadsin, et ei kujuta oma elu ilma  tantsuta ette.” Küsimusele, mis Emma-Leenat tantsimise  juures kõige rohkem võlub, vastab ta kindlalt,  et muusika. „Kui kuulen muusikat, tunnen, et  tahan ise põrandale tantsima minna. Muusika  justkui tõmbab mind endasse,” kirjeldab ta erilist  tunnet, mida muusika temas tekitab. Samas tunnistab Emma-Leena, et pidevatest  tantsutrennidest saab mõnikord ka kõrini.  Siis, kui partneriga on mingid tülid olnud või  tantsusammud ei tule välja. „Ikka on mõnikord  tunne, et ma ei taha üldse tantsusaali minna.  Aga lihtsalt peab, see on paarissport,” jutustab  ta. Trennile on raskem keskenduda siis, kui hing  ihkab mujale. „Just suvel, kui väljas on ilusad  ilmad, aga mina pean tantsusaalis olema. Vahel  tahaks pärast väsitavat koolipäeva lihtsalt olla,  aga peab saali minema, olema kinnises ruumis.  Siis tekib kõige rohkem selline tunne,” ütleb ta.  Emma-Leena sõnul on võistlustantsus sobivus  partneriga väga oluline. Temal on selles suhtes  vedanud. „Mul on hea ja mõistev partner. Tema  toetusest on hästi palju abi. Kui on võistlused, siis  aitab palju, kui partner räägib toetavalt: teeme  selle tantsu ära, siis on läbi, me saame hakkama.”  Neiu on kindel, et suudab ka ise samaga vastata.  „Oskame ju mõlemad hästi tantsida. Trennis  arutame läbi, kuidas saab tantsu paremaks  muuta.”  Eduka tantsijakarjääri juures on Emma-Leena  sõnul kõige olulisem siiski anne. „Ma ei pea  tantsusaalis mitu tundi olema – kui mulle uued  tantsusammud ette näidatakse, saan asja ruttu  selgeks. Arvan, et siin polegi nii oluline, kui kiire  õppija su partner on. Aga praeguse partneriga  me tavaliselt ühe tantsu õppimisele mitut päeva  ei kuluta,” räägib ta.  Tänu sellele jagub noorel neiul aega ka  muudeks tegevusteks peale tantsimise. „Olen  saanud ilusasti koolis käia,” ütleb ta ja lisab,  et poistegi jaoks jätkub aega. Kui on õige poiss  muidugi. „Ega ma kogu aeg ka kinni ei ole,”  naerab ta. „Millestki väga tähtsast ei ole ma  pidanud loobuma, saan ka sõpradega pidutseda,”  kinnitab tüdruk. „Siiski mõnikord, kui tahan  hilja õhtul välja minna, ütlevad vanemad, et  Emma, sa oled sportlane, puhka parem kodus.” Vanemad ja perekond on Emma-Leenale alati  suureks toeks olnud. „Vanemad aitavad mind  igapidi. Ema on alati valmis aitama kostüümide  valikul, kuigi ise ta kleite ei õmble. Isa on tegelenud  partnerite otsimisega, suhelnud treeneritega.  Organiseerimised, välismaale minekud – ma  ei ole pidanud seda kõike iseseisvalt tegema,”  kirjeldab ta. Emma-Leena suurim fänn on aga  tema väike õde, kes käib tihti tantsuvõistlusi  vaatamas. Peagi ootab Emma-Leenat ees gümnaasiumi  lõpetamine ja tuleb otsustada, mida edasi teha.  Kindlasti jääb tema ellu muude tegemiste kõrvale  ka tants. „Tahaksin võib-olla välismaale õppima  minna. Aga ei kujuta ette, et saaksin olla ilma  tantsuta. Ma kardan, et ei saa. Niisiis pean ikkagi  valima ülikooli, kus ma ka tantsida saan,” ütleb  Emma-Leena.\n Küsimus: \nküsimus\n", "vastusevariandid": ["Tüdruk plaanib tulevikus tantsukooli õppima minna.", "Välismaal õppimise nimel võib tüdruk tantsust ka loobuda.", "Pärast keskkooli tahab tüdruk õpingud ja tantsimise ühendada."], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Kui te olete naine, siis tõenäoliselt naudite  poeskäimist. Igast kolmest naisest kahele meeldib  poodelda. Seevastu igast kolmest mehest naudib  poodlemist vaid üks. See on teaduslikku tõestust  leidnud fakt. Kui naised teevad sisseoste, on neil  tunne, et nad on midagi saavutanud, meestel  poodlemine sama tunnet ei tekita. Kui naistele on  poeskäimine üks eelistatumaid vaba aja veetmise  viise, kolmandal kohal pärast puhkusereise ja  väljas söömist, siis meeste jaoks on šoppamine  vaba aja tegevustest viimasel kohal. Mehed ja naised käituvad poes erinevalt: mees  eelistab müüjaga vestlemise asemel tugineda  kirjalikule infole ja kui ta on midagi otsustanud,  siis ostab asja ära. Naine käib mitu korda poes  üht ja sama toodet vaatamas ning eelistab kauba  kohta mitte lugeda, vaid müüjalt nõu küsida. Kui olete kurb või teil on elus raske periood,  tasub poode vältida. Kurvameelsus suurendab  valmisolekut rohkesti raha kulutada, leidsid  Harvardi ülikooli teadlased. Kurvameelne inimene  võib tunda, et ei suuda oma elu kontrollida, et  tal pole valikuid ja ta on abitu. Aga poes, kus  riiulid kaupa täis, tekib sellisel inimesel tunne,  justkui elus oleks siiski valikuid ja võimalusi. Kui  kartlikud ja ärevad inimesed enamasti väldivad  riske ega kuluta raha, siis kurvameelsus soosib  riskide võtmist ja hoolimatut rahasse suhtumist. Kallis, tuntud kaubamärgi all müüdav  kaup tundub ahvatlev ennekõike nendele, kes  tajuvad oma sotsiaalset positsiooni madalana.  Tarbimispsühholoogia uurijad Ohio ülikoolist  kutsusid katsele rühma inimesi, kes tegid  madalama sotsiaalse staatusega tööd. Selgus, et  need inimesed ostavad tuntud kaubamärgiga  kaupu palju rohkem kui need, kes pidasid  ennast kõrgema klassi esindajateks. Seega võib  seljal sätendav Armani logo anda märku kandja  madalast enesehinnangust – uhke märk nagu  aitaks enesehinnangut tõsta. Ehkki tavaliselt arvatakse, et ekstravagantseid  ja teistest eristuvaid tooteid eelistavad hea  stiilitajuga inimesed, siis uuringud näitasid  midagi muud. Nimelt paneb erilisi asju ostma  hoopis millestki ilmaoleku tunne. Stanfordi  ülikooli teadlased tegid katseid inimestega, kes  tundsid kas kerget nälga või janu. Selgus, et  seda, kes tundis tühja kõhtu või janu, tõmbas  rohkem „unikaalsete, teistest eristuvate” asjade  poole. Nii et näljane ja janune kipub spontaanselt  eelistama Ferrarit, aga see, kelle kõht on täis,  lepib Volkswageniga.  Kas olete mõnikord poes riideid proovides  imestanud, et kui varem sobis teile keskmine  suurus, siis nüüd korraga sobib ideaalselt  väiksem number? Arvate, et olete kaalust alla  võtnud või et ju on inimesed nii palju paksemaks  läinud, et numbrid tuleb suuremaks teha?  See ei pruugi seda tähendada. Selle taga võib  olla kaval turundustrikk: rõivatootja märgib  numbrid tahtlikult tegelikust veidi väiksemaks.  See, mis eile oli „suur”, on nüüd „keskmine” ja  eilne „keskmine” on tänane „väike”. Kahe täiesti  identse ja ühesuuruse riideeseme puhul, millest  üks kannab suuremat ja teine väiksemat numbrit,  eelistavad naised osta väiksemat, sest see tõstab  enesehinnangut. Taaskasutus võib tunduda „öko”, aga eksperiment näitas midagi muud. Teadmine, et ese läheb  taaskasutusse, võib suurendada raiskamist. Kahel  grupil inimestel paluti paberist ühesuguseid  kujundeid välja lõigata. Kui paberijäätmed  visati kasti, millel oli silt, et jäätmed lähevad  taaskasutusse, kulus rohkem paberit ja tekkis  rohkem jäätmeid. Kui paberikorvil ei seisnud  taaskasutuse silti, kulus paberit vähem. Sama  kordus kätekuivatuspaberiga: seda kulus rohkem,  kui prügikorvil oli silt, et kätekuivatuspaber  taaskasutatakse", "vastusevariandid": ["Meeste jaoks on reisimine meeldivaim vaba aja veetmise viis.", "Meestest peab poeskäimist meeldivaks üks kolmandik.", "Meestel tekitab poodlemine millegi saavutamise tunde."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Kui te olete naine, siis tõenäoliselt naudite  poeskäimist. Igast kolmest naisest kahele meeldib  poodelda. Seevastu igast kolmest mehest naudib  poodlemist vaid üks. See on teaduslikku tõestust  leidnud fakt. Kui naised teevad sisseoste, on neil  tunne, et nad on midagi saavutanud, meestel  poodlemine sama tunnet ei tekita. Kui naistele on  poeskäimine üks eelistatumaid vaba aja veetmise  viise, kolmandal kohal pärast puhkusereise ja  väljas söömist, siis meeste jaoks on šoppamine  vaba aja tegevustest viimasel kohal. Mehed ja naised käituvad poes erinevalt: mees  eelistab müüjaga vestlemise asemel tugineda  kirjalikule infole ja kui ta on midagi otsustanud,  siis ostab asja ära. Naine käib mitu korda poes  üht ja sama toodet vaatamas ning eelistab kauba  kohta mitte lugeda, vaid müüjalt nõu küsida. Kui olete kurb või teil on elus raske periood,  tasub poode vältida. Kurvameelsus suurendab  valmisolekut rohkesti raha kulutada, leidsid  Harvardi ülikooli teadlased. Kurvameelne inimene  võib tunda, et ei suuda oma elu kontrollida, et  tal pole valikuid ja ta on abitu. Aga poes, kus  riiulid kaupa täis, tekib sellisel inimesel tunne,  justkui elus oleks siiski valikuid ja võimalusi. Kui  kartlikud ja ärevad inimesed enamasti väldivad  riske ega kuluta raha, siis kurvameelsus soosib  riskide võtmist ja hoolimatut rahasse suhtumist. Kallis, tuntud kaubamärgi all müüdav  kaup tundub ahvatlev ennekõike nendele, kes  tajuvad oma sotsiaalset positsiooni madalana.  Tarbimispsühholoogia uurijad Ohio ülikoolist  kutsusid katsele rühma inimesi, kes tegid  madalama sotsiaalse staatusega tööd. Selgus, et  need inimesed ostavad tuntud kaubamärgiga  kaupu palju rohkem kui need, kes pidasid  ennast kõrgema klassi esindajateks. Seega võib  seljal sätendav Armani logo anda märku kandja  madalast enesehinnangust – uhke märk nagu  aitaks enesehinnangut tõsta. Ehkki tavaliselt arvatakse, et ekstravagantseid  ja teistest eristuvaid tooteid eelistavad hea  stiilitajuga inimesed, siis uuringud näitasid  midagi muud. Nimelt paneb erilisi asju ostma  hoopis millestki ilmaoleku tunne. Stanfordi  ülikooli teadlased tegid katseid inimestega, kes  tundsid kas kerget nälga või janu. Selgus, et  seda, kes tundis tühja kõhtu või janu, tõmbas  rohkem „unikaalsete, teistest eristuvate” asjade  poole. Nii et näljane ja janune kipub spontaanselt  eelistama Ferrarit, aga see, kelle kõht on täis,  lepib Volkswageniga.  Kas olete mõnikord poes riideid proovides  imestanud, et kui varem sobis teile keskmine  suurus, siis nüüd korraga sobib ideaalselt  väiksem number? Arvate, et olete kaalust alla  võtnud või et ju on inimesed nii palju paksemaks  läinud, et numbrid tuleb suuremaks teha?  See ei pruugi seda tähendada. Selle taga võib  olla kaval turundustrikk: rõivatootja märgib  numbrid tahtlikult tegelikust veidi väiksemaks.  See, mis eile oli „suur”, on nüüd „keskmine” ja  eilne „keskmine” on tänane „väike”. Kahe täiesti  identse ja ühesuuruse riideeseme puhul, millest  üks kannab suuremat ja teine väiksemat numbrit,  eelistavad naised osta väiksemat, sest see tõstab  enesehinnangut. Taaskasutus võib tunduda „öko”, aga eksperiment näitas midagi muud. Teadmine, et ese läheb  taaskasutusse, võib suurendada raiskamist. Kahel  grupil inimestel paluti paberist ühesuguseid  kujundeid välja lõigata. Kui paberijäätmed  visati kasti, millel oli silt, et jäätmed lähevad  taaskasutusse, kulus rohkem paberit ja tekkis  rohkem jäätmeid. Kui paberikorvil ei seisnud  taaskasutuse silti, kulus paberit vähem. Sama  kordus kätekuivatuspaberiga: seda kulus rohkem,  kui prügikorvil oli silt, et kätekuivatuspaber  taaskasutatakse", "vastusevariandid": ["Mees eelistab kauba kohta ise kirjalikku infot lugeda.", "Naine väldib kauba valimisel müüjaga suhtlemist.", "Mees teeb ostuotsuse pärast müüjaga vestlemist."], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Kui te olete naine, siis tõenäoliselt naudite  poeskäimist. Igast kolmest naisest kahele meeldib  poodelda. Seevastu igast kolmest mehest naudib  poodlemist vaid üks. See on teaduslikku tõestust  leidnud fakt. Kui naised teevad sisseoste, on neil  tunne, et nad on midagi saavutanud, meestel  poodlemine sama tunnet ei tekita. Kui naistele on  poeskäimine üks eelistatumaid vaba aja veetmise  viise, kolmandal kohal pärast puhkusereise ja  väljas söömist, siis meeste jaoks on šoppamine  vaba aja tegevustest viimasel kohal. Mehed ja naised käituvad poes erinevalt: mees  eelistab müüjaga vestlemise asemel tugineda  kirjalikule infole ja kui ta on midagi otsustanud,  siis ostab asja ära. Naine käib mitu korda poes  üht ja sama toodet vaatamas ning eelistab kauba  kohta mitte lugeda, vaid müüjalt nõu küsida. Kui olete kurb või teil on elus raske periood,  tasub poode vältida. Kurvameelsus suurendab  valmisolekut rohkesti raha kulutada, leidsid  Harvardi ülikooli teadlased. Kurvameelne inimene  võib tunda, et ei suuda oma elu kontrollida, et  tal pole valikuid ja ta on abitu. Aga poes, kus  riiulid kaupa täis, tekib sellisel inimesel tunne,  justkui elus oleks siiski valikuid ja võimalusi. Kui  kartlikud ja ärevad inimesed enamasti väldivad  riske ega kuluta raha, siis kurvameelsus soosib  riskide võtmist ja hoolimatut rahasse suhtumist. Kallis, tuntud kaubamärgi all müüdav  kaup tundub ahvatlev ennekõike nendele, kes  tajuvad oma sotsiaalset positsiooni madalana.  Tarbimispsühholoogia uurijad Ohio ülikoolist  kutsusid katsele rühma inimesi, kes tegid  madalama sotsiaalse staatusega tööd. Selgus, et  need inimesed ostavad tuntud kaubamärgiga  kaupu palju rohkem kui need, kes pidasid  ennast kõrgema klassi esindajateks. Seega võib  seljal sätendav Armani logo anda märku kandja  madalast enesehinnangust – uhke märk nagu  aitaks enesehinnangut tõsta. Ehkki tavaliselt arvatakse, et ekstravagantseid  ja teistest eristuvaid tooteid eelistavad hea  stiilitajuga inimesed, siis uuringud näitasid  midagi muud. Nimelt paneb erilisi asju ostma  hoopis millestki ilmaoleku tunne. Stanfordi  ülikooli teadlased tegid katseid inimestega, kes  tundsid kas kerget nälga või janu. Selgus, et  seda, kes tundis tühja kõhtu või janu, tõmbas  rohkem „unikaalsete, teistest eristuvate” asjade  poole. Nii et näljane ja janune kipub spontaanselt  eelistama Ferrarit, aga see, kelle kõht on täis,  lepib Volkswageniga.  Kas olete mõnikord poes riideid proovides  imestanud, et kui varem sobis teile keskmine  suurus, siis nüüd korraga sobib ideaalselt  väiksem number? Arvate, et olete kaalust alla  võtnud või et ju on inimesed nii palju paksemaks  läinud, et numbrid tuleb suuremaks teha?  See ei pruugi seda tähendada. Selle taga võib  olla kaval turundustrikk: rõivatootja märgib  numbrid tahtlikult tegelikust veidi väiksemaks.  See, mis eile oli „suur”, on nüüd „keskmine” ja  eilne „keskmine” on tänane „väike”. Kahe täiesti  identse ja ühesuuruse riideeseme puhul, millest  üks kannab suuremat ja teine väiksemat numbrit,  eelistavad naised osta väiksemat, sest see tõstab  enesehinnangut. Taaskasutus võib tunduda „öko”, aga eksperiment näitas midagi muud. Teadmine, et ese läheb  taaskasutusse, võib suurendada raiskamist. Kahel  grupil inimestel paluti paberist ühesuguseid  kujundeid välja lõigata. Kui paberijäätmed  visati kasti, millel oli silt, et jäätmed lähevad  taaskasutusse, kulus rohkem paberit ja tekkis  rohkem jäätmeid. Kui paberikorvil ei seisnud  taaskasutuse silti, kulus paberit vähem. Sama  kordus kätekuivatuspaberiga: seda kulus rohkem,  kui prügikorvil oli silt, et kätekuivatuspaber  taaskasutatakse", "vastusevariandid": ["Kauba rohkus teeb inimese abituks ja kurvaks.", "Kartlikud ja ärevad inimesed on kergesti valmis riskima.", "Kurvameelne inimene on valmis rohkem raha kulutama."], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Kui te olete naine, siis tõenäoliselt naudite  poeskäimist. Igast kolmest naisest kahele meeldib  poodelda. Seevastu igast kolmest mehest naudib  poodlemist vaid üks. See on teaduslikku tõestust  leidnud fakt. Kui naised teevad sisseoste, on neil  tunne, et nad on midagi saavutanud, meestel  poodlemine sama tunnet ei tekita. Kui naistele on  poeskäimine üks eelistatumaid vaba aja veetmise  viise, kolmandal kohal pärast puhkusereise ja  väljas söömist, siis meeste jaoks on šoppamine  vaba aja tegevustest viimasel kohal. Mehed ja naised käituvad poes erinevalt: mees  eelistab müüjaga vestlemise asemel tugineda  kirjalikule infole ja kui ta on midagi otsustanud,  siis ostab asja ära. Naine käib mitu korda poes  üht ja sama toodet vaatamas ning eelistab kauba  kohta mitte lugeda, vaid müüjalt nõu küsida. Kui olete kurb või teil on elus raske periood,  tasub poode vältida. Kurvameelsus suurendab  valmisolekut rohkesti raha kulutada, leidsid  Harvardi ülikooli teadlased. Kurvameelne inimene  võib tunda, et ei suuda oma elu kontrollida, et  tal pole valikuid ja ta on abitu. Aga poes, kus  riiulid kaupa täis, tekib sellisel inimesel tunne,  justkui elus oleks siiski valikuid ja võimalusi. Kui  kartlikud ja ärevad inimesed enamasti väldivad  riske ega kuluta raha, siis kurvameelsus soosib  riskide võtmist ja hoolimatut rahasse suhtumist. Kallis, tuntud kaubamärgi all müüdav  kaup tundub ahvatlev ennekõike nendele, kes  tajuvad oma sotsiaalset positsiooni madalana.  Tarbimispsühholoogia uurijad Ohio ülikoolist  kutsusid katsele rühma inimesi, kes tegid  madalama sotsiaalse staatusega tööd. Selgus, et  need inimesed ostavad tuntud kaubamärgiga  kaupu palju rohkem kui need, kes pidasid  ennast kõrgema klassi esindajateks. Seega võib  seljal sätendav Armani logo anda märku kandja  madalast enesehinnangust – uhke märk nagu  aitaks enesehinnangut tõsta. Ehkki tavaliselt arvatakse, et ekstravagantseid  ja teistest eristuvaid tooteid eelistavad hea  stiilitajuga inimesed, siis uuringud näitasid  midagi muud. Nimelt paneb erilisi asju ostma  hoopis millestki ilmaoleku tunne. Stanfordi  ülikooli teadlased tegid katseid inimestega, kes  tundsid kas kerget nälga või janu. Selgus, et  seda, kes tundis tühja kõhtu või janu, tõmbas  rohkem „unikaalsete, teistest eristuvate” asjade  poole. Nii et näljane ja janune kipub spontaanselt  eelistama Ferrarit, aga see, kelle kõht on täis,  lepib Volkswageniga.  Kas olete mõnikord poes riideid proovides  imestanud, et kui varem sobis teile keskmine  suurus, siis nüüd korraga sobib ideaalselt  väiksem number? Arvate, et olete kaalust alla  võtnud või et ju on inimesed nii palju paksemaks  läinud, et numbrid tuleb suuremaks teha?  See ei pruugi seda tähendada. Selle taga võib  olla kaval turundustrikk: rõivatootja märgib  numbrid tahtlikult tegelikust veidi väiksemaks.  See, mis eile oli „suur”, on nüüd „keskmine” ja  eilne „keskmine” on tänane „väike”. Kahe täiesti  identse ja ühesuuruse riideeseme puhul, millest  üks kannab suuremat ja teine väiksemat numbrit,  eelistavad naised osta väiksemat, sest see tõstab  enesehinnangut. Taaskasutus võib tunduda „öko”, aga eksperiment näitas midagi muud. Teadmine, et ese läheb  taaskasutusse, võib suurendada raiskamist. Kahel  grupil inimestel paluti paberist ühesuguseid  kujundeid välja lõigata. Kui paberijäätmed  visati kasti, millel oli silt, et jäätmed lähevad  taaskasutusse, kulus rohkem paberit ja tekkis  rohkem jäätmeid. Kui paberikorvil ei seisnud  taaskasutuse silti, kulus paberit vähem. Sama  kordus kätekuivatuspaberiga: seda kulus rohkem,  kui prügikorvil oli silt, et kätekuivatuspaber  taaskasutatakse", "vastusevariandid": ["Madalama sotsiaalse staatusega inimesed ei tunne kaubamärke. ", "Kõrgema positsiooniga inimesed ostavad tuntud kaubamärgiga tooteid.", "Tuntud kaubamärgiga riideid kannavad sageli madala enesehinnanguga inimesed."], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Kui te olete naine, siis tõenäoliselt naudite  poeskäimist. Igast kolmest naisest kahele meeldib  poodelda. Seevastu igast kolmest mehest naudib  poodlemist vaid üks. See on teaduslikku tõestust  leidnud fakt. Kui naised teevad sisseoste, on neil  tunne, et nad on midagi saavutanud, meestel  poodlemine sama tunnet ei tekita. Kui naistele on  poeskäimine üks eelistatumaid vaba aja veetmise  viise, kolmandal kohal pärast puhkusereise ja  väljas söömist, siis meeste jaoks on šoppamine  vaba aja tegevustest viimasel kohal. Mehed ja naised käituvad poes erinevalt: mees  eelistab müüjaga vestlemise asemel tugineda  kirjalikule infole ja kui ta on midagi otsustanud,  siis ostab asja ära. Naine käib mitu korda poes  üht ja sama toodet vaatamas ning eelistab kauba  kohta mitte lugeda, vaid müüjalt nõu küsida. Kui olete kurb või teil on elus raske periood,  tasub poode vältida. Kurvameelsus suurendab  valmisolekut rohkesti raha kulutada, leidsid  Harvardi ülikooli teadlased. Kurvameelne inimene  võib tunda, et ei suuda oma elu kontrollida, et  tal pole valikuid ja ta on abitu. Aga poes, kus  riiulid kaupa täis, tekib sellisel inimesel tunne,  justkui elus oleks siiski valikuid ja võimalusi. Kui  kartlikud ja ärevad inimesed enamasti väldivad  riske ega kuluta raha, siis kurvameelsus soosib  riskide võtmist ja hoolimatut rahasse suhtumist. Kallis, tuntud kaubamärgi all müüdav  kaup tundub ahvatlev ennekõike nendele, kes  tajuvad oma sotsiaalset positsiooni madalana.  Tarbimispsühholoogia uurijad Ohio ülikoolist  kutsusid katsele rühma inimesi, kes tegid  madalama sotsiaalse staatusega tööd. Selgus, et  need inimesed ostavad tuntud kaubamärgiga  kaupu palju rohkem kui need, kes pidasid  ennast kõrgema klassi esindajateks. Seega võib  seljal sätendav Armani logo anda märku kandja  madalast enesehinnangust – uhke märk nagu  aitaks enesehinnangut tõsta. Ehkki tavaliselt arvatakse, et ekstravagantseid  ja teistest eristuvaid tooteid eelistavad hea  stiilitajuga inimesed, siis uuringud näitasid  midagi muud. Nimelt paneb erilisi asju ostma  hoopis millestki ilmaoleku tunne. Stanfordi  ülikooli teadlased tegid katseid inimestega, kes  tundsid kas kerget nälga või janu. Selgus, et  seda, kes tundis tühja kõhtu või janu, tõmbas  rohkem „unikaalsete, teistest eristuvate” asjade  poole. Nii et näljane ja janune kipub spontaanselt  eelistama Ferrarit, aga see, kelle kõht on täis,  lepib Volkswageniga.  Kas olete mõnikord poes riideid proovides  imestanud, et kui varem sobis teile keskmine  suurus, siis nüüd korraga sobib ideaalselt  väiksem number? Arvate, et olete kaalust alla  võtnud või et ju on inimesed nii palju paksemaks  läinud, et numbrid tuleb suuremaks teha?  See ei pruugi seda tähendada. Selle taga võib  olla kaval turundustrikk: rõivatootja märgib  numbrid tahtlikult tegelikust veidi väiksemaks.  See, mis eile oli „suur”, on nüüd „keskmine” ja  eilne „keskmine” on tänane „väike”. Kahe täiesti  identse ja ühesuuruse riideeseme puhul, millest  üks kannab suuremat ja teine väiksemat numbrit,  eelistavad naised osta väiksemat, sest see tõstab  enesehinnangut. Taaskasutus võib tunduda „öko”, aga eksperiment näitas midagi muud. Teadmine, et ese läheb  taaskasutusse, võib suurendada raiskamist. Kahel  grupil inimestel paluti paberist ühesuguseid  kujundeid välja lõigata. Kui paberijäätmed  visati kasti, millel oli silt, et jäätmed lähevad  taaskasutusse, kulus rohkem paberit ja tekkis  rohkem jäätmeid. Kui paberikorvil ei seisnud  taaskasutuse silti, kulus paberit vähem. Sama  kordus kätekuivatuspaberiga: seda kulus rohkem,  kui prügikorvil oli silt, et kätekuivatuspaber  taaskasutatakse", "vastusevariandid": ["Unikaalseid asju ostavad inimesed, kellel on hea stiilitaju.", "Kui inimesel on kõht täis, ostab ta meelsasti ekstravagantseid asju.", "Näljane inimene eelistab osta erilisi tooteid."], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Kui te olete naine, siis tõenäoliselt naudite  poeskäimist. Igast kolmest naisest kahele meeldib  poodelda. Seevastu igast kolmest mehest naudib  poodlemist vaid üks. See on teaduslikku tõestust  leidnud fakt. Kui naised teevad sisseoste, on neil  tunne, et nad on midagi saavutanud, meestel  poodlemine sama tunnet ei tekita. Kui naistele on  poeskäimine üks eelistatumaid vaba aja veetmise  viise, kolmandal kohal pärast puhkusereise ja  väljas söömist, siis meeste jaoks on šoppamine  vaba aja tegevustest viimasel kohal. Mehed ja naised käituvad poes erinevalt: mees  eelistab müüjaga vestlemise asemel tugineda  kirjalikule infole ja kui ta on midagi otsustanud,  siis ostab asja ära. Naine käib mitu korda poes  üht ja sama toodet vaatamas ning eelistab kauba  kohta mitte lugeda, vaid müüjalt nõu küsida. Kui olete kurb või teil on elus raske periood,  tasub poode vältida. Kurvameelsus suurendab  valmisolekut rohkesti raha kulutada, leidsid  Harvardi ülikooli teadlased. Kurvameelne inimene  võib tunda, et ei suuda oma elu kontrollida, et  tal pole valikuid ja ta on abitu. Aga poes, kus  riiulid kaupa täis, tekib sellisel inimesel tunne,  justkui elus oleks siiski valikuid ja võimalusi. Kui  kartlikud ja ärevad inimesed enamasti väldivad  riske ega kuluta raha, siis kurvameelsus soosib  riskide võtmist ja hoolimatut rahasse suhtumist. Kallis, tuntud kaubamärgi all müüdav  kaup tundub ahvatlev ennekõike nendele, kes  tajuvad oma sotsiaalset positsiooni madalana.  Tarbimispsühholoogia uurijad Ohio ülikoolist  kutsusid katsele rühma inimesi, kes tegid  madalama sotsiaalse staatusega tööd. Selgus, et  need inimesed ostavad tuntud kaubamärgiga  kaupu palju rohkem kui need, kes pidasid  ennast kõrgema klassi esindajateks. Seega võib  seljal sätendav Armani logo anda märku kandja  madalast enesehinnangust – uhke märk nagu  aitaks enesehinnangut tõsta. Ehkki tavaliselt arvatakse, et ekstravagantseid  ja teistest eristuvaid tooteid eelistavad hea  stiilitajuga inimesed, siis uuringud näitasid  midagi muud. Nimelt paneb erilisi asju ostma  hoopis millestki ilmaoleku tunne. Stanfordi  ülikooli teadlased tegid katseid inimestega, kes  tundsid kas kerget nälga või janu. Selgus, et  seda, kes tundis tühja kõhtu või janu, tõmbas  rohkem „unikaalsete, teistest eristuvate” asjade  poole. Nii et näljane ja janune kipub spontaanselt  eelistama Ferrarit, aga see, kelle kõht on täis,  lepib Volkswageniga.  Kas olete mõnikord poes riideid proovides  imestanud, et kui varem sobis teile keskmine  suurus, siis nüüd korraga sobib ideaalselt  väiksem number? Arvate, et olete kaalust alla  võtnud või et ju on inimesed nii palju paksemaks  läinud, et numbrid tuleb suuremaks teha?  See ei pruugi seda tähendada. Selle taga võib  olla kaval turundustrikk: rõivatootja märgib  numbrid tahtlikult tegelikust veidi väiksemaks.  See, mis eile oli „suur”, on nüüd „keskmine” ja  eilne „keskmine” on tänane „väike”. Kahe täiesti  identse ja ühesuuruse riideeseme puhul, millest  üks kannab suuremat ja teine väiksemat numbrit,  eelistavad naised osta väiksemat, sest see tõstab  enesehinnangut. Taaskasutus võib tunduda „öko”, aga eksperiment näitas midagi muud. Teadmine, et ese läheb  taaskasutusse, võib suurendada raiskamist. Kahel  grupil inimestel paluti paberist ühesuguseid  kujundeid välja lõigata. Kui paberijäätmed  visati kasti, millel oli silt, et jäätmed lähevad  taaskasutusse, kulus rohkem paberit ja tekkis  rohkem jäätmeid. Kui paberikorvil ei seisnud  taaskasutuse silti, kulus paberit vähem. Sama  kordus kätekuivatuspaberiga: seda kulus rohkem,  kui prügikorvil oli silt, et kätekuivatuspaber  taaskasutatakse", "vastusevariandid": ["Rõivatootja arvates on inimesed palju paksemaks läinud. ", "Rõivatootja on kaval ja märgib rõivastele väiksemad numbrid.", "Rõivatootja valmistaks parema meelega suuremaid rõivaid."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Kui te olete naine, siis tõenäoliselt naudite  poeskäimist. Igast kolmest naisest kahele meeldib  poodelda. Seevastu igast kolmest mehest naudib  poodlemist vaid üks. See on teaduslikku tõestust  leidnud fakt. Kui naised teevad sisseoste, on neil  tunne, et nad on midagi saavutanud, meestel  poodlemine sama tunnet ei tekita. Kui naistele on  poeskäimine üks eelistatumaid vaba aja veetmise  viise, kolmandal kohal pärast puhkusereise ja  väljas söömist, siis meeste jaoks on šoppamine  vaba aja tegevustest viimasel kohal. Mehed ja naised käituvad poes erinevalt: mees  eelistab müüjaga vestlemise asemel tugineda  kirjalikule infole ja kui ta on midagi otsustanud,  siis ostab asja ära. Naine käib mitu korda poes  üht ja sama toodet vaatamas ning eelistab kauba  kohta mitte lugeda, vaid müüjalt nõu küsida. Kui olete kurb või teil on elus raske periood,  tasub poode vältida. Kurvameelsus suurendab  valmisolekut rohkesti raha kulutada, leidsid  Harvardi ülikooli teadlased. Kurvameelne inimene  võib tunda, et ei suuda oma elu kontrollida, et  tal pole valikuid ja ta on abitu. Aga poes, kus  riiulid kaupa täis, tekib sellisel inimesel tunne,  justkui elus oleks siiski valikuid ja võimalusi. Kui  kartlikud ja ärevad inimesed enamasti väldivad  riske ega kuluta raha, siis kurvameelsus soosib  riskide võtmist ja hoolimatut rahasse suhtumist. Kallis, tuntud kaubamärgi all müüdav  kaup tundub ahvatlev ennekõike nendele, kes  tajuvad oma sotsiaalset positsiooni madalana.  Tarbimispsühholoogia uurijad Ohio ülikoolist  kutsusid katsele rühma inimesi, kes tegid  madalama sotsiaalse staatusega tööd. Selgus, et  need inimesed ostavad tuntud kaubamärgiga  kaupu palju rohkem kui need, kes pidasid  ennast kõrgema klassi esindajateks. Seega võib  seljal sätendav Armani logo anda märku kandja  madalast enesehinnangust – uhke märk nagu  aitaks enesehinnangut tõsta. Ehkki tavaliselt arvatakse, et ekstravagantseid  ja teistest eristuvaid tooteid eelistavad hea  stiilitajuga inimesed, siis uuringud näitasid  midagi muud. Nimelt paneb erilisi asju ostma  hoopis millestki ilmaoleku tunne. Stanfordi  ülikooli teadlased tegid katseid inimestega, kes  tundsid kas kerget nälga või janu. Selgus, et  seda, kes tundis tühja kõhtu või janu, tõmbas  rohkem „unikaalsete, teistest eristuvate” asjade  poole. Nii et näljane ja janune kipub spontaanselt  eelistama Ferrarit, aga see, kelle kõht on täis,  lepib Volkswageniga.  Kas olete mõnikord poes riideid proovides  imestanud, et kui varem sobis teile keskmine  suurus, siis nüüd korraga sobib ideaalselt  väiksem number? Arvate, et olete kaalust alla  võtnud või et ju on inimesed nii palju paksemaks  läinud, et numbrid tuleb suuremaks teha?  See ei pruugi seda tähendada. Selle taga võib  olla kaval turundustrikk: rõivatootja märgib  numbrid tahtlikult tegelikust veidi väiksemaks.  See, mis eile oli „suur”, on nüüd „keskmine” ja  eilne „keskmine” on tänane „väike”. Kahe täiesti  identse ja ühesuuruse riideeseme puhul, millest  üks kannab suuremat ja teine väiksemat numbrit,  eelistavad naised osta väiksemat, sest see tõstab  enesehinnangut. Taaskasutus võib tunduda „öko”, aga eksperiment näitas midagi muud. Teadmine, et ese läheb  taaskasutusse, võib suurendada raiskamist. Kahel  grupil inimestel paluti paberist ühesuguseid  kujundeid välja lõigata. Kui paberijäätmed  visati kasti, millel oli silt, et jäätmed lähevad  taaskasutusse, kulus rohkem paberit ja tekkis  rohkem jäätmeid. Kui paberikorvil ei seisnud  taaskasutuse silti, kulus paberit vähem. Sama  kordus kätekuivatuspaberiga: seda kulus rohkem,  kui prügikorvil oli silt, et kätekuivatuspaber  taaskasutatakse", "vastusevariandid": ["Inimesed raiskavad vähem, kui teavad, et toodet taaskasutatakse.", "Palju jäätmeid tekib siis, kui inimesed teavad, et need taaskasutatakse.", "Taaskasutuse silt paberikorvil tagab, et paberit kulub vähem."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Kui te olete naine, siis tõenäoliselt naudite  poeskäimist. Igast kolmest naisest kahele meeldib  poodelda. Seevastu igast kolmest mehest naudib  poodlemist vaid üks. See on teaduslikku tõestust  leidnud fakt. Kui naised teevad sisseoste, on neil  tunne, et nad on midagi saavutanud, meestel  poodlemine sama tunnet ei tekita. Kui naistele on  poeskäimine üks eelistatumaid vaba aja veetmise  viise, kolmandal kohal pärast puhkusereise ja  väljas söömist, siis meeste jaoks on šoppamine  vaba aja tegevustest viimasel kohal. Mehed ja naised käituvad poes erinevalt: mees  eelistab müüjaga vestlemise asemel tugineda  kirjalikule infole ja kui ta on midagi otsustanud,  siis ostab asja ära. Naine käib mitu korda poes  üht ja sama toodet vaatamas ning eelistab kauba  kohta mitte lugeda, vaid müüjalt nõu küsida. Kui olete kurb või teil on elus raske periood,  tasub poode vältida. Kurvameelsus suurendab  valmisolekut rohkesti raha kulutada, leidsid  Harvardi ülikooli teadlased. Kurvameelne inimene  võib tunda, et ei suuda oma elu kontrollida, et  tal pole valikuid ja ta on abitu. Aga poes, kus  riiulid kaupa täis, tekib sellisel inimesel tunne,  justkui elus oleks siiski valikuid ja võimalusi. Kui  kartlikud ja ärevad inimesed enamasti väldivad  riske ega kuluta raha, siis kurvameelsus soosib  riskide võtmist ja hoolimatut rahasse suhtumist. Kallis, tuntud kaubamärgi all müüdav  kaup tundub ahvatlev ennekõike nendele, kes  tajuvad oma sotsiaalset positsiooni madalana.  Tarbimispsühholoogia uurijad Ohio ülikoolist  kutsusid katsele rühma inimesi, kes tegid  madalama sotsiaalse staatusega tööd. Selgus, et  need inimesed ostavad tuntud kaubamärgiga  kaupu palju rohkem kui need, kes pidasid  ennast kõrgema klassi esindajateks. Seega võib  seljal sätendav Armani logo anda märku kandja  madalast enesehinnangust – uhke märk nagu  aitaks enesehinnangut tõsta. Ehkki tavaliselt arvatakse, et ekstravagantseid  ja teistest eristuvaid tooteid eelistavad hea  stiilitajuga inimesed, siis uuringud näitasid  midagi muud. Nimelt paneb erilisi asju ostma  hoopis millestki ilmaoleku tunne. Stanfordi  ülikooli teadlased tegid katseid inimestega, kes  tundsid kas kerget nälga või janu. Selgus, et  seda, kes tundis tühja kõhtu või janu, tõmbas  rohkem „unikaalsete, teistest eristuvate” asjade  poole. Nii et näljane ja janune kipub spontaanselt  eelistama Ferrarit, aga see, kelle kõht on täis,  lepib Volkswageniga.  Kas olete mõnikord poes riideid proovides  imestanud, et kui varem sobis teile keskmine  suurus, siis nüüd korraga sobib ideaalselt  väiksem number? Arvate, et olete kaalust alla  võtnud või et ju on inimesed nii palju paksemaks  läinud, et numbrid tuleb suuremaks teha?  See ei pruugi seda tähendada. Selle taga võib  olla kaval turundustrikk: rõivatootja märgib  numbrid tahtlikult tegelikust veidi väiksemaks.  See, mis eile oli „suur”, on nüüd „keskmine” ja  eilne „keskmine” on tänane „väike”. Kahe täiesti  identse ja ühesuuruse riideeseme puhul, millest  üks kannab suuremat ja teine väiksemat numbrit,  eelistavad naised osta väiksemat, sest see tõstab  enesehinnangut. Taaskasutus võib tunduda „öko”, aga eksperiment näitas midagi muud. Teadmine, et ese läheb  taaskasutusse, võib suurendada raiskamist. Kahel  grupil inimestel paluti paberist ühesuguseid  kujundeid välja lõigata. Kui paberijäätmed  visati kasti, millel oli silt, et jäätmed lähevad  taaskasutusse, kulus rohkem paberit ja tekkis  rohkem jäätmeid. Kui paberikorvil ei seisnud  taaskasutuse silti, kulus paberit vähem. Sama  kordus kätekuivatuspaberiga: seda kulus rohkem,  kui prügikorvil oli silt, et kätekuivatuspaber  taaskasutatakse", "vastusevariandid": ["Inimesed teavad vähe sellest, mis mõjutab nende käitumist poes.", "Inimesed suhtuvad teadlikult tarbimisse ja oskavad kokku hoida.", "Inimesed saavad teha õigeid otsuseid siis, kui tunnevad kaubamärke"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: \nKuigi kraanivesi on tänapäeval enamasti  joogikõlblik, on inimestel välja kujunenud  harjumus osta vett poest. Poeriiulid on tulvil  värvilisi ja eri suuruses pudeleid, mille siltidelt  võib lugeda, et just see vesi annab jõudu ja  energiat. Viimasel ajal on aga järjest rohkem  poelettidel pudelivett, mis sisaldab palju  vitamiine ja mineraale. Kuidas mõjuvad need  kõik tervisele ja kas neid ikka on õige iga päev  tarvitada?  Vesi, millele on lisatud vitamiine ja mineraale,  aitab rahuldada organismi toitainete vajadust.  Kuid vajalike vitamiinide ja mineraalide hulk on  suurim looduslikus allikavees. Tihti on kiusatus  valida veeriiulilt ka nii-öelda tervislike lisaainetega  ja maitsetega rikastatud karastusjooke, kuid  kindlasti pole seal sellisel hulgal vajalikke  vitamiine, nagu toote etiketil lubatud.  Vitamiinidel ja mineraalidel on oma roll.  Nendega rikastatud vesi aitab inimese vaimset  tasakaalu hoida või organismi energiataset tõsta.  Tähtis on seejuures jälgida vee naatriumisisaldust,  sest kõrge naatriumisisaldus võib olla ohtlik  südamehaigetele. Lisaks veele mõjutavad vaimset  tasakaalu ja energiataset kindlasti ka toitained,  mida me saame ainult toidust.  Toidud sisaldavad palju soola ja sool  omakorda sisaldab naatriumi. Me küll pole  harjunud vee naatriumisisaldust jälgima, kuid  peaks. Liigne naatrium ei ole tervisele hea. Kõrge  naatriumisisaldusega mineraalvesi on õigustatud  siis, kui inimene teeb intensiivselt trenni. Isegi  palaval suvepäeval, kui organismist läheb  Energia ja jõud veest palju vett välja, võiks janu kustutada tavalise  mineraalideta veega. Kui me aktiivselt trenni ei  tee, siis pole mõtet naatriumirikast vett tarbida.  Samal põhjusel soovitatakse ka saunas higistades  eelistada tavalist vett. Uuringute järgi eelistavad inimesed osta  mineraalidega rikastatud või magusat pudelivett.  Toitumisteadlased aga soovitavad enne vee  tarbimist endale selgeks teha, millist vett organism  vajab. Kui vajalikke vitamiine ja mineraale toidus  napib, peaks neid joogist juurde võtma. Aga  ettevaatlik peab olema sellise veega, millele on  lisatud suhkrut. Liigne suhkur organismile head  ei tee. Kui ikkagi meeldib veidi magusam või  maitsestatud vesi, siis võib see olla ka ilma  suhkruta. Maitsevett saab ka erinevate puuviljade  või marjade lisamisel. Enamasti ei kipu inimesed  ise kodus sel viisil vett maitsestama, sellega  pole veel harjutud. Maitsevees pole küll nii  palju vitamiine kui spetsiaalses pudelivees, aga  vaheldust toob see toidulauale kindlasti. Vee joomisel kehtib reegel, et vähe on halb, aga  palju pole ka hea. Liigne vesi koormab organismi  ja inimene kaotab vajalikke mineraalaineid.  Toitumisteadlased soovitavad arvestada nii,  et kehakaalu kilogrammi kohta päevas tuleks  umbes 25–35 milliliitrit. Näiteks 60 kilogrammi  kaaluv inimene peaks päeva jooksul jooma  umbes kaheksa klaasi vett. Enne hommikusööki  on soovitatav juua klaas vett. Neli klaasi kogusest  võib asendada ka teega või kohviga. \n Küsimus: \nMillist vett müüakse praegu poodides üha enam?\n", "vastusevariandid": ["Vett, mille kvaliteet on kraaniveega sarnane.", "Vett, milles on rohkelt kasulikke vitamiine.", "Vett, mida peaks iga päev tarbima."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: \nKuigi kraanivesi on tänapäeval enamasti  joogikõlblik, on inimestel välja kujunenud  harjumus osta vett poest. Poeriiulid on tulvil  värvilisi ja eri suuruses pudeleid, mille siltidelt  võib lugeda, et just see vesi annab jõudu ja  energiat. Viimasel ajal on aga järjest rohkem  poelettidel pudelivett, mis sisaldab palju  vitamiine ja mineraale. Kuidas mõjuvad need  kõik tervisele ja kas neid ikka on õige iga päev  tarvitada?  Vesi, millele on lisatud vitamiine ja mineraale,  aitab rahuldada organismi toitainete vajadust.  Kuid vajalike vitamiinide ja mineraalide hulk on  suurim looduslikus allikavees. Tihti on kiusatus  valida veeriiulilt ka nii-öelda tervislike lisaainetega  ja maitsetega rikastatud karastusjooke, kuid  kindlasti pole seal sellisel hulgal vajalikke  vitamiine, nagu toote etiketil lubatud.  Vitamiinidel ja mineraalidel on oma roll.  Nendega rikastatud vesi aitab inimese vaimset  tasakaalu hoida või organismi energiataset tõsta.  Tähtis on seejuures jälgida vee naatriumisisaldust,  sest kõrge naatriumisisaldus võib olla ohtlik  südamehaigetele. Lisaks veele mõjutavad vaimset  tasakaalu ja energiataset kindlasti ka toitained,  mida me saame ainult toidust.  Toidud sisaldavad palju soola ja sool  omakorda sisaldab naatriumi. Me küll pole  harjunud vee naatriumisisaldust jälgima, kuid  peaks. Liigne naatrium ei ole tervisele hea. Kõrge  naatriumisisaldusega mineraalvesi on õigustatud  siis, kui inimene teeb intensiivselt trenni. Isegi  palaval suvepäeval, kui organismist läheb  Energia ja jõud veest palju vett välja, võiks janu kustutada tavalise  mineraalideta veega. Kui me aktiivselt trenni ei  tee, siis pole mõtet naatriumirikast vett tarbida.  Samal põhjusel soovitatakse ka saunas higistades  eelistada tavalist vett. Uuringute järgi eelistavad inimesed osta  mineraalidega rikastatud või magusat pudelivett.  Toitumisteadlased aga soovitavad enne vee  tarbimist endale selgeks teha, millist vett organism  vajab. Kui vajalikke vitamiine ja mineraale toidus  napib, peaks neid joogist juurde võtma. Aga  ettevaatlik peab olema sellise veega, millele on  lisatud suhkrut. Liigne suhkur organismile head  ei tee. Kui ikkagi meeldib veidi magusam või  maitsestatud vesi, siis võib see olla ka ilma  suhkruta. Maitsevett saab ka erinevate puuviljade  või marjade lisamisel. Enamasti ei kipu inimesed  ise kodus sel viisil vett maitsestama, sellega  pole veel harjutud. Maitsevees pole küll nii  palju vitamiine kui spetsiaalses pudelivees, aga  vaheldust toob see toidulauale kindlasti. Vee joomisel kehtib reegel, et vähe on halb, aga  palju pole ka hea. Liigne vesi koormab organismi  ja inimene kaotab vajalikke mineraalaineid.  Toitumisteadlased soovitavad arvestada nii,  et kehakaalu kilogrammi kohta päevas tuleks  umbes 25–35 milliliitrit. Näiteks 60 kilogrammi  kaaluv inimene peaks päeva jooksul jooma  umbes kaheksa klaasi vett. Enne hommikusööki  on soovitatav juua klaas vett. Neli klaasi kogusest  võib asendada ka teega või kohviga. \n Küsimus: \nMillises vees on kõige rohkem vitamiine?\n", "vastusevariandid": ["Tavalises naturaalses allikavees.", "Maitsestatud karastusjookides.", "Erinevate toitainetega vees."], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: \nKuigi kraanivesi on tänapäeval enamasti  joogikõlblik, on inimestel välja kujunenud  harjumus osta vett poest. Poeriiulid on tulvil  värvilisi ja eri suuruses pudeleid, mille siltidelt  võib lugeda, et just see vesi annab jõudu ja  energiat. Viimasel ajal on aga järjest rohkem  poelettidel pudelivett, mis sisaldab palju  vitamiine ja mineraale. Kuidas mõjuvad need  kõik tervisele ja kas neid ikka on õige iga päev  tarvitada?  Vesi, millele on lisatud vitamiine ja mineraale,  aitab rahuldada organismi toitainete vajadust.  Kuid vajalike vitamiinide ja mineraalide hulk on  suurim looduslikus allikavees. Tihti on kiusatus  valida veeriiulilt ka nii-öelda tervislike lisaainetega  ja maitsetega rikastatud karastusjooke, kuid  kindlasti pole seal sellisel hulgal vajalikke  vitamiine, nagu toote etiketil lubatud.  Vitamiinidel ja mineraalidel on oma roll.  Nendega rikastatud vesi aitab inimese vaimset  tasakaalu hoida või organismi energiataset tõsta.  Tähtis on seejuures jälgida vee naatriumisisaldust,  sest kõrge naatriumisisaldus võib olla ohtlik  südamehaigetele. Lisaks veele mõjutavad vaimset  tasakaalu ja energiataset kindlasti ka toitained,  mida me saame ainult toidust.  Toidud sisaldavad palju soola ja sool  omakorda sisaldab naatriumi. Me küll pole  harjunud vee naatriumisisaldust jälgima, kuid  peaks. Liigne naatrium ei ole tervisele hea. Kõrge  naatriumisisaldusega mineraalvesi on õigustatud  siis, kui inimene teeb intensiivselt trenni. Isegi  palaval suvepäeval, kui organismist läheb  Energia ja jõud veest palju vett välja, võiks janu kustutada tavalise  mineraalideta veega. Kui me aktiivselt trenni ei  tee, siis pole mõtet naatriumirikast vett tarbida.  Samal põhjusel soovitatakse ka saunas higistades  eelistada tavalist vett. Uuringute järgi eelistavad inimesed osta  mineraalidega rikastatud või magusat pudelivett.  Toitumisteadlased aga soovitavad enne vee  tarbimist endale selgeks teha, millist vett organism  vajab. Kui vajalikke vitamiine ja mineraale toidus  napib, peaks neid joogist juurde võtma. Aga  ettevaatlik peab olema sellise veega, millele on  lisatud suhkrut. Liigne suhkur organismile head  ei tee. Kui ikkagi meeldib veidi magusam või  maitsestatud vesi, siis võib see olla ka ilma  suhkruta. Maitsevett saab ka erinevate puuviljade  või marjade lisamisel. Enamasti ei kipu inimesed  ise kodus sel viisil vett maitsestama, sellega  pole veel harjutud. Maitsevees pole küll nii  palju vitamiine kui spetsiaalses pudelivees, aga  vaheldust toob see toidulauale kindlasti. Vee joomisel kehtib reegel, et vähe on halb, aga  palju pole ka hea. Liigne vesi koormab organismi  ja inimene kaotab vajalikke mineraalaineid.  Toitumisteadlased soovitavad arvestada nii,  et kehakaalu kilogrammi kohta päevas tuleks  umbes 25–35 milliliitrit. Näiteks 60 kilogrammi  kaaluv inimene peaks päeva jooksul jooma  umbes kaheksa klaasi vett. Enne hommikusööki  on soovitatav juua klaas vett. Neli klaasi kogusest  võib asendada ka teega või kohviga. \n Küsimus: \nMilline tähtsus on mineraalidel ja vitamiinidel?\n", "vastusevariandid": ["Need vähendavad naatriumisisaldust organismis.", "Need aitavad paremini toidust vajalikke aineid kätte saada.", "Need avaldavad mõju vaimsele tasakaalule."], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: \nKuigi kraanivesi on tänapäeval enamasti  joogikõlblik, on inimestel välja kujunenud  harjumus osta vett poest. Poeriiulid on tulvil  värvilisi ja eri suuruses pudeleid, mille siltidelt  võib lugeda, et just see vesi annab jõudu ja  energiat. Viimasel ajal on aga järjest rohkem  poelettidel pudelivett, mis sisaldab palju  vitamiine ja mineraale. Kuidas mõjuvad need  kõik tervisele ja kas neid ikka on õige iga päev  tarvitada?  Vesi, millele on lisatud vitamiine ja mineraale,  aitab rahuldada organismi toitainete vajadust.  Kuid vajalike vitamiinide ja mineraalide hulk on  suurim looduslikus allikavees. Tihti on kiusatus  valida veeriiulilt ka nii-öelda tervislike lisaainetega  ja maitsetega rikastatud karastusjooke, kuid  kindlasti pole seal sellisel hulgal vajalikke  vitamiine, nagu toote etiketil lubatud.  Vitamiinidel ja mineraalidel on oma roll.  Nendega rikastatud vesi aitab inimese vaimset  tasakaalu hoida või organismi energiataset tõsta.  Tähtis on seejuures jälgida vee naatriumisisaldust,  sest kõrge naatriumisisaldus võib olla ohtlik  südamehaigetele. Lisaks veele mõjutavad vaimset  tasakaalu ja energiataset kindlasti ka toitained,  mida me saame ainult toidust.  Toidud sisaldavad palju soola ja sool  omakorda sisaldab naatriumi. Me küll pole  harjunud vee naatriumisisaldust jälgima, kuid  peaks. Liigne naatrium ei ole tervisele hea. Kõrge  naatriumisisaldusega mineraalvesi on õigustatud  siis, kui inimene teeb intensiivselt trenni. Isegi  palaval suvepäeval, kui organismist läheb  Energia ja jõud veest palju vett välja, võiks janu kustutada tavalise  mineraalideta veega. Kui me aktiivselt trenni ei  tee, siis pole mõtet naatriumirikast vett tarbida.  Samal põhjusel soovitatakse ka saunas higistades  eelistada tavalist vett. Uuringute järgi eelistavad inimesed osta  mineraalidega rikastatud või magusat pudelivett.  Toitumisteadlased aga soovitavad enne vee  tarbimist endale selgeks teha, millist vett organism  vajab. Kui vajalikke vitamiine ja mineraale toidus  napib, peaks neid joogist juurde võtma. Aga  ettevaatlik peab olema sellise veega, millele on  lisatud suhkrut. Liigne suhkur organismile head  ei tee. Kui ikkagi meeldib veidi magusam või  maitsestatud vesi, siis võib see olla ka ilma  suhkruta. Maitsevett saab ka erinevate puuviljade  või marjade lisamisel. Enamasti ei kipu inimesed  ise kodus sel viisil vett maitsestama, sellega  pole veel harjutud. Maitsevees pole küll nii  palju vitamiine kui spetsiaalses pudelivees, aga  vaheldust toob see toidulauale kindlasti. Vee joomisel kehtib reegel, et vähe on halb, aga  palju pole ka hea. Liigne vesi koormab organismi  ja inimene kaotab vajalikke mineraalaineid.  Toitumisteadlased soovitavad arvestada nii,  et kehakaalu kilogrammi kohta päevas tuleks  umbes 25–35 milliliitrit. Näiteks 60 kilogrammi  kaaluv inimene peaks päeva jooksul jooma  umbes kaheksa klaasi vett. Enne hommikusööki  on soovitatav juua klaas vett. Neli klaasi kogusest  võib asendada ka teega või kohviga. \n Küsimus: \nMillal peaks jooma naatriumirikast vett?\n", "vastusevariandid": ["Kui tegeleme aktiivselt spordiga.", "Kui on palav ilm ja meil on janu.", "Kui saunas palju vett välja higistame."], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: \nKuigi kraanivesi on tänapäeval enamasti  joogikõlblik, on inimestel välja kujunenud  harjumus osta vett poest. Poeriiulid on tulvil  värvilisi ja eri suuruses pudeleid, mille siltidelt  võib lugeda, et just see vesi annab jõudu ja  energiat. Viimasel ajal on aga järjest rohkem  poelettidel pudelivett, mis sisaldab palju  vitamiine ja mineraale. Kuidas mõjuvad need  kõik tervisele ja kas neid ikka on õige iga päev  tarvitada?  Vesi, millele on lisatud vitamiine ja mineraale,  aitab rahuldada organismi toitainete vajadust.  Kuid vajalike vitamiinide ja mineraalide hulk on  suurim looduslikus allikavees. Tihti on kiusatus  valida veeriiulilt ka nii-öelda tervislike lisaainetega  ja maitsetega rikastatud karastusjooke, kuid  kindlasti pole seal sellisel hulgal vajalikke  vitamiine, nagu toote etiketil lubatud.  Vitamiinidel ja mineraalidel on oma roll.  Nendega rikastatud vesi aitab inimese vaimset  tasakaalu hoida või organismi energiataset tõsta.  Tähtis on seejuures jälgida vee naatriumisisaldust,  sest kõrge naatriumisisaldus võib olla ohtlik  südamehaigetele. Lisaks veele mõjutavad vaimset  tasakaalu ja energiataset kindlasti ka toitained,  mida me saame ainult toidust.  Toidud sisaldavad palju soola ja sool  omakorda sisaldab naatriumi. Me küll pole  harjunud vee naatriumisisaldust jälgima, kuid  peaks. Liigne naatrium ei ole tervisele hea. Kõrge  naatriumisisaldusega mineraalvesi on õigustatud  siis, kui inimene teeb intensiivselt trenni. Isegi  palaval suvepäeval, kui organismist läheb  Energia ja jõud veest palju vett välja, võiks janu kustutada tavalise  mineraalideta veega. Kui me aktiivselt trenni ei  tee, siis pole mõtet naatriumirikast vett tarbida.  Samal põhjusel soovitatakse ka saunas higistades  eelistada tavalist vett. Uuringute järgi eelistavad inimesed osta  mineraalidega rikastatud või magusat pudelivett.  Toitumisteadlased aga soovitavad enne vee  tarbimist endale selgeks teha, millist vett organism  vajab. Kui vajalikke vitamiine ja mineraale toidus  napib, peaks neid joogist juurde võtma. Aga  ettevaatlik peab olema sellise veega, millele on  lisatud suhkrut. Liigne suhkur organismile head  ei tee. Kui ikkagi meeldib veidi magusam või  maitsestatud vesi, siis võib see olla ka ilma  suhkruta. Maitsevett saab ka erinevate puuviljade  või marjade lisamisel. Enamasti ei kipu inimesed  ise kodus sel viisil vett maitsestama, sellega  pole veel harjutud. Maitsevees pole küll nii  palju vitamiine kui spetsiaalses pudelivees, aga  vaheldust toob see toidulauale kindlasti. Vee joomisel kehtib reegel, et vähe on halb, aga  palju pole ka hea. Liigne vesi koormab organismi  ja inimene kaotab vajalikke mineraalaineid.  Toitumisteadlased soovitavad arvestada nii,  et kehakaalu kilogrammi kohta päevas tuleks  umbes 25–35 milliliitrit. Näiteks 60 kilogrammi  kaaluv inimene peaks päeva jooksul jooma  umbes kaheksa klaasi vett. Enne hommikusööki  on soovitatav juua klaas vett. Neli klaasi kogusest  võib asendada ka teega või kohviga. \n Küsimus: \nMillal peaks jooma mineraalidega ja vitamiinidega vett?\n", "vastusevariandid": ["Kui on tarbitud liiga palju magusat pudelivett.", "Kui toidus on vähe kasulikke vitamiine.", "Kui organismis on liiga palju suhkrut."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: \nKuigi kraanivesi on tänapäeval enamasti  joogikõlblik, on inimestel välja kujunenud  harjumus osta vett poest. Poeriiulid on tulvil  värvilisi ja eri suuruses pudeleid, mille siltidelt  võib lugeda, et just see vesi annab jõudu ja  energiat. Viimasel ajal on aga järjest rohkem  poelettidel pudelivett, mis sisaldab palju  vitamiine ja mineraale. Kuidas mõjuvad need  kõik tervisele ja kas neid ikka on õige iga päev  tarvitada?  Vesi, millele on lisatud vitamiine ja mineraale,  aitab rahuldada organismi toitainete vajadust.  Kuid vajalike vitamiinide ja mineraalide hulk on  suurim looduslikus allikavees. Tihti on kiusatus  valida veeriiulilt ka nii-öelda tervislike lisaainetega  ja maitsetega rikastatud karastusjooke, kuid  kindlasti pole seal sellisel hulgal vajalikke  vitamiine, nagu toote etiketil lubatud.  Vitamiinidel ja mineraalidel on oma roll.  Nendega rikastatud vesi aitab inimese vaimset  tasakaalu hoida või organismi energiataset tõsta.  Tähtis on seejuures jälgida vee naatriumisisaldust,  sest kõrge naatriumisisaldus võib olla ohtlik  südamehaigetele. Lisaks veele mõjutavad vaimset  tasakaalu ja energiataset kindlasti ka toitained,  mida me saame ainult toidust.  Toidud sisaldavad palju soola ja sool  omakorda sisaldab naatriumi. Me küll pole  harjunud vee naatriumisisaldust jälgima, kuid  peaks. Liigne naatrium ei ole tervisele hea. Kõrge  naatriumisisaldusega mineraalvesi on õigustatud  siis, kui inimene teeb intensiivselt trenni. Isegi  palaval suvepäeval, kui organismist läheb  Energia ja jõud veest palju vett välja, võiks janu kustutada tavalise  mineraalideta veega. Kui me aktiivselt trenni ei  tee, siis pole mõtet naatriumirikast vett tarbida.  Samal põhjusel soovitatakse ka saunas higistades  eelistada tavalist vett. Uuringute järgi eelistavad inimesed osta  mineraalidega rikastatud või magusat pudelivett.  Toitumisteadlased aga soovitavad enne vee  tarbimist endale selgeks teha, millist vett organism  vajab. Kui vajalikke vitamiine ja mineraale toidus  napib, peaks neid joogist juurde võtma. Aga  ettevaatlik peab olema sellise veega, millele on  lisatud suhkrut. Liigne suhkur organismile head  ei tee. Kui ikkagi meeldib veidi magusam või  maitsestatud vesi, siis võib see olla ka ilma  suhkruta. Maitsevett saab ka erinevate puuviljade  või marjade lisamisel. Enamasti ei kipu inimesed  ise kodus sel viisil vett maitsestama, sellega  pole veel harjutud. Maitsevees pole küll nii  palju vitamiine kui spetsiaalses pudelivees, aga  vaheldust toob see toidulauale kindlasti. Vee joomisel kehtib reegel, et vähe on halb, aga  palju pole ka hea. Liigne vesi koormab organismi  ja inimene kaotab vajalikke mineraalaineid.  Toitumisteadlased soovitavad arvestada nii,  et kehakaalu kilogrammi kohta päevas tuleks  umbes 25–35 milliliitrit. Näiteks 60 kilogrammi  kaaluv inimene peaks päeva jooksul jooma  umbes kaheksa klaasi vett. Enne hommikusööki  on soovitatav juua klaas vett. Neli klaasi kogusest  võib asendada ka teega või kohviga. \n Küsimus: \nMis iseloomustab maitsevett?\n", "vastusevariandid": ["Maitsevee valmistamisel kasutatakse puuvilju.", "Maitsevees on tavalisest rohkem vitamiine.", "Maitseveele lisatakse enamasti suhkrut."], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: \nKuigi kraanivesi on tänapäeval enamasti  joogikõlblik, on inimestel välja kujunenud  harjumus osta vett poest. Poeriiulid on tulvil  värvilisi ja eri suuruses pudeleid, mille siltidelt  võib lugeda, et just see vesi annab jõudu ja  energiat. Viimasel ajal on aga järjest rohkem  poelettidel pudelivett, mis sisaldab palju  vitamiine ja mineraale. Kuidas mõjuvad need  kõik tervisele ja kas neid ikka on õige iga päev  tarvitada?  Vesi, millele on lisatud vitamiine ja mineraale,  aitab rahuldada organismi toitainete vajadust.  Kuid vajalike vitamiinide ja mineraalide hulk on  suurim looduslikus allikavees. Tihti on kiusatus  valida veeriiulilt ka nii-öelda tervislike lisaainetega  ja maitsetega rikastatud karastusjooke, kuid  kindlasti pole seal sellisel hulgal vajalikke  vitamiine, nagu toote etiketil lubatud.  Vitamiinidel ja mineraalidel on oma roll.  Nendega rikastatud vesi aitab inimese vaimset  tasakaalu hoida või organismi energiataset tõsta.  Tähtis on seejuures jälgida vee naatriumisisaldust,  sest kõrge naatriumisisaldus võib olla ohtlik  südamehaigetele. Lisaks veele mõjutavad vaimset  tasakaalu ja energiataset kindlasti ka toitained,  mida me saame ainult toidust.  Toidud sisaldavad palju soola ja sool  omakorda sisaldab naatriumi. Me küll pole  harjunud vee naatriumisisaldust jälgima, kuid  peaks. Liigne naatrium ei ole tervisele hea. Kõrge  naatriumisisaldusega mineraalvesi on õigustatud  siis, kui inimene teeb intensiivselt trenni. Isegi  palaval suvepäeval, kui organismist läheb  Energia ja jõud veest palju vett välja, võiks janu kustutada tavalise  mineraalideta veega. Kui me aktiivselt trenni ei  tee, siis pole mõtet naatriumirikast vett tarbida.  Samal põhjusel soovitatakse ka saunas higistades  eelistada tavalist vett. Uuringute järgi eelistavad inimesed osta  mineraalidega rikastatud või magusat pudelivett.  Toitumisteadlased aga soovitavad enne vee  tarbimist endale selgeks teha, millist vett organism  vajab. Kui vajalikke vitamiine ja mineraale toidus  napib, peaks neid joogist juurde võtma. Aga  ettevaatlik peab olema sellise veega, millele on  lisatud suhkrut. Liigne suhkur organismile head  ei tee. Kui ikkagi meeldib veidi magusam või  maitsestatud vesi, siis võib see olla ka ilma  suhkruta. Maitsevett saab ka erinevate puuviljade  või marjade lisamisel. Enamasti ei kipu inimesed  ise kodus sel viisil vett maitsestama, sellega  pole veel harjutud. Maitsevees pole küll nii  palju vitamiine kui spetsiaalses pudelivees, aga  vaheldust toob see toidulauale kindlasti. Vee joomisel kehtib reegel, et vähe on halb, aga  palju pole ka hea. Liigne vesi koormab organismi  ja inimene kaotab vajalikke mineraalaineid.  Toitumisteadlased soovitavad arvestada nii,  et kehakaalu kilogrammi kohta päevas tuleks  umbes 25–35 milliliitrit. Näiteks 60 kilogrammi  kaaluv inimene peaks päeva jooksul jooma  umbes kaheksa klaasi vett. Enne hommikusööki  on soovitatav juua klaas vett. Neli klaasi kogusest  võib asendada ka teega või kohviga. \n Küsimus: \nKui palju vett on tervisele kasulik?\n", "vastusevariandid": ["Juua tuleb nii palju vett kui võimalik.", "Vett tuleb tarbida oma kaalu järgi.", "Hommikul tuleks juua neli klaasi vett."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist antud küsimusele õige vastus. Tekst: \nKuigi kraanivesi on tänapäeval enamasti  joogikõlblik, on inimestel välja kujunenud  harjumus osta vett poest. Poeriiulid on tulvil  värvilisi ja eri suuruses pudeleid, mille siltidelt  võib lugeda, et just see vesi annab jõudu ja  energiat. Viimasel ajal on aga järjest rohkem  poelettidel pudelivett, mis sisaldab palju  vitamiine ja mineraale. Kuidas mõjuvad need  kõik tervisele ja kas neid ikka on õige iga päev  tarvitada?  Vesi, millele on lisatud vitamiine ja mineraale,  aitab rahuldada organismi toitainete vajadust.  Kuid vajalike vitamiinide ja mineraalide hulk on  suurim looduslikus allikavees. Tihti on kiusatus  valida veeriiulilt ka nii-öelda tervislike lisaainetega  ja maitsetega rikastatud karastusjooke, kuid  kindlasti pole seal sellisel hulgal vajalikke  vitamiine, nagu toote etiketil lubatud.  Vitamiinidel ja mineraalidel on oma roll.  Nendega rikastatud vesi aitab inimese vaimset  tasakaalu hoida või organismi energiataset tõsta.  Tähtis on seejuures jälgida vee naatriumisisaldust,  sest kõrge naatriumisisaldus võib olla ohtlik  südamehaigetele. Lisaks veele mõjutavad vaimset  tasakaalu ja energiataset kindlasti ka toitained,  mida me saame ainult toidust.  Toidud sisaldavad palju soola ja sool  omakorda sisaldab naatriumi. Me küll pole  harjunud vee naatriumisisaldust jälgima, kuid  peaks. Liigne naatrium ei ole tervisele hea. Kõrge  naatriumisisaldusega mineraalvesi on õigustatud  siis, kui inimene teeb intensiivselt trenni. Isegi  palaval suvepäeval, kui organismist läheb  Energia ja jõud veest palju vett välja, võiks janu kustutada tavalise  mineraalideta veega. Kui me aktiivselt trenni ei  tee, siis pole mõtet naatriumirikast vett tarbida.  Samal põhjusel soovitatakse ka saunas higistades  eelistada tavalist vett. Uuringute järgi eelistavad inimesed osta  mineraalidega rikastatud või magusat pudelivett.  Toitumisteadlased aga soovitavad enne vee  tarbimist endale selgeks teha, millist vett organism  vajab. Kui vajalikke vitamiine ja mineraale toidus  napib, peaks neid joogist juurde võtma. Aga  ettevaatlik peab olema sellise veega, millele on  lisatud suhkrut. Liigne suhkur organismile head  ei tee. Kui ikkagi meeldib veidi magusam või  maitsestatud vesi, siis võib see olla ka ilma  suhkruta. Maitsevett saab ka erinevate puuviljade  või marjade lisamisel. Enamasti ei kipu inimesed  ise kodus sel viisil vett maitsestama, sellega  pole veel harjutud. Maitsevees pole küll nii  palju vitamiine kui spetsiaalses pudelivees, aga  vaheldust toob see toidulauale kindlasti. Vee joomisel kehtib reegel, et vähe on halb, aga  palju pole ka hea. Liigne vesi koormab organismi  ja inimene kaotab vajalikke mineraalaineid.  Toitumisteadlased soovitavad arvestada nii,  et kehakaalu kilogrammi kohta päevas tuleks  umbes 25–35 milliliitrit. Näiteks 60 kilogrammi  kaaluv inimene peaks päeva jooksul jooma  umbes kaheksa klaasi vett. Enne hommikusööki  on soovitatav juua klaas vett. Neli klaasi kogusest  võib asendada ka teega või kohviga. \n Küsimus: \nMilline on tänapäeva inimeste joomisharjumus?\n", "vastusevariandid": ["Juuakse enamasti tavalist kraanivett.", "Juuakse ise maitsestatud kraanivett.", "Juuakse poest ostetud pudelivett"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu on Eestis  viimasel kümnendil valminud ehitistest üks  paremini õnnestunud hooneid. Raamatukogu  välis- ning siseruum moodustavad lihtsa, kuid hästi  läbi mõeldud terviku. Oma ainulaadse välimuse  tõttu eristub raamatukogu selgelt teistest kaasajal  Tallinnasse ehitatud ühesugustest klaasmajadest ja  on nendega võrreldes lausa arhitektuuriline pärl. Ülikooli raamatukogu asub Tallinnas Mustamäel,  Sõpruse puiestee ja Ehitajate tee nurgal. Kaugelt  vaadates tundub, nagu oleks maja ehitatud puidust,  sest seinad meenutavad puu mustrit. Tegelikult on  see esimene raamatukogu maailmas, mille seinad  on kaetud spetsiaalse, uudse tehnoloogia järgi  valmistatud kangaga. Selline kate kaitseb lugejaid  ereda päikese ning liiklusmüra eest.  Huvitav ja mänguline on ka maja sisemus.  Raamatukogu hoones on viis maapealset ja üks  maa-alune korrus. Maa-alusel korrusel paiknevad  raamatukogu hoidlad ning väike parkla. Esimesel  korrusel asuvad näiteks kohvik, muuseum ja  raamatute tagastusautomaat. Kohviku maast laeni  akendest paistavad nii ülikooli peahoone kui ka  avar siseõu.  Lugejatele teeb raamatukogu kasutamise  mugavaks see, et kirjandus on jaotatud teemade  kaupa erinevatele korrustele. Näiteks teisel korrusel  on sotsiaal- ja majandusteaduse kirjandus. Neljas  korrus on aga tehnika- ja inseneriteaduse jaoks.  Lugemissaal on liigendatud nii, et igal lugejal  oleks võimalik leida endale sobiv töökoht. Kes  tahab vaikust, võib jääda lugemissaali etteotsa.  Lugemissaali tagumisse otsa on aga paigutatud  väiksed toolid, kus saab vabamas olekus lugeda,  teistega suhelda või ka rühmatööd teha.  Tehnikaülikoolile kohaselt on raamatukogu  ka tehniliselt kõrgtasemel sisustatud. Uudset  tehnoloogilist lahendust pakuvad nn  automatiseeritud infokioskid, kus lugeja saab  kindlaks teha raamatu olemasolu ja selle endale  Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu  tellida. Loomulikult töötavad raamatukogus  ka raamatukoguhoidjad, kes vajadusel nõu  annavad, kuid nende ülesandeks pole siiski  lugejatele raamatute kättetoomine, vaid töö  erinevate andmebaasidega. Kuigi raamatukogu  on tööpäevadel avatud kella kaheksani õhtul, saab  raamatuid tagastada ööpäev läbi esimesel korrusel  paikneva automaadi abil.  Tehnikaülikooli raamatukogu ajalugu ulatub  tagasi 1919. aastasse. Raamatukogu on asunud  mitmes erinevas kohas. Esimesed 12 aastat oli  raamatukogu Tallinna Tehnikumi peahoones  Pikal tänaval. Kaua aega asusid nii ülikool kui ka  raamatukogu Koplis. 1972. aastal avati raamatukogu  hoone Mustamäel, kuid ruumid olid väikesed ja  raamatud olid ikkagi üle Tallinna seitsmes majas  laiali. Nüüd lõpuks on kõik raamatud ühes kohas  Mustamäel ja ruumid piisavalt suured. Tänaseni on säilinud dokument, mis näitab,  et esimene raamat kogusse hangiti 11. detsembril  1919. a. Esimesed raamatud raamatukogus kuulusid  laevanduse valdkonda. Kuid kõige vanem raamat  ülikooli raamatukogus on maailmakuulsa inglise  filosoofi John Locke’i teos „An essay concerning  human understanding“, mis ilmus 1760. aastal.  See raamat on välja pandud ka raamatukogu  püsinäituse vitriinis.  Tänapäeval arvatakse, et kuna järjest rohkem  raamatuid on digitaliseeritud ja neid loetakse  ekraanidelt, siis tulevikus kaovad koos raamatutega  ära ka raamatukogud nende klassikalisel kujul.  Samas näitavad uuringud, et e-raamatute lugemine  väsitab inimest rohkem kui tavalise raamatu  lugemine. Samuti kinnitavad katsed, et paberile  trükitud teksti loetakse kiiremini kui elektroonilist.  Peale selle pole võimalik kõiki raamatuid  digitaliseerida ja raamatukogu roll jääb pikaks ajaks  selliseks, nagu ta on praegugi olnud. Ka tulevikus  ei pääse tehnikaerialade üliõpilased raamatukogus õppimisest.", "vastusevariandid": ["Ülikooli raamatukogu arhitektuur on ebaõnnestunud.", "Ülikooli raamatukogu paistab silma teiste uuemate hoonete seas.", "Ülikooli raamatukogu siseruumid eristuvad hoone terviklahendusest. "], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu on Eestis  viimasel kümnendil valminud ehitistest üks  paremini õnnestunud hooneid. Raamatukogu  välis- ning siseruum moodustavad lihtsa, kuid hästi  läbi mõeldud terviku. Oma ainulaadse välimuse  tõttu eristub raamatukogu selgelt teistest kaasajal  Tallinnasse ehitatud ühesugustest klaasmajadest ja  on nendega võrreldes lausa arhitektuuriline pärl. Ülikooli raamatukogu asub Tallinnas Mustamäel,  Sõpruse puiestee ja Ehitajate tee nurgal. Kaugelt  vaadates tundub, nagu oleks maja ehitatud puidust,  sest seinad meenutavad puu mustrit. Tegelikult on  see esimene raamatukogu maailmas, mille seinad  on kaetud spetsiaalse, uudse tehnoloogia järgi  valmistatud kangaga. Selline kate kaitseb lugejaid  ereda päikese ning liiklusmüra eest.  Huvitav ja mänguline on ka maja sisemus.  Raamatukogu hoones on viis maapealset ja üks  maa-alune korrus. Maa-alusel korrusel paiknevad  raamatukogu hoidlad ning väike parkla. Esimesel  korrusel asuvad näiteks kohvik, muuseum ja  raamatute tagastusautomaat. Kohviku maast laeni  akendest paistavad nii ülikooli peahoone kui ka  avar siseõu.  Lugejatele teeb raamatukogu kasutamise  mugavaks see, et kirjandus on jaotatud teemade  kaupa erinevatele korrustele. Näiteks teisel korrusel  on sotsiaal- ja majandusteaduse kirjandus. Neljas  korrus on aga tehnika- ja inseneriteaduse jaoks.  Lugemissaal on liigendatud nii, et igal lugejal  oleks võimalik leida endale sobiv töökoht. Kes  tahab vaikust, võib jääda lugemissaali etteotsa.  Lugemissaali tagumisse otsa on aga paigutatud  väiksed toolid, kus saab vabamas olekus lugeda,  teistega suhelda või ka rühmatööd teha.  Tehnikaülikoolile kohaselt on raamatukogu  ka tehniliselt kõrgtasemel sisustatud. Uudset  tehnoloogilist lahendust pakuvad nn  automatiseeritud infokioskid, kus lugeja saab  kindlaks teha raamatu olemasolu ja selle endale  Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu  tellida. Loomulikult töötavad raamatukogus  ka raamatukoguhoidjad, kes vajadusel nõu  annavad, kuid nende ülesandeks pole siiski  lugejatele raamatute kättetoomine, vaid töö  erinevate andmebaasidega. Kuigi raamatukogu  on tööpäevadel avatud kella kaheksani õhtul, saab  raamatuid tagastada ööpäev läbi esimesel korrusel  paikneva automaadi abil.  Tehnikaülikooli raamatukogu ajalugu ulatub  tagasi 1919. aastasse. Raamatukogu on asunud  mitmes erinevas kohas. Esimesed 12 aastat oli  raamatukogu Tallinna Tehnikumi peahoones  Pikal tänaval. Kaua aega asusid nii ülikool kui ka  raamatukogu Koplis. 1972. aastal avati raamatukogu  hoone Mustamäel, kuid ruumid olid väikesed ja  raamatud olid ikkagi üle Tallinna seitsmes majas  laiali. Nüüd lõpuks on kõik raamatud ühes kohas  Mustamäel ja ruumid piisavalt suured. Tänaseni on säilinud dokument, mis näitab,  et esimene raamat kogusse hangiti 11. detsembril  1919. a. Esimesed raamatud raamatukogus kuulusid  laevanduse valdkonda. Kuid kõige vanem raamat  ülikooli raamatukogus on maailmakuulsa inglise  filosoofi John Locke’i teos „An essay concerning  human understanding“, mis ilmus 1760. aastal.  See raamat on välja pandud ka raamatukogu  püsinäituse vitriinis.  Tänapäeval arvatakse, et kuna järjest rohkem  raamatuid on digitaliseeritud ja neid loetakse  ekraanidelt, siis tulevikus kaovad koos raamatutega  ära ka raamatukogud nende klassikalisel kujul.  Samas näitavad uuringud, et e-raamatute lugemine  väsitab inimest rohkem kui tavalise raamatu  lugemine. Samuti kinnitavad katsed, et paberile  trükitud teksti loetakse kiiremini kui elektroonilist.  Peale selle pole võimalik kõiki raamatuid  digitaliseerida ja raamatukogu roll jääb pikaks ajaks  selliseks, nagu ta on praegugi olnud. Ka tulevikus  ei pääse tehnikaerialade üliõpilased raamatukogus õppimisest.", "vastusevariandid": ["Raamatukogu välisseinad on ehitatud puidust. ", "Hoone on kaetud uudse materjaliga. ", "Tänu seinamaterjalile paistab majja sisse ere päike. "], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu on Eestis  viimasel kümnendil valminud ehitistest üks  paremini õnnestunud hooneid. Raamatukogu  välis- ning siseruum moodustavad lihtsa, kuid hästi  läbi mõeldud terviku. Oma ainulaadse välimuse  tõttu eristub raamatukogu selgelt teistest kaasajal  Tallinnasse ehitatud ühesugustest klaasmajadest ja  on nendega võrreldes lausa arhitektuuriline pärl. Ülikooli raamatukogu asub Tallinnas Mustamäel,  Sõpruse puiestee ja Ehitajate tee nurgal. Kaugelt  vaadates tundub, nagu oleks maja ehitatud puidust,  sest seinad meenutavad puu mustrit. Tegelikult on  see esimene raamatukogu maailmas, mille seinad  on kaetud spetsiaalse, uudse tehnoloogia järgi  valmistatud kangaga. Selline kate kaitseb lugejaid  ereda päikese ning liiklusmüra eest.  Huvitav ja mänguline on ka maja sisemus.  Raamatukogu hoones on viis maapealset ja üks  maa-alune korrus. Maa-alusel korrusel paiknevad  raamatukogu hoidlad ning väike parkla. Esimesel  korrusel asuvad näiteks kohvik, muuseum ja  raamatute tagastusautomaat. Kohviku maast laeni  akendest paistavad nii ülikooli peahoone kui ka  avar siseõu.  Lugejatele teeb raamatukogu kasutamise  mugavaks see, et kirjandus on jaotatud teemade  kaupa erinevatele korrustele. Näiteks teisel korrusel  on sotsiaal- ja majandusteaduse kirjandus. Neljas  korrus on aga tehnika- ja inseneriteaduse jaoks.  Lugemissaal on liigendatud nii, et igal lugejal  oleks võimalik leida endale sobiv töökoht. Kes  tahab vaikust, võib jääda lugemissaali etteotsa.  Lugemissaali tagumisse otsa on aga paigutatud  väiksed toolid, kus saab vabamas olekus lugeda,  teistega suhelda või ka rühmatööd teha.  Tehnikaülikoolile kohaselt on raamatukogu  ka tehniliselt kõrgtasemel sisustatud. Uudset  tehnoloogilist lahendust pakuvad nn  automatiseeritud infokioskid, kus lugeja saab  kindlaks teha raamatu olemasolu ja selle endale  Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu  tellida. Loomulikult töötavad raamatukogus  ka raamatukoguhoidjad, kes vajadusel nõu  annavad, kuid nende ülesandeks pole siiski  lugejatele raamatute kättetoomine, vaid töö  erinevate andmebaasidega. Kuigi raamatukogu  on tööpäevadel avatud kella kaheksani õhtul, saab  raamatuid tagastada ööpäev läbi esimesel korrusel  paikneva automaadi abil.  Tehnikaülikooli raamatukogu ajalugu ulatub  tagasi 1919. aastasse. Raamatukogu on asunud  mitmes erinevas kohas. Esimesed 12 aastat oli  raamatukogu Tallinna Tehnikumi peahoones  Pikal tänaval. Kaua aega asusid nii ülikool kui ka  raamatukogu Koplis. 1972. aastal avati raamatukogu  hoone Mustamäel, kuid ruumid olid väikesed ja  raamatud olid ikkagi üle Tallinna seitsmes majas  laiali. Nüüd lõpuks on kõik raamatud ühes kohas  Mustamäel ja ruumid piisavalt suured. Tänaseni on säilinud dokument, mis näitab,  et esimene raamat kogusse hangiti 11. detsembril  1919. a. Esimesed raamatud raamatukogus kuulusid  laevanduse valdkonda. Kuid kõige vanem raamat  ülikooli raamatukogus on maailmakuulsa inglise  filosoofi John Locke’i teos „An essay concerning  human understanding“, mis ilmus 1760. aastal.  See raamat on välja pandud ka raamatukogu  püsinäituse vitriinis.  Tänapäeval arvatakse, et kuna järjest rohkem  raamatuid on digitaliseeritud ja neid loetakse  ekraanidelt, siis tulevikus kaovad koos raamatutega  ära ka raamatukogud nende klassikalisel kujul.  Samas näitavad uuringud, et e-raamatute lugemine  väsitab inimest rohkem kui tavalise raamatu  lugemine. Samuti kinnitavad katsed, et paberile  trükitud teksti loetakse kiiremini kui elektroonilist.  Peale selle pole võimalik kõiki raamatuid  digitaliseerida ja raamatukogu roll jääb pikaks ajaks  selliseks, nagu ta on praegugi olnud. Ka tulevikus  ei pääse tehnikaerialade üliõpilased raamatukogus õppimisest.", "vastusevariandid": ["Mõned raamatukogu ruumid asuvad maa all.", "Raamatukogu ette rajati ka väike parkla.", "Raamatukogu kohvik asub hoone siseõuel. "], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu on Eestis  viimasel kümnendil valminud ehitistest üks  paremini õnnestunud hooneid. Raamatukogu  välis- ning siseruum moodustavad lihtsa, kuid hästi  läbi mõeldud terviku. Oma ainulaadse välimuse  tõttu eristub raamatukogu selgelt teistest kaasajal  Tallinnasse ehitatud ühesugustest klaasmajadest ja  on nendega võrreldes lausa arhitektuuriline pärl. Ülikooli raamatukogu asub Tallinnas Mustamäel,  Sõpruse puiestee ja Ehitajate tee nurgal. Kaugelt  vaadates tundub, nagu oleks maja ehitatud puidust,  sest seinad meenutavad puu mustrit. Tegelikult on  see esimene raamatukogu maailmas, mille seinad  on kaetud spetsiaalse, uudse tehnoloogia järgi  valmistatud kangaga. Selline kate kaitseb lugejaid  ereda päikese ning liiklusmüra eest.  Huvitav ja mänguline on ka maja sisemus.  Raamatukogu hoones on viis maapealset ja üks  maa-alune korrus. Maa-alusel korrusel paiknevad  raamatukogu hoidlad ning väike parkla. Esimesel  korrusel asuvad näiteks kohvik, muuseum ja  raamatute tagastusautomaat. Kohviku maast laeni  akendest paistavad nii ülikooli peahoone kui ka  avar siseõu.  Lugejatele teeb raamatukogu kasutamise  mugavaks see, et kirjandus on jaotatud teemade  kaupa erinevatele korrustele. Näiteks teisel korrusel  on sotsiaal- ja majandusteaduse kirjandus. Neljas  korrus on aga tehnika- ja inseneriteaduse jaoks.  Lugemissaal on liigendatud nii, et igal lugejal  oleks võimalik leida endale sobiv töökoht. Kes  tahab vaikust, võib jääda lugemissaali etteotsa.  Lugemissaali tagumisse otsa on aga paigutatud  väiksed toolid, kus saab vabamas olekus lugeda,  teistega suhelda või ka rühmatööd teha.  Tehnikaülikoolile kohaselt on raamatukogu  ka tehniliselt kõrgtasemel sisustatud. Uudset  tehnoloogilist lahendust pakuvad nn  automatiseeritud infokioskid, kus lugeja saab  kindlaks teha raamatu olemasolu ja selle endale  Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu  tellida. Loomulikult töötavad raamatukogus  ka raamatukoguhoidjad, kes vajadusel nõu  annavad, kuid nende ülesandeks pole siiski  lugejatele raamatute kättetoomine, vaid töö  erinevate andmebaasidega. Kuigi raamatukogu  on tööpäevadel avatud kella kaheksani õhtul, saab  raamatuid tagastada ööpäev läbi esimesel korrusel  paikneva automaadi abil.  Tehnikaülikooli raamatukogu ajalugu ulatub  tagasi 1919. aastasse. Raamatukogu on asunud  mitmes erinevas kohas. Esimesed 12 aastat oli  raamatukogu Tallinna Tehnikumi peahoones  Pikal tänaval. Kaua aega asusid nii ülikool kui ka  raamatukogu Koplis. 1972. aastal avati raamatukogu  hoone Mustamäel, kuid ruumid olid väikesed ja  raamatud olid ikkagi üle Tallinna seitsmes majas  laiali. Nüüd lõpuks on kõik raamatud ühes kohas  Mustamäel ja ruumid piisavalt suured. Tänaseni on säilinud dokument, mis näitab,  et esimene raamat kogusse hangiti 11. detsembril  1919. a. Esimesed raamatud raamatukogus kuulusid  laevanduse valdkonda. Kuid kõige vanem raamat  ülikooli raamatukogus on maailmakuulsa inglise  filosoofi John Locke’i teos „An essay concerning  human understanding“, mis ilmus 1760. aastal.  See raamat on välja pandud ka raamatukogu  püsinäituse vitriinis.  Tänapäeval arvatakse, et kuna järjest rohkem  raamatuid on digitaliseeritud ja neid loetakse  ekraanidelt, siis tulevikus kaovad koos raamatutega  ära ka raamatukogud nende klassikalisel kujul.  Samas näitavad uuringud, et e-raamatute lugemine  väsitab inimest rohkem kui tavalise raamatu  lugemine. Samuti kinnitavad katsed, et paberile  trükitud teksti loetakse kiiremini kui elektroonilist.  Peale selle pole võimalik kõiki raamatuid  digitaliseerida ja raamatukogu roll jääb pikaks ajaks  selliseks, nagu ta on praegugi olnud. Ka tulevikus  ei pääse tehnikaerialade üliõpilased raamatukogus õppimisest.", "vastusevariandid": ["Inseneriteaduse raamatud on paigutatud erinevatele korrustele.", "Raamatukogu lugemissaalis valitseb täielik vaikus.", "Lugemissaalis on võimalik läbi viia grupitööd."], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu on Eestis  viimasel kümnendil valminud ehitistest üks  paremini õnnestunud hooneid. Raamatukogu  välis- ning siseruum moodustavad lihtsa, kuid hästi  läbi mõeldud terviku. Oma ainulaadse välimuse  tõttu eristub raamatukogu selgelt teistest kaasajal  Tallinnasse ehitatud ühesugustest klaasmajadest ja  on nendega võrreldes lausa arhitektuuriline pärl. Ülikooli raamatukogu asub Tallinnas Mustamäel,  Sõpruse puiestee ja Ehitajate tee nurgal. Kaugelt  vaadates tundub, nagu oleks maja ehitatud puidust,  sest seinad meenutavad puu mustrit. Tegelikult on  see esimene raamatukogu maailmas, mille seinad  on kaetud spetsiaalse, uudse tehnoloogia järgi  valmistatud kangaga. Selline kate kaitseb lugejaid  ereda päikese ning liiklusmüra eest.  Huvitav ja mänguline on ka maja sisemus.  Raamatukogu hoones on viis maapealset ja üks  maa-alune korrus. Maa-alusel korrusel paiknevad  raamatukogu hoidlad ning väike parkla. Esimesel  korrusel asuvad näiteks kohvik, muuseum ja  raamatute tagastusautomaat. Kohviku maast laeni  akendest paistavad nii ülikooli peahoone kui ka  avar siseõu.  Lugejatele teeb raamatukogu kasutamise  mugavaks see, et kirjandus on jaotatud teemade  kaupa erinevatele korrustele. Näiteks teisel korrusel  on sotsiaal- ja majandusteaduse kirjandus. Neljas  korrus on aga tehnika- ja inseneriteaduse jaoks.  Lugemissaal on liigendatud nii, et igal lugejal  oleks võimalik leida endale sobiv töökoht. Kes  tahab vaikust, võib jääda lugemissaali etteotsa.  Lugemissaali tagumisse otsa on aga paigutatud  väiksed toolid, kus saab vabamas olekus lugeda,  teistega suhelda või ka rühmatööd teha.  Tehnikaülikoolile kohaselt on raamatukogu  ka tehniliselt kõrgtasemel sisustatud. Uudset  tehnoloogilist lahendust pakuvad nn  automatiseeritud infokioskid, kus lugeja saab  kindlaks teha raamatu olemasolu ja selle endale  Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu  tellida. Loomulikult töötavad raamatukogus  ka raamatukoguhoidjad, kes vajadusel nõu  annavad, kuid nende ülesandeks pole siiski  lugejatele raamatute kättetoomine, vaid töö  erinevate andmebaasidega. Kuigi raamatukogu  on tööpäevadel avatud kella kaheksani õhtul, saab  raamatuid tagastada ööpäev läbi esimesel korrusel  paikneva automaadi abil.  Tehnikaülikooli raamatukogu ajalugu ulatub  tagasi 1919. aastasse. Raamatukogu on asunud  mitmes erinevas kohas. Esimesed 12 aastat oli  raamatukogu Tallinna Tehnikumi peahoones  Pikal tänaval. Kaua aega asusid nii ülikool kui ka  raamatukogu Koplis. 1972. aastal avati raamatukogu  hoone Mustamäel, kuid ruumid olid väikesed ja  raamatud olid ikkagi üle Tallinna seitsmes majas  laiali. Nüüd lõpuks on kõik raamatud ühes kohas  Mustamäel ja ruumid piisavalt suured. Tänaseni on säilinud dokument, mis näitab,  et esimene raamat kogusse hangiti 11. detsembril  1919. a. Esimesed raamatud raamatukogus kuulusid  laevanduse valdkonda. Kuid kõige vanem raamat  ülikooli raamatukogus on maailmakuulsa inglise  filosoofi John Locke’i teos „An essay concerning  human understanding“, mis ilmus 1760. aastal.  See raamat on välja pandud ka raamatukogu  püsinäituse vitriinis.  Tänapäeval arvatakse, et kuna järjest rohkem  raamatuid on digitaliseeritud ja neid loetakse  ekraanidelt, siis tulevikus kaovad koos raamatutega  ära ka raamatukogud nende klassikalisel kujul.  Samas näitavad uuringud, et e-raamatute lugemine  väsitab inimest rohkem kui tavalise raamatu  lugemine. Samuti kinnitavad katsed, et paberile  trükitud teksti loetakse kiiremini kui elektroonilist.  Peale selle pole võimalik kõiki raamatuid  digitaliseerida ja raamatukogu roll jääb pikaks ajaks  selliseks, nagu ta on praegugi olnud. Ka tulevikus  ei pääse tehnikaerialade üliõpilased raamatukogus õppimisest.", "vastusevariandid": ["Raamatud tuleb tellida raamatukogu töötaja käest. ", "Raamatud toob lugejatele kätte raamatukoguhoidja.", "Raamatuid saab tagastada väljaspool raamatukogu tööaega. "], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu on Eestis  viimasel kümnendil valminud ehitistest üks  paremini õnnestunud hooneid. Raamatukogu  välis- ning siseruum moodustavad lihtsa, kuid hästi  läbi mõeldud terviku. Oma ainulaadse välimuse  tõttu eristub raamatukogu selgelt teistest kaasajal  Tallinnasse ehitatud ühesugustest klaasmajadest ja  on nendega võrreldes lausa arhitektuuriline pärl. Ülikooli raamatukogu asub Tallinnas Mustamäel,  Sõpruse puiestee ja Ehitajate tee nurgal. Kaugelt  vaadates tundub, nagu oleks maja ehitatud puidust,  sest seinad meenutavad puu mustrit. Tegelikult on  see esimene raamatukogu maailmas, mille seinad  on kaetud spetsiaalse, uudse tehnoloogia järgi  valmistatud kangaga. Selline kate kaitseb lugejaid  ereda päikese ning liiklusmüra eest.  Huvitav ja mänguline on ka maja sisemus.  Raamatukogu hoones on viis maapealset ja üks  maa-alune korrus. Maa-alusel korrusel paiknevad  raamatukogu hoidlad ning väike parkla. Esimesel  korrusel asuvad näiteks kohvik, muuseum ja  raamatute tagastusautomaat. Kohviku maast laeni  akendest paistavad nii ülikooli peahoone kui ka  avar siseõu.  Lugejatele teeb raamatukogu kasutamise  mugavaks see, et kirjandus on jaotatud teemade  kaupa erinevatele korrustele. Näiteks teisel korrusel  on sotsiaal- ja majandusteaduse kirjandus. Neljas  korrus on aga tehnika- ja inseneriteaduse jaoks.  Lugemissaal on liigendatud nii, et igal lugejal  oleks võimalik leida endale sobiv töökoht. Kes  tahab vaikust, võib jääda lugemissaali etteotsa.  Lugemissaali tagumisse otsa on aga paigutatud  väiksed toolid, kus saab vabamas olekus lugeda,  teistega suhelda või ka rühmatööd teha.  Tehnikaülikoolile kohaselt on raamatukogu  ka tehniliselt kõrgtasemel sisustatud. Uudset  tehnoloogilist lahendust pakuvad nn  automatiseeritud infokioskid, kus lugeja saab  kindlaks teha raamatu olemasolu ja selle endale  Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu  tellida. Loomulikult töötavad raamatukogus  ka raamatukoguhoidjad, kes vajadusel nõu  annavad, kuid nende ülesandeks pole siiski  lugejatele raamatute kättetoomine, vaid töö  erinevate andmebaasidega. Kuigi raamatukogu  on tööpäevadel avatud kella kaheksani õhtul, saab  raamatuid tagastada ööpäev läbi esimesel korrusel  paikneva automaadi abil.  Tehnikaülikooli raamatukogu ajalugu ulatub  tagasi 1919. aastasse. Raamatukogu on asunud  mitmes erinevas kohas. Esimesed 12 aastat oli  raamatukogu Tallinna Tehnikumi peahoones  Pikal tänaval. Kaua aega asusid nii ülikool kui ka  raamatukogu Koplis. 1972. aastal avati raamatukogu  hoone Mustamäel, kuid ruumid olid väikesed ja  raamatud olid ikkagi üle Tallinna seitsmes majas  laiali. Nüüd lõpuks on kõik raamatud ühes kohas  Mustamäel ja ruumid piisavalt suured. Tänaseni on säilinud dokument, mis näitab,  et esimene raamat kogusse hangiti 11. detsembril  1919. a. Esimesed raamatud raamatukogus kuulusid  laevanduse valdkonda. Kuid kõige vanem raamat  ülikooli raamatukogus on maailmakuulsa inglise  filosoofi John Locke’i teos „An essay concerning  human understanding“, mis ilmus 1760. aastal.  See raamat on välja pandud ka raamatukogu  püsinäituse vitriinis.  Tänapäeval arvatakse, et kuna järjest rohkem  raamatuid on digitaliseeritud ja neid loetakse  ekraanidelt, siis tulevikus kaovad koos raamatutega  ära ka raamatukogud nende klassikalisel kujul.  Samas näitavad uuringud, et e-raamatute lugemine  väsitab inimest rohkem kui tavalise raamatu  lugemine. Samuti kinnitavad katsed, et paberile  trükitud teksti loetakse kiiremini kui elektroonilist.  Peale selle pole võimalik kõiki raamatuid  digitaliseerida ja raamatukogu roll jääb pikaks ajaks  selliseks, nagu ta on praegugi olnud. Ka tulevikus  ei pääse tehnikaerialade üliõpilased raamatukogus õppimisest.", "vastusevariandid": ["Tehnikaülikooli raamatukogu asutati 1972. aastal.", "Raamatukogu on läbi aja asunud mitmes piirkonnas. ", "Osa raamatukogust paikneb praegu Koplis. "], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu on Eestis  viimasel kümnendil valminud ehitistest üks  paremini õnnestunud hooneid. Raamatukogu  välis- ning siseruum moodustavad lihtsa, kuid hästi  läbi mõeldud terviku. Oma ainulaadse välimuse  tõttu eristub raamatukogu selgelt teistest kaasajal  Tallinnasse ehitatud ühesugustest klaasmajadest ja  on nendega võrreldes lausa arhitektuuriline pärl. Ülikooli raamatukogu asub Tallinnas Mustamäel,  Sõpruse puiestee ja Ehitajate tee nurgal. Kaugelt  vaadates tundub, nagu oleks maja ehitatud puidust,  sest seinad meenutavad puu mustrit. Tegelikult on  see esimene raamatukogu maailmas, mille seinad  on kaetud spetsiaalse, uudse tehnoloogia järgi  valmistatud kangaga. Selline kate kaitseb lugejaid  ereda päikese ning liiklusmüra eest.  Huvitav ja mänguline on ka maja sisemus.  Raamatukogu hoones on viis maapealset ja üks  maa-alune korrus. Maa-alusel korrusel paiknevad  raamatukogu hoidlad ning väike parkla. Esimesel  korrusel asuvad näiteks kohvik, muuseum ja  raamatute tagastusautomaat. Kohviku maast laeni  akendest paistavad nii ülikooli peahoone kui ka  avar siseõu.  Lugejatele teeb raamatukogu kasutamise  mugavaks see, et kirjandus on jaotatud teemade  kaupa erinevatele korrustele. Näiteks teisel korrusel  on sotsiaal- ja majandusteaduse kirjandus. Neljas  korrus on aga tehnika- ja inseneriteaduse jaoks.  Lugemissaal on liigendatud nii, et igal lugejal  oleks võimalik leida endale sobiv töökoht. Kes  tahab vaikust, võib jääda lugemissaali etteotsa.  Lugemissaali tagumisse otsa on aga paigutatud  väiksed toolid, kus saab vabamas olekus lugeda,  teistega suhelda või ka rühmatööd teha.  Tehnikaülikoolile kohaselt on raamatukogu  ka tehniliselt kõrgtasemel sisustatud. Uudset  tehnoloogilist lahendust pakuvad nn  automatiseeritud infokioskid, kus lugeja saab  kindlaks teha raamatu olemasolu ja selle endale  Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu  tellida. Loomulikult töötavad raamatukogus  ka raamatukoguhoidjad, kes vajadusel nõu  annavad, kuid nende ülesandeks pole siiski  lugejatele raamatute kättetoomine, vaid töö  erinevate andmebaasidega. Kuigi raamatukogu  on tööpäevadel avatud kella kaheksani õhtul, saab  raamatuid tagastada ööpäev läbi esimesel korrusel  paikneva automaadi abil.  Tehnikaülikooli raamatukogu ajalugu ulatub  tagasi 1919. aastasse. Raamatukogu on asunud  mitmes erinevas kohas. Esimesed 12 aastat oli  raamatukogu Tallinna Tehnikumi peahoones  Pikal tänaval. Kaua aega asusid nii ülikool kui ka  raamatukogu Koplis. 1972. aastal avati raamatukogu  hoone Mustamäel, kuid ruumid olid väikesed ja  raamatud olid ikkagi üle Tallinna seitsmes majas  laiali. Nüüd lõpuks on kõik raamatud ühes kohas  Mustamäel ja ruumid piisavalt suured. Tänaseni on säilinud dokument, mis näitab,  et esimene raamat kogusse hangiti 11. detsembril  1919. a. Esimesed raamatud raamatukogus kuulusid  laevanduse valdkonda. Kuid kõige vanem raamat  ülikooli raamatukogus on maailmakuulsa inglise  filosoofi John Locke’i teos „An essay concerning  human understanding“, mis ilmus 1760. aastal.  See raamat on välja pandud ka raamatukogu  püsinäituse vitriinis.  Tänapäeval arvatakse, et kuna järjest rohkem  raamatuid on digitaliseeritud ja neid loetakse  ekraanidelt, siis tulevikus kaovad koos raamatutega  ära ka raamatukogud nende klassikalisel kujul.  Samas näitavad uuringud, et e-raamatute lugemine  väsitab inimest rohkem kui tavalise raamatu  lugemine. Samuti kinnitavad katsed, et paberile  trükitud teksti loetakse kiiremini kui elektroonilist.  Peale selle pole võimalik kõiki raamatuid  digitaliseerida ja raamatukogu roll jääb pikaks ajaks  selliseks, nagu ta on praegugi olnud. Ka tulevikus  ei pääse tehnikaerialade üliõpilased raamatukogus õppimisest.", "vastusevariandid": ["Kõigepealt muretseti raamatukogule filosoofilisi teoseid.", "Kõige vanem raamat raamatukogus räägib laevandusest. ", "Raamatukogu vanimat raamatut saab näha püsinäitusel."], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu on Eestis  viimasel kümnendil valminud ehitistest üks  paremini õnnestunud hooneid. Raamatukogu  välis- ning siseruum moodustavad lihtsa, kuid hästi  läbi mõeldud terviku. Oma ainulaadse välimuse  tõttu eristub raamatukogu selgelt teistest kaasajal  Tallinnasse ehitatud ühesugustest klaasmajadest ja  on nendega võrreldes lausa arhitektuuriline pärl. Ülikooli raamatukogu asub Tallinnas Mustamäel,  Sõpruse puiestee ja Ehitajate tee nurgal. Kaugelt  vaadates tundub, nagu oleks maja ehitatud puidust,  sest seinad meenutavad puu mustrit. Tegelikult on  see esimene raamatukogu maailmas, mille seinad  on kaetud spetsiaalse, uudse tehnoloogia järgi  valmistatud kangaga. Selline kate kaitseb lugejaid  ereda päikese ning liiklusmüra eest.  Huvitav ja mänguline on ka maja sisemus.  Raamatukogu hoones on viis maapealset ja üks  maa-alune korrus. Maa-alusel korrusel paiknevad  raamatukogu hoidlad ning väike parkla. Esimesel  korrusel asuvad näiteks kohvik, muuseum ja  raamatute tagastusautomaat. Kohviku maast laeni  akendest paistavad nii ülikooli peahoone kui ka  avar siseõu.  Lugejatele teeb raamatukogu kasutamise  mugavaks see, et kirjandus on jaotatud teemade  kaupa erinevatele korrustele. Näiteks teisel korrusel  on sotsiaal- ja majandusteaduse kirjandus. Neljas  korrus on aga tehnika- ja inseneriteaduse jaoks.  Lugemissaal on liigendatud nii, et igal lugejal  oleks võimalik leida endale sobiv töökoht. Kes  tahab vaikust, võib jääda lugemissaali etteotsa.  Lugemissaali tagumisse otsa on aga paigutatud  väiksed toolid, kus saab vabamas olekus lugeda,  teistega suhelda või ka rühmatööd teha.  Tehnikaülikoolile kohaselt on raamatukogu  ka tehniliselt kõrgtasemel sisustatud. Uudset  tehnoloogilist lahendust pakuvad nn  automatiseeritud infokioskid, kus lugeja saab  kindlaks teha raamatu olemasolu ja selle endale  Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu  tellida. Loomulikult töötavad raamatukogus  ka raamatukoguhoidjad, kes vajadusel nõu  annavad, kuid nende ülesandeks pole siiski  lugejatele raamatute kättetoomine, vaid töö  erinevate andmebaasidega. Kuigi raamatukogu  on tööpäevadel avatud kella kaheksani õhtul, saab  raamatuid tagastada ööpäev läbi esimesel korrusel  paikneva automaadi abil.  Tehnikaülikooli raamatukogu ajalugu ulatub  tagasi 1919. aastasse. Raamatukogu on asunud  mitmes erinevas kohas. Esimesed 12 aastat oli  raamatukogu Tallinna Tehnikumi peahoones  Pikal tänaval. Kaua aega asusid nii ülikool kui ka  raamatukogu Koplis. 1972. aastal avati raamatukogu  hoone Mustamäel, kuid ruumid olid väikesed ja  raamatud olid ikkagi üle Tallinna seitsmes majas  laiali. Nüüd lõpuks on kõik raamatud ühes kohas  Mustamäel ja ruumid piisavalt suured. Tänaseni on säilinud dokument, mis näitab,  et esimene raamat kogusse hangiti 11. detsembril  1919. a. Esimesed raamatud raamatukogus kuulusid  laevanduse valdkonda. Kuid kõige vanem raamat  ülikooli raamatukogus on maailmakuulsa inglise  filosoofi John Locke’i teos „An essay concerning  human understanding“, mis ilmus 1760. aastal.  See raamat on välja pandud ka raamatukogu  püsinäituse vitriinis.  Tänapäeval arvatakse, et kuna järjest rohkem  raamatuid on digitaliseeritud ja neid loetakse  ekraanidelt, siis tulevikus kaovad koos raamatutega  ära ka raamatukogud nende klassikalisel kujul.  Samas näitavad uuringud, et e-raamatute lugemine  väsitab inimest rohkem kui tavalise raamatu  lugemine. Samuti kinnitavad katsed, et paberile  trükitud teksti loetakse kiiremini kui elektroonilist.  Peale selle pole võimalik kõiki raamatuid  digitaliseerida ja raamatukogu roll jääb pikaks ajaks  selliseks, nagu ta on praegugi olnud. Ka tulevikus  ei pääse tehnikaerialade üliõpilased raamatukogus õppimisest.", "vastusevariandid": ["Inimesed loevad teksti ekraanilt kiiremini kui paberilt. ", "Paberraamat väsitab vähem lugeja silmi kui e-raamat. ", "Tulevikus pole enam raamatukogusid praegusel kujul vaja"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Kosmos on maailma rahvastele huvi pakkunud  juba väga ammustel aegadel. Tänapäeval on üpris  laialt levinud arusaam, et kosmose uurimine on  eelkõige suurte ja rikaste riikide eesõigus. Siiski  on vähemalt paarsada aastat tagasi alguse saanud  kosmoseuurimise ja -lendude ajalukku oma  jälje jätnud ka Eestis tegutsenud teadlased ning  uurimiskeskused. Teaduslikult hakati Eestis kosmost uurima  1810. aastal, mil avati Tartu observatoorium.  1824. aastal paigaldati Tartu Tähetorni oma aja  maailma suurim ja moodsaim teleskoop. Tänu  sellele tehnikaimele sai hakata mõõtma tähtede  kaugust Maast. Selle teadusvaldkonna rajajaks  oli tähetorni direktor Friedrich Georg Wilhelm  Struve. Rohkem kui poolteist sajandit hiljem,  1969. aastal, avati Tartu Tähetorni ees suurele  teadlasele pühendatud monument. Eesti inseneridel ja teadlastel on tihe seos ka  Nõukogude Liidu kosmoselendudega. See sai  alguse 1957. aastal, kui Maa orbiidile saadeti  esimene tehiskaaslane Sputnik 1. Sel ajal ei olnud  veel olemas sellist ülemaailmset organisatsiooni,  kus kosmoselende jälgida. Nii püüti seda kiiruga  korraldada ülikoolide teadlaste ja üliõpilaste abiga.  Kuna Tartus oli selleks ajaks pikk kosmoseuurimise  traditsioon, asutati üks satelliitide vaatlusjaam ka  sinna. Vaatlusjaam laienes Tartust edasi Tõraverre.  Sinna loodi keskus, kus hakati tööle mitmesuguste  kosmoseseadmete kallal. Näiteks 18.  aprillil  1968 saadeti satelliidiga kosmosesse Tõraveres  ehitatud tähtede kiirguse mõõtmise aparaat,  mis täitis õnnestunult oma ülesannet. Kümnete  aastate jooksul arendati ja valmistati Tõraveres  väga keerulisi seadmeid. Neid tehniliselt  pidevalt täiustatud seadmeid kasutati paljudel  kosmosemissioonidel. Nõukogude Liidu kosmoselendude õnnestumisel  oli huvitav roll ka väiksel Eesti linnal Põltsamaal.  Seal asus konservitehas, kus hakati valmistama  kosmonautidele toitu. Kui kosmonautide  esimesed lennud kestsid suhteliselt lühikest aega  ja need oli võimalik üle elada vahepeal söömata,  Kosmonautika Eestis siis aja jooksul pikenes kosmoses viibitav aeg ja  kosmonautidel oli vaja ka süüa. Kosmonautidele  mõeldud toit polnud muidugi tavaline purgisupp  või salat, vaid see pandi tuubidesse. Nii said  kosmonaudid missioonidel süüa erinevaid suppe,  putrusid ja pasteete, aga ka magustoite ning  isegi juua kohvi. Põltsamaa ettevõtte toodang oli  kosmonautidele niivõrd meeltmööda, et mitmed  neist on käinud hiljem toiduvalmistajaid maitsva  toidu eest tänamas. Pool sajandit tagasi valmistuti kosmoselendudeks suure saladuskatte all. Seda hoiti  saladuses ka konservitehase töötajate eest. Nad  võisid uut starti vaid aimata, sest enne seda hakati  tehaselt suurtes kogustes tuubitoitu tellima.  Kosmonautidele mõeldud toitude retseptid olid  salastatud ja tavatarbijad seda toitu osta ei saanud.  Küll aga hakkas konservitehas tavatarbijale  valmistama Kosmose-nimelist marmelaadi.  Sellest sai paljude selle aja laste lemmikmaiustus.  Lisaks Eestis valmistatud toidule meeldis  kosmonautidele ka Eestis puhata. Nii ehitatigi  möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel  Pärnu lähedale suurejooneline puhkekeskus  Vzmorje. Kuigi puhkekeskuse territooriumile  oli kõrvalistel inimestel sissepääs keelatud,  meenutavad mõned vanemad elanikud veel  tänapäevalgi, kuidas nad ümberkaudsetes  seenemetsades või poe järjekorras mõne  kosmonaudiga kohtusid. Praegu on puhkekompleks osaliselt korda tehtud ning see osa  majast on huvilistele avatud. Taastamisel püüti  säilitada võimalikult palju endisaegset interjööri.  Uus samm meie kosmonautikas astuti 7. mail  2013, kui orbiidile saadeti Eesti esimene satelliit  EstCube-1. Nii sai Eestist maailma 41. riik, kes on  oma lipu all kosmosesse jõudnud. Satelliit töötas  orbiidil kaks aastat. Projektiga oli seotud ligi 90  üliõpilast ja see on olnud aluseks enam kui 50  bakalaureuse- ja magistritööle. Kaitstud on ka üks  selleteemaline doktoritöö. Eesti kuulub Euroopa  Kosmoseagentuuri ja nii saavad meie üliõpilased,  teadlased ning ettevõtted osaleda paljudes  kosmosevaldkonna rahvusvahelistes projektides.", "vastusevariandid": ["Kosmost hakati teaduslikult uurima sel aastasajal.", "Kosmose uurimisega tegeletakse ainult suurriikides.", "Kosmose uurimisel on Eestis pikk traditsioon."], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Kosmos on maailma rahvastele huvi pakkunud  juba väga ammustel aegadel. Tänapäeval on üpris  laialt levinud arusaam, et kosmose uurimine on  eelkõige suurte ja rikaste riikide eesõigus. Siiski  on vähemalt paarsada aastat tagasi alguse saanud  kosmoseuurimise ja -lendude ajalukku oma  jälje jätnud ka Eestis tegutsenud teadlased ning  uurimiskeskused. Teaduslikult hakati Eestis kosmost uurima  1810. aastal, mil avati Tartu observatoorium.  1824. aastal paigaldati Tartu Tähetorni oma aja  maailma suurim ja moodsaim teleskoop. Tänu  sellele tehnikaimele sai hakata mõõtma tähtede  kaugust Maast. Selle teadusvaldkonna rajajaks  oli tähetorni direktor Friedrich Georg Wilhelm  Struve. Rohkem kui poolteist sajandit hiljem,  1969. aastal, avati Tartu Tähetorni ees suurele  teadlasele pühendatud monument. Eesti inseneridel ja teadlastel on tihe seos ka  Nõukogude Liidu kosmoselendudega. See sai  alguse 1957. aastal, kui Maa orbiidile saadeti  esimene tehiskaaslane Sputnik 1. Sel ajal ei olnud  veel olemas sellist ülemaailmset organisatsiooni,  kus kosmoselende jälgida. Nii püüti seda kiiruga  korraldada ülikoolide teadlaste ja üliõpilaste abiga.  Kuna Tartus oli selleks ajaks pikk kosmoseuurimise  traditsioon, asutati üks satelliitide vaatlusjaam ka  sinna. Vaatlusjaam laienes Tartust edasi Tõraverre.  Sinna loodi keskus, kus hakati tööle mitmesuguste  kosmoseseadmete kallal. Näiteks 18.  aprillil  1968 saadeti satelliidiga kosmosesse Tõraveres  ehitatud tähtede kiirguse mõõtmise aparaat,  mis täitis õnnestunult oma ülesannet. Kümnete  aastate jooksul arendati ja valmistati Tõraveres  väga keerulisi seadmeid. Neid tehniliselt  pidevalt täiustatud seadmeid kasutati paljudel  kosmosemissioonidel. Nõukogude Liidu kosmoselendude õnnestumisel  oli huvitav roll ka väiksel Eesti linnal Põltsamaal.  Seal asus konservitehas, kus hakati valmistama  kosmonautidele toitu. Kui kosmonautide  esimesed lennud kestsid suhteliselt lühikest aega  ja need oli võimalik üle elada vahepeal söömata,  Kosmonautika Eestis siis aja jooksul pikenes kosmoses viibitav aeg ja  kosmonautidel oli vaja ka süüa. Kosmonautidele  mõeldud toit polnud muidugi tavaline purgisupp  või salat, vaid see pandi tuubidesse. Nii said  kosmonaudid missioonidel süüa erinevaid suppe,  putrusid ja pasteete, aga ka magustoite ning  isegi juua kohvi. Põltsamaa ettevõtte toodang oli  kosmonautidele niivõrd meeltmööda, et mitmed  neist on käinud hiljem toiduvalmistajaid maitsva  toidu eest tänamas. Pool sajandit tagasi valmistuti kosmoselendudeks suure saladuskatte all. Seda hoiti  saladuses ka konservitehase töötajate eest. Nad  võisid uut starti vaid aimata, sest enne seda hakati  tehaselt suurtes kogustes tuubitoitu tellima.  Kosmonautidele mõeldud toitude retseptid olid  salastatud ja tavatarbijad seda toitu osta ei saanud.  Küll aga hakkas konservitehas tavatarbijale  valmistama Kosmose-nimelist marmelaadi.  Sellest sai paljude selle aja laste lemmikmaiustus.  Lisaks Eestis valmistatud toidule meeldis  kosmonautidele ka Eestis puhata. Nii ehitatigi  möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel  Pärnu lähedale suurejooneline puhkekeskus  Vzmorje. Kuigi puhkekeskuse territooriumile  oli kõrvalistel inimestel sissepääs keelatud,  meenutavad mõned vanemad elanikud veel  tänapäevalgi, kuidas nad ümberkaudsetes  seenemetsades või poe järjekorras mõne  kosmonaudiga kohtusid. Praegu on puhkekompleks osaliselt korda tehtud ning see osa  majast on huvilistele avatud. Taastamisel püüti  säilitada võimalikult palju endisaegset interjööri.  Uus samm meie kosmonautikas astuti 7. mail  2013, kui orbiidile saadeti Eesti esimene satelliit  EstCube-1. Nii sai Eestist maailma 41. riik, kes on  oma lipu all kosmosesse jõudnud. Satelliit töötas  orbiidil kaks aastat. Projektiga oli seotud ligi 90  üliõpilast ja see on olnud aluseks enam kui 50  bakalaureuse- ja magistritööle. Kaitstud on ka üks  selleteemaline doktoritöö. Eesti kuulub Euroopa  Kosmoseagentuuri ja nii saavad meie üliõpilased,  teadlased ning ettevõtted osaleda paljudes  kosmosevaldkonna rahvusvahelistes projektides.", "vastusevariandid": ["1810. aastal seati Tartu Tähetorni üles moodne teleskoop.", "1824. aastal hakati Tartu Tähetornis mõõtma tähtede kaugust.", "1969. aastal sai Tartu Tähetorni direktoriks teadlane Struve."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Kosmos on maailma rahvastele huvi pakkunud  juba väga ammustel aegadel. Tänapäeval on üpris  laialt levinud arusaam, et kosmose uurimine on  eelkõige suurte ja rikaste riikide eesõigus. Siiski  on vähemalt paarsada aastat tagasi alguse saanud  kosmoseuurimise ja -lendude ajalukku oma  jälje jätnud ka Eestis tegutsenud teadlased ning  uurimiskeskused. Teaduslikult hakati Eestis kosmost uurima  1810. aastal, mil avati Tartu observatoorium.  1824. aastal paigaldati Tartu Tähetorni oma aja  maailma suurim ja moodsaim teleskoop. Tänu  sellele tehnikaimele sai hakata mõõtma tähtede  kaugust Maast. Selle teadusvaldkonna rajajaks  oli tähetorni direktor Friedrich Georg Wilhelm  Struve. Rohkem kui poolteist sajandit hiljem,  1969. aastal, avati Tartu Tähetorni ees suurele  teadlasele pühendatud monument. Eesti inseneridel ja teadlastel on tihe seos ka  Nõukogude Liidu kosmoselendudega. See sai  alguse 1957. aastal, kui Maa orbiidile saadeti  esimene tehiskaaslane Sputnik 1. Sel ajal ei olnud  veel olemas sellist ülemaailmset organisatsiooni,  kus kosmoselende jälgida. Nii püüti seda kiiruga  korraldada ülikoolide teadlaste ja üliõpilaste abiga.  Kuna Tartus oli selleks ajaks pikk kosmoseuurimise  traditsioon, asutati üks satelliitide vaatlusjaam ka  sinna. Vaatlusjaam laienes Tartust edasi Tõraverre.  Sinna loodi keskus, kus hakati tööle mitmesuguste  kosmoseseadmete kallal. Näiteks 18.  aprillil  1968 saadeti satelliidiga kosmosesse Tõraveres  ehitatud tähtede kiirguse mõõtmise aparaat,  mis täitis õnnestunult oma ülesannet. Kümnete  aastate jooksul arendati ja valmistati Tõraveres  väga keerulisi seadmeid. Neid tehniliselt  pidevalt täiustatud seadmeid kasutati paljudel  kosmosemissioonidel. Nõukogude Liidu kosmoselendude õnnestumisel  oli huvitav roll ka väiksel Eesti linnal Põltsamaal.  Seal asus konservitehas, kus hakati valmistama  kosmonautidele toitu. Kui kosmonautide  esimesed lennud kestsid suhteliselt lühikest aega  ja need oli võimalik üle elada vahepeal söömata,  Kosmonautika Eestis siis aja jooksul pikenes kosmoses viibitav aeg ja  kosmonautidel oli vaja ka süüa. Kosmonautidele  mõeldud toit polnud muidugi tavaline purgisupp  või salat, vaid see pandi tuubidesse. Nii said  kosmonaudid missioonidel süüa erinevaid suppe,  putrusid ja pasteete, aga ka magustoite ning  isegi juua kohvi. Põltsamaa ettevõtte toodang oli  kosmonautidele niivõrd meeltmööda, et mitmed  neist on käinud hiljem toiduvalmistajaid maitsva  toidu eest tänamas. Pool sajandit tagasi valmistuti kosmoselendudeks suure saladuskatte all. Seda hoiti  saladuses ka konservitehase töötajate eest. Nad  võisid uut starti vaid aimata, sest enne seda hakati  tehaselt suurtes kogustes tuubitoitu tellima.  Kosmonautidele mõeldud toitude retseptid olid  salastatud ja tavatarbijad seda toitu osta ei saanud.  Küll aga hakkas konservitehas tavatarbijale  valmistama Kosmose-nimelist marmelaadi.  Sellest sai paljude selle aja laste lemmikmaiustus.  Lisaks Eestis valmistatud toidule meeldis  kosmonautidele ka Eestis puhata. Nii ehitatigi  möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel  Pärnu lähedale suurejooneline puhkekeskus  Vzmorje. Kuigi puhkekeskuse territooriumile  oli kõrvalistel inimestel sissepääs keelatud,  meenutavad mõned vanemad elanikud veel  tänapäevalgi, kuidas nad ümberkaudsetes  seenemetsades või poe järjekorras mõne  kosmonaudiga kohtusid. Praegu on puhkekompleks osaliselt korda tehtud ning see osa  majast on huvilistele avatud. Taastamisel püüti  säilitada võimalikult palju endisaegset interjööri.  Uus samm meie kosmonautikas astuti 7. mail  2013, kui orbiidile saadeti Eesti esimene satelliit  EstCube-1. Nii sai Eestist maailma 41. riik, kes on  oma lipu all kosmosesse jõudnud. Satelliit töötas  orbiidil kaks aastat. Projektiga oli seotud ligi 90  üliõpilast ja see on olnud aluseks enam kui 50  bakalaureuse- ja magistritööle. Kaitstud on ka üks  selleteemaline doktoritöö. Eesti kuulub Euroopa  Kosmoseagentuuri ja nii saavad meie üliõpilased,  teadlased ning ettevõtted osaleda paljudes  kosmosevaldkonna rahvusvahelistes projektides.", "vastusevariandid": ["Eesti insenerid olid ülemaailmse organisatsiooni liikmed.", "Tartu üliõpilastel polnud lubatud kosmoselende jälgida.", "Sputniku lendu jälgiti ka Tartu vaatlusjaamast."], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Kosmos on maailma rahvastele huvi pakkunud  juba väga ammustel aegadel. Tänapäeval on üpris  laialt levinud arusaam, et kosmose uurimine on  eelkõige suurte ja rikaste riikide eesõigus. Siiski  on vähemalt paarsada aastat tagasi alguse saanud  kosmoseuurimise ja -lendude ajalukku oma  jälje jätnud ka Eestis tegutsenud teadlased ning  uurimiskeskused. Teaduslikult hakati Eestis kosmost uurima  1810. aastal, mil avati Tartu observatoorium.  1824. aastal paigaldati Tartu Tähetorni oma aja  maailma suurim ja moodsaim teleskoop. Tänu  sellele tehnikaimele sai hakata mõõtma tähtede  kaugust Maast. Selle teadusvaldkonna rajajaks  oli tähetorni direktor Friedrich Georg Wilhelm  Struve. Rohkem kui poolteist sajandit hiljem,  1969. aastal, avati Tartu Tähetorni ees suurele  teadlasele pühendatud monument. Eesti inseneridel ja teadlastel on tihe seos ka  Nõukogude Liidu kosmoselendudega. See sai  alguse 1957. aastal, kui Maa orbiidile saadeti  esimene tehiskaaslane Sputnik 1. Sel ajal ei olnud  veel olemas sellist ülemaailmset organisatsiooni,  kus kosmoselende jälgida. Nii püüti seda kiiruga  korraldada ülikoolide teadlaste ja üliõpilaste abiga.  Kuna Tartus oli selleks ajaks pikk kosmoseuurimise  traditsioon, asutati üks satelliitide vaatlusjaam ka  sinna. Vaatlusjaam laienes Tartust edasi Tõraverre.  Sinna loodi keskus, kus hakati tööle mitmesuguste  kosmoseseadmete kallal. Näiteks 18.  aprillil  1968 saadeti satelliidiga kosmosesse Tõraveres  ehitatud tähtede kiirguse mõõtmise aparaat,  mis täitis õnnestunult oma ülesannet. Kümnete  aastate jooksul arendati ja valmistati Tõraveres  väga keerulisi seadmeid. Neid tehniliselt  pidevalt täiustatud seadmeid kasutati paljudel  kosmosemissioonidel. Nõukogude Liidu kosmoselendude õnnestumisel  oli huvitav roll ka väiksel Eesti linnal Põltsamaal.  Seal asus konservitehas, kus hakati valmistama  kosmonautidele toitu. Kui kosmonautide  esimesed lennud kestsid suhteliselt lühikest aega  ja need oli võimalik üle elada vahepeal söömata,  Kosmonautika Eestis siis aja jooksul pikenes kosmoses viibitav aeg ja  kosmonautidel oli vaja ka süüa. Kosmonautidele  mõeldud toit polnud muidugi tavaline purgisupp  või salat, vaid see pandi tuubidesse. Nii said  kosmonaudid missioonidel süüa erinevaid suppe,  putrusid ja pasteete, aga ka magustoite ning  isegi juua kohvi. Põltsamaa ettevõtte toodang oli  kosmonautidele niivõrd meeltmööda, et mitmed  neist on käinud hiljem toiduvalmistajaid maitsva  toidu eest tänamas. Pool sajandit tagasi valmistuti kosmoselendudeks suure saladuskatte all. Seda hoiti  saladuses ka konservitehase töötajate eest. Nad  võisid uut starti vaid aimata, sest enne seda hakati  tehaselt suurtes kogustes tuubitoitu tellima.  Kosmonautidele mõeldud toitude retseptid olid  salastatud ja tavatarbijad seda toitu osta ei saanud.  Küll aga hakkas konservitehas tavatarbijale  valmistama Kosmose-nimelist marmelaadi.  Sellest sai paljude selle aja laste lemmikmaiustus.  Lisaks Eestis valmistatud toidule meeldis  kosmonautidele ka Eestis puhata. Nii ehitatigi  möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel  Pärnu lähedale suurejooneline puhkekeskus  Vzmorje. Kuigi puhkekeskuse territooriumile  oli kõrvalistel inimestel sissepääs keelatud,  meenutavad mõned vanemad elanikud veel  tänapäevalgi, kuidas nad ümberkaudsetes  seenemetsades või poe järjekorras mõne  kosmonaudiga kohtusid. Praegu on puhkekompleks osaliselt korda tehtud ning see osa  majast on huvilistele avatud. Taastamisel püüti  säilitada võimalikult palju endisaegset interjööri.  Uus samm meie kosmonautikas astuti 7. mail  2013, kui orbiidile saadeti Eesti esimene satelliit  EstCube-1. Nii sai Eestist maailma 41. riik, kes on  oma lipu all kosmosesse jõudnud. Satelliit töötas  orbiidil kaks aastat. Projektiga oli seotud ligi 90  üliõpilast ja see on olnud aluseks enam kui 50  bakalaureuse- ja magistritööle. Kaitstud on ka üks  selleteemaline doktoritöö. Eesti kuulub Euroopa  Kosmoseagentuuri ja nii saavad meie üliõpilased,  teadlased ning ettevõtted osaleda paljudes  kosmosevaldkonna rahvusvahelistes projektides.", "vastusevariandid": ["Tõraveres töötati välja erinevaid tehnilisi seadmeid.", "1968. aastal lõpetati Tõraveres kosmoseseadmete ehitamine.", "Teadlaste katsed mõõta tähtede kiirgust ebaõnnestusid."], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Kosmos on maailma rahvastele huvi pakkunud  juba väga ammustel aegadel. Tänapäeval on üpris  laialt levinud arusaam, et kosmose uurimine on  eelkõige suurte ja rikaste riikide eesõigus. Siiski  on vähemalt paarsada aastat tagasi alguse saanud  kosmoseuurimise ja -lendude ajalukku oma  jälje jätnud ka Eestis tegutsenud teadlased ning  uurimiskeskused. Teaduslikult hakati Eestis kosmost uurima  1810. aastal, mil avati Tartu observatoorium.  1824. aastal paigaldati Tartu Tähetorni oma aja  maailma suurim ja moodsaim teleskoop. Tänu  sellele tehnikaimele sai hakata mõõtma tähtede  kaugust Maast. Selle teadusvaldkonna rajajaks  oli tähetorni direktor Friedrich Georg Wilhelm  Struve. Rohkem kui poolteist sajandit hiljem,  1969. aastal, avati Tartu Tähetorni ees suurele  teadlasele pühendatud monument. Eesti inseneridel ja teadlastel on tihe seos ka  Nõukogude Liidu kosmoselendudega. See sai  alguse 1957. aastal, kui Maa orbiidile saadeti  esimene tehiskaaslane Sputnik 1. Sel ajal ei olnud  veel olemas sellist ülemaailmset organisatsiooni,  kus kosmoselende jälgida. Nii püüti seda kiiruga  korraldada ülikoolide teadlaste ja üliõpilaste abiga.  Kuna Tartus oli selleks ajaks pikk kosmoseuurimise  traditsioon, asutati üks satelliitide vaatlusjaam ka  sinna. Vaatlusjaam laienes Tartust edasi Tõraverre.  Sinna loodi keskus, kus hakati tööle mitmesuguste  kosmoseseadmete kallal. Näiteks 18.  aprillil  1968 saadeti satelliidiga kosmosesse Tõraveres  ehitatud tähtede kiirguse mõõtmise aparaat,  mis täitis õnnestunult oma ülesannet. Kümnete  aastate jooksul arendati ja valmistati Tõraveres  väga keerulisi seadmeid. Neid tehniliselt  pidevalt täiustatud seadmeid kasutati paljudel  kosmosemissioonidel. Nõukogude Liidu kosmoselendude õnnestumisel  oli huvitav roll ka väiksel Eesti linnal Põltsamaal.  Seal asus konservitehas, kus hakati valmistama  kosmonautidele toitu. Kui kosmonautide  esimesed lennud kestsid suhteliselt lühikest aega  ja need oli võimalik üle elada vahepeal söömata,  Kosmonautika Eestis siis aja jooksul pikenes kosmoses viibitav aeg ja  kosmonautidel oli vaja ka süüa. Kosmonautidele  mõeldud toit polnud muidugi tavaline purgisupp  või salat, vaid see pandi tuubidesse. Nii said  kosmonaudid missioonidel süüa erinevaid suppe,  putrusid ja pasteete, aga ka magustoite ning  isegi juua kohvi. Põltsamaa ettevõtte toodang oli  kosmonautidele niivõrd meeltmööda, et mitmed  neist on käinud hiljem toiduvalmistajaid maitsva  toidu eest tänamas. Pool sajandit tagasi valmistuti kosmoselendudeks suure saladuskatte all. Seda hoiti  saladuses ka konservitehase töötajate eest. Nad  võisid uut starti vaid aimata, sest enne seda hakati  tehaselt suurtes kogustes tuubitoitu tellima.  Kosmonautidele mõeldud toitude retseptid olid  salastatud ja tavatarbijad seda toitu osta ei saanud.  Küll aga hakkas konservitehas tavatarbijale  valmistama Kosmose-nimelist marmelaadi.  Sellest sai paljude selle aja laste lemmikmaiustus.  Lisaks Eestis valmistatud toidule meeldis  kosmonautidele ka Eestis puhata. Nii ehitatigi  möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel  Pärnu lähedale suurejooneline puhkekeskus  Vzmorje. Kuigi puhkekeskuse territooriumile  oli kõrvalistel inimestel sissepääs keelatud,  meenutavad mõned vanemad elanikud veel  tänapäevalgi, kuidas nad ümberkaudsetes  seenemetsades või poe järjekorras mõne  kosmonaudiga kohtusid. Praegu on puhkekompleks osaliselt korda tehtud ning see osa  majast on huvilistele avatud. Taastamisel püüti  säilitada võimalikult palju endisaegset interjööri.  Uus samm meie kosmonautikas astuti 7. mail  2013, kui orbiidile saadeti Eesti esimene satelliit  EstCube-1. Nii sai Eestist maailma 41. riik, kes on  oma lipu all kosmosesse jõudnud. Satelliit töötas  orbiidil kaks aastat. Projektiga oli seotud ligi 90  üliõpilast ja see on olnud aluseks enam kui 50  bakalaureuse- ja magistritööle. Kaitstud on ka üks  selleteemaline doktoritöö. Eesti kuulub Euroopa  Kosmoseagentuuri ja nii saavad meie üliõpilased,  teadlased ning ettevõtted osaleda paljudes  kosmosevaldkonna rahvusvahelistes projektides.", "vastusevariandid": ["Kosmonaudid võtsid esimestele kosmoselendudele söögi ise kaasa.", "Kosmonautidele pandi missioonidele kaasa ka kohvi.", "Kosmonaudid olid rahulolematud Eestis valmistatud toiduga."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Kosmos on maailma rahvastele huvi pakkunud  juba väga ammustel aegadel. Tänapäeval on üpris  laialt levinud arusaam, et kosmose uurimine on  eelkõige suurte ja rikaste riikide eesõigus. Siiski  on vähemalt paarsada aastat tagasi alguse saanud  kosmoseuurimise ja -lendude ajalukku oma  jälje jätnud ka Eestis tegutsenud teadlased ning  uurimiskeskused. Teaduslikult hakati Eestis kosmost uurima  1810. aastal, mil avati Tartu observatoorium.  1824. aastal paigaldati Tartu Tähetorni oma aja  maailma suurim ja moodsaim teleskoop. Tänu  sellele tehnikaimele sai hakata mõõtma tähtede  kaugust Maast. Selle teadusvaldkonna rajajaks  oli tähetorni direktor Friedrich Georg Wilhelm  Struve. Rohkem kui poolteist sajandit hiljem,  1969. aastal, avati Tartu Tähetorni ees suurele  teadlasele pühendatud monument. Eesti inseneridel ja teadlastel on tihe seos ka  Nõukogude Liidu kosmoselendudega. See sai  alguse 1957. aastal, kui Maa orbiidile saadeti  esimene tehiskaaslane Sputnik 1. Sel ajal ei olnud  veel olemas sellist ülemaailmset organisatsiooni,  kus kosmoselende jälgida. Nii püüti seda kiiruga  korraldada ülikoolide teadlaste ja üliõpilaste abiga.  Kuna Tartus oli selleks ajaks pikk kosmoseuurimise  traditsioon, asutati üks satelliitide vaatlusjaam ka  sinna. Vaatlusjaam laienes Tartust edasi Tõraverre.  Sinna loodi keskus, kus hakati tööle mitmesuguste  kosmoseseadmete kallal. Näiteks 18.  aprillil  1968 saadeti satelliidiga kosmosesse Tõraveres  ehitatud tähtede kiirguse mõõtmise aparaat,  mis täitis õnnestunult oma ülesannet. Kümnete  aastate jooksul arendati ja valmistati Tõraveres  väga keerulisi seadmeid. Neid tehniliselt  pidevalt täiustatud seadmeid kasutati paljudel  kosmosemissioonidel. Nõukogude Liidu kosmoselendude õnnestumisel  oli huvitav roll ka väiksel Eesti linnal Põltsamaal.  Seal asus konservitehas, kus hakati valmistama  kosmonautidele toitu. Kui kosmonautide  esimesed lennud kestsid suhteliselt lühikest aega  ja need oli võimalik üle elada vahepeal söömata,  Kosmonautika Eestis siis aja jooksul pikenes kosmoses viibitav aeg ja  kosmonautidel oli vaja ka süüa. Kosmonautidele  mõeldud toit polnud muidugi tavaline purgisupp  või salat, vaid see pandi tuubidesse. Nii said  kosmonaudid missioonidel süüa erinevaid suppe,  putrusid ja pasteete, aga ka magustoite ning  isegi juua kohvi. Põltsamaa ettevõtte toodang oli  kosmonautidele niivõrd meeltmööda, et mitmed  neist on käinud hiljem toiduvalmistajaid maitsva  toidu eest tänamas. Pool sajandit tagasi valmistuti kosmoselendudeks suure saladuskatte all. Seda hoiti  saladuses ka konservitehase töötajate eest. Nad  võisid uut starti vaid aimata, sest enne seda hakati  tehaselt suurtes kogustes tuubitoitu tellima.  Kosmonautidele mõeldud toitude retseptid olid  salastatud ja tavatarbijad seda toitu osta ei saanud.  Küll aga hakkas konservitehas tavatarbijale  valmistama Kosmose-nimelist marmelaadi.  Sellest sai paljude selle aja laste lemmikmaiustus.  Lisaks Eestis valmistatud toidule meeldis  kosmonautidele ka Eestis puhata. Nii ehitatigi  möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel  Pärnu lähedale suurejooneline puhkekeskus  Vzmorje. Kuigi puhkekeskuse territooriumile  oli kõrvalistel inimestel sissepääs keelatud,  meenutavad mõned vanemad elanikud veel  tänapäevalgi, kuidas nad ümberkaudsetes  seenemetsades või poe järjekorras mõne  kosmonaudiga kohtusid. Praegu on puhkekompleks osaliselt korda tehtud ning see osa  majast on huvilistele avatud. Taastamisel püüti  säilitada võimalikult palju endisaegset interjööri.  Uus samm meie kosmonautikas astuti 7. mail  2013, kui orbiidile saadeti Eesti esimene satelliit  EstCube-1. Nii sai Eestist maailma 41. riik, kes on  oma lipu all kosmosesse jõudnud. Satelliit töötas  orbiidil kaks aastat. Projektiga oli seotud ligi 90  üliõpilast ja see on olnud aluseks enam kui 50  bakalaureuse- ja magistritööle. Kaitstud on ka üks  selleteemaline doktoritöö. Eesti kuulub Euroopa  Kosmoseagentuuri ja nii saavad meie üliõpilased,  teadlased ning ettevõtted osaleda paljudes  kosmosevaldkonna rahvusvahelistes projektides.", "vastusevariandid": ["Kosmoselende hoiti toiduvalmistajate eest saladuses.", "Kosmonautidele mõeldud toitu müüdi ka kauplustes.", "Kosmonautide seas oli populaarne marmelaad Kosmos."], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Kosmos on maailma rahvastele huvi pakkunud  juba väga ammustel aegadel. Tänapäeval on üpris  laialt levinud arusaam, et kosmose uurimine on  eelkõige suurte ja rikaste riikide eesõigus. Siiski  on vähemalt paarsada aastat tagasi alguse saanud  kosmoseuurimise ja -lendude ajalukku oma  jälje jätnud ka Eestis tegutsenud teadlased ning  uurimiskeskused. Teaduslikult hakati Eestis kosmost uurima  1810. aastal, mil avati Tartu observatoorium.  1824. aastal paigaldati Tartu Tähetorni oma aja  maailma suurim ja moodsaim teleskoop. Tänu  sellele tehnikaimele sai hakata mõõtma tähtede  kaugust Maast. Selle teadusvaldkonna rajajaks  oli tähetorni direktor Friedrich Georg Wilhelm  Struve. Rohkem kui poolteist sajandit hiljem,  1969. aastal, avati Tartu Tähetorni ees suurele  teadlasele pühendatud monument. Eesti inseneridel ja teadlastel on tihe seos ka  Nõukogude Liidu kosmoselendudega. See sai  alguse 1957. aastal, kui Maa orbiidile saadeti  esimene tehiskaaslane Sputnik 1. Sel ajal ei olnud  veel olemas sellist ülemaailmset organisatsiooni,  kus kosmoselende jälgida. Nii püüti seda kiiruga  korraldada ülikoolide teadlaste ja üliõpilaste abiga.  Kuna Tartus oli selleks ajaks pikk kosmoseuurimise  traditsioon, asutati üks satelliitide vaatlusjaam ka  sinna. Vaatlusjaam laienes Tartust edasi Tõraverre.  Sinna loodi keskus, kus hakati tööle mitmesuguste  kosmoseseadmete kallal. Näiteks 18.  aprillil  1968 saadeti satelliidiga kosmosesse Tõraveres  ehitatud tähtede kiirguse mõõtmise aparaat,  mis täitis õnnestunult oma ülesannet. Kümnete  aastate jooksul arendati ja valmistati Tõraveres  väga keerulisi seadmeid. Neid tehniliselt  pidevalt täiustatud seadmeid kasutati paljudel  kosmosemissioonidel. Nõukogude Liidu kosmoselendude õnnestumisel  oli huvitav roll ka väiksel Eesti linnal Põltsamaal.  Seal asus konservitehas, kus hakati valmistama  kosmonautidele toitu. Kui kosmonautide  esimesed lennud kestsid suhteliselt lühikest aega  ja need oli võimalik üle elada vahepeal söömata,  Kosmonautika Eestis siis aja jooksul pikenes kosmoses viibitav aeg ja  kosmonautidel oli vaja ka süüa. Kosmonautidele  mõeldud toit polnud muidugi tavaline purgisupp  või salat, vaid see pandi tuubidesse. Nii said  kosmonaudid missioonidel süüa erinevaid suppe,  putrusid ja pasteete, aga ka magustoite ning  isegi juua kohvi. Põltsamaa ettevõtte toodang oli  kosmonautidele niivõrd meeltmööda, et mitmed  neist on käinud hiljem toiduvalmistajaid maitsva  toidu eest tänamas. Pool sajandit tagasi valmistuti kosmoselendudeks suure saladuskatte all. Seda hoiti  saladuses ka konservitehase töötajate eest. Nad  võisid uut starti vaid aimata, sest enne seda hakati  tehaselt suurtes kogustes tuubitoitu tellima.  Kosmonautidele mõeldud toitude retseptid olid  salastatud ja tavatarbijad seda toitu osta ei saanud.  Küll aga hakkas konservitehas tavatarbijale  valmistama Kosmose-nimelist marmelaadi.  Sellest sai paljude selle aja laste lemmikmaiustus.  Lisaks Eestis valmistatud toidule meeldis  kosmonautidele ka Eestis puhata. Nii ehitatigi  möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel  Pärnu lähedale suurejooneline puhkekeskus  Vzmorje. Kuigi puhkekeskuse territooriumile  oli kõrvalistel inimestel sissepääs keelatud,  meenutavad mõned vanemad elanikud veel  tänapäevalgi, kuidas nad ümberkaudsetes  seenemetsades või poe järjekorras mõne  kosmonaudiga kohtusid. Praegu on puhkekompleks osaliselt korda tehtud ning see osa  majast on huvilistele avatud. Taastamisel püüti  säilitada võimalikult palju endisaegset interjööri.  Uus samm meie kosmonautikas astuti 7. mail  2013, kui orbiidile saadeti Eesti esimene satelliit  EstCube-1. Nii sai Eestist maailma 41. riik, kes on  oma lipu all kosmosesse jõudnud. Satelliit töötas  orbiidil kaks aastat. Projektiga oli seotud ligi 90  üliõpilast ja see on olnud aluseks enam kui 50  bakalaureuse- ja magistritööle. Kaitstud on ka üks  selleteemaline doktoritöö. Eesti kuulub Euroopa  Kosmoseagentuuri ja nii saavad meie üliõpilased,  teadlased ning ettevõtted osaleda paljudes  kosmosevaldkonna rahvusvahelistes projektides.", "vastusevariandid": ["Eestisse rajati kosmonautide puhkekompleks.", "Kohalikud elanikud käisid puhkekeskuse territooriumil seenel.", "Tänapäeval on puhkekeskus täielikult taastatud."], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Kosmos on maailma rahvastele huvi pakkunud  juba väga ammustel aegadel. Tänapäeval on üpris  laialt levinud arusaam, et kosmose uurimine on  eelkõige suurte ja rikaste riikide eesõigus. Siiski  on vähemalt paarsada aastat tagasi alguse saanud  kosmoseuurimise ja -lendude ajalukku oma  jälje jätnud ka Eestis tegutsenud teadlased ning  uurimiskeskused. Teaduslikult hakati Eestis kosmost uurima  1810. aastal, mil avati Tartu observatoorium.  1824. aastal paigaldati Tartu Tähetorni oma aja  maailma suurim ja moodsaim teleskoop. Tänu  sellele tehnikaimele sai hakata mõõtma tähtede  kaugust Maast. Selle teadusvaldkonna rajajaks  oli tähetorni direktor Friedrich Georg Wilhelm  Struve. Rohkem kui poolteist sajandit hiljem,  1969. aastal, avati Tartu Tähetorni ees suurele  teadlasele pühendatud monument. Eesti inseneridel ja teadlastel on tihe seos ka  Nõukogude Liidu kosmoselendudega. See sai  alguse 1957. aastal, kui Maa orbiidile saadeti  esimene tehiskaaslane Sputnik 1. Sel ajal ei olnud  veel olemas sellist ülemaailmset organisatsiooni,  kus kosmoselende jälgida. Nii püüti seda kiiruga  korraldada ülikoolide teadlaste ja üliõpilaste abiga.  Kuna Tartus oli selleks ajaks pikk kosmoseuurimise  traditsioon, asutati üks satelliitide vaatlusjaam ka  sinna. Vaatlusjaam laienes Tartust edasi Tõraverre.  Sinna loodi keskus, kus hakati tööle mitmesuguste  kosmoseseadmete kallal. Näiteks 18.  aprillil  1968 saadeti satelliidiga kosmosesse Tõraveres  ehitatud tähtede kiirguse mõõtmise aparaat,  mis täitis õnnestunult oma ülesannet. Kümnete  aastate jooksul arendati ja valmistati Tõraveres  väga keerulisi seadmeid. Neid tehniliselt  pidevalt täiustatud seadmeid kasutati paljudel  kosmosemissioonidel. Nõukogude Liidu kosmoselendude õnnestumisel  oli huvitav roll ka väiksel Eesti linnal Põltsamaal.  Seal asus konservitehas, kus hakati valmistama  kosmonautidele toitu. Kui kosmonautide  esimesed lennud kestsid suhteliselt lühikest aega  ja need oli võimalik üle elada vahepeal söömata,  Kosmonautika Eestis siis aja jooksul pikenes kosmoses viibitav aeg ja  kosmonautidel oli vaja ka süüa. Kosmonautidele  mõeldud toit polnud muidugi tavaline purgisupp  või salat, vaid see pandi tuubidesse. Nii said  kosmonaudid missioonidel süüa erinevaid suppe,  putrusid ja pasteete, aga ka magustoite ning  isegi juua kohvi. Põltsamaa ettevõtte toodang oli  kosmonautidele niivõrd meeltmööda, et mitmed  neist on käinud hiljem toiduvalmistajaid maitsva  toidu eest tänamas. Pool sajandit tagasi valmistuti kosmoselendudeks suure saladuskatte all. Seda hoiti  saladuses ka konservitehase töötajate eest. Nad  võisid uut starti vaid aimata, sest enne seda hakati  tehaselt suurtes kogustes tuubitoitu tellima.  Kosmonautidele mõeldud toitude retseptid olid  salastatud ja tavatarbijad seda toitu osta ei saanud.  Küll aga hakkas konservitehas tavatarbijale  valmistama Kosmose-nimelist marmelaadi.  Sellest sai paljude selle aja laste lemmikmaiustus.  Lisaks Eestis valmistatud toidule meeldis  kosmonautidele ka Eestis puhata. Nii ehitatigi  möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel  Pärnu lähedale suurejooneline puhkekeskus  Vzmorje. Kuigi puhkekeskuse territooriumile  oli kõrvalistel inimestel sissepääs keelatud,  meenutavad mõned vanemad elanikud veel  tänapäevalgi, kuidas nad ümberkaudsetes  seenemetsades või poe järjekorras mõne  kosmonaudiga kohtusid. Praegu on puhkekompleks osaliselt korda tehtud ning see osa  majast on huvilistele avatud. Taastamisel püüti  säilitada võimalikult palju endisaegset interjööri.  Uus samm meie kosmonautikas astuti 7. mail  2013, kui orbiidile saadeti Eesti esimene satelliit  EstCube-1. Nii sai Eestist maailma 41. riik, kes on  oma lipu all kosmosesse jõudnud. Satelliit töötas  orbiidil kaks aastat. Projektiga oli seotud ligi 90  üliõpilast ja see on olnud aluseks enam kui 50  bakalaureuse- ja magistritööle. Kaitstud on ka üks  selleteemaline doktoritöö. Eesti kuulub Euroopa  Kosmoseagentuuri ja nii saavad meie üliõpilased,  teadlased ning ettevõtted osaleda paljudes  kosmosevaldkonna rahvusvahelistes projektides.", "vastusevariandid": ["Eestist saadetakse orbiidile kaks satelliiti.", "EstCube-1 projektiga oli seotud alla saja üliõpilase.", "Tulevikus saab Eestist Euroopa Kosmoseagentuuri liige."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Tallinna üks tuntumaid sümboleid on raekoja  torni tipus olev tuulelipp Vana Toomas, kes on  linna valvanud juba viis sajandit. Tallinna raekoja  ehituslugu sai alguse veelgi varem –13. sajandil.  Esialgu oli see küll praegusest väiksem  ühekorruseline ja ilma tornita hoone. Kuid siiski  on tänaseni säilinud ka mõned esialgse hoone  osad. Nii on Tallinna raekoda vanim raekoda  terves Põhja-Euroopas. Aastatel 1360–1370 käis Tallinna raekojas  aktiivne ehitustegevus. Siis alustati linna  esindushoonele ka torni ehitamist. Kuid milline  nägi välja esialgne, sel ajal veel ühekorruselise  raekoja torn, pole enam teada. Üsna pea otsustati  ehitada raekojale kaks korrust ja paigaldada torni  tippu kullatud detailidega tuulelipp. See lipp oli  tornis pool sajandit, kuid kahjuks puuduvad  andmed selle kohta, milline lipp välja nägi. 1530. aastal vajas raekoda suuremat remonti.  Pärast parandustööde lõppu tuli ehitusmeistritel  torni tippu üles seada ka uus tuulelipp, mis kujutas  linnavahti, kes hoiab käes lippu. Linnarahvas  hakkas tuulelippu kutsuma Vanaks Toomaks. Tuulelipu valmistaja pole nimeliselt teada,  kuid arvestades seppade kõrget ühiskondlikku  positsiooni keskaegses Tallinnas, võib arvata, et  tegemist oli siin tegutsenud meistri tööga ja võib- olla ka tema kingitusega linnale. Seesama legendaarne Vana Toomas oli oma  vahipostil Raekoja tornis üle neljasaja aasta, kuni  1944. aasta 9. märtsini, mil nõukogude lennukid  Tallinna pommitasid. Lisaks paljudele suurtele  purustustele linnas süttis ka raekoja torn. Raekoja  platsile kukkunud põlenud ja kahjustada saanud  torni alt leiti hiljem raskelt viga saanud tornivaht  küll üles, kuid tema lipp jäi kadunuks. Tallinna linnavaht Vana Toomas 1951. aastal hakati Tallinna Raekoda taastama.  Kohe kerkis ka küsimus, mida panna torni tippu.  Tolleaegsed kommunistliku partei ideoloogid  soovisid raekoja tornis näha pigem punast  viisnurka. Lõpuks suutsid muuseumitöötajad  siiski parteilasi veenda, et Vana Toomas on lihtsalt  tuulelipp, mis on linna elanikele oluline, ja et see  tuleb taastada. Lõpuks saadigi luba ta samal aastal  torni tippu tagasi panna. II maailmasõjas kannatada saanud Vana  Toomasest tehti koopia ENSV Kunstiinstituudis.  Uus tuulelipp valmistati vaskplekist. Nii sündis  Vana Toomas  II. Pärast väikest iluravi – näiteks  valmistati omaaegsetest viiekopikalistest  müntidest uued vuntsid – leidis kõige esimene  Vana Toomas väärilise koha raekoja keldrikorrusel,  kus ta tänaseni raekoja külastajaid tervitab. 1996. aastal hakati taas torni remontima, sest  selleks ajaks olid torni kandekonstruktsioonid  nõrgad ja muutunud juba liiga ohtlikuks. Koos  tornikiivriga vahetati uue vastu välja ka Vana  Toomas. 24. juuli õhtul 1996. aastal tõsteti raekoja  torni otsa kuldne muna. Sinna sisse olid pandud  selle päeva ajalehed, tol ajal käibel olnud Eesti  kroonid ja dokument torniehitajate nimedega.  Pärast nende tööde lõppu toodi Raekoja platsile  Vana Toomas III, kelle valmistas vasesepp Vello  Rooveer. Esimene öö möödus uuel kuldsel  vaskmehikesel veel maa peal, kohe teda torni ei  tõstetud. Nii said möödakäijad kogu järgmise  päeva Vana Toomast oma silmaga lähedalt  uudistada. Õhtupoolikul saadeti Vana Toomas III  linnakodanike suure aplausi saatel koos  lillekimbuga oma kõrgele vahipostile. Eelmine,  Vana Toomas  II, sai endale aukoha Tallinna  Linnamuuseumi ekspositsioonis.", "vastusevariandid": ["Algsest raekojast pole enam midagi alles.", "Esialgse raekoja detailid on säilinud ka tänapäeval. ", "Raekoja torni ehitus algas juba 13. sajandil."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Tallinna üks tuntumaid sümboleid on raekoja  torni tipus olev tuulelipp Vana Toomas, kes on  linna valvanud juba viis sajandit. Tallinna raekoja  ehituslugu sai alguse veelgi varem –13. sajandil.  Esialgu oli see küll praegusest väiksem  ühekorruseline ja ilma tornita hoone. Kuid siiski  on tänaseni säilinud ka mõned esialgse hoone  osad. Nii on Tallinna raekoda vanim raekoda  terves Põhja-Euroopas. Aastatel 1360–1370 käis Tallinna raekojas  aktiivne ehitustegevus. Siis alustati linna  esindushoonele ka torni ehitamist. Kuid milline  nägi välja esialgne, sel ajal veel ühekorruselise  raekoja torn, pole enam teada. Üsna pea otsustati  ehitada raekojale kaks korrust ja paigaldada torni  tippu kullatud detailidega tuulelipp. See lipp oli  tornis pool sajandit, kuid kahjuks puuduvad  andmed selle kohta, milline lipp välja nägi. 1530. aastal vajas raekoda suuremat remonti.  Pärast parandustööde lõppu tuli ehitusmeistritel  torni tippu üles seada ka uus tuulelipp, mis kujutas  linnavahti, kes hoiab käes lippu. Linnarahvas  hakkas tuulelippu kutsuma Vanaks Toomaks. Tuulelipu valmistaja pole nimeliselt teada,  kuid arvestades seppade kõrget ühiskondlikku  positsiooni keskaegses Tallinnas, võib arvata, et  tegemist oli siin tegutsenud meistri tööga ja võib- olla ka tema kingitusega linnale. Seesama legendaarne Vana Toomas oli oma  vahipostil Raekoja tornis üle neljasaja aasta, kuni  1944. aasta 9. märtsini, mil nõukogude lennukid  Tallinna pommitasid. Lisaks paljudele suurtele  purustustele linnas süttis ka raekoja torn. Raekoja  platsile kukkunud põlenud ja kahjustada saanud  torni alt leiti hiljem raskelt viga saanud tornivaht  küll üles, kuid tema lipp jäi kadunuks. Tallinna linnavaht Vana Toomas 1951. aastal hakati Tallinna Raekoda taastama.  Kohe kerkis ka küsimus, mida panna torni tippu.  Tolleaegsed kommunistliku partei ideoloogid  soovisid raekoja tornis näha pigem punast  viisnurka. Lõpuks suutsid muuseumitöötajad  siiski parteilasi veenda, et Vana Toomas on lihtsalt  tuulelipp, mis on linna elanikele oluline, ja et see  tuleb taastada. Lõpuks saadigi luba ta samal aastal  torni tippu tagasi panna. II maailmasõjas kannatada saanud Vana  Toomasest tehti koopia ENSV Kunstiinstituudis.  Uus tuulelipp valmistati vaskplekist. Nii sündis  Vana Toomas  II. Pärast väikest iluravi – näiteks  valmistati omaaegsetest viiekopikalistest  müntidest uued vuntsid – leidis kõige esimene  Vana Toomas väärilise koha raekoja keldrikorrusel,  kus ta tänaseni raekoja külastajaid tervitab. 1996. aastal hakati taas torni remontima, sest  selleks ajaks olid torni kandekonstruktsioonid  nõrgad ja muutunud juba liiga ohtlikuks. Koos  tornikiivriga vahetati uue vastu välja ka Vana  Toomas. 24. juuli õhtul 1996. aastal tõsteti raekoja  torni otsa kuldne muna. Sinna sisse olid pandud  selle päeva ajalehed, tol ajal käibel olnud Eesti  kroonid ja dokument torniehitajate nimedega.  Pärast nende tööde lõppu toodi Raekoja platsile  Vana Toomas III, kelle valmistas vasesepp Vello  Rooveer. Esimene öö möödus uuel kuldsel  vaskmehikesel veel maa peal, kohe teda torni ei  tõstetud. Nii said möödakäijad kogu järgmise  päeva Vana Toomast oma silmaga lähedalt  uudistada. Õhtupoolikul saadeti Vana Toomas III  linnakodanike suure aplausi saatel koos  lillekimbuga oma kõrgele vahipostile. Eelmine,  Vana Toomas  II, sai endale aukoha Tallinna  Linnamuuseumi ekspositsioonis.", "vastusevariandid": ["Raekoja esimene torn on tänaseni säilinud. ", "Ümberehitamise käigus sai torn tuulelipu.", "Esimene tuulelipp oli torni tipus üle sajandi. "], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Tallinna üks tuntumaid sümboleid on raekoja  torni tipus olev tuulelipp Vana Toomas, kes on  linna valvanud juba viis sajandit. Tallinna raekoja  ehituslugu sai alguse veelgi varem –13. sajandil.  Esialgu oli see küll praegusest väiksem  ühekorruseline ja ilma tornita hoone. Kuid siiski  on tänaseni säilinud ka mõned esialgse hoone  osad. Nii on Tallinna raekoda vanim raekoda  terves Põhja-Euroopas. Aastatel 1360–1370 käis Tallinna raekojas  aktiivne ehitustegevus. Siis alustati linna  esindushoonele ka torni ehitamist. Kuid milline  nägi välja esialgne, sel ajal veel ühekorruselise  raekoja torn, pole enam teada. Üsna pea otsustati  ehitada raekojale kaks korrust ja paigaldada torni  tippu kullatud detailidega tuulelipp. See lipp oli  tornis pool sajandit, kuid kahjuks puuduvad  andmed selle kohta, milline lipp välja nägi. 1530. aastal vajas raekoda suuremat remonti.  Pärast parandustööde lõppu tuli ehitusmeistritel  torni tippu üles seada ka uus tuulelipp, mis kujutas  linnavahti, kes hoiab käes lippu. Linnarahvas  hakkas tuulelippu kutsuma Vanaks Toomaks. Tuulelipu valmistaja pole nimeliselt teada,  kuid arvestades seppade kõrget ühiskondlikku  positsiooni keskaegses Tallinnas, võib arvata, et  tegemist oli siin tegutsenud meistri tööga ja võib- olla ka tema kingitusega linnale. Seesama legendaarne Vana Toomas oli oma  vahipostil Raekoja tornis üle neljasaja aasta, kuni  1944. aasta 9. märtsini, mil nõukogude lennukid  Tallinna pommitasid. Lisaks paljudele suurtele  purustustele linnas süttis ka raekoja torn. Raekoja  platsile kukkunud põlenud ja kahjustada saanud  torni alt leiti hiljem raskelt viga saanud tornivaht  küll üles, kuid tema lipp jäi kadunuks. Tallinna linnavaht Vana Toomas 1951. aastal hakati Tallinna Raekoda taastama.  Kohe kerkis ka küsimus, mida panna torni tippu.  Tolleaegsed kommunistliku partei ideoloogid  soovisid raekoja tornis näha pigem punast  viisnurka. Lõpuks suutsid muuseumitöötajad  siiski parteilasi veenda, et Vana Toomas on lihtsalt  tuulelipp, mis on linna elanikele oluline, ja et see  tuleb taastada. Lõpuks saadigi luba ta samal aastal  torni tippu tagasi panna. II maailmasõjas kannatada saanud Vana  Toomasest tehti koopia ENSV Kunstiinstituudis.  Uus tuulelipp valmistati vaskplekist. Nii sündis  Vana Toomas  II. Pärast väikest iluravi – näiteks  valmistati omaaegsetest viiekopikalistest  müntidest uued vuntsid – leidis kõige esimene  Vana Toomas väärilise koha raekoja keldrikorrusel,  kus ta tänaseni raekoja külastajaid tervitab. 1996. aastal hakati taas torni remontima, sest  selleks ajaks olid torni kandekonstruktsioonid  nõrgad ja muutunud juba liiga ohtlikuks. Koos  tornikiivriga vahetati uue vastu välja ka Vana  Toomas. 24. juuli õhtul 1996. aastal tõsteti raekoja  torni otsa kuldne muna. Sinna sisse olid pandud  selle päeva ajalehed, tol ajal käibel olnud Eesti  kroonid ja dokument torniehitajate nimedega.  Pärast nende tööde lõppu toodi Raekoja platsile  Vana Toomas III, kelle valmistas vasesepp Vello  Rooveer. Esimene öö möödus uuel kuldsel  vaskmehikesel veel maa peal, kohe teda torni ei  tõstetud. Nii said möödakäijad kogu järgmise  päeva Vana Toomast oma silmaga lähedalt  uudistada. Õhtupoolikul saadeti Vana Toomas III  linnakodanike suure aplausi saatel koos  lillekimbuga oma kõrgele vahipostile. Eelmine,  Vana Toomas  II, sai endale aukoha Tallinna  Linnamuuseumi ekspositsioonis.", "vastusevariandid": ["Vana Toomas oli linnarahva kingitus raekojale.", "Vana Toomas sai nime kuju valmistanud sepa järgi.", "Vana Toomase valmistas arvatavasti kohalik meister. "], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Tallinna üks tuntumaid sümboleid on raekoja  torni tipus olev tuulelipp Vana Toomas, kes on  linna valvanud juba viis sajandit. Tallinna raekoja  ehituslugu sai alguse veelgi varem –13. sajandil.  Esialgu oli see küll praegusest väiksem  ühekorruseline ja ilma tornita hoone. Kuid siiski  on tänaseni säilinud ka mõned esialgse hoone  osad. Nii on Tallinna raekoda vanim raekoda  terves Põhja-Euroopas. Aastatel 1360–1370 käis Tallinna raekojas  aktiivne ehitustegevus. Siis alustati linna  esindushoonele ka torni ehitamist. Kuid milline  nägi välja esialgne, sel ajal veel ühekorruselise  raekoja torn, pole enam teada. Üsna pea otsustati  ehitada raekojale kaks korrust ja paigaldada torni  tippu kullatud detailidega tuulelipp. See lipp oli  tornis pool sajandit, kuid kahjuks puuduvad  andmed selle kohta, milline lipp välja nägi. 1530. aastal vajas raekoda suuremat remonti.  Pärast parandustööde lõppu tuli ehitusmeistritel  torni tippu üles seada ka uus tuulelipp, mis kujutas  linnavahti, kes hoiab käes lippu. Linnarahvas  hakkas tuulelippu kutsuma Vanaks Toomaks. Tuulelipu valmistaja pole nimeliselt teada,  kuid arvestades seppade kõrget ühiskondlikku  positsiooni keskaegses Tallinnas, võib arvata, et  tegemist oli siin tegutsenud meistri tööga ja võib- olla ka tema kingitusega linnale. Seesama legendaarne Vana Toomas oli oma  vahipostil Raekoja tornis üle neljasaja aasta, kuni  1944. aasta 9. märtsini, mil nõukogude lennukid  Tallinna pommitasid. Lisaks paljudele suurtele  purustustele linnas süttis ka raekoja torn. Raekoja  platsile kukkunud põlenud ja kahjustada saanud  torni alt leiti hiljem raskelt viga saanud tornivaht  küll üles, kuid tema lipp jäi kadunuks. Tallinna linnavaht Vana Toomas 1951. aastal hakati Tallinna Raekoda taastama.  Kohe kerkis ka küsimus, mida panna torni tippu.  Tolleaegsed kommunistliku partei ideoloogid  soovisid raekoja tornis näha pigem punast  viisnurka. Lõpuks suutsid muuseumitöötajad  siiski parteilasi veenda, et Vana Toomas on lihtsalt  tuulelipp, mis on linna elanikele oluline, ja et see  tuleb taastada. Lõpuks saadigi luba ta samal aastal  torni tippu tagasi panna. II maailmasõjas kannatada saanud Vana  Toomasest tehti koopia ENSV Kunstiinstituudis.  Uus tuulelipp valmistati vaskplekist. Nii sündis  Vana Toomas  II. Pärast väikest iluravi – näiteks  valmistati omaaegsetest viiekopikalistest  müntidest uued vuntsid – leidis kõige esimene  Vana Toomas väärilise koha raekoja keldrikorrusel,  kus ta tänaseni raekoja külastajaid tervitab. 1996. aastal hakati taas torni remontima, sest  selleks ajaks olid torni kandekonstruktsioonid  nõrgad ja muutunud juba liiga ohtlikuks. Koos  tornikiivriga vahetati uue vastu välja ka Vana  Toomas. 24. juuli õhtul 1996. aastal tõsteti raekoja  torni otsa kuldne muna. Sinna sisse olid pandud  selle päeva ajalehed, tol ajal käibel olnud Eesti  kroonid ja dokument torniehitajate nimedega.  Pärast nende tööde lõppu toodi Raekoja platsile  Vana Toomas III, kelle valmistas vasesepp Vello  Rooveer. Esimene öö möödus uuel kuldsel  vaskmehikesel veel maa peal, kohe teda torni ei  tõstetud. Nii said möödakäijad kogu järgmise  päeva Vana Toomast oma silmaga lähedalt  uudistada. Õhtupoolikul saadeti Vana Toomas III  linnakodanike suure aplausi saatel koos  lillekimbuga oma kõrgele vahipostile. Eelmine,  Vana Toomas  II, sai endale aukoha Tallinna  Linnamuuseumi ekspositsioonis.", "vastusevariandid": ["Vana Toomas jäi Tallinna pommitamise ajal terveks.", "Vana Toomas kaotas pommitamise käigus oma lipu.", "Vana Toomas püsis Raekoja tipus ka pärast pommitamist."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Tallinna üks tuntumaid sümboleid on raekoja  torni tipus olev tuulelipp Vana Toomas, kes on  linna valvanud juba viis sajandit. Tallinna raekoja  ehituslugu sai alguse veelgi varem –13. sajandil.  Esialgu oli see küll praegusest väiksem  ühekorruseline ja ilma tornita hoone. Kuid siiski  on tänaseni säilinud ka mõned esialgse hoone  osad. Nii on Tallinna raekoda vanim raekoda  terves Põhja-Euroopas. Aastatel 1360–1370 käis Tallinna raekojas  aktiivne ehitustegevus. Siis alustati linna  esindushoonele ka torni ehitamist. Kuid milline  nägi välja esialgne, sel ajal veel ühekorruselise  raekoja torn, pole enam teada. Üsna pea otsustati  ehitada raekojale kaks korrust ja paigaldada torni  tippu kullatud detailidega tuulelipp. See lipp oli  tornis pool sajandit, kuid kahjuks puuduvad  andmed selle kohta, milline lipp välja nägi. 1530. aastal vajas raekoda suuremat remonti.  Pärast parandustööde lõppu tuli ehitusmeistritel  torni tippu üles seada ka uus tuulelipp, mis kujutas  linnavahti, kes hoiab käes lippu. Linnarahvas  hakkas tuulelippu kutsuma Vanaks Toomaks. Tuulelipu valmistaja pole nimeliselt teada,  kuid arvestades seppade kõrget ühiskondlikku  positsiooni keskaegses Tallinnas, võib arvata, et  tegemist oli siin tegutsenud meistri tööga ja võib- olla ka tema kingitusega linnale. Seesama legendaarne Vana Toomas oli oma  vahipostil Raekoja tornis üle neljasaja aasta, kuni  1944. aasta 9. märtsini, mil nõukogude lennukid  Tallinna pommitasid. Lisaks paljudele suurtele  purustustele linnas süttis ka raekoja torn. Raekoja  platsile kukkunud põlenud ja kahjustada saanud  torni alt leiti hiljem raskelt viga saanud tornivaht  küll üles, kuid tema lipp jäi kadunuks. Tallinna linnavaht Vana Toomas 1951. aastal hakati Tallinna Raekoda taastama.  Kohe kerkis ka küsimus, mida panna torni tippu.  Tolleaegsed kommunistliku partei ideoloogid  soovisid raekoja tornis näha pigem punast  viisnurka. Lõpuks suutsid muuseumitöötajad  siiski parteilasi veenda, et Vana Toomas on lihtsalt  tuulelipp, mis on linna elanikele oluline, ja et see  tuleb taastada. Lõpuks saadigi luba ta samal aastal  torni tippu tagasi panna. II maailmasõjas kannatada saanud Vana  Toomasest tehti koopia ENSV Kunstiinstituudis.  Uus tuulelipp valmistati vaskplekist. Nii sündis  Vana Toomas  II. Pärast väikest iluravi – näiteks  valmistati omaaegsetest viiekopikalistest  müntidest uued vuntsid – leidis kõige esimene  Vana Toomas väärilise koha raekoja keldrikorrusel,  kus ta tänaseni raekoja külastajaid tervitab. 1996. aastal hakati taas torni remontima, sest  selleks ajaks olid torni kandekonstruktsioonid  nõrgad ja muutunud juba liiga ohtlikuks. Koos  tornikiivriga vahetati uue vastu välja ka Vana  Toomas. 24. juuli õhtul 1996. aastal tõsteti raekoja  torni otsa kuldne muna. Sinna sisse olid pandud  selle päeva ajalehed, tol ajal käibel olnud Eesti  kroonid ja dokument torniehitajate nimedega.  Pärast nende tööde lõppu toodi Raekoja platsile  Vana Toomas III, kelle valmistas vasesepp Vello  Rooveer. Esimene öö möödus uuel kuldsel  vaskmehikesel veel maa peal, kohe teda torni ei  tõstetud. Nii said möödakäijad kogu järgmise  päeva Vana Toomast oma silmaga lähedalt  uudistada. Õhtupoolikul saadeti Vana Toomas III  linnakodanike suure aplausi saatel koos  lillekimbuga oma kõrgele vahipostile. Eelmine,  Vana Toomas  II, sai endale aukoha Tallinna  Linnamuuseumi ekspositsioonis.", "vastusevariandid": ["Pärast restaureerimist pandi torni tippu viisnurk.", "Vana Toomas pandi torni tagasi 1951. aastal.", "Muuseumitöötajad olid kuju taastamisele vastu."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Tallinna üks tuntumaid sümboleid on raekoja  torni tipus olev tuulelipp Vana Toomas, kes on  linna valvanud juba viis sajandit. Tallinna raekoja  ehituslugu sai alguse veelgi varem –13. sajandil.  Esialgu oli see küll praegusest väiksem  ühekorruseline ja ilma tornita hoone. Kuid siiski  on tänaseni säilinud ka mõned esialgse hoone  osad. Nii on Tallinna raekoda vanim raekoda  terves Põhja-Euroopas. Aastatel 1360–1370 käis Tallinna raekojas  aktiivne ehitustegevus. Siis alustati linna  esindushoonele ka torni ehitamist. Kuid milline  nägi välja esialgne, sel ajal veel ühekorruselise  raekoja torn, pole enam teada. Üsna pea otsustati  ehitada raekojale kaks korrust ja paigaldada torni  tippu kullatud detailidega tuulelipp. See lipp oli  tornis pool sajandit, kuid kahjuks puuduvad  andmed selle kohta, milline lipp välja nägi. 1530. aastal vajas raekoda suuremat remonti.  Pärast parandustööde lõppu tuli ehitusmeistritel  torni tippu üles seada ka uus tuulelipp, mis kujutas  linnavahti, kes hoiab käes lippu. Linnarahvas  hakkas tuulelippu kutsuma Vanaks Toomaks. Tuulelipu valmistaja pole nimeliselt teada,  kuid arvestades seppade kõrget ühiskondlikku  positsiooni keskaegses Tallinnas, võib arvata, et  tegemist oli siin tegutsenud meistri tööga ja võib- olla ka tema kingitusega linnale. Seesama legendaarne Vana Toomas oli oma  vahipostil Raekoja tornis üle neljasaja aasta, kuni  1944. aasta 9. märtsini, mil nõukogude lennukid  Tallinna pommitasid. Lisaks paljudele suurtele  purustustele linnas süttis ka raekoja torn. Raekoja  platsile kukkunud põlenud ja kahjustada saanud  torni alt leiti hiljem raskelt viga saanud tornivaht  küll üles, kuid tema lipp jäi kadunuks. Tallinna linnavaht Vana Toomas 1951. aastal hakati Tallinna Raekoda taastama.  Kohe kerkis ka küsimus, mida panna torni tippu.  Tolleaegsed kommunistliku partei ideoloogid  soovisid raekoja tornis näha pigem punast  viisnurka. Lõpuks suutsid muuseumitöötajad  siiski parteilasi veenda, et Vana Toomas on lihtsalt  tuulelipp, mis on linna elanikele oluline, ja et see  tuleb taastada. Lõpuks saadigi luba ta samal aastal  torni tippu tagasi panna. II maailmasõjas kannatada saanud Vana  Toomasest tehti koopia ENSV Kunstiinstituudis.  Uus tuulelipp valmistati vaskplekist. Nii sündis  Vana Toomas  II. Pärast väikest iluravi – näiteks  valmistati omaaegsetest viiekopikalistest  müntidest uued vuntsid – leidis kõige esimene  Vana Toomas väärilise koha raekoja keldrikorrusel,  kus ta tänaseni raekoja külastajaid tervitab. 1996. aastal hakati taas torni remontima, sest  selleks ajaks olid torni kandekonstruktsioonid  nõrgad ja muutunud juba liiga ohtlikuks. Koos  tornikiivriga vahetati uue vastu välja ka Vana  Toomas. 24. juuli õhtul 1996. aastal tõsteti raekoja  torni otsa kuldne muna. Sinna sisse olid pandud  selle päeva ajalehed, tol ajal käibel olnud Eesti  kroonid ja dokument torniehitajate nimedega.  Pärast nende tööde lõppu toodi Raekoja platsile  Vana Toomas III, kelle valmistas vasesepp Vello  Rooveer. Esimene öö möödus uuel kuldsel  vaskmehikesel veel maa peal, kohe teda torni ei  tõstetud. Nii said möödakäijad kogu järgmise  päeva Vana Toomast oma silmaga lähedalt  uudistada. Õhtupoolikul saadeti Vana Toomas III  linnakodanike suure aplausi saatel koos  lillekimbuga oma kõrgele vahipostile. Eelmine,  Vana Toomas  II, sai endale aukoha Tallinna  Linnamuuseumi ekspositsioonis.", "vastusevariandid": ["Uue Vana Toomase valmistamisel kasutati vaskplekki.", "Algset Vana Toomast säilitatakse kunstiinstituudis.", "Raekoja keldrikorrusel on välja pandud Vana Toomase koopia. "], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Tallinna üks tuntumaid sümboleid on raekoja  torni tipus olev tuulelipp Vana Toomas, kes on  linna valvanud juba viis sajandit. Tallinna raekoja  ehituslugu sai alguse veelgi varem –13. sajandil.  Esialgu oli see küll praegusest väiksem  ühekorruseline ja ilma tornita hoone. Kuid siiski  on tänaseni säilinud ka mõned esialgse hoone  osad. Nii on Tallinna raekoda vanim raekoda  terves Põhja-Euroopas. Aastatel 1360–1370 käis Tallinna raekojas  aktiivne ehitustegevus. Siis alustati linna  esindushoonele ka torni ehitamist. Kuid milline  nägi välja esialgne, sel ajal veel ühekorruselise  raekoja torn, pole enam teada. Üsna pea otsustati  ehitada raekojale kaks korrust ja paigaldada torni  tippu kullatud detailidega tuulelipp. See lipp oli  tornis pool sajandit, kuid kahjuks puuduvad  andmed selle kohta, milline lipp välja nägi. 1530. aastal vajas raekoda suuremat remonti.  Pärast parandustööde lõppu tuli ehitusmeistritel  torni tippu üles seada ka uus tuulelipp, mis kujutas  linnavahti, kes hoiab käes lippu. Linnarahvas  hakkas tuulelippu kutsuma Vanaks Toomaks. Tuulelipu valmistaja pole nimeliselt teada,  kuid arvestades seppade kõrget ühiskondlikku  positsiooni keskaegses Tallinnas, võib arvata, et  tegemist oli siin tegutsenud meistri tööga ja võib- olla ka tema kingitusega linnale. Seesama legendaarne Vana Toomas oli oma  vahipostil Raekoja tornis üle neljasaja aasta, kuni  1944. aasta 9. märtsini, mil nõukogude lennukid  Tallinna pommitasid. Lisaks paljudele suurtele  purustustele linnas süttis ka raekoja torn. Raekoja  platsile kukkunud põlenud ja kahjustada saanud  torni alt leiti hiljem raskelt viga saanud tornivaht  küll üles, kuid tema lipp jäi kadunuks. Tallinna linnavaht Vana Toomas 1951. aastal hakati Tallinna Raekoda taastama.  Kohe kerkis ka küsimus, mida panna torni tippu.  Tolleaegsed kommunistliku partei ideoloogid  soovisid raekoja tornis näha pigem punast  viisnurka. Lõpuks suutsid muuseumitöötajad  siiski parteilasi veenda, et Vana Toomas on lihtsalt  tuulelipp, mis on linna elanikele oluline, ja et see  tuleb taastada. Lõpuks saadigi luba ta samal aastal  torni tippu tagasi panna. II maailmasõjas kannatada saanud Vana  Toomasest tehti koopia ENSV Kunstiinstituudis.  Uus tuulelipp valmistati vaskplekist. Nii sündis  Vana Toomas  II. Pärast väikest iluravi – näiteks  valmistati omaaegsetest viiekopikalistest  müntidest uued vuntsid – leidis kõige esimene  Vana Toomas väärilise koha raekoja keldrikorrusel,  kus ta tänaseni raekoja külastajaid tervitab. 1996. aastal hakati taas torni remontima, sest  selleks ajaks olid torni kandekonstruktsioonid  nõrgad ja muutunud juba liiga ohtlikuks. Koos  tornikiivriga vahetati uue vastu välja ka Vana  Toomas. 24. juuli õhtul 1996. aastal tõsteti raekoja  torni otsa kuldne muna. Sinna sisse olid pandud  selle päeva ajalehed, tol ajal käibel olnud Eesti  kroonid ja dokument torniehitajate nimedega.  Pärast nende tööde lõppu toodi Raekoja platsile  Vana Toomas III, kelle valmistas vasesepp Vello  Rooveer. Esimene öö möödus uuel kuldsel  vaskmehikesel veel maa peal, kohe teda torni ei  tõstetud. Nii said möödakäijad kogu järgmise  päeva Vana Toomast oma silmaga lähedalt  uudistada. Õhtupoolikul saadeti Vana Toomas III  linnakodanike suure aplausi saatel koos  lillekimbuga oma kõrgele vahipostile. Eelmine,  Vana Toomas  II, sai endale aukoha Tallinna  Linnamuuseumi ekspositsioonis.", "vastusevariandid": ["1996. aastal võeti torni otsast alla kuldne muna.", "Kuldmuna sisse pandi Eesti raha ja dokumendid. ", "Vana Toomas III tõsteti koos munaga kohe torni tippu."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal kolmest vastusevariandist õige. Tekst:\n Tallinna üks tuntumaid sümboleid on raekoja  torni tipus olev tuulelipp Vana Toomas, kes on  linna valvanud juba viis sajandit. Tallinna raekoja  ehituslugu sai alguse veelgi varem –13. sajandil.  Esialgu oli see küll praegusest väiksem  ühekorruseline ja ilma tornita hoone. Kuid siiski  on tänaseni säilinud ka mõned esialgse hoone  osad. Nii on Tallinna raekoda vanim raekoda  terves Põhja-Euroopas. Aastatel 1360–1370 käis Tallinna raekojas  aktiivne ehitustegevus. Siis alustati linna  esindushoonele ka torni ehitamist. Kuid milline  nägi välja esialgne, sel ajal veel ühekorruselise  raekoja torn, pole enam teada. Üsna pea otsustati  ehitada raekojale kaks korrust ja paigaldada torni  tippu kullatud detailidega tuulelipp. See lipp oli  tornis pool sajandit, kuid kahjuks puuduvad  andmed selle kohta, milline lipp välja nägi. 1530. aastal vajas raekoda suuremat remonti.  Pärast parandustööde lõppu tuli ehitusmeistritel  torni tippu üles seada ka uus tuulelipp, mis kujutas  linnavahti, kes hoiab käes lippu. Linnarahvas  hakkas tuulelippu kutsuma Vanaks Toomaks. Tuulelipu valmistaja pole nimeliselt teada,  kuid arvestades seppade kõrget ühiskondlikku  positsiooni keskaegses Tallinnas, võib arvata, et  tegemist oli siin tegutsenud meistri tööga ja võib- olla ka tema kingitusega linnale. Seesama legendaarne Vana Toomas oli oma  vahipostil Raekoja tornis üle neljasaja aasta, kuni  1944. aasta 9. märtsini, mil nõukogude lennukid  Tallinna pommitasid. Lisaks paljudele suurtele  purustustele linnas süttis ka raekoja torn. Raekoja  platsile kukkunud põlenud ja kahjustada saanud  torni alt leiti hiljem raskelt viga saanud tornivaht  küll üles, kuid tema lipp jäi kadunuks. Tallinna linnavaht Vana Toomas 1951. aastal hakati Tallinna Raekoda taastama.  Kohe kerkis ka küsimus, mida panna torni tippu.  Tolleaegsed kommunistliku partei ideoloogid  soovisid raekoja tornis näha pigem punast  viisnurka. Lõpuks suutsid muuseumitöötajad  siiski parteilasi veenda, et Vana Toomas on lihtsalt  tuulelipp, mis on linna elanikele oluline, ja et see  tuleb taastada. Lõpuks saadigi luba ta samal aastal  torni tippu tagasi panna. II maailmasõjas kannatada saanud Vana  Toomasest tehti koopia ENSV Kunstiinstituudis.  Uus tuulelipp valmistati vaskplekist. Nii sündis  Vana Toomas  II. Pärast väikest iluravi – näiteks  valmistati omaaegsetest viiekopikalistest  müntidest uued vuntsid – leidis kõige esimene  Vana Toomas väärilise koha raekoja keldrikorrusel,  kus ta tänaseni raekoja külastajaid tervitab. 1996. aastal hakati taas torni remontima, sest  selleks ajaks olid torni kandekonstruktsioonid  nõrgad ja muutunud juba liiga ohtlikuks. Koos  tornikiivriga vahetati uue vastu välja ka Vana  Toomas. 24. juuli õhtul 1996. aastal tõsteti raekoja  torni otsa kuldne muna. Sinna sisse olid pandud  selle päeva ajalehed, tol ajal käibel olnud Eesti  kroonid ja dokument torniehitajate nimedega.  Pärast nende tööde lõppu toodi Raekoja platsile  Vana Toomas III, kelle valmistas vasesepp Vello  Rooveer. Esimene öö möödus uuel kuldsel  vaskmehikesel veel maa peal, kohe teda torni ei  tõstetud. Nii said möödakäijad kogu järgmise  päeva Vana Toomast oma silmaga lähedalt  uudistada. Õhtupoolikul saadeti Vana Toomas III  linnakodanike suure aplausi saatel koos  lillekimbuga oma kõrgele vahipostile. Eelmine,  Vana Toomas  II, sai endale aukoha Tallinna  Linnamuuseumi ekspositsioonis.", "vastusevariandid": ["Kõiki kolme Vana Toomast võib näha ka tänapäeval.", "Vana Toomase esimene variant asub linnamuuseumis. ", "Kõige vanem Vana Toomas pole enam säilinud."], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Otsetee paradiisi. Maria astub kitsast koridorist elus esimest korda lennukisse. Ta  alustab reisi Milanosse. Istekoha leidmine ei valmista talle raskusi.  Paljud teised reisijad on  _____ tüdruku kõrvalpingil ei istu veel  keegi. Kuid kohe saabub sinna noorem meesterahvas, kelle välimuse järgi võib arvata, et ta on itaallane.  Mees pöördub Maria poole: „Tere hommikust,\"", "vastusevariandid": ["liikudes aeglaselt stardiraja algusesse", "et kõigil reisijatel on rihmad enne õhkutõusmist kinnitatud", "tõeliselt andekad on väga vähesed", "kuid siin on naised väga ilusad", "on siin vaba, tohin ma sinu kõrvale istuda ", "et ka sinu kirjasõber sellega lepib", "ettepaneku, millest on võimatu keelduda ", "nii külmal maal puhkamas käisid ", "jäägitult selle tarbeks pühendatud aega ", "nagu tüdruk oodanud oligi ", "kellega leping sõlmida ning keda Milanosse kaasa kutsuda", "sa oled kindlasti modell", "ka juba istet võtnud"], "vastus": 12, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"tüdruku kõrvalpingil ei istu veel  keegi. Kuid kohe saabub sinna noorem meesterahvas, kelle välimuse järgi võib arvata, et ta on itaallane.  Mees pöördub Maria poole: „Tere hommikust, _____ Minu  nimi on Giovanni.” „Minugipoolest. Mina olen Maria,” vastab neiu.  „Mida nii ilus tüdruk üksi Milanos teeb? Las ma arvan: \"", "vastusevariandid": ["liikudes aeglaselt stardiraja algusesse", "et kõigil reisijatel on rihmad enne õhkutõusmist kinnitatud", "tõeliselt andekad on väga vähesed", "kuid siin on naised väga ilusad", "on siin vaba, tohin ma sinu kõrvale istuda ", "et ka sinu kirjasõber sellega lepib", "ettepaneku, millest on võimatu keelduda ", "nii külmal maal puhkamas käisid ", "jäägitult selle tarbeks pühendatud aega ", "nagu tüdruk oodanud oligi ", "kellega leping sõlmida ning keda Milanosse kaasa kutsuda", "sa oled kindlasti modell", "ka juba istet võtnud"], "vastus": 4, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Minu  nimi on Giovanni.” „Minugipoolest. Mina olen Maria,” vastab neiu.  „Mida nii ilus tüdruk üksi Milanos teeb? Las ma arvan:  _____ ja lähed uusi reklaamipilte tegema?” pärib mees ise enda küsimustele  vastates edasi. „Ei, seda ma pole. Ma lähen hoopis kirjasõbrale külla,” vastab tüdruk.  On kuulda, kuidas lennukiuks suletakse. Abivalmis stjuardessid  kõnnivad naeratades kõik pingivahed läbi, veendumaks,\"", "vastusevariandid": ["liikudes aeglaselt stardiraja algusesse", "et kõigil reisijatel on rihmad enne õhkutõusmist kinnitatud", "tõeliselt andekad on väga vähesed", "kuid siin on naised väga ilusad", "on siin vaba, tohin ma sinu kõrvale istuda ", "et ka sinu kirjasõber sellega lepib", "ettepaneku, millest on võimatu keelduda ", "nii külmal maal puhkamas käisid ", "jäägitult selle tarbeks pühendatud aega ", "nagu tüdruk oodanud oligi ", "kellega leping sõlmida ning keda Milanosse kaasa kutsuda", "sa oled kindlasti modell", "ka juba istet võtnud"], "vastus": 11, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"ja lähed uusi reklaamipilte tegema?” pärib mees ise enda küsimustele  vastates edasi. „Ei, seda ma pole. Ma lähen hoopis kirjasõbrale külla,” vastab tüdruk.  On kuulda, kuidas lennukiuks suletakse. Abivalmis stjuardessid  kõnnivad naeratades kõik pingivahed läbi, veendumaks, _____ Vaikselt hakkabki lennuk veerema,  \"", "vastusevariandid": ["liikudes aeglaselt stardiraja algusesse", "et kõigil reisijatel on rihmad enne õhkutõusmist kinnitatud", "tõeliselt andekad on väga vähesed", "kuid siin on naised väga ilusad", "on siin vaba, tohin ma sinu kõrvale istuda ", "et ka sinu kirjasõber sellega lepib", "ettepaneku, millest on võimatu keelduda ", "nii külmal maal puhkamas käisid ", "jäägitult selle tarbeks pühendatud aega ", "nagu tüdruk oodanud oligi ", "kellega leping sõlmida ning keda Milanosse kaasa kutsuda", "sa oled kindlasti modell", "ka juba istet võtnud"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Vaikselt hakkabki lennuk veerema,   _____ kus ta veidikeseks ootama jääb, et ka massiivsed mootorid oleksid valmis rasket keha lõpuks õhku tõstma. Kaugel eespool on näha tõusvat päikest ning  katkematut tulederivi, mille poole valge õhulaev kihutama hakkab.  „Ja mis oli sinu reisi eesmärk? Vaevalt sa \"", "vastusevariandid": ["liikudes aeglaselt stardiraja algusesse", "et kõigil reisijatel on rihmad enne õhkutõusmist kinnitatud", "tõeliselt andekad on väga vähesed", "kuid siin on naised väga ilusad", "on siin vaba, tohin ma sinu kõrvale istuda ", "et ka sinu kirjasõber sellega lepib", "ettepaneku, millest on võimatu keelduda ", "nii külmal maal puhkamas käisid ", "jäägitult selle tarbeks pühendatud aega ", "nagu tüdruk oodanud oligi ", "kellega leping sõlmida ning keda Milanosse kaasa kutsuda", "sa oled kindlasti modell", "ka juba istet võtnud"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"kus ta veidikeseks ootama jääb, et ka massiivsed mootorid oleksid valmis rasket keha lõpuks õhku tõstma. Kaugel eespool on näha tõusvat päikest ning  katkematut tulederivi, mille poole valge õhulaev kihutama hakkab.  „Ja mis oli sinu reisi eesmärk? Vaevalt sa  _____ jätkab Maria kõrvalistujaga vestlust. „Ma esindan Itaalia  üht mainekamat modelliagentuuri. Põhjamaades on küll külm, \"", "vastusevariandid": ["liikudes aeglaselt stardiraja algusesse", "et kõigil reisijatel on rihmad enne õhkutõusmist kinnitatud", "tõeliselt andekad on väga vähesed", "kuid siin on naised väga ilusad", "on siin vaba, tohin ma sinu kõrvale istuda ", "et ka sinu kirjasõber sellega lepib", "ettepaneku, millest on võimatu keelduda ", "nii külmal maal puhkamas käisid ", "jäägitult selle tarbeks pühendatud aega ", "nagu tüdruk oodanud oligi ", "kellega leping sõlmida ning keda Milanosse kaasa kutsuda", "sa oled kindlasti modell", "ka juba istet võtnud"], "vastus": 7, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"jätkab Maria kõrvalistujaga vestlust. „Ma esindan Itaalia  üht mainekamat modelliagentuuri. Põhjamaades on küll külm,  _____ Seepärast käisingi siin agentuurile uusi talente otsimas.” „Ja kuidas läks?” pärib tüdruk kavalalt edasi. Mehe nägu tõmbub muigele: „Soovijaid on palju, kuid \"", "vastusevariandid": ["liikudes aeglaselt stardiraja algusesse", "et kõigil reisijatel on rihmad enne õhkutõusmist kinnitatud", "tõeliselt andekad on väga vähesed", "kuid siin on naised väga ilusad", "on siin vaba, tohin ma sinu kõrvale istuda ", "et ka sinu kirjasõber sellega lepib", "ettepaneku, millest on võimatu keelduda ", "nii külmal maal puhkamas käisid ", "jäägitult selle tarbeks pühendatud aega ", "nagu tüdruk oodanud oligi ", "kellega leping sõlmida ning keda Milanosse kaasa kutsuda", "sa oled kindlasti modell", "ka juba istet võtnud"], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Seepärast käisingi siin agentuurile uusi talente otsimas.” „Ja kuidas läks?” pärib tüdruk kavalalt edasi. Mehe nägu tõmbub muigele: „Soovijaid on palju, kuid  _____ Milline su päevakava Milanos on? Äkki tekib paar vaba hetke ühe kiire pildisessiooni jaoks? Leian, et sul on lootust heaks modelliks saada,”  teeb mees ettepaneku.  „Kas tõesti?” küsib tüdruk üllatunud toonil.  „Täiesti siiralt. Usu või mitte, kuid viimase nädala jooksul ei leidnud ma tervest Baltikumist ainsatki sobivat, \"", "vastusevariandid": ["liikudes aeglaselt stardiraja algusesse", "et kõigil reisijatel on rihmad enne õhkutõusmist kinnitatud", "tõeliselt andekad on väga vähesed", "kuid siin on naised väga ilusad", "on siin vaba, tohin ma sinu kõrvale istuda ", "et ka sinu kirjasõber sellega lepib", "ettepaneku, millest on võimatu keelduda ", "nii külmal maal puhkamas käisid ", "jäägitult selle tarbeks pühendatud aega ", "nagu tüdruk oodanud oligi ", "kellega leping sõlmida ning keda Milanosse kaasa kutsuda", "sa oled kindlasti modell", "ka juba istet võtnud"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Milline su päevakava Milanos on? Äkki tekib paar vaba hetke ühe kiire pildisessiooni jaoks? Leian, et sul on lootust heaks modelliks saada,”  teeb mees ettepaneku.  „Kas tõesti?” küsib tüdruk üllatunud toonil.  „Täiesti siiralt. Usu või mitte, kuid viimase nädala jooksul ei leidnud ma tervest Baltikumist ainsatki sobivat,  _____ Ehk aitad mind hädas ning liitud meie agentuuriga? Olen enam kui kindel, et jõuad väga kaugele,” teeb mees noorele neiule \"", "vastusevariandid": ["liikudes aeglaselt stardiraja algusesse", "et kõigil reisijatel on rihmad enne õhkutõusmist kinnitatud", "tõeliselt andekad on väga vähesed", "kuid siin on naised väga ilusad", "on siin vaba, tohin ma sinu kõrvale istuda ", "et ka sinu kirjasõber sellega lepib", "ettepaneku, millest on võimatu keelduda ", "nii külmal maal puhkamas käisid ", "jäägitult selle tarbeks pühendatud aega ", "nagu tüdruk oodanud oligi ", "kellega leping sõlmida ning keda Milanosse kaasa kutsuda", "sa oled kindlasti modell", "ka juba istet võtnud"], "vastus": 10, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Ehk aitad mind hädas ning liitud meie agentuuriga? Olen enam kui kindel, et jõuad väga kaugele,” teeb mees noorele neiule  _____ „Aitäh selle suurepärase pakkumise eest, liituksin meeleldi,” vastab tüdruk rõõmsalt.  „Mul on hea meel, et minu pakkumise vastu võtsid. See eeldab aga palju tööd ning muidugi ka \"", "vastusevariandid": ["liikudes aeglaselt stardiraja algusesse", "et kõigil reisijatel on rihmad enne õhkutõusmist kinnitatud", "tõeliselt andekad on väga vähesed", "kuid siin on naised väga ilusad", "on siin vaba, tohin ma sinu kõrvale istuda ", "et ka sinu kirjasõber sellega lepib", "ettepaneku, millest on võimatu keelduda ", "nii külmal maal puhkamas käisid ", "jäägitult selle tarbeks pühendatud aega ", "nagu tüdruk oodanud oligi ", "kellega leping sõlmida ning keda Milanosse kaasa kutsuda", "sa oled kindlasti modell", "ka juba istet võtnud"], "vastus": 6, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"„Aitäh selle suurepärase pakkumise eest, liituksin meeleldi,” vastab tüdruk rõõmsalt.  „Mul on hea meel, et minu pakkumise vastu võtsid. See eeldab aga palju tööd ning muidugi ka  _____ jätkab mees. „Küll ma vastu pean. Olen ikka kõigega hakkama saanud,” kaitseb ennast Maria. „Nüüd, mil sa oled andnud oma nõusoleku minu esindatava agentuuriga liitumiseks, võib meie päevakava Milanos veel tänagi tihedaks  muutuda. Oled sa kindel, \"", "vastusevariandid": ["liikudes aeglaselt stardiraja algusesse", "et kõigil reisijatel on rihmad enne õhkutõusmist kinnitatud", "tõeliselt andekad on väga vähesed", "kuid siin on naised väga ilusad", "on siin vaba, tohin ma sinu kõrvale istuda ", "et ka sinu kirjasõber sellega lepib", "ettepaneku, millest on võimatu keelduda ", "nii külmal maal puhkamas käisid ", "jäägitult selle tarbeks pühendatud aega ", "nagu tüdruk oodanud oligi ", "kellega leping sõlmida ning keda Milanosse kaasa kutsuda", "sa oled kindlasti modell", "ka juba istet võtnud"], "vastus": 8, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"jätkab mees. „Küll ma vastu pean. Olen ikka kõigega hakkama saanud,” kaitseb ennast Maria. „Nüüd, mil sa oled andnud oma nõusoleku minu esindatava agentuuriga liitumiseks, võib meie päevakava Milanos veel tänagi tihedaks  muutuda. Oled sa kindel,  _____ kõhkleb mees veidi.  „Loodetavasti saab ta tekkinud olukorrast aru,” lausub tüdruk naeratades.\"", "vastusevariandid": ["liikudes aeglaselt stardiraja algusesse", "et kõigil reisijatel on rihmad enne õhkutõusmist kinnitatud", "tõeliselt andekad on väga vähesed", "kuid siin on naised väga ilusad", "on siin vaba, tohin ma sinu kõrvale istuda ", "et ka sinu kirjasõber sellega lepib", "ettepaneku, millest on võimatu keelduda ", "nii külmal maal puhkamas käisid ", "jäägitult selle tarbeks pühendatud aega ", "nagu tüdruk oodanud oligi ", "kellega leping sõlmida ning keda Milanosse kaasa kutsuda", "sa oled kindlasti modell", "ka juba istet võtnud"], "vastus": 5, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Sõit Birgiti suvilasse Õhtul tuli Doris meile ja kutsus mind kuuks või kaheks Kaldamäele  Birgiti juurde suvitama. Birgiti vanemad pidid järgmisel päeval  välismaale sõitma  _____ See oli enam kui ahvatlev kutse. Ema ei  olnud selle plaaniga nõus, ta muretses, et \"", "vastusevariandid": ["kes ma armastan üle kõige ujuda", "et varsti avaneb mul suurepärane võimalus teha koos sõpradega pikemaid rattamatku", "et me Dorisega nende suvilasse Birgitile seltsiks tuleksime", "kui auto punase katusega ja mitme rõduga hoone ees peatus", "siis kinnitas ta minu jalgratta auto katusele", "vanaema ei saa veel minu abita hakkama", "mille vanemad mulle hea tunnistuse puhul olid kinkinud", "ja helistas koguni Birgiti emale, et asja uurida", "sest Dorise isa kihutas linna tagasi", "mille nimi oli sellele kohale nagu loodud ", "ja tegi emale selgeks", "tõstes samal ajal meie rattaid auto pealt maha", "ja meie kahekesi jääksime siis Birgitile seltsiks"], "vastus": 12, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"See oli enam kui ahvatlev kutse. Ema ei  olnud selle plaaniga nõus, ta muretses, et  _____ Kuid vanaema  demonstreeris kepita käimist \"", "vastusevariandid": ["kes ma armastan üle kõige ujuda", "et varsti avaneb mul suurepärane võimalus teha koos sõpradega pikemaid rattamatku", "et me Dorisega nende suvilasse Birgitile seltsiks tuleksime", "kui auto punase katusega ja mitme rõduga hoone ees peatus", "siis kinnitas ta minu jalgratta auto katusele", "vanaema ei saa veel minu abita hakkama", "mille vanemad mulle hea tunnistuse puhul olid kinkinud", "ja helistas koguni Birgiti emale, et asja uurida", "sest Dorise isa kihutas linna tagasi", "mille nimi oli sellele kohale nagu loodud ", "ja tegi emale selgeks", "tõstes samal ajal meie rattaid auto pealt maha", "ja meie kahekesi jääksime siis Birgitile seltsiks"], "vastus": 5, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kuid vanaema  demonstreeris kepita käimist  _____ et ta saab suurepäraselt juba  ise hakkama. Vanaema tahtis väga, et ma saaksin oma sõpradega  koos olla. Ema aga kahtles ikkagi \"", "vastusevariandid": ["kes ma armastan üle kõige ujuda", "et varsti avaneb mul suurepärane võimalus teha koos sõpradega pikemaid rattamatku", "et me Dorisega nende suvilasse Birgitile seltsiks tuleksime", "kui auto punase katusega ja mitme rõduga hoone ees peatus", "siis kinnitas ta minu jalgratta auto katusele", "vanaema ei saa veel minu abita hakkama", "mille vanemad mulle hea tunnistuse puhul olid kinkinud", "ja helistas koguni Birgiti emale, et asja uurida", "sest Dorise isa kihutas linna tagasi", "mille nimi oli sellele kohale nagu loodud ", "ja tegi emale selgeks", "tõstes samal ajal meie rattaid auto pealt maha", "ja meie kahekesi jääksime siis Birgitile seltsiks"], "vastus": 10, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"et ta saab suurepäraselt juba  ise hakkama. Vanaema tahtis väga, et ma saaksin oma sõpradega  koos olla. Ema aga kahtles ikkagi  _____ See helistamine mulle  hästi ei meeldinud, ent ma ei näidanud solvumist välja. Kui ema  kuulis, et Birgiti vanemad tõepoolest on huvitatud, \"", "vastusevariandid": ["kes ma armastan üle kõige ujuda", "et varsti avaneb mul suurepärane võimalus teha koos sõpradega pikemaid rattamatku", "et me Dorisega nende suvilasse Birgitile seltsiks tuleksime", "kui auto punase katusega ja mitme rõduga hoone ees peatus", "siis kinnitas ta minu jalgratta auto katusele", "vanaema ei saa veel minu abita hakkama", "mille vanemad mulle hea tunnistuse puhul olid kinkinud", "ja helistas koguni Birgiti emale, et asja uurida", "sest Dorise isa kihutas linna tagasi", "mille nimi oli sellele kohale nagu loodud ", "ja tegi emale selgeks", "tõstes samal ajal meie rattaid auto pealt maha", "ja meie kahekesi jääksime siis Birgitile seltsiks"], "vastus": 7, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"See helistamine mulle  hästi ei meeldinud, ent ma ei näidanud solvumist välja. Kui ema  kuulis, et Birgiti vanemad tõepoolest on huvitatud,  _____ ja et  seal pole meil mitte midagi halba karta, nõustus ta lõpuks. Vanaemal oli minu pärast siiralt hea meel, et mina, \"", "vastusevariandid": ["kes ma armastan üle kõige ujuda", "et varsti avaneb mul suurepärane võimalus teha koos sõpradega pikemaid rattamatku", "et me Dorisega nende suvilasse Birgitile seltsiks tuleksime", "kui auto punase katusega ja mitme rõduga hoone ees peatus", "siis kinnitas ta minu jalgratta auto katusele", "vanaema ei saa veel minu abita hakkama", "mille vanemad mulle hea tunnistuse puhul olid kinkinud", "ja helistas koguni Birgiti emale, et asja uurida", "sest Dorise isa kihutas linna tagasi", "mille nimi oli sellele kohale nagu loodud ", "ja tegi emale selgeks", "tõstes samal ajal meie rattaid auto pealt maha", "ja meie kahekesi jääksime siis Birgitile seltsiks"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"ja et  seal pole meil mitte midagi halba karta, nõustus ta lõpuks. Vanaemal oli minu pärast siiralt hea meel, et mina,  _____ saan nüüd mereranda puhkama minna.  Järgmisel hommikul pakkisin mõned suveriided spordikotti.  Seejärel tõin kuurist välja oma vastse jalgratta, \"", "vastusevariandid": ["kes ma armastan üle kõige ujuda", "et varsti avaneb mul suurepärane võimalus teha koos sõpradega pikemaid rattamatku", "et me Dorisega nende suvilasse Birgitile seltsiks tuleksime", "kui auto punase katusega ja mitme rõduga hoone ees peatus", "siis kinnitas ta minu jalgratta auto katusele", "vanaema ei saa veel minu abita hakkama", "mille vanemad mulle hea tunnistuse puhul olid kinkinud", "ja helistas koguni Birgiti emale, et asja uurida", "sest Dorise isa kihutas linna tagasi", "mille nimi oli sellele kohale nagu loodud ", "ja tegi emale selgeks", "tõstes samal ajal meie rattaid auto pealt maha", "ja meie kahekesi jääksime siis Birgitile seltsiks"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"saan nüüd mereranda puhkama minna.  Järgmisel hommikul pakkisin mõned suveriided spordikotti.  Seejärel tõin kuurist välja oma vastse jalgratta,  _____ Olin  sellisest kaheksakäigulisest jalgrattast ammu unistanud ja nüüd  lõpuks olin selle omanik. Olin vaid paar proovisõitu teinud ja nüüd  rõõmustasin, \"", "vastusevariandid": ["kes ma armastan üle kõige ujuda", "et varsti avaneb mul suurepärane võimalus teha koos sõpradega pikemaid rattamatku", "et me Dorisega nende suvilasse Birgitile seltsiks tuleksime", "kui auto punase katusega ja mitme rõduga hoone ees peatus", "siis kinnitas ta minu jalgratta auto katusele", "vanaema ei saa veel minu abita hakkama", "mille vanemad mulle hea tunnistuse puhul olid kinkinud", "ja helistas koguni Birgiti emale, et asja uurida", "sest Dorise isa kihutas linna tagasi", "mille nimi oli sellele kohale nagu loodud ", "ja tegi emale selgeks", "tõstes samal ajal meie rattaid auto pealt maha", "ja meie kahekesi jääksime siis Birgitile seltsiks"], "vastus": 6, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Olin  sellisest kaheksakäigulisest jalgrattast ammu unistanud ja nüüd  lõpuks olin selle omanik. Olin vaid paar proovisõitu teinud ja nüüd  rõõmustasin,  _____ Dorise isa tuli autoga meilt läbi, aga kuna pagasiruumi oli  paigutatud juba Dorise ratas, \"", "vastusevariandid": ["kes ma armastan üle kõige ujuda", "et varsti avaneb mul suurepärane võimalus teha koos sõpradega pikemaid rattamatku", "et me Dorisega nende suvilasse Birgitile seltsiks tuleksime", "kui auto punase katusega ja mitme rõduga hoone ees peatus", "siis kinnitas ta minu jalgratta auto katusele", "vanaema ei saa veel minu abita hakkama", "mille vanemad mulle hea tunnistuse puhul olid kinkinud", "ja helistas koguni Birgiti emale, et asja uurida", "sest Dorise isa kihutas linna tagasi", "mille nimi oli sellele kohale nagu loodud ", "ja tegi emale selgeks", "tõstes samal ajal meie rattaid auto pealt maha", "ja meie kahekesi jääksime siis Birgitile seltsiks"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Dorise isa tuli autoga meilt läbi, aga kuna pagasiruumi oli  paigutatud juba Dorise ratas,  _____ Pärast paaritunnist sõitu  jõudsime Kaldamäele, \"", "vastusevariandid": ["kes ma armastan üle kõige ujuda", "et varsti avaneb mul suurepärane võimalus teha koos sõpradega pikemaid rattamatku", "et me Dorisega nende suvilasse Birgitile seltsiks tuleksime", "kui auto punase katusega ja mitme rõduga hoone ees peatus", "siis kinnitas ta minu jalgratta auto katusele", "vanaema ei saa veel minu abita hakkama", "mille vanemad mulle hea tunnistuse puhul olid kinkinud", "ja helistas koguni Birgiti emale, et asja uurida", "sest Dorise isa kihutas linna tagasi", "mille nimi oli sellele kohale nagu loodud ", "ja tegi emale selgeks", "tõstes samal ajal meie rattaid auto pealt maha", "ja meie kahekesi jääksime siis Birgitile seltsiks"], "vastus": 4, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Pärast paaritunnist sõitu  jõudsime Kaldamäele,  _____ Maaliline kallas ja suur mägi  meenutas postkaarti, imeilus koht. Ma ei olnud Birgiti suvilas varem käinud, ent Doris oli mulle  seda igati kirjeldanud ja kiitnud. Seepärast polnudki ma eriti  üllatunud, \"", "vastusevariandid": ["kes ma armastan üle kõige ujuda", "et varsti avaneb mul suurepärane võimalus teha koos sõpradega pikemaid rattamatku", "et me Dorisega nende suvilasse Birgitile seltsiks tuleksime", "kui auto punase katusega ja mitme rõduga hoone ees peatus", "siis kinnitas ta minu jalgratta auto katusele", "vanaema ei saa veel minu abita hakkama", "mille vanemad mulle hea tunnistuse puhul olid kinkinud", "ja helistas koguni Birgiti emale, et asja uurida", "sest Dorise isa kihutas linna tagasi", "mille nimi oli sellele kohale nagu loodud ", "ja tegi emale selgeks", "tõstes samal ajal meie rattaid auto pealt maha", "ja meie kahekesi jääksime siis Birgitile seltsiks"], "vastus": 9, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Maaliline kallas ja suur mägi  meenutas postkaarti, imeilus koht. Ma ei olnud Birgiti suvilas varem käinud, ent Doris oli mulle  seda igati kirjeldanud ja kiitnud. Seepärast polnudki ma eriti  üllatunud,  _____ see sarnanes rohkem küll mingi residentsi  kui suvilaga. Maja ümbritses suur murulapp, mis oli hoolikalt  pügatud. Selle hooldamine nõuab ilmselt suurt vaeva. „Siin jätkub  teile kõigile tegemist,” tähendas Dorise isa heakskiitvalt, \"", "vastusevariandid": ["kes ma armastan üle kõige ujuda", "et varsti avaneb mul suurepärane võimalus teha koos sõpradega pikemaid rattamatku", "et me Dorisega nende suvilasse Birgitile seltsiks tuleksime", "kui auto punase katusega ja mitme rõduga hoone ees peatus", "siis kinnitas ta minu jalgratta auto katusele", "vanaema ei saa veel minu abita hakkama", "mille vanemad mulle hea tunnistuse puhul olid kinkinud", "ja helistas koguni Birgiti emale, et asja uurida", "sest Dorise isa kihutas linna tagasi", "mille nimi oli sellele kohale nagu loodud ", "ja tegi emale selgeks", "tõstes samal ajal meie rattaid auto pealt maha", "ja meie kahekesi jääksime siis Birgitile seltsiks"], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"see sarnanes rohkem küll mingi residentsi  kui suvilaga. Maja ümbritses suur murulapp, mis oli hoolikalt  pügatud. Selle hooldamine nõuab ilmselt suurt vaeva. „Siin jätkub  teile kõigile tegemist,” tähendas Dorise isa heakskiitvalt,  _____ Minul käis mõte läbi pea, et kas ehk nende tegemiste pärast oligi  meid siia kutsutud. Kuid Doris arvas teisiti: „Tohutu suur loss, kas  pole? Saad nüüd aru, miks Birgit ei taha siin üksinda olla!”\"", "vastusevariandid": ["kes ma armastan üle kõige ujuda", "et varsti avaneb mul suurepärane võimalus teha koos sõpradega pikemaid rattamatku", "et me Dorisega nende suvilasse Birgitile seltsiks tuleksime", "kui auto punase katusega ja mitme rõduga hoone ees peatus", "siis kinnitas ta minu jalgratta auto katusele", "vanaema ei saa veel minu abita hakkama", "mille vanemad mulle hea tunnistuse puhul olid kinkinud", "ja helistas koguni Birgiti emale, et asja uurida", "sest Dorise isa kihutas linna tagasi", "mille nimi oli sellele kohale nagu loodud ", "ja tegi emale selgeks", "tõstes samal ajal meie rattaid auto pealt maha", "ja meie kahekesi jääksime siis Birgitile seltsiks"], "vastus": 11, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Sandra oli Rainile usaldanud loo kohutavast avariist. Tüdruk rääkis poisile  kahest keerulisest operatsioonist ja sellest, et  _____ ta oma jalga enam  normaalselt liikuma. Ja Rain kuulas. Sisendas talle usku. Hoidis tüdruku  külmi sõrmi oma soojades kätes ja ütles, et hoopis muu on tähtis. Rainiga oli kõik nii lihtne. Oli lihtne teda  \"", "vastusevariandid": ["ilmselt kunagi ei saa", "aega, aga lõppude lõpuks oled", "petab sind ja sina samal ajal", "nüüd eriti tõsiselt D juustega tüdruk oli", "juustega tüdruk oli", "et lonkamine oli vaevu aimatav", "pidid tulema seda mulle rääkima", "mu koogi ja juttude üle", "sõbranna kõrval püsida", "esimest korda külla kutsuda ", "halb mul praegu on ", "oli jalg hakanud kiiresti paranema ", "midagi halba, aimas Sandra"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"ta oma jalga enam  normaalselt liikuma. Ja Rain kuulas. Sisendas talle usku. Hoidis tüdruku  külmi sõrmi oma soojades kätes ja ütles, et hoopis muu on tähtis. Rainiga oli kõik nii lihtne. Oli lihtne teda   _____ kooki küpsetada.  Kohvilauda katta, istuda, rääkida, naerda. Üle mitme kuu Sandra jälle elas.  Kõigil ettevõtmistel paistis taas olevat mõte. Ravivõimlemist võttis tüdruk \"", "vastusevariandid": ["ilmselt kunagi ei saa", "aega, aga lõppude lõpuks oled", "petab sind ja sina samal ajal", "nüüd eriti tõsiselt D juustega tüdruk oli", "juustega tüdruk oli", "et lonkamine oli vaevu aimatav", "pidid tulema seda mulle rääkima", "mu koogi ja juttude üle", "sõbranna kõrval püsida", "esimest korda külla kutsuda ", "halb mul praegu on ", "oli jalg hakanud kiiresti paranema ", "midagi halba, aimas Sandra"], "vastus": 9, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"kooki küpsetada.  Kohvilauda katta, istuda, rääkida, naerda. Üle mitme kuu Sandra jälle elas.  Kõigil ettevõtmistel paistis taas olevat mõte. Ravivõimlemist võttis tüdruk  _____ Sellest sai keha koormust ja hing rahu. Jalg oli tõesti paremaks  läinud. Kõnnakut sai ka treenida. Isegi sirge põlvega võis niiviisi astuda, \"", "vastusevariandid": ["ilmselt kunagi ei saa", "aega, aga lõppude lõpuks oled", "petab sind ja sina samal ajal", "nüüd eriti tõsiselt D juustega tüdruk oli", "juustega tüdruk oli", "et lonkamine oli vaevu aimatav", "pidid tulema seda mulle rääkima", "mu koogi ja juttude üle", "sõbranna kõrval püsida", "esimest korda külla kutsuda ", "halb mul praegu on ", "oli jalg hakanud kiiresti paranema ", "midagi halba, aimas Sandra"], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Sellest sai keha koormust ja hing rahu. Jalg oli tõesti paremaks  läinud. Kõnnakut sai ka treenida. Isegi sirge põlvega võis niiviisi astuda,  _____ Ühel päeval nägi Sandra Meelit. Sõbranna oli närvilise olemisega. „Kuule,”  alustas Meeli. „Ma mõtlesin tükk  \"", "vastusevariandid": ["ilmselt kunagi ei saa", "aega, aga lõppude lõpuks oled", "petab sind ja sina samal ajal", "nüüd eriti tõsiselt D juustega tüdruk oli", "juustega tüdruk oli", "et lonkamine oli vaevu aimatav", "pidid tulema seda mulle rääkima", "mu koogi ja juttude üle", "sõbranna kõrval püsida", "esimest korda külla kutsuda ", "halb mul praegu on ", "oli jalg hakanud kiiresti paranema ", "midagi halba, aimas Sandra"], "vastus": 5, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Ühel päeval nägi Sandra Meelit. Sõbranna oli närvilise olemisega. „Kuule,”  alustas Meeli. „Ma mõtlesin tükk   _____ sa minu südamesõbranna, ja  ma arvan, et sellest sulle rääkimata jätmine oleks alatu.” Siit tuleb nüüd \"", "vastusevariandid": ["ilmselt kunagi ei saa", "aega, aga lõppude lõpuks oled", "petab sind ja sina samal ajal", "nüüd eriti tõsiselt D juustega tüdruk oli", "juustega tüdruk oli", "et lonkamine oli vaevu aimatav", "pidid tulema seda mulle rääkima", "mu koogi ja juttude üle", "sõbranna kõrval püsida", "esimest korda külla kutsuda ", "halb mul praegu on ", "oli jalg hakanud kiiresti paranema ", "midagi halba, aimas Sandra"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"sa minu südamesõbranna, ja  ma arvan, et sellest sulle rääkimata jätmine oleks alatu.” Siit tuleb nüüd  _____ aga mis see võiks olla? „Tead, ma nägin Raini kinos, teise  tüdrukuga,” teatas Meeli. Maa kõikus, Sandra tundis, et ta kukub. „Sandra,  noh, võta rahulikumalt! Mõtle kui vastik, poiss  \"", "vastusevariandid": ["ilmselt kunagi ei saa", "aega, aga lõppude lõpuks oled", "petab sind ja sina samal ajal", "nüüd eriti tõsiselt D juustega tüdruk oli", "juustega tüdruk oli", "et lonkamine oli vaevu aimatav", "pidid tulema seda mulle rääkima", "mu koogi ja juttude üle", "sõbranna kõrval püsida", "esimest korda külla kutsuda ", "halb mul praegu on ", "oli jalg hakanud kiiresti paranema ", "midagi halba, aimas Sandra"], "vastus": 12, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"aga mis see võiks olla? „Tead, ma nägin Raini kinos, teise  tüdrukuga,” teatas Meeli. Maa kõikus, Sandra tundis, et ta kukub. „Sandra,  noh, võta rahulikumalt! Mõtle kui vastik, poiss   _____ kujutad ette, et ta  on su unelmate prints. Usaldad talle kõik maailma asjad. Tema läheb teise  tüdrukuga ja naerab su õunakoogi üle!” Sandra oli näost hall. Ta vaatas  Meelit hävitava pilguga: „Rain ei tee niimoodi.” „Mida ei tee? Ta oli kinos!”  hüüdis Meeli. „Ta ei naera  \"", "vastusevariandid": ["ilmselt kunagi ei saa", "aega, aga lõppude lõpuks oled", "petab sind ja sina samal ajal", "nüüd eriti tõsiselt D juustega tüdruk oli", "juustega tüdruk oli", "et lonkamine oli vaevu aimatav", "pidid tulema seda mulle rääkima", "mu koogi ja juttude üle", "sõbranna kõrval püsida", "esimest korda külla kutsuda ", "halb mul praegu on ", "oli jalg hakanud kiiresti paranema ", "midagi halba, aimas Sandra"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"kujutad ette, et ta  on su unelmate prints. Usaldad talle kõik maailma asjad. Tema läheb teise  tüdrukuga ja naerab su õunakoogi üle!” Sandra oli näost hall. Ta vaatas  Meelit hävitava pilguga: „Rain ei tee niimoodi.” „Mida ei tee? Ta oli kinos!”  hüüdis Meeli. „Ta ei naera   _____ ta ei ole mitte iialgi selline,” üritas  Sandra Raini kaitsta. „Noh, võib-olla ta just ei naera. Ma olen praegu nii  tige, et võisin ka liialdada. Aga kinos ta igatahes oli! See on fakt! Nii loll ma  ka pole, et Raini kellegi teisega segi ajan. Ma istusin ainult paar rida nendest  tagapool. Selline valgete pikkade \"", "vastusevariandid": ["ilmselt kunagi ei saa", "aega, aga lõppude lõpuks oled", "petab sind ja sina samal ajal", "nüüd eriti tõsiselt D juustega tüdruk oli", "juustega tüdruk oli", "et lonkamine oli vaevu aimatav", "pidid tulema seda mulle rääkima", "mu koogi ja juttude üle", "sõbranna kõrval püsida", "esimest korda külla kutsuda ", "halb mul praegu on ", "oli jalg hakanud kiiresti paranema ", "midagi halba, aimas Sandra"], "vastus": 7, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"ta ei ole mitte iialgi selline,” üritas  Sandra Raini kaitsta. „Noh, võib-olla ta just ei naera. Ma olen praegu nii  tige, et võisin ka liialdada. Aga kinos ta igatahes oli! See on fakt! Nii loll ma  ka pole, et Raini kellegi teisega segi ajan. Ma istusin ainult paar rida nendest  tagapool. Selline valgete pikkade  _____ täielik tibi.” Viimastel nädalatel sirge selja ja seatud sammuga astunud Sandra asemel  lonkas haige jalaga kühmu vajunud tüdruk, õlakott käe otsas vastu maad  lohisemas. „Meeli, kui ka nii oli, miks sa  \"", "vastusevariandid": ["ilmselt kunagi ei saa", "aega, aga lõppude lõpuks oled", "petab sind ja sina samal ajal", "nüüd eriti tõsiselt D juustega tüdruk oli", "juustega tüdruk oli", "et lonkamine oli vaevu aimatav", "pidid tulema seda mulle rääkima", "mu koogi ja juttude üle", "sõbranna kõrval püsida", "esimest korda külla kutsuda ", "halb mul praegu on ", "oli jalg hakanud kiiresti paranema ", "midagi halba, aimas Sandra"], "vastus": 4, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"täielik tibi.” Viimastel nädalatel sirge selja ja seatud sammuga astunud Sandra asemel  lonkas haige jalaga kühmu vajunud tüdruk, õlakott käe otsas vastu maad  lohisemas. „Meeli, kui ka nii oli, miks sa   _____ Kas sa siis tõesti aru ei  saanud, et tema, ainult tema pani mu jalule?” „Sandra, olen mina ikka loll!  Ma ei tahtnud sulle haiget teha,” üritas Meeli asja heaks teha. Sandra ei vastanud. Ta kõnnak läks kiiremaks. Meelil oli päris tegu, et  lonkava  \"", "vastusevariandid": ["ilmselt kunagi ei saa", "aega, aga lõppude lõpuks oled", "petab sind ja sina samal ajal", "nüüd eriti tõsiselt D juustega tüdruk oli", "juustega tüdruk oli", "et lonkamine oli vaevu aimatav", "pidid tulema seda mulle rääkima", "mu koogi ja juttude üle", "sõbranna kõrval püsida", "esimest korda külla kutsuda ", "halb mul praegu on ", "oli jalg hakanud kiiresti paranema ", "midagi halba, aimas Sandra"], "vastus": 6, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kas sa siis tõesti aru ei  saanud, et tema, ainult tema pani mu jalule?” „Sandra, olen mina ikka loll!  Ma ei tahtnud sulle haiget teha,” üritas Meeli asja heaks teha. Sandra ei vastanud. Ta kõnnak läks kiiremaks. Meelil oli päris tegu, et  lonkava   _____ „Sandra! Oled nüüd mu peale pahane? Anna andeks!”  Sandra seisatas: „Sa tegid õigesti. Mina oleksin ilmselt sulle niisamuti  rääkinud. Aga kui sa teaksid, kui  \"", "vastusevariandid": ["ilmselt kunagi ei saa", "aega, aga lõppude lõpuks oled", "petab sind ja sina samal ajal", "nüüd eriti tõsiselt D juustega tüdruk oli", "juustega tüdruk oli", "et lonkamine oli vaevu aimatav", "pidid tulema seda mulle rääkima", "mu koogi ja juttude üle", "sõbranna kõrval püsida", "esimest korda külla kutsuda ", "halb mul praegu on ", "oli jalg hakanud kiiresti paranema ", "midagi halba, aimas Sandra"], "vastus": 8, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"„Sandra! Oled nüüd mu peale pahane? Anna andeks!”  Sandra seisatas: „Sa tegid õigesti. Mina oleksin ilmselt sulle niisamuti  rääkinud. Aga kui sa teaksid, kui   _____ Kui tühi kõik ümberringi on.  Ma pean minema, helistan sulle.”\"", "vastusevariandid": ["ilmselt kunagi ei saa", "aega, aga lõppude lõpuks oled", "petab sind ja sina samal ajal", "nüüd eriti tõsiselt D juustega tüdruk oli", "juustega tüdruk oli", "et lonkamine oli vaevu aimatav", "pidid tulema seda mulle rääkima", "mu koogi ja juttude üle", "sõbranna kõrval püsida", "esimest korda külla kutsuda ", "halb mul praegu on ", "oli jalg hakanud kiiresti paranema ", "midagi halba, aimas Sandra"], "vastus": 10, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kehalise kasvatuse tund on mulle alati mõttetu tundunud. Vähemalt hindeid  ei peaks seal pandama. Oleks ju rumal arvata, et kõik on kõvad jooksuässad.  Tegelikult paneb õpetaja Kõverik meile hindeid ka  _____ eest. Jajah, kehalise kasvatuse õpetaja nimi on Alma Kõverik! Vahel sobib  inimene oma nimega \"", "vastusevariandid": ["kohalkäimise ja hoolsa kaasategemise", "liiga kõvasti südamesse võtnud", "ujuda, aga niisama päikse käes lamamist", "ma peaksin kunagi meeltesegaduses langevarjuhüppe", "harjunud, et ei oska enam rollist", "oleksid nemadki tahtnud", "tee sellest vähimatki probleemi", "väga hästi kokku, aga", "aga tema puhul see ei paista niiviisi välja", "kohta ütlema, et ta on ", "mu organism oli", "tõeliselt suurest, mis paneks", "tüdrukute vaieldamatu lemmik"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"eest. Jajah, kehalise kasvatuse õpetaja nimi on Alma Kõverik! Vahel sobib  inimene oma nimega  _____ mõnikord on hoopis vastupidi. Kõveriku  puhul kehtib viimane variant. Te ei leia ka suure otsimise peale teist nii sirge  seljaga naisterahvast! Ka iseloom on tal paindumatu.  Igatahes on õpetaja Kõverikul poeg – Robert, kooli kõige rühikam  ja ilusam poiss, kõva aerutaja ja \"", "vastusevariandid": ["kohalkäimise ja hoolsa kaasategemise", "liiga kõvasti südamesse võtnud", "ujuda, aga niisama päikse käes lamamist", "ma peaksin kunagi meeltesegaduses langevarjuhüppe", "harjunud, et ei oska enam rollist", "oleksid nemadki tahtnud", "tee sellest vähimatki probleemi", "väga hästi kokku, aga", "aga tema puhul see ei paista niiviisi välja", "kohta ütlema, et ta on ", "mu organism oli", "tõeliselt suurest, mis paneks", "tüdrukute vaieldamatu lemmik"], "vastus": 7, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"mõnikord on hoopis vastupidi. Kõveriku  puhul kehtib viimane variant. Te ei leia ka suure otsimise peale teist nii sirge  seljaga naisterahvast! Ka iseloom on tal paindumatu.  Igatahes on õpetaja Kõverikul poeg – Robert, kooli kõige rühikam  ja ilusam poiss, kõva aerutaja ja  _____ Klassis on mitu plikat tema  pärast lausa arust ära. Robertil on tumepruunid nukrad silmad ja lihaseline  sihvakas keha nagu Hollywoodi filmistaaridel. Kui peaksin kellegi \"", "vastusevariandid": ["kohalkäimise ja hoolsa kaasategemise", "liiga kõvasti südamesse võtnud", "ujuda, aga niisama päikse käes lamamist", "ma peaksin kunagi meeltesegaduses langevarjuhüppe", "harjunud, et ei oska enam rollist", "oleksid nemadki tahtnud", "tee sellest vähimatki probleemi", "väga hästi kokku, aga", "aga tema puhul see ei paista niiviisi välja", "kohta ütlema, et ta on ", "mu organism oli", "tõeliselt suurest, mis paneks", "tüdrukute vaieldamatu lemmik"], "vastus": 12, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Klassis on mitu plikat tema  pärast lausa arust ära. Robertil on tumepruunid nukrad silmad ja lihaseline  sihvakas keha nagu Hollywoodi filmistaaridel. Kui peaksin kellegi  _____ silmatorkavalt romantilise välimusega, siis sobiks see just Roberti kohta. Suvel käisin sageli jõe ääres. Mulle meeldib hirmsal kombel \"", "vastusevariandid": ["kohalkäimise ja hoolsa kaasategemise", "liiga kõvasti südamesse võtnud", "ujuda, aga niisama päikse käes lamamist", "ma peaksin kunagi meeltesegaduses langevarjuhüppe", "harjunud, et ei oska enam rollist", "oleksid nemadki tahtnud", "tee sellest vähimatki probleemi", "väga hästi kokku, aga", "aga tema puhul see ei paista niiviisi välja", "kohta ütlema, et ta on ", "mu organism oli", "tõeliselt suurest, mis paneks", "tüdrukute vaieldamatu lemmik"], "vastus": 9, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"silmatorkavalt romantilise välimusega, siis sobiks see just Roberti kohta. Suvel käisin sageli jõe ääres. Mulle meeldib hirmsal kombel  _____ ma  eriti ei kannata. Nägin Robertit mitmel korral rannas võrkpalli mängimas.  Ta kutsus ka mind palliplatsile. Märkasin endal tookord nii mõnegi tüdruku  kadedaid pilke. Küllap \"", "vastusevariandid": ["kohalkäimise ja hoolsa kaasategemise", "liiga kõvasti südamesse võtnud", "ujuda, aga niisama päikse käes lamamist", "ma peaksin kunagi meeltesegaduses langevarjuhüppe", "harjunud, et ei oska enam rollist", "oleksid nemadki tahtnud", "tee sellest vähimatki probleemi", "väga hästi kokku, aga", "aga tema puhul see ei paista niiviisi välja", "kohta ütlema, et ta on ", "mu organism oli", "tõeliselt suurest, mis paneks", "tüdrukute vaieldamatu lemmik"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"ma  eriti ei kannata. Nägin Robertit mitmel korral rannas võrkpalli mängimas.  Ta kutsus ka mind palliplatsile. Märkasin endal tookord nii mõnegi tüdruku  kadedaid pilke. Küllap  _____ Robertiga tuttavad olla. Tõenäoliselt nad  tegidki tutvust. Aga minu jaoks on Robert koolivend, ei midagi enamat. Ausalt öeldes ei ole ma ühestki poisist tõeliselt sisse võetud olnud.  Loomulikult unistan minagi armastusest. Sellisest \"", "vastusevariandid": ["kohalkäimise ja hoolsa kaasategemise", "liiga kõvasti südamesse võtnud", "ujuda, aga niisama päikse käes lamamist", "ma peaksin kunagi meeltesegaduses langevarjuhüppe", "harjunud, et ei oska enam rollist", "oleksid nemadki tahtnud", "tee sellest vähimatki probleemi", "väga hästi kokku, aga", "aga tema puhul see ei paista niiviisi välja", "kohta ütlema, et ta on ", "mu organism oli", "tõeliselt suurest, mis paneks", "tüdrukute vaieldamatu lemmik"], "vastus": 5, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Robertiga tuttavad olla. Tõenäoliselt nad  tegidki tutvust. Aga minu jaoks on Robert koolivend, ei midagi enamat. Ausalt öeldes ei ole ma ühestki poisist tõeliselt sisse võetud olnud.  Loomulikult unistan minagi armastusest. Sellisest  _____ jalad värisema  ja liblikad kõhus lendlema. Sellist magusat ärevust olen kogenud vaid  lennureisil või kõrgusest alla vaadates. Kardan kõrgust. Samas miski nagu  tõmbab mind vaatetornide otsa. Vahel mõtlen, et kui \"", "vastusevariandid": ["kohalkäimise ja hoolsa kaasategemise", "liiga kõvasti südamesse võtnud", "ujuda, aga niisama päikse käes lamamist", "ma peaksin kunagi meeltesegaduses langevarjuhüppe", "harjunud, et ei oska enam rollist", "oleksid nemadki tahtnud", "tee sellest vähimatki probleemi", "väga hästi kokku, aga", "aga tema puhul see ei paista niiviisi välja", "kohta ütlema, et ta on ", "mu organism oli", "tõeliselt suurest, mis paneks", "tüdrukute vaieldamatu lemmik"], "vastus": 11, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"jalad värisema  ja liblikad kõhus lendlema. Sellist magusat ärevust olen kogenud vaid  lennureisil või kõrgusest alla vaadates. Kardan kõrgust. Samas miski nagu  tõmbab mind vaatetornide otsa. Vahel mõtlen, et kui  _____ sooritama,  oleks see sama tugevasti läbiraputav elamus kui armumine. Olin mitu aastat kehalise kasvatuse tundidest vabastatud. Lapsena olin  pidevalt haige, \"", "vastusevariandid": ["kohalkäimise ja hoolsa kaasategemise", "liiga kõvasti südamesse võtnud", "ujuda, aga niisama päikse käes lamamist", "ma peaksin kunagi meeltesegaduses langevarjuhüppe", "harjunud, et ei oska enam rollist", "oleksid nemadki tahtnud", "tee sellest vähimatki probleemi", "väga hästi kokku, aga", "aga tema puhul see ei paista niiviisi välja", "kohta ütlema, et ta on ", "mu organism oli", "tõeliselt suurest, mis paneks", "tüdrukute vaieldamatu lemmik"], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"sooritama,  oleks see sama tugevasti läbiraputav elamus kui armumine. Olin mitu aastat kehalise kasvatuse tundidest vabastatud. Lapsena olin  pidevalt haige,  _____ kooliminekuni nõrguke. Ema muretses mu pärast  meeletult! Muretseb siiani. Isa muretseb ka, \"", "vastusevariandid": ["kohalkäimise ja hoolsa kaasategemise", "liiga kõvasti südamesse võtnud", "ujuda, aga niisama päikse käes lamamist", "ma peaksin kunagi meeltesegaduses langevarjuhüppe", "harjunud, et ei oska enam rollist", "oleksid nemadki tahtnud", "tee sellest vähimatki probleemi", "väga hästi kokku, aga", "aga tema puhul see ei paista niiviisi välja", "kohta ütlema, et ta on ", "mu organism oli", "tõeliselt suurest, mis paneks", "tüdrukute vaieldamatu lemmik"], "vastus": 10, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"kooliminekuni nõrguke. Ema muretses mu pärast  meeletult! Muretseb siiani. Isa muretseb ka,  _____ Mind on väga  hoitud. Veel praegugi käib ema õhtul katsumas, ega mul voodis külm ei  ole. Ta on muretsemisega nii \"", "vastusevariandid": ["kohalkäimise ja hoolsa kaasategemise", "liiga kõvasti südamesse võtnud", "ujuda, aga niisama päikse käes lamamist", "ma peaksin kunagi meeltesegaduses langevarjuhüppe", "harjunud, et ei oska enam rollist", "oleksid nemadki tahtnud", "tee sellest vähimatki probleemi", "väga hästi kokku, aga", "aga tema puhul see ei paista niiviisi välja", "kohta ütlema, et ta on ", "mu organism oli", "tõeliselt suurest, mis paneks", "tüdrukute vaieldamatu lemmik"], "vastus": 8, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Mind on väga  hoitud. Veel praegugi käib ema õhtul katsumas, ega mul voodis külm ei  ole. Ta on muretsemisega nii  _____ välja tulla. Aga mina olen täiesti  terve inimene! Isa imestab, kuidas mul on õnnestunud nii pikaks kasvada.  Olen meeter seitsekümmend üheksa, isast tiba pikemgi. Ma ei \"", "vastusevariandid": ["kohalkäimise ja hoolsa kaasategemise", "liiga kõvasti südamesse võtnud", "ujuda, aga niisama päikse käes lamamist", "ma peaksin kunagi meeltesegaduses langevarjuhüppe", "harjunud, et ei oska enam rollist", "oleksid nemadki tahtnud", "tee sellest vähimatki probleemi", "väga hästi kokku, aga", "aga tema puhul see ei paista niiviisi välja", "kohta ütlema, et ta on ", "mu organism oli", "tõeliselt suurest, mis paneks", "tüdrukute vaieldamatu lemmik"], "vastus": 4, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"välja tulla. Aga mina olen täiesti  terve inimene! Isa imestab, kuidas mul on õnnestunud nii pikaks kasvada.  Olen meeter seitsekümmend üheksa, isast tiba pikemgi. Ma ei  _____ pikkadel on ka eeliseid. Tegelikult ma ei närvitse üldse mitte kunagi. Vahel  arvan, et olen rahulikuks loodud vastukaaluks ema pidevale närvitsemisele.\"", "vastusevariandid": ["kohalkäimise ja hoolsa kaasategemise", "liiga kõvasti südamesse võtnud", "ujuda, aga niisama päikse käes lamamist", "ma peaksin kunagi meeltesegaduses langevarjuhüppe", "harjunud, et ei oska enam rollist", "oleksid nemadki tahtnud", "tee sellest vähimatki probleemi", "väga hästi kokku, aga", "aga tema puhul see ei paista niiviisi välja", "kohta ütlema, et ta on ", "mu organism oli", "tõeliselt suurest, mis paneks", "tüdrukute vaieldamatu lemmik"], "vastus": 6, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Ema oli õhtusöögiks teinud makarone hakklihaga. Ta oli jälle sinna sibulat  sisse pannud. Ma ei salli seda, aga ta  _____ Tegelikult ma ju armastan  oma ema, vist... tähendab, ma ei kujuta ette, kuidas siis oleks, kui mul oleks  \"", "vastusevariandid": ["ei suuda seda kuidagi meeles pidada", "mina pean ema välja vabandama", "ma usun, et suudan seda asja", "mõelgu ma järele, mis ma ise", "mina olen ainus, kel lõbus", "kuidas ma iseennast", "häbenen tema käitumist", "kodus hoopis teistsugune ema", "endal poleks üldse mõistust peas", "mulle ema lollitamine nalja", "teiste emadega ma teda", "ma teen või hiljuti teinud", "olla, muudkui istub meie juures"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Tegelikult ma ju armastan  oma ema, vist... tähendab, ma ei kujuta ette, kuidas siis oleks, kui mul oleks   _____ Vahel vaatan oma sõbrannade emasid ja mõtlen, et mis oleks, kui  see või teine oleks minu ema. Emasid on igasuguseid. Mõni ainult karjub.  Mõni jälle tahab suur sõber \"", "vastusevariandid": ["ei suuda seda kuidagi meeles pidada", "mina pean ema välja vabandama", "ma usun, et suudan seda asja", "mõelgu ma järele, mis ma ise", "mina olen ainus, kel lõbus", "kuidas ma iseennast", "häbenen tema käitumist", "kodus hoopis teistsugune ema", "endal poleks üldse mõistust peas", "mulle ema lollitamine nalja", "teiste emadega ma teda", "ma teen või hiljuti teinud", "olla, muudkui istub meie juures"], "vastus": 7, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Vahel vaatan oma sõbrannade emasid ja mõtlen, et mis oleks, kui  see või teine oleks minu ema. Emasid on igasuguseid. Mõni ainult karjub.  Mõni jälle tahab suur sõber  _____ ja kleebib end meie külge nagu liim –  tahab kangesti juttu ajada ja rääkida nagu meie. Kujutab siis ette, et on meie  sõber. No lootku aga! No kui ma vaatan enda ema, siis \"", "vastusevariandid": ["ei suuda seda kuidagi meeles pidada", "mina pean ema välja vabandama", "ma usun, et suudan seda asja", "mõelgu ma järele, mis ma ise", "mina olen ainus, kel lõbus", "kuidas ma iseennast", "häbenen tema käitumist", "kodus hoopis teistsugune ema", "endal poleks üldse mõistust peas", "mulle ema lollitamine nalja", "teiste emadega ma teda", "ma teen või hiljuti teinud", "olla, muudkui istub meie juures"], "vastus": 12, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"ja kleebib end meie külge nagu liim –  tahab kangesti juttu ajada ja rääkida nagu meie. Kujutab siis ette, et on meie  sõber. No lootku aga! No kui ma vaatan enda ema, siis  _____ küll võrrelda ei oska. Ta  tunneb minu tegemiste vastu võrdlemisi vähe huvi. Ta ei taha minu asju  korraldada. Kui mõni õpetaja on mulle halvasti ütelnud, siis ta ütleb, et  ükski jama pole ühepoolne ja \"", "vastusevariandid": ["ei suuda seda kuidagi meeles pidada", "mina pean ema välja vabandama", "ma usun, et suudan seda asja", "mõelgu ma järele, mis ma ise", "mina olen ainus, kel lõbus", "kuidas ma iseennast", "häbenen tema käitumist", "kodus hoopis teistsugune ema", "endal poleks üldse mõistust peas", "mulle ema lollitamine nalja", "teiste emadega ma teda", "ma teen või hiljuti teinud", "olla, muudkui istub meie juures"], "vastus": 10, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"küll võrrelda ei oska. Ta  tunneb minu tegemiste vastu võrdlemisi vähe huvi. Ta ei taha minu asju  korraldada. Kui mõni õpetaja on mulle halvasti ütelnud, siis ta ütleb, et  ükski jama pole ühepoolne ja  _____ valesti tegin. Ja kui õps ikka edasi  sõimab, tuleb ema kooli ja seisab minu eest. Aga seda polegi vaja läinud,  sest mu õppimine on ikka enam-vähem korras olnud. Praegu hüppab mõni  kolm ka vahele, aga \"", "vastusevariandid": ["ei suuda seda kuidagi meeles pidada", "mina pean ema välja vabandama", "ma usun, et suudan seda asja", "mõelgu ma järele, mis ma ise", "mina olen ainus, kel lõbus", "kuidas ma iseennast", "häbenen tema käitumist", "kodus hoopis teistsugune ema", "endal poleks üldse mõistust peas", "mulle ema lollitamine nalja", "teiste emadega ma teda", "ma teen või hiljuti teinud", "olla, muudkui istub meie juures"], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"valesti tegin. Ja kui õps ikka edasi  sõimab, tuleb ema kooli ja seisab minu eest. Aga seda polegi vaja läinud,  sest mu õppimine on ikka enam-vähem korras olnud. Praegu hüppab mõni  kolm ka vahele, aga  _____ oma kontrolli all hoida. Tunnistusel on ikka  mul neljad ja viied olnud. Jõudsin selleni, mis mind ema juures närvi ajab. Ta käitub nii, nagu mul  \"", "vastusevariandid": ["ei suuda seda kuidagi meeles pidada", "mina pean ema välja vabandama", "ma usun, et suudan seda asja", "mõelgu ma järele, mis ma ise", "mina olen ainus, kel lõbus", "kuidas ma iseennast", "häbenen tema käitumist", "kodus hoopis teistsugune ema", "endal poleks üldse mõistust peas", "mulle ema lollitamine nalja", "teiste emadega ma teda", "ma teen või hiljuti teinud", "olla, muudkui istub meie juures"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"oma kontrolli all hoida. Tunnistusel on ikka  mul neljad ja viied olnud. Jõudsin selleni, mis mind ema juures närvi ajab. Ta käitub nii, nagu mul   _____ et ise tulevikuplaane teha. Ta ei sõima ega karju, lihtsalt viriseb  kogu aeg, kui tähtis on hästi õppida ja ülikooli pääseda. Olen pidanud käima  nii kunsti- kui muusikakoolis. Seal tuleb kahe nädala pärast lõpetajate  kontsert. Ma mängin plokkflööti. Ema juba praegu helistab sugulastele ja  kutsub neid kontserdile ja muusikakooli lõpetamisele. Tema jaoks on need  asjad väga tähtsad, aga ma tean täpselt, \"", "vastusevariandid": ["ei suuda seda kuidagi meeles pidada", "mina pean ema välja vabandama", "ma usun, et suudan seda asja", "mõelgu ma järele, mis ma ise", "mina olen ainus, kel lõbus", "kuidas ma iseennast", "häbenen tema käitumist", "kodus hoopis teistsugune ema", "endal poleks üldse mõistust peas", "mulle ema lollitamine nalja", "teiste emadega ma teda", "ma teen või hiljuti teinud", "olla, muudkui istub meie juures"], "vastus": 8, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"et ise tulevikuplaane teha. Ta ei sõima ega karju, lihtsalt viriseb  kogu aeg, kui tähtis on hästi õppida ja ülikooli pääseda. Olen pidanud käima  nii kunsti- kui muusikakoolis. Seal tuleb kahe nädala pärast lõpetajate  kontsert. Ma mängin plokkflööti. Ema juba praegu helistab sugulastele ja  kutsub neid kontserdile ja muusikakooli lõpetamisele. Tema jaoks on need  asjad väga tähtsad, aga ma tean täpselt,  _____ tunnen seal lõpetamisel  ja pärast kodus. Nagu jahmunud loomaaiaahv. Häbenen ema ja ennast ja  ei oska sugulastega mitte millestki vestelda. Ja ema räägib minust mu enda  juuresolekul, õnneks tavaliselt mitte halba, aga noh, mida \"", "vastusevariandid": ["ei suuda seda kuidagi meeles pidada", "mina pean ema välja vabandama", "ma usun, et suudan seda asja", "mõelgu ma järele, mis ma ise", "mina olen ainus, kel lõbus", "kuidas ma iseennast", "häbenen tema käitumist", "kodus hoopis teistsugune ema", "endal poleks üldse mõistust peas", "mulle ema lollitamine nalja", "teiste emadega ma teda", "ma teen või hiljuti teinud", "olla, muudkui istub meie juures"], "vastus": 5, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"tunnen seal lõpetamisel  ja pärast kodus. Nagu jahmunud loomaaiaahv. Häbenen ema ja ennast ja  ei oska sugulastega mitte millestki vestelda. Ja ema räägib minust mu enda  juuresolekul, õnneks tavaliselt mitte halba, aga noh, mida  _____ olen. Kõige halvem selle juures on see, et ta ei pea nendes juttudes piiri. Räägib  mingitest minu jamadest kui maailma parimast naljast. Kõik muidugi  naeravad, aga \"", "vastusevariandid": ["ei suuda seda kuidagi meeles pidada", "mina pean ema välja vabandama", "ma usun, et suudan seda asja", "mõelgu ma järele, mis ma ise", "mina olen ainus, kel lõbus", "kuidas ma iseennast", "häbenen tema käitumist", "kodus hoopis teistsugune ema", "endal poleks üldse mõistust peas", "mulle ema lollitamine nalja", "teiste emadega ma teda", "ma teen või hiljuti teinud", "olla, muudkui istub meie juures"], "vastus": 11, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"olen. Kõige halvem selle juures on see, et ta ei pea nendes juttudes piiri. Räägib  mingitest minu jamadest kui maailma parimast naljast. Kõik muidugi  naeravad, aga  _____ ei ole. Kas ta aru ei saa, et see lihtsalt solvab mind!  Kes siis tahaks näida naljaka tobukesena? Noo-jah, muidugi ema ise! Vahel  ma \"", "vastusevariandid": ["ei suuda seda kuidagi meeles pidada", "mina pean ema välja vabandama", "ma usun, et suudan seda asja", "mõelgu ma järele, mis ma ise", "mina olen ainus, kel lõbus", "kuidas ma iseennast", "häbenen tema käitumist", "kodus hoopis teistsugune ema", "endal poleks üldse mõistust peas", "mulle ema lollitamine nalja", "teiste emadega ma teda", "ma teen või hiljuti teinud", "olla, muudkui istub meie juures"], "vastus": 4, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"ei ole. Kas ta aru ei saa, et see lihtsalt solvab mind!  Kes siis tahaks näida naljaka tobukesena? Noo-jah, muidugi ema ise! Vahel  ma  _____ nii palju, et see on lausa väljakannatamatu. Näiteks siis, kui  ta lollitama hakkab. Minul igatahes on piinlik. Ma arvan, et isal ka. Aga isa  on justkui harjunud, et ema selline pöörane on. Või meeldibki ema talle just  sellepärast. Kui ma väike olin, siis tegi \"", "vastusevariandid": ["ei suuda seda kuidagi meeles pidada", "mina pean ema välja vabandama", "ma usun, et suudan seda asja", "mõelgu ma järele, mis ma ise", "mina olen ainus, kel lõbus", "kuidas ma iseennast", "häbenen tema käitumist", "kodus hoopis teistsugune ema", "endal poleks üldse mõistust peas", "mulle ema lollitamine nalja", "teiste emadega ma teda", "ma teen või hiljuti teinud", "olla, muudkui istub meie juures"], "vastus": 6, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"nii palju, et see on lausa väljakannatamatu. Näiteks siis, kui  ta lollitama hakkab. Minul igatahes on piinlik. Ma arvan, et isal ka. Aga isa  on justkui harjunud, et ema selline pöörane on. Või meeldibki ema talle just  sellepärast. Kui ma väike olin, siis tegi  _____ küll. Aga nüüd ma häbenen seda.\"", "vastusevariandid": ["ei suuda seda kuidagi meeles pidada", "mina pean ema välja vabandama", "ma usun, et suudan seda asja", "mõelgu ma järele, mis ma ise", "mina olen ainus, kel lõbus", "kuidas ma iseennast", "häbenen tema käitumist", "kodus hoopis teistsugune ema", "endal poleks üldse mõistust peas", "mulle ema lollitamine nalja", "teiste emadega ma teda", "ma teen või hiljuti teinud", "olla, muudkui istub meie juures"], "vastus": 9, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Meil on klassis nii kujunenud, et on rühm  _____ kes otsustavad kõike.  Nad on nagu liidrid või nii. Selline rahvas, keda teised populaarseks  peavad ja kes muidugi ise ka arvavad, et nad on popid. Kes nende hulka  kuulub, \"", "vastusevariandid": ["lõbusaid, julgeid ja enesekindlaid inimesi ", "ja tundub, et neil on", "ei julge ma kunagi välja öelda", "sellel on hea elu, sest", "ainult siis, kui neil on vaja", "ta on minu meelest küll nii ilus", "koolis igasuguseid üritusi korraldavad", "pärast tunneme ennast halvasti", "naljad tulevad pähe alles siis", "asja minu jaoks veel lõbusamaks", "kahekesi ninapidi koos ja imetleme", "paista mitte millegagi silma", "mina oskan kavaimukas olla"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"kes otsustavad kõike.  Nad on nagu liidrid või nii. Selline rahvas, keda teised populaarseks  peavad ja kes muidugi ise ka arvavad, et nad on popid. Kes nende hulka  kuulub,  _____ neid austatakse, nende arvamus loeb ja nendel on tugev  sõpruskond, kes hoiab kokku ja suhtleb ka väljaspool kooli. Nemad on need,  kes \"", "vastusevariandid": ["lõbusaid, julgeid ja enesekindlaid inimesi ", "ja tundub, et neil on", "ei julge ma kunagi välja öelda", "sellel on hea elu, sest", "ainult siis, kui neil on vaja", "ta on minu meelest küll nii ilus", "koolis igasuguseid üritusi korraldavad", "pärast tunneme ennast halvasti", "naljad tulevad pähe alles siis", "asja minu jaoks veel lõbusamaks", "kahekesi ninapidi koos ja imetleme", "paista mitte millegagi silma", "mina oskan kavaimukas olla"], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"neid austatakse, nende arvamus loeb ja nendel on tugev  sõpruskond, kes hoiab kokku ja suhtleb ka väljaspool kooli. Nemad on need,  kes  _____ Muidugi just selliseid, nagu neile meeldib.  Need „teised“, sealhulgas mina ja mu pinginaaber Eliis, on meie klassis  justnagu nähtamatud. Me oleme vaikselt omaette ning ei \"", "vastusevariandid": ["lõbusaid, julgeid ja enesekindlaid inimesi ", "ja tundub, et neil on", "ei julge ma kunagi välja öelda", "sellel on hea elu, sest", "ainult siis, kui neil on vaja", "ta on minu meelest küll nii ilus", "koolis igasuguseid üritusi korraldavad", "pärast tunneme ennast halvasti", "naljad tulevad pähe alles siis", "asja minu jaoks veel lõbusamaks", "kahekesi ninapidi koos ja imetleme", "paista mitte millegagi silma", "mina oskan kavaimukas olla"], "vastus": 6, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Muidugi just selliseid, nagu neile meeldib.  Need „teised“, sealhulgas mina ja mu pinginaaber Eliis, on meie klassis  justnagu nähtamatud. Me oleme vaikselt omaette ning ei  _____ Tegelikult mulle meeldiks olla poppide hulgas, eriti just sellepärast, et  nad hoiavad kokku \"", "vastusevariandid": ["lõbusaid, julgeid ja enesekindlaid inimesi ", "ja tundub, et neil on", "ei julge ma kunagi välja öelda", "sellel on hea elu, sest", "ainult siis, kui neil on vaja", "ta on minu meelest küll nii ilus", "koolis igasuguseid üritusi korraldavad", "pärast tunneme ennast halvasti", "naljad tulevad pähe alles siis", "asja minu jaoks veel lõbusamaks", "kahekesi ninapidi koos ja imetleme", "paista mitte millegagi silma", "mina oskan kavaimukas olla"], "vastus": 11, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Tegelikult mulle meeldiks olla poppide hulgas, eriti just sellepärast, et  nad hoiavad kokku  _____ kogu aeg lõbus. Nad teevad sageli nalja ja  julgevad klassis oma arvamuse välja öelda. See, et seltskonnas on ka poisid,  teeb \"", "vastusevariandid": ["lõbusaid, julgeid ja enesekindlaid inimesi ", "ja tundub, et neil on", "ei julge ma kunagi välja öelda", "sellel on hea elu, sest", "ainult siis, kui neil on vaja", "ta on minu meelest küll nii ilus", "koolis igasuguseid üritusi korraldavad", "pärast tunneme ennast halvasti", "naljad tulevad pähe alles siis", "asja minu jaoks veel lõbusamaks", "kahekesi ninapidi koos ja imetleme", "paista mitte millegagi silma", "mina oskan kavaimukas olla"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"kogu aeg lõbus. Nad teevad sageli nalja ja  julgevad klassis oma arvamuse välja öelda. See, et seltskonnas on ka poisid,  teeb  _____ ja põnevamaks. Ma tahaksin ka tunda, et minust hoolitakse,  et mu ideedega arvestatakse ja et mind peetakse toredaks kaaslaseks.  Meil on aga nii, et kes pole poppide hulgas, see polegi nagu keegi. Oma  arvamust \"", "vastusevariandid": ["lõbusaid, julgeid ja enesekindlaid inimesi ", "ja tundub, et neil on", "ei julge ma kunagi välja öelda", "sellel on hea elu, sest", "ainult siis, kui neil on vaja", "ta on minu meelest küll nii ilus", "koolis igasuguseid üritusi korraldavad", "pärast tunneme ennast halvasti", "naljad tulevad pähe alles siis", "asja minu jaoks veel lõbusamaks", "kahekesi ninapidi koos ja imetleme", "paista mitte millegagi silma", "mina oskan kavaimukas olla"], "vastus": 9, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"ja põnevamaks. Ma tahaksin ka tunda, et minust hoolitakse,  et mu ideedega arvestatakse ja et mind peetakse toredaks kaaslaseks.  Meil on aga nii, et kes pole poppide hulgas, see polegi nagu keegi. Oma  arvamust  _____ sest kardan, et mind ei toetata ja et ma jään poppide  ees naerualuseks. Piinlikku olukorda satun ma nende ees niikuinii tihti. Poppide läheduses  muutun ma kohmetuks ega saa sõna suust. Võib-olla sellepärast, et ma nii  väga tahaksin näidata, et ma olen ka nende vääriline, et \"", "vastusevariandid": ["lõbusaid, julgeid ja enesekindlaid inimesi ", "ja tundub, et neil on", "ei julge ma kunagi välja öelda", "sellel on hea elu, sest", "ainult siis, kui neil on vaja", "ta on minu meelest küll nii ilus", "koolis igasuguseid üritusi korraldavad", "pärast tunneme ennast halvasti", "naljad tulevad pähe alles siis", "asja minu jaoks veel lõbusamaks", "kahekesi ninapidi koos ja imetleme", "paista mitte millegagi silma", "mina oskan kavaimukas olla"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"sest kardan, et mind ei toetata ja et ma jään poppide  ees naerualuseks. Piinlikku olukorda satun ma nende ees niikuinii tihti. Poppide läheduses  muutun ma kohmetuks ega saa sõna suust. Võib-olla sellepärast, et ma nii  väga tahaksin näidata, et ma olen ka nende vääriline, et  _____ ja häid  ideid välja pakkuda. Aga alati kukub välja just vastupidi. Kui keegi poppidest  mind kõnetab, mis juhtub muidugi \"", "vastusevariandid": ["lõbusaid, julgeid ja enesekindlaid inimesi ", "ja tundub, et neil on", "ei julge ma kunagi välja öelda", "sellel on hea elu, sest", "ainult siis, kui neil on vaja", "ta on minu meelest küll nii ilus", "koolis igasuguseid üritusi korraldavad", "pärast tunneme ennast halvasti", "naljad tulevad pähe alles siis", "asja minu jaoks veel lõbusamaks", "kahekesi ninapidi koos ja imetleme", "paista mitte millegagi silma", "mina oskan kavaimukas olla"], "vastus": 12, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"ja häid  ideid välja pakkuda. Aga alati kukub välja just vastupidi. Kui keegi poppidest  mind kõnetab, mis juhtub muidugi  _____ koduseid töid maha kirjutada  või kontrolltööde ajal etteütlemist, siis ma olen nagu tobu. Annan oma  vihiku või ütlen ette, aga niisama juttu ajada ei õnnestu. Igasugused head  vastused ja \"", "vastusevariandid": ["lõbusaid, julgeid ja enesekindlaid inimesi ", "ja tundub, et neil on", "ei julge ma kunagi välja öelda", "sellel on hea elu, sest", "ainult siis, kui neil on vaja", "ta on minu meelest küll nii ilus", "koolis igasuguseid üritusi korraldavad", "pärast tunneme ennast halvasti", "naljad tulevad pähe alles siis", "asja minu jaoks veel lõbusamaks", "kahekesi ninapidi koos ja imetleme", "paista mitte millegagi silma", "mina oskan kavaimukas olla"], "vastus": 4, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"koduseid töid maha kirjutada  või kontrolltööde ajal etteütlemist, siis ma olen nagu tobu. Annan oma  vihiku või ütlen ette, aga niisama juttu ajada ei õnnestu. Igasugused head  vastused ja  _____ kui on juba hilja. Mis ime siis, et popid peavad mind  natuke imelikuks ega tee must üldse eriti välja. Eliis tunneb samamoodi. Tal on paksud kuldpruunid juuksed ja rohelised  kassisilmad ja \"", "vastusevariandid": ["lõbusaid, julgeid ja enesekindlaid inimesi ", "ja tundub, et neil on", "ei julge ma kunagi välja öelda", "sellel on hea elu, sest", "ainult siis, kui neil on vaja", "ta on minu meelest küll nii ilus", "koolis igasuguseid üritusi korraldavad", "pärast tunneme ennast halvasti", "naljad tulevad pähe alles siis", "asja minu jaoks veel lõbusamaks", "kahekesi ninapidi koos ja imetleme", "paista mitte millegagi silma", "mina oskan kavaimukas olla"], "vastus": 8, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"kui on juba hilja. Mis ime siis, et popid peavad mind  natuke imelikuks ega tee must üldse eriti välja. Eliis tunneb samamoodi. Tal on paksud kuldpruunid juuksed ja rohelised  kassisilmad ja  _____ tüdruk, et võiks juba tänu välimusele vabalt olla  poppide tüdrukute hulgas. Aga ta ei pane erilist rõhku moekatele riietele  ja kosmeetikale ning on ka kohutavalt tagasihoidlik nagu mina. Nii me siis  olemegi koolis \"", "vastusevariandid": ["lõbusaid, julgeid ja enesekindlaid inimesi ", "ja tundub, et neil on", "ei julge ma kunagi välja öelda", "sellel on hea elu, sest", "ainult siis, kui neil on vaja", "ta on minu meelest küll nii ilus", "koolis igasuguseid üritusi korraldavad", "pärast tunneme ennast halvasti", "naljad tulevad pähe alles siis", "asja minu jaoks veel lõbusamaks", "kahekesi ninapidi koos ja imetleme", "paista mitte millegagi silma", "mina oskan kavaimukas olla"], "vastus": 5, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"tüdruk, et võiks juba tänu välimusele vabalt olla  poppide tüdrukute hulgas. Aga ta ei pane erilist rõhku moekatele riietele  ja kosmeetikale ning on ka kohutavalt tagasihoidlik nagu mina. Nii me siis  olemegi koolis  _____ salaja poppe, kes tegelikult meid üldse tähele ei  pane. Või kui panevad, siis järelikult on mingi jama juhtunud\"", "vastusevariandid": ["lõbusaid, julgeid ja enesekindlaid inimesi ", "ja tundub, et neil on", "ei julge ma kunagi välja öelda", "sellel on hea elu, sest", "ainult siis, kui neil on vaja", "ta on minu meelest küll nii ilus", "koolis igasuguseid üritusi korraldavad", "pärast tunneme ennast halvasti", "naljad tulevad pähe alles siis", "asja minu jaoks veel lõbusamaks", "kahekesi ninapidi koos ja imetleme", "paista mitte millegagi silma", "mina oskan kavaimukas olla"], "vastus": 10, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Baleriiniks saamise unistust väikesel maatüdrukul Age Oksal kindlasti polnud. Pärnumaal Tihemetsa  kandis elanud Age sattus balletikooli ema soovil.  _____ Kui siis ajalehes ilmus kuulutus, et taas  võetakse lapsi balletikooli, otsustati proovida. Kuuleka lapsena Tallinna rongile istudes ei osanud tüdruk aimatagi, milliste äkiliste kurvide ja  käänakutega see teda kodust ikka kaugemale viib. \"", "vastusevariandid": ["Age sõnul on nad Toomasega selliste asjadega harjunud. Nende elu pole kunagi olnud rahulik ja stabiilne. Ka Inglismaal elades reisisid nad palju ringi.", "Oli ju teisigi, kes pärit kaugemalt ja elasid internaadis. Tartu tüdrukust Dagmarist sai parim sõber praeguseni.", "Seda, et kuningriigist saab nende kodu 19 hooajaks, ei osanud keegi arvata. Seekord ei pidanud Age õnneks üksi tundmatus kohas vette hüppama.", "Ent ka tehnikat on vaja arendada. Age kinnitab, et ballett on tänapäeval tõeline tippsport – tantsuelemendid, mida tehnilise keerukuse tõttu varem eriti ei kasutatud, on nüüd juba igapäevased.", "See oli raske samm – jälle üksi võõrasse kohta. Age hea sõber Toomas Edur, tollane tantsupartner ja praegune elukaaslane, läks Estonia teatrisse tööle.", "Alguses ei saanud väike Age arugi, mida balletikooli minek tema jaoks tähendab. Tallinnasse saabudes taipas tüdruk, et on täiesti üksi, sest leidis end ühel hetkel internaatkoolist. ", "Emale meeldis ballett väga, ehkki ta polnud kuigi tihti teatrisse sattunud. Üks Age tädidest, kes elas Tallinnas, rääkis tihtipeale, et tüdruk võiks ju katsetele minna. ", "Nüüd elab ta peamiselt lapse nimel, jättes enda isiklikud soovid-vajadused tagaplaanile. Age nõustub, et ta elus pole midagi tulnud kergelt, kuid samas on olnud fantastilisi etendusi, aplause ja unustamatuid hetki nii laval kui ka elus.", "Eestist pärit eluvõõrastel noortel polnud aimugi, mis võistlusega tegu, sõideti pigem maailma uudistama ja teisi vaatama. Endale ootamatult võitsid Age ja Toomas konkursil parima paari preemia."], "vastus": 6, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kui siis ajalehes ilmus kuulutus, et taas  võetakse lapsi balletikooli, otsustati proovida. Kuuleka lapsena Tallinna rongile istudes ei osanud tüdruk aimatagi, milliste äkiliste kurvide ja  käänakutega see teda kodust ikka kaugemale viib.  _____ See oli tüdruku jaoks suur šokk. Uus linn, kool, internaat – seda oli kümneaastase tüdruku jaoks liiga palju. Kõige raskem oli väikesele Agele kodust eemalolek, esimene pool aastat nuttis tüdruk iga päev. Age  sõbrunes õnneks koolikaaslastega kiiresti. \"", "vastusevariandid": ["Age sõnul on nad Toomasega selliste asjadega harjunud. Nende elu pole kunagi olnud rahulik ja stabiilne. Ka Inglismaal elades reisisid nad palju ringi.", "Oli ju teisigi, kes pärit kaugemalt ja elasid internaadis. Tartu tüdrukust Dagmarist sai parim sõber praeguseni.", "Seda, et kuningriigist saab nende kodu 19 hooajaks, ei osanud keegi arvata. Seekord ei pidanud Age õnneks üksi tundmatus kohas vette hüppama.", "Ent ka tehnikat on vaja arendada. Age kinnitab, et ballett on tänapäeval tõeline tippsport – tantsuelemendid, mida tehnilise keerukuse tõttu varem eriti ei kasutatud, on nüüd juba igapäevased.", "See oli raske samm – jälle üksi võõrasse kohta. Age hea sõber Toomas Edur, tollane tantsupartner ja praegune elukaaslane, läks Estonia teatrisse tööle.", "Alguses ei saanud väike Age arugi, mida balletikooli minek tema jaoks tähendab. Tallinnasse saabudes taipas tüdruk, et on täiesti üksi, sest leidis end ühel hetkel internaatkoolist. ", "Emale meeldis ballett väga, ehkki ta polnud kuigi tihti teatrisse sattunud. Üks Age tädidest, kes elas Tallinnas, rääkis tihtipeale, et tüdruk võiks ju katsetele minna. ", "Nüüd elab ta peamiselt lapse nimel, jättes enda isiklikud soovid-vajadused tagaplaanile. Age nõustub, et ta elus pole midagi tulnud kergelt, kuid samas on olnud fantastilisi etendusi, aplause ja unustamatuid hetki nii laval kui ka elus.", "Eestist pärit eluvõõrastel noortel polnud aimugi, mis võistlusega tegu, sõideti pigem maailma uudistama ja teisi vaatama. Endale ootamatult võitsid Age ja Toomas konkursil parima paari preemia."], "vastus": 5, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"See oli tüdruku jaoks suur šokk. Uus linn, kool, internaat – seda oli kümneaastase tüdruku jaoks liiga palju. Kõige raskem oli väikesele Agele kodust eemalolek, esimene pool aastat nuttis tüdruk iga päev. Age  sõbrunes õnneks koolikaaslastega kiiresti.  _____ Koos harjuti uue elu ja kooliga, siis tulid juba  esinemised ning tärkas ka isu treenida ja tantsida. Pärast balletikooli lõpetamist läks Age aastaks Moskvasse Suure Teatri balletikooli. \"", "vastusevariandid": ["Age sõnul on nad Toomasega selliste asjadega harjunud. Nende elu pole kunagi olnud rahulik ja stabiilne. Ka Inglismaal elades reisisid nad palju ringi.", "Oli ju teisigi, kes pärit kaugemalt ja elasid internaadis. Tartu tüdrukust Dagmarist sai parim sõber praeguseni.", "Seda, et kuningriigist saab nende kodu 19 hooajaks, ei osanud keegi arvata. Seekord ei pidanud Age õnneks üksi tundmatus kohas vette hüppama.", "Ent ka tehnikat on vaja arendada. Age kinnitab, et ballett on tänapäeval tõeline tippsport – tantsuelemendid, mida tehnilise keerukuse tõttu varem eriti ei kasutatud, on nüüd juba igapäevased.", "See oli raske samm – jälle üksi võõrasse kohta. Age hea sõber Toomas Edur, tollane tantsupartner ja praegune elukaaslane, läks Estonia teatrisse tööle.", "Alguses ei saanud väike Age arugi, mida balletikooli minek tema jaoks tähendab. Tallinnasse saabudes taipas tüdruk, et on täiesti üksi, sest leidis end ühel hetkel internaatkoolist. ", "Emale meeldis ballett väga, ehkki ta polnud kuigi tihti teatrisse sattunud. Üks Age tädidest, kes elas Tallinnas, rääkis tihtipeale, et tüdruk võiks ju katsetele minna. ", "Nüüd elab ta peamiselt lapse nimel, jättes enda isiklikud soovid-vajadused tagaplaanile. Age nõustub, et ta elus pole midagi tulnud kergelt, kuid samas on olnud fantastilisi etendusi, aplause ja unustamatuid hetki nii laval kui ka elus.", "Eestist pärit eluvõõrastel noortel polnud aimugi, mis võistlusega tegu, sõideti pigem maailma uudistama ja teisi vaatama. Endale ootamatult võitsid Age ja Toomas konkursil parima paari preemia."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Koos harjuti uue elu ja kooliga, siis tulid juba  esinemised ning tärkas ka isu treenida ja tantsida. Pärast balletikooli lõpetamist läks Age aastaks Moskvasse Suure Teatri balletikooli.  _____ Toomas  tantsis juba oma esimesi etendusi, kui Age pidi ikka veel õppima, pealegi võõrsil. Tagantjärele peab Age Moskvas õppimist oluliseks kogemuseks. Aasta läks päris kiiresti. Peagi saabus  Age Estoniasse, kus koos Toomasega tantsiti „Romeot ja Juliat” ning „Luikede järve”. Ühel päeval tuli  nende juurde õpetaja Tiiu Randviir ja arvas, et Age ja Toomas võiksid osa võtta Ameerikas Mississippis  toimuvast rahvusvahelisest balletikonkursist. \"", "vastusevariandid": ["Age sõnul on nad Toomasega selliste asjadega harjunud. Nende elu pole kunagi olnud rahulik ja stabiilne. Ka Inglismaal elades reisisid nad palju ringi.", "Oli ju teisigi, kes pärit kaugemalt ja elasid internaadis. Tartu tüdrukust Dagmarist sai parim sõber praeguseni.", "Seda, et kuningriigist saab nende kodu 19 hooajaks, ei osanud keegi arvata. Seekord ei pidanud Age õnneks üksi tundmatus kohas vette hüppama.", "Ent ka tehnikat on vaja arendada. Age kinnitab, et ballett on tänapäeval tõeline tippsport – tantsuelemendid, mida tehnilise keerukuse tõttu varem eriti ei kasutatud, on nüüd juba igapäevased.", "See oli raske samm – jälle üksi võõrasse kohta. Age hea sõber Toomas Edur, tollane tantsupartner ja praegune elukaaslane, läks Estonia teatrisse tööle.", "Alguses ei saanud väike Age arugi, mida balletikooli minek tema jaoks tähendab. Tallinnasse saabudes taipas tüdruk, et on täiesti üksi, sest leidis end ühel hetkel internaatkoolist. ", "Emale meeldis ballett väga, ehkki ta polnud kuigi tihti teatrisse sattunud. Üks Age tädidest, kes elas Tallinnas, rääkis tihtipeale, et tüdruk võiks ju katsetele minna. ", "Nüüd elab ta peamiselt lapse nimel, jättes enda isiklikud soovid-vajadused tagaplaanile. Age nõustub, et ta elus pole midagi tulnud kergelt, kuid samas on olnud fantastilisi etendusi, aplause ja unustamatuid hetki nii laval kui ka elus.", "Eestist pärit eluvõõrastel noortel polnud aimugi, mis võistlusega tegu, sõideti pigem maailma uudistama ja teisi vaatama. Endale ootamatult võitsid Age ja Toomas konkursil parima paari preemia."], "vastus": 4, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Toomas  tantsis juba oma esimesi etendusi, kui Age pidi ikka veel õppima, pealegi võõrsil. Tagantjärele peab Age Moskvas õppimist oluliseks kogemuseks. Aasta läks päris kiiresti. Peagi saabus  Age Estoniasse, kus koos Toomasega tantsiti „Romeot ja Juliat” ning „Luikede järve”. Ühel päeval tuli  nende juurde õpetaja Tiiu Randviir ja arvas, et Age ja Toomas võiksid osa võtta Ameerikas Mississippis  toimuvast rahvusvahelisest balletikonkursist.  _____ Paarile tehti palju tööpakkumisi, sest lisaks  žüriile on võistlusel alati kohal ka teatrite agendid, kes otsivad uusi noori talente. Uuel hooajal mindigi üheks aastaks Londonisse. \"", "vastusevariandid": ["Age sõnul on nad Toomasega selliste asjadega harjunud. Nende elu pole kunagi olnud rahulik ja stabiilne. Ka Inglismaal elades reisisid nad palju ringi.", "Oli ju teisigi, kes pärit kaugemalt ja elasid internaadis. Tartu tüdrukust Dagmarist sai parim sõber praeguseni.", "Seda, et kuningriigist saab nende kodu 19 hooajaks, ei osanud keegi arvata. Seekord ei pidanud Age õnneks üksi tundmatus kohas vette hüppama.", "Ent ka tehnikat on vaja arendada. Age kinnitab, et ballett on tänapäeval tõeline tippsport – tantsuelemendid, mida tehnilise keerukuse tõttu varem eriti ei kasutatud, on nüüd juba igapäevased.", "See oli raske samm – jälle üksi võõrasse kohta. Age hea sõber Toomas Edur, tollane tantsupartner ja praegune elukaaslane, läks Estonia teatrisse tööle.", "Alguses ei saanud väike Age arugi, mida balletikooli minek tema jaoks tähendab. Tallinnasse saabudes taipas tüdruk, et on täiesti üksi, sest leidis end ühel hetkel internaatkoolist. ", "Emale meeldis ballett väga, ehkki ta polnud kuigi tihti teatrisse sattunud. Üks Age tädidest, kes elas Tallinnas, rääkis tihtipeale, et tüdruk võiks ju katsetele minna. ", "Nüüd elab ta peamiselt lapse nimel, jättes enda isiklikud soovid-vajadused tagaplaanile. Age nõustub, et ta elus pole midagi tulnud kergelt, kuid samas on olnud fantastilisi etendusi, aplause ja unustamatuid hetki nii laval kui ka elus.", "Eestist pärit eluvõõrastel noortel polnud aimugi, mis võistlusega tegu, sõideti pigem maailma uudistama ja teisi vaatama. Endale ootamatult võitsid Age ja Toomas konkursil parima paari preemia."], "vastus": 8, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Paarile tehti palju tööpakkumisi, sest lisaks  žüriile on võistlusel alati kohal ka teatrite agendid, kes otsivad uusi noori talente. Uuel hooajal mindigi üheks aastaks Londonisse.  _____ Inglismaal oli trupp väga kosmopoliitne,  inimesed vahetusid pidevalt. Aget ja Toomast võeti vastu nagu igat teist – nad pidid oma tantsuga  tõestama, milleks nad suutelised on. Tagasitulek Eestisse 19 aasta järel oli Agele ja Toomasele taas suur pööre. Kogu oma teadliku  täiskasvanuelu olid nad elanud Londonis, kuid jälle tuli jätta kõik tuttav, sealhulgas sõbrad, ning  alustada uut elu. \"", "vastusevariandid": ["Age sõnul on nad Toomasega selliste asjadega harjunud. Nende elu pole kunagi olnud rahulik ja stabiilne. Ka Inglismaal elades reisisid nad palju ringi.", "Oli ju teisigi, kes pärit kaugemalt ja elasid internaadis. Tartu tüdrukust Dagmarist sai parim sõber praeguseni.", "Seda, et kuningriigist saab nende kodu 19 hooajaks, ei osanud keegi arvata. Seekord ei pidanud Age õnneks üksi tundmatus kohas vette hüppama.", "Ent ka tehnikat on vaja arendada. Age kinnitab, et ballett on tänapäeval tõeline tippsport – tantsuelemendid, mida tehnilise keerukuse tõttu varem eriti ei kasutatud, on nüüd juba igapäevased.", "See oli raske samm – jälle üksi võõrasse kohta. Age hea sõber Toomas Edur, tollane tantsupartner ja praegune elukaaslane, läks Estonia teatrisse tööle.", "Alguses ei saanud väike Age arugi, mida balletikooli minek tema jaoks tähendab. Tallinnasse saabudes taipas tüdruk, et on täiesti üksi, sest leidis end ühel hetkel internaatkoolist. ", "Emale meeldis ballett väga, ehkki ta polnud kuigi tihti teatrisse sattunud. Üks Age tädidest, kes elas Tallinnas, rääkis tihtipeale, et tüdruk võiks ju katsetele minna. ", "Nüüd elab ta peamiselt lapse nimel, jättes enda isiklikud soovid-vajadused tagaplaanile. Age nõustub, et ta elus pole midagi tulnud kergelt, kuid samas on olnud fantastilisi etendusi, aplause ja unustamatuid hetki nii laval kui ka elus.", "Eestist pärit eluvõõrastel noortel polnud aimugi, mis võistlusega tegu, sõideti pigem maailma uudistama ja teisi vaatama. Endale ootamatult võitsid Age ja Toomas konkursil parima paari preemia."], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Inglismaal oli trupp väga kosmopoliitne,  inimesed vahetusid pidevalt. Aget ja Toomast võeti vastu nagu igat teist – nad pidid oma tantsuga  tõestama, milleks nad suutelised on. Tagasitulek Eestisse 19 aasta järel oli Agele ja Toomasele taas suur pööre. Kogu oma teadliku  täiskasvanuelu olid nad elanud Londonis, kuid jälle tuli jätta kõik tuttav, sealhulgas sõbrad, ning  alustada uut elu.  _____ „Oleme mõnes mõttes muutusteks ette valmistatud,” arvab Age, „Eestisse  kolimine polnud enam nii suur šokk.” Age elu paistab olevat läinud loogilises järjekorras ja sujuvalt. Ometi pole rada olnud kuigi roosiline.  Jääb mulje, et Age on elanud pidevalt millegi või kellegi nimel: esmalt hea laps olla soovides, siis  tippbaleriini rangeid piiranguid järgides. \"", "vastusevariandid": ["Age sõnul on nad Toomasega selliste asjadega harjunud. Nende elu pole kunagi olnud rahulik ja stabiilne. Ka Inglismaal elades reisisid nad palju ringi.", "Oli ju teisigi, kes pärit kaugemalt ja elasid internaadis. Tartu tüdrukust Dagmarist sai parim sõber praeguseni.", "Seda, et kuningriigist saab nende kodu 19 hooajaks, ei osanud keegi arvata. Seekord ei pidanud Age õnneks üksi tundmatus kohas vette hüppama.", "Ent ka tehnikat on vaja arendada. Age kinnitab, et ballett on tänapäeval tõeline tippsport – tantsuelemendid, mida tehnilise keerukuse tõttu varem eriti ei kasutatud, on nüüd juba igapäevased.", "See oli raske samm – jälle üksi võõrasse kohta. Age hea sõber Toomas Edur, tollane tantsupartner ja praegune elukaaslane, läks Estonia teatrisse tööle.", "Alguses ei saanud väike Age arugi, mida balletikooli minek tema jaoks tähendab. Tallinnasse saabudes taipas tüdruk, et on täiesti üksi, sest leidis end ühel hetkel internaatkoolist. ", "Emale meeldis ballett väga, ehkki ta polnud kuigi tihti teatrisse sattunud. Üks Age tädidest, kes elas Tallinnas, rääkis tihtipeale, et tüdruk võiks ju katsetele minna. ", "Nüüd elab ta peamiselt lapse nimel, jättes enda isiklikud soovid-vajadused tagaplaanile. Age nõustub, et ta elus pole midagi tulnud kergelt, kuid samas on olnud fantastilisi etendusi, aplause ja unustamatuid hetki nii laval kui ka elus.", "Eestist pärit eluvõõrastel noortel polnud aimugi, mis võistlusega tegu, sõideti pigem maailma uudistama ja teisi vaatama. Endale ootamatult võitsid Age ja Toomas konkursil parima paari preemia."], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"„Oleme mõnes mõttes muutusteks ette valmistatud,” arvab Age, „Eestisse  kolimine polnud enam nii suur šokk.” Age elu paistab olevat läinud loogilises järjekorras ja sujuvalt. Ometi pole rada olnud kuigi roosiline.  Jääb mulje, et Age on elanud pidevalt millegi või kellegi nimel: esmalt hea laps olla soovides, siis  tippbaleriini rangeid piiranguid järgides.  _____ \"", "vastusevariandid": ["Age sõnul on nad Toomasega selliste asjadega harjunud. Nende elu pole kunagi olnud rahulik ja stabiilne. Ka Inglismaal elades reisisid nad palju ringi.", "Oli ju teisigi, kes pärit kaugemalt ja elasid internaadis. Tartu tüdrukust Dagmarist sai parim sõber praeguseni.", "Seda, et kuningriigist saab nende kodu 19 hooajaks, ei osanud keegi arvata. Seekord ei pidanud Age õnneks üksi tundmatus kohas vette hüppama.", "Ent ka tehnikat on vaja arendada. Age kinnitab, et ballett on tänapäeval tõeline tippsport – tantsuelemendid, mida tehnilise keerukuse tõttu varem eriti ei kasutatud, on nüüd juba igapäevased.", "See oli raske samm – jälle üksi võõrasse kohta. Age hea sõber Toomas Edur, tollane tantsupartner ja praegune elukaaslane, läks Estonia teatrisse tööle.", "Alguses ei saanud väike Age arugi, mida balletikooli minek tema jaoks tähendab. Tallinnasse saabudes taipas tüdruk, et on täiesti üksi, sest leidis end ühel hetkel internaatkoolist. ", "Emale meeldis ballett väga, ehkki ta polnud kuigi tihti teatrisse sattunud. Üks Age tädidest, kes elas Tallinnas, rääkis tihtipeale, et tüdruk võiks ju katsetele minna. ", "Nüüd elab ta peamiselt lapse nimel, jättes enda isiklikud soovid-vajadused tagaplaanile. Age nõustub, et ta elus pole midagi tulnud kergelt, kuid samas on olnud fantastilisi etendusi, aplause ja unustamatuid hetki nii laval kui ka elus.", "Eestist pärit eluvõõrastel noortel polnud aimugi, mis võistlusega tegu, sõideti pigem maailma uudistama ja teisi vaatama. Endale ootamatult võitsid Age ja Toomas konkursil parima paari preemia."], "vastus": 7, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Eelmisel sügisel oli mul haruldane võimalus Alutagusel karusid vaatamas käia. Alutaguse metsa  karude toitmispaigale on ehitatud peidukoht, kuhu on paigaldatud ka kaamera. Tavaliselt käivad seal  karude uurijad loomi jälgimas.  _____ Olin saanud uurijatelt teada, et just siis on kõige suurem  võimalus karu näha. Kui varasematel päevadel olid karud ennast metsakaamera ees näidanud juba kella nelja-viie ajal  päeval, siis tol õhtul ilmus metsast esimene „ott” alles kell 9 õhtul. See oli emakaru, kellega oli kaasas  neli selle aasta kutsikat. \"", "vastusevariandid": ["Siis on päike juba soe ja lumi sulanud. Teistest hiljem, mai alguses, ronivad viimastena „talvekoopast” välja väikeste karupoegadega emad.", "Nad väidavad, et loomad eelistavad esialgu uue olukorraga harjuda ning vähem liikuda. Pärast lumesadu püsivad nad mõnda aega paigal.", "Ainsad, kes lähevad alati enne teisi pruunkarusid magama, on need emakarud, kes toovad talvel ilmale uue pesakonna. Üldiselt arvatakse, et siinsed karud jäävad taliuinakusse novembrikuu jooksul.", "Seejärel polegi muud, kui soovida karudele rahulikku und ja loota, et keegi neid talvel ei ärataks. Üles aetud karu on näljane ja tige ja tavaliselt enam uuesti magama ei jää.", "1937. aasta „Jahinduse käsiraamatus” on öeldud, et need üksildased karud on kõige kardetavamad. Nad olevat palju julgemad ning tigedamad kui karud tavaliselt.", "Järgmiseks sügiseks on mets toitmiskoha ümber nii palju kasvanud, et peidukohast karusid enam hästi jälgida ei saa. Tuleb teha ümberkorraldusi ja kaamera teise kohta tõsta. ", "Mina olin seal kaks ööd järjest, lootuses näha meie metsade valitsejat – pruunkaru. Esimene öö peidukohas oli kohe pärast esimese lume saabumist.", "Pärast neid vahetusid karud onni ees pidevalt ja nii kuni kella kahe-kolmeni öösel. Üksteise järel käisid karud platsil söömas. Kui tajuti, et järgmine karu on lähenemas, jäeti söömine katki ja peeti targemaks lahkuda. ", "Tegelikult polegi siiani päris selge, mis sunnib karusid taliuinakusse jääma – kas see on madal temperatuur, toidunappus, lumi või midagi muud."], "vastus": 6, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Olin saanud uurijatelt teada, et just siis on kõige suurem  võimalus karu näha. Kui varasematel päevadel olid karud ennast metsakaamera ees näidanud juba kella nelja-viie ajal  päeval, siis tol õhtul ilmus metsast esimene „ott” alles kell 9 õhtul. See oli emakaru, kellega oli kaasas  neli selle aasta kutsikat.  _____ Kokku võis tol õhtul näha maksimaalselt 11 karu! Võimalik, et karud saabusid toitmispaigale eelnevate päevadega võrreldes hiljem just sellepärast, et  sadanud oli värsket lund. Vähemalt arvavad nii karude uurijad. \"", "vastusevariandid": ["Siis on päike juba soe ja lumi sulanud. Teistest hiljem, mai alguses, ronivad viimastena „talvekoopast” välja väikeste karupoegadega emad.", "Nad väidavad, et loomad eelistavad esialgu uue olukorraga harjuda ning vähem liikuda. Pärast lumesadu püsivad nad mõnda aega paigal.", "Ainsad, kes lähevad alati enne teisi pruunkarusid magama, on need emakarud, kes toovad talvel ilmale uue pesakonna. Üldiselt arvatakse, et siinsed karud jäävad taliuinakusse novembrikuu jooksul.", "Seejärel polegi muud, kui soovida karudele rahulikku und ja loota, et keegi neid talvel ei ärataks. Üles aetud karu on näljane ja tige ja tavaliselt enam uuesti magama ei jää.", "1937. aasta „Jahinduse käsiraamatus” on öeldud, et need üksildased karud on kõige kardetavamad. Nad olevat palju julgemad ning tigedamad kui karud tavaliselt.", "Järgmiseks sügiseks on mets toitmiskoha ümber nii palju kasvanud, et peidukohast karusid enam hästi jälgida ei saa. Tuleb teha ümberkorraldusi ja kaamera teise kohta tõsta. ", "Mina olin seal kaks ööd järjest, lootuses näha meie metsade valitsejat – pruunkaru. Esimene öö peidukohas oli kohe pärast esimese lume saabumist.", "Pärast neid vahetusid karud onni ees pidevalt ja nii kuni kella kahe-kolmeni öösel. Üksteise järel käisid karud platsil söömas. Kui tajuti, et järgmine karu on lähenemas, jäeti söömine katki ja peeti targemaks lahkuda. ", "Tegelikult polegi siiani päris selge, mis sunnib karusid taliuinakusse jääma – kas see on madal temperatuur, toidunappus, lumi või midagi muud."], "vastus": 7, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kokku võis tol õhtul näha maksimaalselt 11 karu! Võimalik, et karud saabusid toitmispaigale eelnevate päevadega võrreldes hiljem just sellepärast, et  sadanud oli värsket lund. Vähemalt arvavad nii karude uurijad.  _____ Lumi muudab metsaaluse  palju valgemaks ning see teeb looma väga ettevaatlikuks. Öeldakse, et kui lumi maha tuleb, ega siis enam karu jälgi naljalt ei näe – enamik juba tukub ja  näeb „karude unenägusid”. Selliseid karusid, kes pärast lumetulekut veel ringi käivad, nimetatakse  „hulkuriteks”. \"", "vastusevariandid": ["Siis on päike juba soe ja lumi sulanud. Teistest hiljem, mai alguses, ronivad viimastena „talvekoopast” välja väikeste karupoegadega emad.", "Nad väidavad, et loomad eelistavad esialgu uue olukorraga harjuda ning vähem liikuda. Pärast lumesadu püsivad nad mõnda aega paigal.", "Ainsad, kes lähevad alati enne teisi pruunkarusid magama, on need emakarud, kes toovad talvel ilmale uue pesakonna. Üldiselt arvatakse, et siinsed karud jäävad taliuinakusse novembrikuu jooksul.", "Seejärel polegi muud, kui soovida karudele rahulikku und ja loota, et keegi neid talvel ei ärataks. Üles aetud karu on näljane ja tige ja tavaliselt enam uuesti magama ei jää.", "1937. aasta „Jahinduse käsiraamatus” on öeldud, et need üksildased karud on kõige kardetavamad. Nad olevat palju julgemad ning tigedamad kui karud tavaliselt.", "Järgmiseks sügiseks on mets toitmiskoha ümber nii palju kasvanud, et peidukohast karusid enam hästi jälgida ei saa. Tuleb teha ümberkorraldusi ja kaamera teise kohta tõsta. ", "Mina olin seal kaks ööd järjest, lootuses näha meie metsade valitsejat – pruunkaru. Esimene öö peidukohas oli kohe pärast esimese lume saabumist.", "Pärast neid vahetusid karud onni ees pidevalt ja nii kuni kella kahe-kolmeni öösel. Üksteise järel käisid karud platsil söömas. Kui tajuti, et järgmine karu on lähenemas, jäeti söömine katki ja peeti targemaks lahkuda. ", "Tegelikult polegi siiani päris selge, mis sunnib karusid taliuinakusse jääma – kas see on madal temperatuur, toidunappus, lumi või midagi muud."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Lumi muudab metsaaluse  palju valgemaks ning see teeb looma väga ettevaatlikuks. Öeldakse, et kui lumi maha tuleb, ega siis enam karu jälgi naljalt ei näe – enamik juba tukub ja  näeb „karude unenägusid”. Selliseid karusid, kes pärast lumetulekut veel ringi käivad, nimetatakse  „hulkuriteks”.  _____ Selliste karude käitumine on ettearvamatu. Inimestel on parem nendega  kokkusaamist vältida, kui pole võimalik ennast kaitsta.  Tekib küsimus, et kuidas siis mina karusid nägin? Miks siis karud juba ei maganud? Esimene lumi  tuli maha, aga nemad on ikka täiesti ärkvel. \"", "vastusevariandid": ["Siis on päike juba soe ja lumi sulanud. Teistest hiljem, mai alguses, ronivad viimastena „talvekoopast” välja väikeste karupoegadega emad.", "Nad väidavad, et loomad eelistavad esialgu uue olukorraga harjuda ning vähem liikuda. Pärast lumesadu püsivad nad mõnda aega paigal.", "Ainsad, kes lähevad alati enne teisi pruunkarusid magama, on need emakarud, kes toovad talvel ilmale uue pesakonna. Üldiselt arvatakse, et siinsed karud jäävad taliuinakusse novembrikuu jooksul.", "Seejärel polegi muud, kui soovida karudele rahulikku und ja loota, et keegi neid talvel ei ärataks. Üles aetud karu on näljane ja tige ja tavaliselt enam uuesti magama ei jää.", "1937. aasta „Jahinduse käsiraamatus” on öeldud, et need üksildased karud on kõige kardetavamad. Nad olevat palju julgemad ning tigedamad kui karud tavaliselt.", "Järgmiseks sügiseks on mets toitmiskoha ümber nii palju kasvanud, et peidukohast karusid enam hästi jälgida ei saa. Tuleb teha ümberkorraldusi ja kaamera teise kohta tõsta. ", "Mina olin seal kaks ööd järjest, lootuses näha meie metsade valitsejat – pruunkaru. Esimene öö peidukohas oli kohe pärast esimese lume saabumist.", "Pärast neid vahetusid karud onni ees pidevalt ja nii kuni kella kahe-kolmeni öösel. Üksteise järel käisid karud platsil söömas. Kui tajuti, et järgmine karu on lähenemas, jäeti söömine katki ja peeti targemaks lahkuda. ", "Tegelikult polegi siiani päris selge, mis sunnib karusid taliuinakusse jääma – kas see on madal temperatuur, toidunappus, lumi või midagi muud."], "vastus": 4, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Selliste karude käitumine on ettearvamatu. Inimestel on parem nendega  kokkusaamist vältida, kui pole võimalik ennast kaitsta.  Tekib küsimus, et kuidas siis mina karusid nägin? Miks siis karud juba ei maganud? Esimene lumi  tuli maha, aga nemad on ikka täiesti ärkvel.  _____ Tõenäoliselt on siiski tegu mitme asja  koosmõjuga, mis tähendab, et üksnes esimene lumi ei aja karu magama. Näiteks, kui mõnel aastal  tuleb lumi hiljem, on karud juba varem unne suikunud.  Võiks arvata, et poegadega emakarud lähevad isastest varem magama. Tegelikult pole siin suuri  erinevusi märgatud. \"", "vastusevariandid": ["Siis on päike juba soe ja lumi sulanud. Teistest hiljem, mai alguses, ronivad viimastena „talvekoopast” välja väikeste karupoegadega emad.", "Nad väidavad, et loomad eelistavad esialgu uue olukorraga harjuda ning vähem liikuda. Pärast lumesadu püsivad nad mõnda aega paigal.", "Ainsad, kes lähevad alati enne teisi pruunkarusid magama, on need emakarud, kes toovad talvel ilmale uue pesakonna. Üldiselt arvatakse, et siinsed karud jäävad taliuinakusse novembrikuu jooksul.", "Seejärel polegi muud, kui soovida karudele rahulikku und ja loota, et keegi neid talvel ei ärataks. Üles aetud karu on näljane ja tige ja tavaliselt enam uuesti magama ei jää.", "1937. aasta „Jahinduse käsiraamatus” on öeldud, et need üksildased karud on kõige kardetavamad. Nad olevat palju julgemad ning tigedamad kui karud tavaliselt.", "Järgmiseks sügiseks on mets toitmiskoha ümber nii palju kasvanud, et peidukohast karusid enam hästi jälgida ei saa. Tuleb teha ümberkorraldusi ja kaamera teise kohta tõsta. ", "Mina olin seal kaks ööd järjest, lootuses näha meie metsade valitsejat – pruunkaru. Esimene öö peidukohas oli kohe pärast esimese lume saabumist.", "Pärast neid vahetusid karud onni ees pidevalt ja nii kuni kella kahe-kolmeni öösel. Üksteise järel käisid karud platsil söömas. Kui tajuti, et järgmine karu on lähenemas, jäeti söömine katki ja peeti targemaks lahkuda. ", "Tegelikult polegi siiani päris selge, mis sunnib karusid taliuinakusse jääma – kas see on madal temperatuur, toidunappus, lumi või midagi muud."], "vastus": 8, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Tõenäoliselt on siiski tegu mitme asja  koosmõjuga, mis tähendab, et üksnes esimene lumi ei aja karu magama. Näiteks, kui mõnel aastal  tuleb lumi hiljem, on karud juba varem unne suikunud.  Võiks arvata, et poegadega emakarud lähevad isastest varem magama. Tegelikult pole siin suuri  erinevusi märgatud.  _____ Umbes kaks nädalat enne seda jäävad karude päevased ringkäigud  järjest lühemaks ja ka toitumine senisel kujul lõpetatakse. Nii valmistavad karud ennast pikaks  talveuneks ette. \"", "vastusevariandid": ["Siis on päike juba soe ja lumi sulanud. Teistest hiljem, mai alguses, ronivad viimastena „talvekoopast” välja väikeste karupoegadega emad.", "Nad väidavad, et loomad eelistavad esialgu uue olukorraga harjuda ning vähem liikuda. Pärast lumesadu püsivad nad mõnda aega paigal.", "Ainsad, kes lähevad alati enne teisi pruunkarusid magama, on need emakarud, kes toovad talvel ilmale uue pesakonna. Üldiselt arvatakse, et siinsed karud jäävad taliuinakusse novembrikuu jooksul.", "Seejärel polegi muud, kui soovida karudele rahulikku und ja loota, et keegi neid talvel ei ärataks. Üles aetud karu on näljane ja tige ja tavaliselt enam uuesti magama ei jää.", "1937. aasta „Jahinduse käsiraamatus” on öeldud, et need üksildased karud on kõige kardetavamad. Nad olevat palju julgemad ning tigedamad kui karud tavaliselt.", "Järgmiseks sügiseks on mets toitmiskoha ümber nii palju kasvanud, et peidukohast karusid enam hästi jälgida ei saa. Tuleb teha ümberkorraldusi ja kaamera teise kohta tõsta. ", "Mina olin seal kaks ööd järjest, lootuses näha meie metsade valitsejat – pruunkaru. Esimene öö peidukohas oli kohe pärast esimese lume saabumist.", "Pärast neid vahetusid karud onni ees pidevalt ja nii kuni kella kahe-kolmeni öösel. Üksteise järel käisid karud platsil söömas. Kui tajuti, et järgmine karu on lähenemas, jäeti söömine katki ja peeti targemaks lahkuda. ", "Tegelikult polegi siiani päris selge, mis sunnib karusid taliuinakusse jääma – kas see on madal temperatuur, toidunappus, lumi või midagi muud."], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Umbes kaks nädalat enne seda jäävad karude päevased ringkäigud  järjest lühemaks ja ka toitumine senisel kujul lõpetatakse. Nii valmistavad karud ennast pikaks  talveuneks ette.  _____ Karupoegadele on selline äkiline äratamine eriti ohtlik, sest ema võib nad  siis maha jätta. Tavaliselt ärkavad karud talveunest märtsis-aprillis. \"", "vastusevariandid": ["Siis on päike juba soe ja lumi sulanud. Teistest hiljem, mai alguses, ronivad viimastena „talvekoopast” välja väikeste karupoegadega emad.", "Nad väidavad, et loomad eelistavad esialgu uue olukorraga harjuda ning vähem liikuda. Pärast lumesadu püsivad nad mõnda aega paigal.", "Ainsad, kes lähevad alati enne teisi pruunkarusid magama, on need emakarud, kes toovad talvel ilmale uue pesakonna. Üldiselt arvatakse, et siinsed karud jäävad taliuinakusse novembrikuu jooksul.", "Seejärel polegi muud, kui soovida karudele rahulikku und ja loota, et keegi neid talvel ei ärataks. Üles aetud karu on näljane ja tige ja tavaliselt enam uuesti magama ei jää.", "1937. aasta „Jahinduse käsiraamatus” on öeldud, et need üksildased karud on kõige kardetavamad. Nad olevat palju julgemad ning tigedamad kui karud tavaliselt.", "Järgmiseks sügiseks on mets toitmiskoha ümber nii palju kasvanud, et peidukohast karusid enam hästi jälgida ei saa. Tuleb teha ümberkorraldusi ja kaamera teise kohta tõsta. ", "Mina olin seal kaks ööd järjest, lootuses näha meie metsade valitsejat – pruunkaru. Esimene öö peidukohas oli kohe pärast esimese lume saabumist.", "Pärast neid vahetusid karud onni ees pidevalt ja nii kuni kella kahe-kolmeni öösel. Üksteise järel käisid karud platsil söömas. Kui tajuti, et järgmine karu on lähenemas, jäeti söömine katki ja peeti targemaks lahkuda. ", "Tegelikult polegi siiani päris selge, mis sunnib karusid taliuinakusse jääma – kas see on madal temperatuur, toidunappus, lumi või midagi muud."], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Karupoegadele on selline äkiline äratamine eriti ohtlik, sest ema võib nad  siis maha jätta. Tavaliselt ärkavad karud talveunest märtsis-aprillis.  _____ Karupojad on selleks ajaks umbes  neljakuused.  Kui kõik hästi läheb, siis on kevadel uusi karuperesid, kelle tegemisi peidukohas ja kaamera vahendusel  jälgida. \"", "vastusevariandid": ["Siis on päike juba soe ja lumi sulanud. Teistest hiljem, mai alguses, ronivad viimastena „talvekoopast” välja väikeste karupoegadega emad.", "Nad väidavad, et loomad eelistavad esialgu uue olukorraga harjuda ning vähem liikuda. Pärast lumesadu püsivad nad mõnda aega paigal.", "Ainsad, kes lähevad alati enne teisi pruunkarusid magama, on need emakarud, kes toovad talvel ilmale uue pesakonna. Üldiselt arvatakse, et siinsed karud jäävad taliuinakusse novembrikuu jooksul.", "Seejärel polegi muud, kui soovida karudele rahulikku und ja loota, et keegi neid talvel ei ärataks. Üles aetud karu on näljane ja tige ja tavaliselt enam uuesti magama ei jää.", "1937. aasta „Jahinduse käsiraamatus” on öeldud, et need üksildased karud on kõige kardetavamad. Nad olevat palju julgemad ning tigedamad kui karud tavaliselt.", "Järgmiseks sügiseks on mets toitmiskoha ümber nii palju kasvanud, et peidukohast karusid enam hästi jälgida ei saa. Tuleb teha ümberkorraldusi ja kaamera teise kohta tõsta. ", "Mina olin seal kaks ööd järjest, lootuses näha meie metsade valitsejat – pruunkaru. Esimene öö peidukohas oli kohe pärast esimese lume saabumist.", "Pärast neid vahetusid karud onni ees pidevalt ja nii kuni kella kahe-kolmeni öösel. Üksteise järel käisid karud platsil söömas. Kui tajuti, et järgmine karu on lähenemas, jäeti söömine katki ja peeti targemaks lahkuda. ", "Tegelikult polegi siiani päris selge, mis sunnib karusid taliuinakusse jääma – kas see on madal temperatuur, toidunappus, lumi või midagi muud."], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Noor võrkpallur Kertu Laak õpib praegu pealinnas, Audentese Spordigümnaasiumi 11. klassis.    _____ Nii tehti Kertule ettepanek jätkata kaheksandat klassi juba Audentese spordigümnaasiumis.  Nüüd ongi ta juba mitmendat aastat tallinlane. Kertu esimene trenn kodukohas Kohilas oli tema mäletamist mööda tantsutrenn. Seal hakkas tüdruk  käima umbes viie- või kuueaastaselt. Vanemaks saades tundis ta, et tahaks midagi veel lisaks teha. Ja  parim võimalus näis olevat pallimäng. \"", "vastusevariandid": ["Pärit on ta aga Kohilast, kus ta alustas ka oma kooliteed. Sealses koolis käis Kertu kuni 7. klassini, kuni ta oma heade sporditulemustega treeneritele silma jäi. ", "Lõpuks aga otsustati peres ühiselt, et miks mitte. Kui Kertu tahab arendada oma sportlikku külge, siis oleks ju ideaalne teha seda Eesti parimas spordikoolis. ", "Treeningud võtavad Kertu kogu vaba aja. Varem tegeles ta ka oma hobidega, aga nüüd selleks enam aega ei jää.", "Seetõttu on koduste abi ja toetus Kertule loomulikult väga oluline. Teadmine, et võid pere poole pöörduda iga murega, annab Kertu sõnul talle kindlustunde. Pere toetab teda kõiges. ", "Kohilas oli sel ajal valida vaid korvpalli ja võrkpalli vahel. Kertu küll kaalus mõlemat varianti, aga kuna parim sõber Marit käis juba võrkpallitrennis, siis otsustas Kertu, et see sobib tallegi. ", "Kõige suuremaks edusammuks peab neiu seda, et ta pääses Eesti naiste rahvuskoondisesse. Kohila Võrkpalliklubi naiskonnaga on ta tulnud Eesti karikavõitjaks, Balti liiga võitjaks ja Eesti meistriks. ", "Muidugi oli vaja siis väga hoolikalt aega planeerida, sest võrkpall võttis suure osa tema ajast. Aga loomulikult saab hakkama, kui tahtmist on. Kertu on seisukohal, et kes palju teeb, see palju jõuab. ", "Kertu arvates peab üks hea tund olema selline, kus unustad ära, et õppimine on kohustus. Nii muutub õppimine huvitavaks ja nauditavaks. Pärast spordigümnaasiumi lõpetamist soovib Kertu õpinguid jätkata mõnes Euroopa ülikoolis. ", "Esimene treening on juba varahommikul, seejärel on koolitunnid, siis jälle trenn ja päeva lõpus veel viimased koolitunnid. Hommikused treeningud meeldivad Kertule just sellepärast, et need toovad koolipäeva algusse veidi vaheldust."], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Nii tehti Kertule ettepanek jätkata kaheksandat klassi juba Audentese spordigümnaasiumis.  Nüüd ongi ta juba mitmendat aastat tallinlane. Kertu esimene trenn kodukohas Kohilas oli tema mäletamist mööda tantsutrenn. Seal hakkas tüdruk  käima umbes viie- või kuueaastaselt. Vanemaks saades tundis ta, et tahaks midagi veel lisaks teha. Ja  parim võimalus näis olevat pallimäng.  _____ Kertu arvates oli võrkpall ka kuidagi rahulikum ja  huvitavam kui teised pallimängud.  Kui Kertule pakuti võimalust astuda Audentese Spordigümnaasiumisse, pidas ta pere ja treeneriga  pikalt nõu, kas minna või mitte. Kuna Kertu käis alles 7. klassis, olid vanemad plaanile alguses isegi  vastu. \"", "vastusevariandid": ["Pärit on ta aga Kohilast, kus ta alustas ka oma kooliteed. Sealses koolis käis Kertu kuni 7. klassini, kuni ta oma heade sporditulemustega treeneritele silma jäi. ", "Lõpuks aga otsustati peres ühiselt, et miks mitte. Kui Kertu tahab arendada oma sportlikku külge, siis oleks ju ideaalne teha seda Eesti parimas spordikoolis. ", "Treeningud võtavad Kertu kogu vaba aja. Varem tegeles ta ka oma hobidega, aga nüüd selleks enam aega ei jää.", "Seetõttu on koduste abi ja toetus Kertule loomulikult väga oluline. Teadmine, et võid pere poole pöörduda iga murega, annab Kertu sõnul talle kindlustunde. Pere toetab teda kõiges. ", "Kohilas oli sel ajal valida vaid korvpalli ja võrkpalli vahel. Kertu küll kaalus mõlemat varianti, aga kuna parim sõber Marit käis juba võrkpallitrennis, siis otsustas Kertu, et see sobib tallegi. ", "Kõige suuremaks edusammuks peab neiu seda, et ta pääses Eesti naiste rahvuskoondisesse. Kohila Võrkpalliklubi naiskonnaga on ta tulnud Eesti karikavõitjaks, Balti liiga võitjaks ja Eesti meistriks. ", "Muidugi oli vaja siis väga hoolikalt aega planeerida, sest võrkpall võttis suure osa tema ajast. Aga loomulikult saab hakkama, kui tahtmist on. Kertu on seisukohal, et kes palju teeb, see palju jõuab. ", "Kertu arvates peab üks hea tund olema selline, kus unustad ära, et õppimine on kohustus. Nii muutub õppimine huvitavaks ja nauditavaks. Pärast spordigümnaasiumi lõpetamist soovib Kertu õpinguid jätkata mõnes Euroopa ülikoolis. ", "Esimene treening on juba varahommikul, seejärel on koolitunnid, siis jälle trenn ja päeva lõpus veel viimased koolitunnid. Hommikused treeningud meeldivad Kertule just sellepärast, et need toovad koolipäeva algusse veidi vaheldust."], "vastus": 4, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kertu arvates oli võrkpall ka kuidagi rahulikum ja  huvitavam kui teised pallimängud.  Kui Kertule pakuti võimalust astuda Audentese Spordigümnaasiumisse, pidas ta pere ja treeneriga  pikalt nõu, kas minna või mitte. Kuna Kertu käis alles 7. klassis, olid vanemad plaanile alguses isegi  vastu.  _____ Nii alustaski Kertu õpinguid ja treenimist suures linnas. Elu oli ühe hetkega hoopis  teistsugune. Kertu sõnul on Audenteses treenimine teda palju arendanud, sest seal harjutab ta koos Eesti  parimate võrkpalluritega. Tööd tuleb palju teha, et end tõestada, kuid see on vaeva väärt. Treenimine  Kertul õppimist ei sega, sest spordigümnaasiumis on tundide ja treeningute vaheldumine väga hästi  korraldatud. \"", "vastusevariandid": ["Pärit on ta aga Kohilast, kus ta alustas ka oma kooliteed. Sealses koolis käis Kertu kuni 7. klassini, kuni ta oma heade sporditulemustega treeneritele silma jäi. ", "Lõpuks aga otsustati peres ühiselt, et miks mitte. Kui Kertu tahab arendada oma sportlikku külge, siis oleks ju ideaalne teha seda Eesti parimas spordikoolis. ", "Treeningud võtavad Kertu kogu vaba aja. Varem tegeles ta ka oma hobidega, aga nüüd selleks enam aega ei jää.", "Seetõttu on koduste abi ja toetus Kertule loomulikult väga oluline. Teadmine, et võid pere poole pöörduda iga murega, annab Kertu sõnul talle kindlustunde. Pere toetab teda kõiges. ", "Kohilas oli sel ajal valida vaid korvpalli ja võrkpalli vahel. Kertu küll kaalus mõlemat varianti, aga kuna parim sõber Marit käis juba võrkpallitrennis, siis otsustas Kertu, et see sobib tallegi. ", "Kõige suuremaks edusammuks peab neiu seda, et ta pääses Eesti naiste rahvuskoondisesse. Kohila Võrkpalliklubi naiskonnaga on ta tulnud Eesti karikavõitjaks, Balti liiga võitjaks ja Eesti meistriks. ", "Muidugi oli vaja siis väga hoolikalt aega planeerida, sest võrkpall võttis suure osa tema ajast. Aga loomulikult saab hakkama, kui tahtmist on. Kertu on seisukohal, et kes palju teeb, see palju jõuab. ", "Kertu arvates peab üks hea tund olema selline, kus unustad ära, et õppimine on kohustus. Nii muutub õppimine huvitavaks ja nauditavaks. Pärast spordigümnaasiumi lõpetamist soovib Kertu õpinguid jätkata mõnes Euroopa ülikoolis. ", "Esimene treening on juba varahommikul, seejärel on koolitunnid, siis jälle trenn ja päeva lõpus veel viimased koolitunnid. Hommikused treeningud meeldivad Kertule just sellepärast, et need toovad koolipäeva algusse veidi vaheldust."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Nii alustaski Kertu õpinguid ja treenimist suures linnas. Elu oli ühe hetkega hoopis  teistsugune. Kertu sõnul on Audenteses treenimine teda palju arendanud, sest seal harjutab ta koos Eesti  parimate võrkpalluritega. Tööd tuleb palju teha, et end tõestada, kuid see on vaeva väärt. Treenimine  Kertul õppimist ei sega, sest spordigümnaasiumis on tundide ja treeningute vaheldumine väga hästi  korraldatud.  _____ „Ma lihtsalt ei jaksaks kaheksa tundi järjest koolipingis istuda,” kiidab Kertu  oma praegust elukorraldust. Kertu on oma seniste spordisaavutustega üldiselt rahul ning loodab, et neid tuleb juurde. \"", "vastusevariandid": ["Pärit on ta aga Kohilast, kus ta alustas ka oma kooliteed. Sealses koolis käis Kertu kuni 7. klassini, kuni ta oma heade sporditulemustega treeneritele silma jäi. ", "Lõpuks aga otsustati peres ühiselt, et miks mitte. Kui Kertu tahab arendada oma sportlikku külge, siis oleks ju ideaalne teha seda Eesti parimas spordikoolis. ", "Treeningud võtavad Kertu kogu vaba aja. Varem tegeles ta ka oma hobidega, aga nüüd selleks enam aega ei jää.", "Seetõttu on koduste abi ja toetus Kertule loomulikult väga oluline. Teadmine, et võid pere poole pöörduda iga murega, annab Kertu sõnul talle kindlustunde. Pere toetab teda kõiges. ", "Kohilas oli sel ajal valida vaid korvpalli ja võrkpalli vahel. Kertu küll kaalus mõlemat varianti, aga kuna parim sõber Marit käis juba võrkpallitrennis, siis otsustas Kertu, et see sobib tallegi. ", "Kõige suuremaks edusammuks peab neiu seda, et ta pääses Eesti naiste rahvuskoondisesse. Kohila Võrkpalliklubi naiskonnaga on ta tulnud Eesti karikavõitjaks, Balti liiga võitjaks ja Eesti meistriks. ", "Muidugi oli vaja siis väga hoolikalt aega planeerida, sest võrkpall võttis suure osa tema ajast. Aga loomulikult saab hakkama, kui tahtmist on. Kertu on seisukohal, et kes palju teeb, see palju jõuab. ", "Kertu arvates peab üks hea tund olema selline, kus unustad ära, et õppimine on kohustus. Nii muutub õppimine huvitavaks ja nauditavaks. Pärast spordigümnaasiumi lõpetamist soovib Kertu õpinguid jätkata mõnes Euroopa ülikoolis. ", "Esimene treening on juba varahommikul, seejärel on koolitunnid, siis jälle trenn ja päeva lõpus veel viimased koolitunnid. Hommikused treeningud meeldivad Kertule just sellepärast, et need toovad koolipäeva algusse veidi vaheldust."], "vastus": 8, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"„Ma lihtsalt ei jaksaks kaheksa tundi järjest koolipingis istuda,” kiidab Kertu  oma praegust elukorraldust. Kertu on oma seniste spordisaavutustega üldiselt rahul ning loodab, et neid tuleb juurde.  _____ Kertu lisab: „Hästi läks ka möödunud suvel toimunud U19 Euroopa meistrivõistluste finaalturniir.  Head kohta me küll ei saavutanud, aga kogemusi saime sealt palju.” Koolis läheb Kertul hästi. Siiani on tal õnnestunud õppida viitele ja ta on osa võtnud ka mitmest  aineolümpiaadist. Õppimine ei valmista Kertule raskusi, sest talle meeldivad kõik õppeained,  lemmikaineks on aga matemaatika. Võib-olla seepärast, et õpetaja on väga inspireeriv ja tunnid  huvitavad. \"", "vastusevariandid": ["Pärit on ta aga Kohilast, kus ta alustas ka oma kooliteed. Sealses koolis käis Kertu kuni 7. klassini, kuni ta oma heade sporditulemustega treeneritele silma jäi. ", "Lõpuks aga otsustati peres ühiselt, et miks mitte. Kui Kertu tahab arendada oma sportlikku külge, siis oleks ju ideaalne teha seda Eesti parimas spordikoolis. ", "Treeningud võtavad Kertu kogu vaba aja. Varem tegeles ta ka oma hobidega, aga nüüd selleks enam aega ei jää.", "Seetõttu on koduste abi ja toetus Kertule loomulikult väga oluline. Teadmine, et võid pere poole pöörduda iga murega, annab Kertu sõnul talle kindlustunde. Pere toetab teda kõiges. ", "Kohilas oli sel ajal valida vaid korvpalli ja võrkpalli vahel. Kertu küll kaalus mõlemat varianti, aga kuna parim sõber Marit käis juba võrkpallitrennis, siis otsustas Kertu, et see sobib tallegi. ", "Kõige suuremaks edusammuks peab neiu seda, et ta pääses Eesti naiste rahvuskoondisesse. Kohila Võrkpalliklubi naiskonnaga on ta tulnud Eesti karikavõitjaks, Balti liiga võitjaks ja Eesti meistriks. ", "Muidugi oli vaja siis väga hoolikalt aega planeerida, sest võrkpall võttis suure osa tema ajast. Aga loomulikult saab hakkama, kui tahtmist on. Kertu on seisukohal, et kes palju teeb, see palju jõuab. ", "Kertu arvates peab üks hea tund olema selline, kus unustad ära, et õppimine on kohustus. Nii muutub õppimine huvitavaks ja nauditavaks. Pärast spordigümnaasiumi lõpetamist soovib Kertu õpinguid jätkata mõnes Euroopa ülikoolis. ", "Esimene treening on juba varahommikul, seejärel on koolitunnid, siis jälle trenn ja päeva lõpus veel viimased koolitunnid. Hommikused treeningud meeldivad Kertule just sellepärast, et need toovad koolipäeva algusse veidi vaheldust."], "vastus": 5, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kertu lisab: „Hästi läks ka möödunud suvel toimunud U19 Euroopa meistrivõistluste finaalturniir.  Head kohta me küll ei saavutanud, aga kogemusi saime sealt palju.” Koolis läheb Kertul hästi. Siiani on tal õnnestunud õppida viitele ja ta on osa võtnud ka mitmest  aineolümpiaadist. Õppimine ei valmista Kertule raskusi, sest talle meeldivad kõik õppeained,  lemmikaineks on aga matemaatika. Võib-olla seepärast, et õpetaja on väga inspireeriv ja tunnid  huvitavad.  _____ Kus täpselt, Kertu veel ei tea, aga tema jaoks on tähtis, et ta saaks ka tulevikus  mängida tipptasemel võrkpalli.  Küsimus vaba aja kohta paneb Kertu kukalt kratsima, kuna tema vaba aeg, mis treeningutest  üle jääb, kulub enamasti õppimisele. Kui aga koolitööd tehtud, kuulab ta meeleldi muusikat ja on  sõpradega koos. Mõni aasta tagasi õppis Kertu isegi muusikakoolis ning mängis viiulit ja klaverit.  \"", "vastusevariandid": ["Pärit on ta aga Kohilast, kus ta alustas ka oma kooliteed. Sealses koolis käis Kertu kuni 7. klassini, kuni ta oma heade sporditulemustega treeneritele silma jäi. ", "Lõpuks aga otsustati peres ühiselt, et miks mitte. Kui Kertu tahab arendada oma sportlikku külge, siis oleks ju ideaalne teha seda Eesti parimas spordikoolis. ", "Treeningud võtavad Kertu kogu vaba aja. Varem tegeles ta ka oma hobidega, aga nüüd selleks enam aega ei jää.", "Seetõttu on koduste abi ja toetus Kertule loomulikult väga oluline. Teadmine, et võid pere poole pöörduda iga murega, annab Kertu sõnul talle kindlustunde. Pere toetab teda kõiges. ", "Kohilas oli sel ajal valida vaid korvpalli ja võrkpalli vahel. Kertu küll kaalus mõlemat varianti, aga kuna parim sõber Marit käis juba võrkpallitrennis, siis otsustas Kertu, et see sobib tallegi. ", "Kõige suuremaks edusammuks peab neiu seda, et ta pääses Eesti naiste rahvuskoondisesse. Kohila Võrkpalliklubi naiskonnaga on ta tulnud Eesti karikavõitjaks, Balti liiga võitjaks ja Eesti meistriks. ", "Muidugi oli vaja siis väga hoolikalt aega planeerida, sest võrkpall võttis suure osa tema ajast. Aga loomulikult saab hakkama, kui tahtmist on. Kertu on seisukohal, et kes palju teeb, see palju jõuab. ", "Kertu arvates peab üks hea tund olema selline, kus unustad ära, et õppimine on kohustus. Nii muutub õppimine huvitavaks ja nauditavaks. Pärast spordigümnaasiumi lõpetamist soovib Kertu õpinguid jätkata mõnes Euroopa ülikoolis. ", "Esimene treening on juba varahommikul, seejärel on koolitunnid, siis jälle trenn ja päeva lõpus veel viimased koolitunnid. Hommikused treeningud meeldivad Kertule just sellepärast, et need toovad koolipäeva algusse veidi vaheldust."], "vastus": 7, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kus täpselt, Kertu veel ei tea, aga tema jaoks on tähtis, et ta saaks ka tulevikus  mängida tipptasemel võrkpalli.  Küsimus vaba aja kohta paneb Kertu kukalt kratsima, kuna tema vaba aeg, mis treeningutest  üle jääb, kulub enamasti õppimisele. Kui aga koolitööd tehtud, kuulab ta meeleldi muusikat ja on  sõpradega koos. Mõni aasta tagasi õppis Kertu isegi muusikakoolis ning mängis viiulit ja klaverit.   _____ Tema arvates on täiesti võimalik teha trenni ja tegeleda veel mingi hobiga ning selle juures  ka hästi õppida. Kertu kinnitab, et perekond toetab teda igas ettevõtmises: „Mul on väga hea meel, et nad lubasid  mul tulla siia kooli õppima. Kui ma spordigümnaasiumis alles alustasin, olid nad väga mures, kas ma  saan uue elurütmiga hakkama. Aga nad uskusid minusse. Kodust eemal elades on vahel väga raske.” \"", "vastusevariandid": ["Pärit on ta aga Kohilast, kus ta alustas ka oma kooliteed. Sealses koolis käis Kertu kuni 7. klassini, kuni ta oma heade sporditulemustega treeneritele silma jäi. ", "Lõpuks aga otsustati peres ühiselt, et miks mitte. Kui Kertu tahab arendada oma sportlikku külge, siis oleks ju ideaalne teha seda Eesti parimas spordikoolis. ", "Treeningud võtavad Kertu kogu vaba aja. Varem tegeles ta ka oma hobidega, aga nüüd selleks enam aega ei jää.", "Seetõttu on koduste abi ja toetus Kertule loomulikult väga oluline. Teadmine, et võid pere poole pöörduda iga murega, annab Kertu sõnul talle kindlustunde. Pere toetab teda kõiges. ", "Kohilas oli sel ajal valida vaid korvpalli ja võrkpalli vahel. Kertu küll kaalus mõlemat varianti, aga kuna parim sõber Marit käis juba võrkpallitrennis, siis otsustas Kertu, et see sobib tallegi. ", "Kõige suuremaks edusammuks peab neiu seda, et ta pääses Eesti naiste rahvuskoondisesse. Kohila Võrkpalliklubi naiskonnaga on ta tulnud Eesti karikavõitjaks, Balti liiga võitjaks ja Eesti meistriks. ", "Muidugi oli vaja siis väga hoolikalt aega planeerida, sest võrkpall võttis suure osa tema ajast. Aga loomulikult saab hakkama, kui tahtmist on. Kertu on seisukohal, et kes palju teeb, see palju jõuab. ", "Kertu arvates peab üks hea tund olema selline, kus unustad ära, et õppimine on kohustus. Nii muutub õppimine huvitavaks ja nauditavaks. Pärast spordigümnaasiumi lõpetamist soovib Kertu õpinguid jätkata mõnes Euroopa ülikoolis. ", "Esimene treening on juba varahommikul, seejärel on koolitunnid, siis jälle trenn ja päeva lõpus veel viimased koolitunnid. Hommikused treeningud meeldivad Kertule just sellepärast, et need toovad koolipäeva algusse veidi vaheldust."], "vastus": 6, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Tema arvates on täiesti võimalik teha trenni ja tegeleda veel mingi hobiga ning selle juures  ka hästi õppida. Kertu kinnitab, et perekond toetab teda igas ettevõtmises: „Mul on väga hea meel, et nad lubasid  mul tulla siia kooli õppima. Kui ma spordigümnaasiumis alles alustasin, olid nad väga mures, kas ma  saan uue elurütmiga hakkama. Aga nad uskusid minusse. Kodust eemal elades on vahel väga raske.”  _____ Tihti on ema või isa väljaku kõrval seismas ja Kertu mängule kaasa elamas, see annab palju  jõudu.\"", "vastusevariandid": ["Pärit on ta aga Kohilast, kus ta alustas ka oma kooliteed. Sealses koolis käis Kertu kuni 7. klassini, kuni ta oma heade sporditulemustega treeneritele silma jäi. ", "Lõpuks aga otsustati peres ühiselt, et miks mitte. Kui Kertu tahab arendada oma sportlikku külge, siis oleks ju ideaalne teha seda Eesti parimas spordikoolis. ", "Treeningud võtavad Kertu kogu vaba aja. Varem tegeles ta ka oma hobidega, aga nüüd selleks enam aega ei jää.", "Seetõttu on koduste abi ja toetus Kertule loomulikult väga oluline. Teadmine, et võid pere poole pöörduda iga murega, annab Kertu sõnul talle kindlustunde. Pere toetab teda kõiges. ", "Kohilas oli sel ajal valida vaid korvpalli ja võrkpalli vahel. Kertu küll kaalus mõlemat varianti, aga kuna parim sõber Marit käis juba võrkpallitrennis, siis otsustas Kertu, et see sobib tallegi. ", "Kõige suuremaks edusammuks peab neiu seda, et ta pääses Eesti naiste rahvuskoondisesse. Kohila Võrkpalliklubi naiskonnaga on ta tulnud Eesti karikavõitjaks, Balti liiga võitjaks ja Eesti meistriks. ", "Muidugi oli vaja siis väga hoolikalt aega planeerida, sest võrkpall võttis suure osa tema ajast. Aga loomulikult saab hakkama, kui tahtmist on. Kertu on seisukohal, et kes palju teeb, see palju jõuab. ", "Kertu arvates peab üks hea tund olema selline, kus unustad ära, et õppimine on kohustus. Nii muutub õppimine huvitavaks ja nauditavaks. Pärast spordigümnaasiumi lõpetamist soovib Kertu õpinguid jätkata mõnes Euroopa ülikoolis. ", "Esimene treening on juba varahommikul, seejärel on koolitunnid, siis jälle trenn ja päeva lõpus veel viimased koolitunnid. Hommikused treeningud meeldivad Kertule just sellepärast, et need toovad koolipäeva algusse veidi vaheldust."], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kui ma 2012. aasta jaanuaris Hiiu Lehte praktikale tulin, ei olnud mul õrna aimugi, mis nüüd saama  hakkab.   _____ Selle asemel ootas mind väike, pisut korterit meenutav kohvilõhnaline toimetus,  kus igasugusest pingest oli asi kaugel. Tõsi, ka pingelisi situatsioone tuli hiljem läbi elada, sain sellegi  kogemuse. Hiidlasena ulatus minu suhe Hiiu Lehega mõistagi hoopis kaugemasse aega. \"", "vastusevariandid": ["Olin küll juba paar aastat ülikoolis ajakirjandust õppinud, aga reaalne kogemus puudus. Minu ettekujutus ajalehetoimetusest oli selline, kus suures ruumis on vahetpidamata helisevad telefonid, klaviatuuril tipivad kellegi sõrmed ajaga võidu ja õhk on pingest paks.", "Seda päevast päeva tehtavat tublit tööd ei tohi võtta iseenesest mõistetavalt, seda tuleb hinnata! Soovin sulle jõudu ja pikka iga, mu armas Hiiu Leht!", "Tuli aga välja, et kuu aega hiljem olin ma käinud DJ-koolitusel, avanud koos tähtsate inimestega haigla uusima kompleksi, söönud koos Emmaste pensionäridega küpsiseid ja avastanud enda maja eest augu.", "Peab tunnistama, et lugude valmiskirjutamisega oli tükk tegemist, sest kuidas sa keskendud, kui toona veel toimetuses töötanud Karla kõrvallauas maast ja ilmast jutte räägib. Ja ise seejuures naerab niiviisi, et keegi ei jää tõsiseks.", "Teadsin kohe, et nüüd kirjutan ma lõpuks lehte kauaoodatud hittloo. Saatsin sõbranna pilti tegema ja üleöö tekkinud mitmemeetrise läbimõõduga august saigi järgmise päeva lehte artikkel.", "Viimati oli selleks näiteks Hiiumaa lähistel kohatud delfiin. Mis aga puudutab intervjueeri\u0002tavatega laua taha istumist, kohvi joomist ja elu üle arutlemist, siis seda luksust enam kahjuks ei ole.", "Just seal ilmusid kooliajal minu parimad tulemused spordis või siis õppimises. Ka oli Hiiu Leht minu esimene kokkupuude ajakirjandusega, kui õpilasena ajakirjaniku küsimustele vastasin.", "Õnnitluste rubriigis ära märgitud vanaema 80. juubelisünnipäev, lapse kooliminek või tema esikoht matemaatikaolümpiaadil ... Ilmselt kogub iga hiidlane perekonna kroonika jaoks selliseid, enda lähedasi puudutavaid ajaleheväljalõikeid.", "Seda lugu taga ajades tuli mulle meelde mu enda mõne aasta tagune kogemus, kui kiirabi kutsudes ei saanud kõnekeskuses vastanud inimene minu seletusest aru ja nõudis, et ma ütleksin tänavanime. Mis aga ei olnud kuidagi võimalik, sest ma olin parasjagu metsas"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Selle asemel ootas mind väike, pisut korterit meenutav kohvilõhnaline toimetus,  kus igasugusest pingest oli asi kaugel. Tõsi, ka pingelisi situatsioone tuli hiljem läbi elada, sain sellegi  kogemuse. Hiidlasena ulatus minu suhe Hiiu Lehega mõistagi hoopis kaugemasse aega.  _____ See, kuidas  ta minu kohmakatest vastustest ajalehte sorava intervjuu välja võlus, jättis mulle sügava mulje ning  pani tulevase erialavalikuna samuti ajakirjandust kaaluma. Viis aastat tagasi ülikoolist Hiiu Lehte praktikale tulles kartsin ma kõige rohkem seda, kust küll  leida teemasid, mis lugejatele huvi pakuvad. Hiiumaa on ju nii väike! \"", "vastusevariandid": ["Olin küll juba paar aastat ülikoolis ajakirjandust õppinud, aga reaalne kogemus puudus. Minu ettekujutus ajalehetoimetusest oli selline, kus suures ruumis on vahetpidamata helisevad telefonid, klaviatuuril tipivad kellegi sõrmed ajaga võidu ja õhk on pingest paks.", "Seda päevast päeva tehtavat tublit tööd ei tohi võtta iseenesest mõistetavalt, seda tuleb hinnata! Soovin sulle jõudu ja pikka iga, mu armas Hiiu Leht!", "Tuli aga välja, et kuu aega hiljem olin ma käinud DJ-koolitusel, avanud koos tähtsate inimestega haigla uusima kompleksi, söönud koos Emmaste pensionäridega küpsiseid ja avastanud enda maja eest augu.", "Peab tunnistama, et lugude valmiskirjutamisega oli tükk tegemist, sest kuidas sa keskendud, kui toona veel toimetuses töötanud Karla kõrvallauas maast ja ilmast jutte räägib. Ja ise seejuures naerab niiviisi, et keegi ei jää tõsiseks.", "Teadsin kohe, et nüüd kirjutan ma lõpuks lehte kauaoodatud hittloo. Saatsin sõbranna pilti tegema ja üleöö tekkinud mitmemeetrise läbimõõduga august saigi järgmise päeva lehte artikkel.", "Viimati oli selleks näiteks Hiiumaa lähistel kohatud delfiin. Mis aga puudutab intervjueeri\u0002tavatega laua taha istumist, kohvi joomist ja elu üle arutlemist, siis seda luksust enam kahjuks ei ole.", "Just seal ilmusid kooliajal minu parimad tulemused spordis või siis õppimises. Ka oli Hiiu Leht minu esimene kokkupuude ajakirjandusega, kui õpilasena ajakirjaniku küsimustele vastasin.", "Õnnitluste rubriigis ära märgitud vanaema 80. juubelisünnipäev, lapse kooliminek või tema esikoht matemaatikaolümpiaadil ... Ilmselt kogub iga hiidlane perekonna kroonika jaoks selliseid, enda lähedasi puudutavaid ajaleheväljalõikeid.", "Seda lugu taga ajades tuli mulle meelde mu enda mõne aasta tagune kogemus, kui kiirabi kutsudes ei saanud kõnekeskuses vastanud inimene minu seletusest aru ja nõudis, et ma ütleksin tänavanime. Mis aga ei olnud kuidagi võimalik, sest ma olin parasjagu metsas"], "vastus": 6, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"See, kuidas  ta minu kohmakatest vastustest ajalehte sorava intervjuu välja võlus, jättis mulle sügava mulje ning  pani tulevase erialavalikuna samuti ajakirjandust kaaluma. Viis aastat tagasi ülikoolist Hiiu Lehte praktikale tulles kartsin ma kõige rohkem seda, kust küll  leida teemasid, mis lugejatele huvi pakuvad. Hiiumaa on ju nii väike!  _____ Jah, augu. Mind  ennast polnud parajasti Kärdlas oma vanematekodus, aga kui mu ema mulle telefonis kurtis, et nüüd  on asfaldis suur auk, siis mõistsin hetkega, et see on minu võimalus. \"", "vastusevariandid": ["Olin küll juba paar aastat ülikoolis ajakirjandust õppinud, aga reaalne kogemus puudus. Minu ettekujutus ajalehetoimetusest oli selline, kus suures ruumis on vahetpidamata helisevad telefonid, klaviatuuril tipivad kellegi sõrmed ajaga võidu ja õhk on pingest paks.", "Seda päevast päeva tehtavat tublit tööd ei tohi võtta iseenesest mõistetavalt, seda tuleb hinnata! Soovin sulle jõudu ja pikka iga, mu armas Hiiu Leht!", "Tuli aga välja, et kuu aega hiljem olin ma käinud DJ-koolitusel, avanud koos tähtsate inimestega haigla uusima kompleksi, söönud koos Emmaste pensionäridega küpsiseid ja avastanud enda maja eest augu.", "Peab tunnistama, et lugude valmiskirjutamisega oli tükk tegemist, sest kuidas sa keskendud, kui toona veel toimetuses töötanud Karla kõrvallauas maast ja ilmast jutte räägib. Ja ise seejuures naerab niiviisi, et keegi ei jää tõsiseks.", "Teadsin kohe, et nüüd kirjutan ma lõpuks lehte kauaoodatud hittloo. Saatsin sõbranna pilti tegema ja üleöö tekkinud mitmemeetrise läbimõõduga august saigi järgmise päeva lehte artikkel.", "Viimati oli selleks näiteks Hiiumaa lähistel kohatud delfiin. Mis aga puudutab intervjueeri\u0002tavatega laua taha istumist, kohvi joomist ja elu üle arutlemist, siis seda luksust enam kahjuks ei ole.", "Just seal ilmusid kooliajal minu parimad tulemused spordis või siis õppimises. Ka oli Hiiu Leht minu esimene kokkupuude ajakirjandusega, kui õpilasena ajakirjaniku küsimustele vastasin.", "Õnnitluste rubriigis ära märgitud vanaema 80. juubelisünnipäev, lapse kooliminek või tema esikoht matemaatikaolümpiaadil ... Ilmselt kogub iga hiidlane perekonna kroonika jaoks selliseid, enda lähedasi puudutavaid ajaleheväljalõikeid.", "Seda lugu taga ajades tuli mulle meelde mu enda mõne aasta tagune kogemus, kui kiirabi kutsudes ei saanud kõnekeskuses vastanud inimene minu seletusest aru ja nõudis, et ma ütleksin tänavanime. Mis aga ei olnud kuidagi võimalik, sest ma olin parasjagu metsas"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Jah, augu. Mind  ennast polnud parajasti Kärdlas oma vanematekodus, aga kui mu ema mulle telefonis kurtis, et nüüd  on asfaldis suur auk, siis mõistsin hetkega, et see on minu võimalus.  _____ Kuigi artikkel loodetud  hitiks ei saanudki, olin õnnelik, sest olin teinud just seda, mida mulle oli õpetatud – hoidsin silmad  lahti. Ka väike konflikt oli sees – kes ometi vastutab ohtliku augu eest? Kui augulugu osutuski pisut pettumuseks, siis õnneks sain peagi avaldada uue artikli, mille üle  võisin tõesti uhkust tunda. \"", "vastusevariandid": ["Olin küll juba paar aastat ülikoolis ajakirjandust õppinud, aga reaalne kogemus puudus. Minu ettekujutus ajalehetoimetusest oli selline, kus suures ruumis on vahetpidamata helisevad telefonid, klaviatuuril tipivad kellegi sõrmed ajaga võidu ja õhk on pingest paks.", "Seda päevast päeva tehtavat tublit tööd ei tohi võtta iseenesest mõistetavalt, seda tuleb hinnata! Soovin sulle jõudu ja pikka iga, mu armas Hiiu Leht!", "Tuli aga välja, et kuu aega hiljem olin ma käinud DJ-koolitusel, avanud koos tähtsate inimestega haigla uusima kompleksi, söönud koos Emmaste pensionäridega küpsiseid ja avastanud enda maja eest augu.", "Peab tunnistama, et lugude valmiskirjutamisega oli tükk tegemist, sest kuidas sa keskendud, kui toona veel toimetuses töötanud Karla kõrvallauas maast ja ilmast jutte räägib. Ja ise seejuures naerab niiviisi, et keegi ei jää tõsiseks.", "Teadsin kohe, et nüüd kirjutan ma lõpuks lehte kauaoodatud hittloo. Saatsin sõbranna pilti tegema ja üleöö tekkinud mitmemeetrise läbimõõduga august saigi järgmise päeva lehte artikkel.", "Viimati oli selleks näiteks Hiiumaa lähistel kohatud delfiin. Mis aga puudutab intervjueeri\u0002tavatega laua taha istumist, kohvi joomist ja elu üle arutlemist, siis seda luksust enam kahjuks ei ole.", "Just seal ilmusid kooliajal minu parimad tulemused spordis või siis õppimises. Ka oli Hiiu Leht minu esimene kokkupuude ajakirjandusega, kui õpilasena ajakirjaniku küsimustele vastasin.", "Õnnitluste rubriigis ära märgitud vanaema 80. juubelisünnipäev, lapse kooliminek või tema esikoht matemaatikaolümpiaadil ... Ilmselt kogub iga hiidlane perekonna kroonika jaoks selliseid, enda lähedasi puudutavaid ajaleheväljalõikeid.", "Seda lugu taga ajades tuli mulle meelde mu enda mõne aasta tagune kogemus, kui kiirabi kutsudes ei saanud kõnekeskuses vastanud inimene minu seletusest aru ja nõudis, et ma ütleksin tänavanime. Mis aga ei olnud kuidagi võimalik, sest ma olin parasjagu metsas"], "vastus": 4, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kuigi artikkel loodetud  hitiks ei saanudki, olin õnnelik, sest olin teinud just seda, mida mulle oli õpetatud – hoidsin silmad  lahti. Ka väike konflikt oli sees – kes ometi vastutab ohtliku augu eest? Kui augulugu osutuski pisut pettumuseks, siis õnneks sain peagi avaldada uue artikli, mille üle  võisin tõesti uhkust tunda.  _____ Leidsin ka Hiiumaalt ühe proua, kes rääkis oma loo, kuidas tema  oli sarnases olukorras, kui abikaasa metsateel autos tema kõrval infarkti sai ning kiirabi ei suutnud  neid tükk aega leida. Sõitsin tema juurde, istusime köögilaua taha maha ja rääkisime juttu. Jutuajamise  põhjal valmis artikkel, mille eest sain paljudelt kiita. Nüüd, kui ma töötan suuremas ajalehetoimetuses, proovin alati ka hiidlaste jaoks olulistest  teemadest kirjutada. \"", "vastusevariandid": ["Olin küll juba paar aastat ülikoolis ajakirjandust õppinud, aga reaalne kogemus puudus. Minu ettekujutus ajalehetoimetusest oli selline, kus suures ruumis on vahetpidamata helisevad telefonid, klaviatuuril tipivad kellegi sõrmed ajaga võidu ja õhk on pingest paks.", "Seda päevast päeva tehtavat tublit tööd ei tohi võtta iseenesest mõistetavalt, seda tuleb hinnata! Soovin sulle jõudu ja pikka iga, mu armas Hiiu Leht!", "Tuli aga välja, et kuu aega hiljem olin ma käinud DJ-koolitusel, avanud koos tähtsate inimestega haigla uusima kompleksi, söönud koos Emmaste pensionäridega küpsiseid ja avastanud enda maja eest augu.", "Peab tunnistama, et lugude valmiskirjutamisega oli tükk tegemist, sest kuidas sa keskendud, kui toona veel toimetuses töötanud Karla kõrvallauas maast ja ilmast jutte räägib. Ja ise seejuures naerab niiviisi, et keegi ei jää tõsiseks.", "Teadsin kohe, et nüüd kirjutan ma lõpuks lehte kauaoodatud hittloo. Saatsin sõbranna pilti tegema ja üleöö tekkinud mitmemeetrise läbimõõduga august saigi järgmise päeva lehte artikkel.", "Viimati oli selleks näiteks Hiiumaa lähistel kohatud delfiin. Mis aga puudutab intervjueeri\u0002tavatega laua taha istumist, kohvi joomist ja elu üle arutlemist, siis seda luksust enam kahjuks ei ole.", "Just seal ilmusid kooliajal minu parimad tulemused spordis või siis õppimises. Ka oli Hiiu Leht minu esimene kokkupuude ajakirjandusega, kui õpilasena ajakirjaniku küsimustele vastasin.", "Õnnitluste rubriigis ära märgitud vanaema 80. juubelisünnipäev, lapse kooliminek või tema esikoht matemaatikaolümpiaadil ... Ilmselt kogub iga hiidlane perekonna kroonika jaoks selliseid, enda lähedasi puudutavaid ajaleheväljalõikeid.", "Seda lugu taga ajades tuli mulle meelde mu enda mõne aasta tagune kogemus, kui kiirabi kutsudes ei saanud kõnekeskuses vastanud inimene minu seletusest aru ja nõudis, et ma ütleksin tänavanime. Mis aga ei olnud kuidagi võimalik, sest ma olin parasjagu metsas"], "vastus": 8, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Leidsin ka Hiiumaalt ühe proua, kes rääkis oma loo, kuidas tema  oli sarnases olukorras, kui abikaasa metsateel autos tema kõrval infarkti sai ning kiirabi ei suutnud  neid tükk aega leida. Sõitsin tema juurde, istusime köögilaua taha maha ja rääkisime juttu. Jutuajamise  põhjal valmis artikkel, mille eest sain paljudelt kiita. Nüüd, kui ma töötan suuremas ajalehetoimetuses, proovin alati ka hiidlaste jaoks olulistest  teemadest kirjutada.  _____ Elu on läinud palju kiiremaks ja tänased märksõnad kipuvad algama  K-tähega: konkurents, klikid, kiirus. Igas Hiiu Lehe numbris ilmub midagi, mille pärast seda lugeda ja kindlasti ka koju tellida. \"", "vastusevariandid": ["Olin küll juba paar aastat ülikoolis ajakirjandust õppinud, aga reaalne kogemus puudus. Minu ettekujutus ajalehetoimetusest oli selline, kus suures ruumis on vahetpidamata helisevad telefonid, klaviatuuril tipivad kellegi sõrmed ajaga võidu ja õhk on pingest paks.", "Seda päevast päeva tehtavat tublit tööd ei tohi võtta iseenesest mõistetavalt, seda tuleb hinnata! Soovin sulle jõudu ja pikka iga, mu armas Hiiu Leht!", "Tuli aga välja, et kuu aega hiljem olin ma käinud DJ-koolitusel, avanud koos tähtsate inimestega haigla uusima kompleksi, söönud koos Emmaste pensionäridega küpsiseid ja avastanud enda maja eest augu.", "Peab tunnistama, et lugude valmiskirjutamisega oli tükk tegemist, sest kuidas sa keskendud, kui toona veel toimetuses töötanud Karla kõrvallauas maast ja ilmast jutte räägib. Ja ise seejuures naerab niiviisi, et keegi ei jää tõsiseks.", "Teadsin kohe, et nüüd kirjutan ma lõpuks lehte kauaoodatud hittloo. Saatsin sõbranna pilti tegema ja üleöö tekkinud mitmemeetrise läbimõõduga august saigi järgmise päeva lehte artikkel.", "Viimati oli selleks näiteks Hiiumaa lähistel kohatud delfiin. Mis aga puudutab intervjueeri\u0002tavatega laua taha istumist, kohvi joomist ja elu üle arutlemist, siis seda luksust enam kahjuks ei ole.", "Just seal ilmusid kooliajal minu parimad tulemused spordis või siis õppimises. Ka oli Hiiu Leht minu esimene kokkupuude ajakirjandusega, kui õpilasena ajakirjaniku küsimustele vastasin.", "Õnnitluste rubriigis ära märgitud vanaema 80. juubelisünnipäev, lapse kooliminek või tema esikoht matemaatikaolümpiaadil ... Ilmselt kogub iga hiidlane perekonna kroonika jaoks selliseid, enda lähedasi puudutavaid ajaleheväljalõikeid.", "Seda lugu taga ajades tuli mulle meelde mu enda mõne aasta tagune kogemus, kui kiirabi kutsudes ei saanud kõnekeskuses vastanud inimene minu seletusest aru ja nõudis, et ma ütleksin tänavanime. Mis aga ei olnud kuidagi võimalik, sest ma olin parasjagu metsas"], "vastus": 5, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Elu on läinud palju kiiremaks ja tänased märksõnad kipuvad algama  K-tähega: konkurents, klikid, kiirus. Igas Hiiu Lehe numbris ilmub midagi, mille pärast seda lugeda ja kindlasti ka koju tellida.  _____ Aga internetis ilmuvast lehest neid ju kätte ei saa, ikka ainult paberlehest. Hiiu Lehes on kirjas hetked,  mil oleme saanud oma saare või saare elanike üle uhked olla. Ja mis puudutab Hiiu Lehe toimetust, siis ka aastaid hiljem mõtlen ma sellele, millist vägevat  tahtmist ja ideid nõuab ühe väikese maakonna ajalehe tegemine. \"", "vastusevariandid": ["Olin küll juba paar aastat ülikoolis ajakirjandust õppinud, aga reaalne kogemus puudus. Minu ettekujutus ajalehetoimetusest oli selline, kus suures ruumis on vahetpidamata helisevad telefonid, klaviatuuril tipivad kellegi sõrmed ajaga võidu ja õhk on pingest paks.", "Seda päevast päeva tehtavat tublit tööd ei tohi võtta iseenesest mõistetavalt, seda tuleb hinnata! Soovin sulle jõudu ja pikka iga, mu armas Hiiu Leht!", "Tuli aga välja, et kuu aega hiljem olin ma käinud DJ-koolitusel, avanud koos tähtsate inimestega haigla uusima kompleksi, söönud koos Emmaste pensionäridega küpsiseid ja avastanud enda maja eest augu.", "Peab tunnistama, et lugude valmiskirjutamisega oli tükk tegemist, sest kuidas sa keskendud, kui toona veel toimetuses töötanud Karla kõrvallauas maast ja ilmast jutte räägib. Ja ise seejuures naerab niiviisi, et keegi ei jää tõsiseks.", "Teadsin kohe, et nüüd kirjutan ma lõpuks lehte kauaoodatud hittloo. Saatsin sõbranna pilti tegema ja üleöö tekkinud mitmemeetrise läbimõõduga august saigi järgmise päeva lehte artikkel.", "Viimati oli selleks näiteks Hiiumaa lähistel kohatud delfiin. Mis aga puudutab intervjueeri\u0002tavatega laua taha istumist, kohvi joomist ja elu üle arutlemist, siis seda luksust enam kahjuks ei ole.", "Just seal ilmusid kooliajal minu parimad tulemused spordis või siis õppimises. Ka oli Hiiu Leht minu esimene kokkupuude ajakirjandusega, kui õpilasena ajakirjaniku küsimustele vastasin.", "Õnnitluste rubriigis ära märgitud vanaema 80. juubelisünnipäev, lapse kooliminek või tema esikoht matemaatikaolümpiaadil ... Ilmselt kogub iga hiidlane perekonna kroonika jaoks selliseid, enda lähedasi puudutavaid ajaleheväljalõikeid.", "Seda lugu taga ajades tuli mulle meelde mu enda mõne aasta tagune kogemus, kui kiirabi kutsudes ei saanud kõnekeskuses vastanud inimene minu seletusest aru ja nõudis, et ma ütleksin tänavanime. Mis aga ei olnud kuidagi võimalik, sest ma olin parasjagu metsas"], "vastus": 7, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Aga internetis ilmuvast lehest neid ju kätte ei saa, ikka ainult paberlehest. Hiiu Lehes on kirjas hetked,  mil oleme saanud oma saare või saare elanike üle uhked olla. Ja mis puudutab Hiiu Lehe toimetust, siis ka aastaid hiljem mõtlen ma sellele, millist vägevat  tahtmist ja ideid nõuab ühe väikese maakonna ajalehe tegemine.  _____ \"", "vastusevariandid": ["Olin küll juba paar aastat ülikoolis ajakirjandust õppinud, aga reaalne kogemus puudus. Minu ettekujutus ajalehetoimetusest oli selline, kus suures ruumis on vahetpidamata helisevad telefonid, klaviatuuril tipivad kellegi sõrmed ajaga võidu ja õhk on pingest paks.", "Seda päevast päeva tehtavat tublit tööd ei tohi võtta iseenesest mõistetavalt, seda tuleb hinnata! Soovin sulle jõudu ja pikka iga, mu armas Hiiu Leht!", "Tuli aga välja, et kuu aega hiljem olin ma käinud DJ-koolitusel, avanud koos tähtsate inimestega haigla uusima kompleksi, söönud koos Emmaste pensionäridega küpsiseid ja avastanud enda maja eest augu.", "Peab tunnistama, et lugude valmiskirjutamisega oli tükk tegemist, sest kuidas sa keskendud, kui toona veel toimetuses töötanud Karla kõrvallauas maast ja ilmast jutte räägib. Ja ise seejuures naerab niiviisi, et keegi ei jää tõsiseks.", "Teadsin kohe, et nüüd kirjutan ma lõpuks lehte kauaoodatud hittloo. Saatsin sõbranna pilti tegema ja üleöö tekkinud mitmemeetrise läbimõõduga august saigi järgmise päeva lehte artikkel.", "Viimati oli selleks näiteks Hiiumaa lähistel kohatud delfiin. Mis aga puudutab intervjueeri\u0002tavatega laua taha istumist, kohvi joomist ja elu üle arutlemist, siis seda luksust enam kahjuks ei ole.", "Just seal ilmusid kooliajal minu parimad tulemused spordis või siis õppimises. Ka oli Hiiu Leht minu esimene kokkupuude ajakirjandusega, kui õpilasena ajakirjaniku küsimustele vastasin.", "Õnnitluste rubriigis ära märgitud vanaema 80. juubelisünnipäev, lapse kooliminek või tema esikoht matemaatikaolümpiaadil ... Ilmselt kogub iga hiidlane perekonna kroonika jaoks selliseid, enda lähedasi puudutavaid ajaleheväljalõikeid.", "Seda lugu taga ajades tuli mulle meelde mu enda mõne aasta tagune kogemus, kui kiirabi kutsudes ei saanud kõnekeskuses vastanud inimene minu seletusest aru ja nõudis, et ma ütleksin tänavanime. Mis aga ei olnud kuidagi võimalik, sest ma olin parasjagu metsas"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kes jõuaks kokku lugeda neid taskurätte, millega tundlikud filmisõbrad oma silmi pühkisid, kui olid  ära vaadanud „Titanicu“ filmi. Film oli ülipopulaarne, seda nii noorte kui vanemate inimeste seas.    _____ Esimene oli 1933. aastal valminud „Cavalcade“. James Cameroni jaoks oli ülitähtis, et faktid oleksid täpsed ja olustik oleks ajastutruu. \"", "vastusevariandid": ["Režissöör James Cameroni käe all valminud enam kui kolmetunnine eepos purustas kõik publikurekordid. Film võitis üle 10 Oscari ja oli järjekorras teine film, mis rääkis Titanicu uppumisest.", "Kõrges vanuses daam esitati selle eest ka parima kõrvalosatäitja autasule. Seda ta kahjuks ei saanud, kuid tegi omapärase rekordi – vanim inimene, kes iial Oscarile kandideerinud.", "Polnud kohta, kus seda ei näidatud – suurtest kinodest kultuuri- ja rahvamajadeni. Näiteks Türil oli ühel päeval filmi vaatamas 412 inimest, mis on sellise väikse koha kohta tõeline rekord. ", "Selleks käis ta isegi sukeldumisretkedel, et näha tõelist Titanicu vrakki. Filmi meeskond uuris piltidelt detailselt, milline oli selleaegne laeva interjöör.", "Leonardo DiCaprio arvas aga, et tema osatäitmine oli toores ja tegelaskuju kohati liiga lapselik. Kuid autasudena korjatud 11 Oscarit ja 8 Kuldgloobust räägivad ise enda eest. Näitlejad ületasid end ja riskisid hea tulemuse nimel isegi oma tervisega. ", "Kuigi Jacki lauset „Ma olen maailma kuningas!“ (ingl k „I’m the king of the world!“) algselt stsenaariumis polnud, see oli Leonardo DiCaprio enda idee. Tänaseks on saanud sellest üks filmiajaloo tuntumaid tsitaate.", "Lisaks peeti neile kolmetunnine loeng, et kõik saaksid end kurssi viia eelmise sajandi alguse käitumisreeglitega. Ühtki pisiasja ei jäetud juhuse hooleks.", "Alguses kaaluti peaosalisena ka Madonnat ja Nicole Kidmani. Raske öelda, kas ka siis oleks peategelaste vahel tekkinud samasugune side. Kate ja Leonardo said filmivõtete ajal headeks sõpradeks. ", "Nende tunded on vastastikused. Tundub üpriski tavapärane süžee, kuid lugu saab dramaatilise pöörde, sest reisilaev sõidab vastu jäämäge ja upub. "], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Esimene oli 1933. aastal valminud „Cavalcade“. James Cameroni jaoks oli ülitähtis, et faktid oleksid täpsed ja olustik oleks ajastutruu.  _____ Et see ka filmis originaalile võimalikult lähedane oleks, küsiti nõu samalt firmalt, kes valis omal ajal  mööbli päris Titanicule. Režissöör läks isegi nii detailseks, et lasi välja otsida ligi 150 Titanicul reisinu elulood ning jagas  need taustanäitlejatele, et nad rolli paremini sisse elaksid. \"", "vastusevariandid": ["Režissöör James Cameroni käe all valminud enam kui kolmetunnine eepos purustas kõik publikurekordid. Film võitis üle 10 Oscari ja oli järjekorras teine film, mis rääkis Titanicu uppumisest.", "Kõrges vanuses daam esitati selle eest ka parima kõrvalosatäitja autasule. Seda ta kahjuks ei saanud, kuid tegi omapärase rekordi – vanim inimene, kes iial Oscarile kandideerinud.", "Polnud kohta, kus seda ei näidatud – suurtest kinodest kultuuri- ja rahvamajadeni. Näiteks Türil oli ühel päeval filmi vaatamas 412 inimest, mis on sellise väikse koha kohta tõeline rekord. ", "Selleks käis ta isegi sukeldumisretkedel, et näha tõelist Titanicu vrakki. Filmi meeskond uuris piltidelt detailselt, milline oli selleaegne laeva interjöör.", "Leonardo DiCaprio arvas aga, et tema osatäitmine oli toores ja tegelaskuju kohati liiga lapselik. Kuid autasudena korjatud 11 Oscarit ja 8 Kuldgloobust räägivad ise enda eest. Näitlejad ületasid end ja riskisid hea tulemuse nimel isegi oma tervisega. ", "Kuigi Jacki lauset „Ma olen maailma kuningas!“ (ingl k „I’m the king of the world!“) algselt stsenaariumis polnud, see oli Leonardo DiCaprio enda idee. Tänaseks on saanud sellest üks filmiajaloo tuntumaid tsitaate.", "Lisaks peeti neile kolmetunnine loeng, et kõik saaksid end kurssi viia eelmise sajandi alguse käitumisreeglitega. Ühtki pisiasja ei jäetud juhuse hooleks.", "Alguses kaaluti peaosalisena ka Madonnat ja Nicole Kidmani. Raske öelda, kas ka siis oleks peategelaste vahel tekkinud samasugune side. Kate ja Leonardo said filmivõtete ajal headeks sõpradeks. ", "Nende tunded on vastastikused. Tundub üpriski tavapärane süžee, kuid lugu saab dramaatilise pöörde, sest reisilaev sõidab vastu jäämäge ja upub. "], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Et see ka filmis originaalile võimalikult lähedane oleks, küsiti nõu samalt firmalt, kes valis omal ajal  mööbli päris Titanicule. Režissöör läks isegi nii detailseks, et lasi välja otsida ligi 150 Titanicul reisinu elulood ning jagas  need taustanäitlejatele, et nad rolli paremini sisse elaksid.  _____ Filmi aluseks olev tõestisündinud lugu juhtus 1912. aastal, mil luksuslik Briti laev alustas esimest ja  ühtlasi viimast reisi. Lugu, mis laeval lahti harutatakse, on esmapilgul lihtne. 17aastane rikkast perest  pärit preili kohtub reisilaeval vaese kunstnikuga ning armub temasse. \"", "vastusevariandid": ["Režissöör James Cameroni käe all valminud enam kui kolmetunnine eepos purustas kõik publikurekordid. Film võitis üle 10 Oscari ja oli järjekorras teine film, mis rääkis Titanicu uppumisest.", "Kõrges vanuses daam esitati selle eest ka parima kõrvalosatäitja autasule. Seda ta kahjuks ei saanud, kuid tegi omapärase rekordi – vanim inimene, kes iial Oscarile kandideerinud.", "Polnud kohta, kus seda ei näidatud – suurtest kinodest kultuuri- ja rahvamajadeni. Näiteks Türil oli ühel päeval filmi vaatamas 412 inimest, mis on sellise väikse koha kohta tõeline rekord. ", "Selleks käis ta isegi sukeldumisretkedel, et näha tõelist Titanicu vrakki. Filmi meeskond uuris piltidelt detailselt, milline oli selleaegne laeva interjöör.", "Leonardo DiCaprio arvas aga, et tema osatäitmine oli toores ja tegelaskuju kohati liiga lapselik. Kuid autasudena korjatud 11 Oscarit ja 8 Kuldgloobust räägivad ise enda eest. Näitlejad ületasid end ja riskisid hea tulemuse nimel isegi oma tervisega. ", "Kuigi Jacki lauset „Ma olen maailma kuningas!“ (ingl k „I’m the king of the world!“) algselt stsenaariumis polnud, see oli Leonardo DiCaprio enda idee. Tänaseks on saanud sellest üks filmiajaloo tuntumaid tsitaate.", "Lisaks peeti neile kolmetunnine loeng, et kõik saaksid end kurssi viia eelmise sajandi alguse käitumisreeglitega. Ühtki pisiasja ei jäetud juhuse hooleks.", "Alguses kaaluti peaosalisena ka Madonnat ja Nicole Kidmani. Raske öelda, kas ka siis oleks peategelaste vahel tekkinud samasugune side. Kate ja Leonardo said filmivõtete ajal headeks sõpradeks. ", "Nende tunded on vastastikused. Tundub üpriski tavapärane süžee, kuid lugu saab dramaatilise pöörde, sest reisilaev sõidab vastu jäämäge ja upub. "], "vastus": 6, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Filmi aluseks olev tõestisündinud lugu juhtus 1912. aastal, mil luksuslik Briti laev alustas esimest ja  ühtlasi viimast reisi. Lugu, mis laeval lahti harutatakse, on esmapilgul lihtne. 17aastane rikkast perest  pärit preili kohtub reisilaeval vaese kunstnikuga ning armub temasse.  _____ Peaosades teevad tähelennu Leonardo DiCaprio ja Kate Winslet. Leonardo oli noore kunstniku  Jacki ja Kate rikka tüdruku Rose’i rollis. \"", "vastusevariandid": ["Režissöör James Cameroni käe all valminud enam kui kolmetunnine eepos purustas kõik publikurekordid. Film võitis üle 10 Oscari ja oli järjekorras teine film, mis rääkis Titanicu uppumisest.", "Kõrges vanuses daam esitati selle eest ka parima kõrvalosatäitja autasule. Seda ta kahjuks ei saanud, kuid tegi omapärase rekordi – vanim inimene, kes iial Oscarile kandideerinud.", "Polnud kohta, kus seda ei näidatud – suurtest kinodest kultuuri- ja rahvamajadeni. Näiteks Türil oli ühel päeval filmi vaatamas 412 inimest, mis on sellise väikse koha kohta tõeline rekord. ", "Selleks käis ta isegi sukeldumisretkedel, et näha tõelist Titanicu vrakki. Filmi meeskond uuris piltidelt detailselt, milline oli selleaegne laeva interjöör.", "Leonardo DiCaprio arvas aga, et tema osatäitmine oli toores ja tegelaskuju kohati liiga lapselik. Kuid autasudena korjatud 11 Oscarit ja 8 Kuldgloobust räägivad ise enda eest. Näitlejad ületasid end ja riskisid hea tulemuse nimel isegi oma tervisega. ", "Kuigi Jacki lauset „Ma olen maailma kuningas!“ (ingl k „I’m the king of the world!“) algselt stsenaariumis polnud, see oli Leonardo DiCaprio enda idee. Tänaseks on saanud sellest üks filmiajaloo tuntumaid tsitaate.", "Lisaks peeti neile kolmetunnine loeng, et kõik saaksid end kurssi viia eelmise sajandi alguse käitumisreeglitega. Ühtki pisiasja ei jäetud juhuse hooleks.", "Alguses kaaluti peaosalisena ka Madonnat ja Nicole Kidmani. Raske öelda, kas ka siis oleks peategelaste vahel tekkinud samasugune side. Kate ja Leonardo said filmivõtete ajal headeks sõpradeks. ", "Nende tunded on vastastikused. Tundub üpriski tavapärane süžee, kuid lugu saab dramaatilise pöörde, sest reisilaev sõidab vastu jäämäge ja upub. "], "vastus": 8, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Peaosades teevad tähelennu Leonardo DiCaprio ja Kate Winslet. Leonardo oli noore kunstniku  Jacki ja Kate rikka tüdruku Rose’i rollis.  _____ See peegeldub ka filmis. Osatäitjate vahel on  sünergia, mis saab tekkida vaid siis, kui teineteist kõiges usaldad.  Kuigi film tõi näitlejatele üleilmse tuntuse ja autasusid, suhtusid näitlejad ise oma osatäitmisse  kriitiliselt. Kate Winsleti arvates oli tema aktsent filmis ebaõnnestunud. \"", "vastusevariandid": ["Režissöör James Cameroni käe all valminud enam kui kolmetunnine eepos purustas kõik publikurekordid. Film võitis üle 10 Oscari ja oli järjekorras teine film, mis rääkis Titanicu uppumisest.", "Kõrges vanuses daam esitati selle eest ka parima kõrvalosatäitja autasule. Seda ta kahjuks ei saanud, kuid tegi omapärase rekordi – vanim inimene, kes iial Oscarile kandideerinud.", "Polnud kohta, kus seda ei näidatud – suurtest kinodest kultuuri- ja rahvamajadeni. Näiteks Türil oli ühel päeval filmi vaatamas 412 inimest, mis on sellise väikse koha kohta tõeline rekord. ", "Selleks käis ta isegi sukeldumisretkedel, et näha tõelist Titanicu vrakki. Filmi meeskond uuris piltidelt detailselt, milline oli selleaegne laeva interjöör.", "Leonardo DiCaprio arvas aga, et tema osatäitmine oli toores ja tegelaskuju kohati liiga lapselik. Kuid autasudena korjatud 11 Oscarit ja 8 Kuldgloobust räägivad ise enda eest. Näitlejad ületasid end ja riskisid hea tulemuse nimel isegi oma tervisega. ", "Kuigi Jacki lauset „Ma olen maailma kuningas!“ (ingl k „I’m the king of the world!“) algselt stsenaariumis polnud, see oli Leonardo DiCaprio enda idee. Tänaseks on saanud sellest üks filmiajaloo tuntumaid tsitaate.", "Lisaks peeti neile kolmetunnine loeng, et kõik saaksid end kurssi viia eelmise sajandi alguse käitumisreeglitega. Ühtki pisiasja ei jäetud juhuse hooleks.", "Alguses kaaluti peaosalisena ka Madonnat ja Nicole Kidmani. Raske öelda, kas ka siis oleks peategelaste vahel tekkinud samasugune side. Kate ja Leonardo said filmivõtete ajal headeks sõpradeks. ", "Nende tunded on vastastikused. Tundub üpriski tavapärane süžee, kuid lugu saab dramaatilise pöörde, sest reisilaev sõidab vastu jäämäge ja upub. "], "vastus": 7, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"See peegeldub ka filmis. Osatäitjate vahel on  sünergia, mis saab tekkida vaid siis, kui teineteist kõiges usaldad.  Kuigi film tõi näitlejatele üleilmse tuntuse ja autasusid, suhtusid näitlejad ise oma osatäitmisse  kriitiliselt. Kate Winsleti arvates oli tema aktsent filmis ebaõnnestunud.  _____ Kuna filmi  dramaatilisem osa on üles võetud suures basseinis, pidid nad pikka aega külmas vees olema. Winslet  haigestuski ja kaalus seepärast isegi rollist loobumist.  „Titanicu“ võttegrupis oli ka näitleja, kes oli elus sel ajal, mil päris Titanic uppus. 87-aastane Gloria  Stuart mängis vanaduspõlve jõudnud Rose’i. \"", "vastusevariandid": ["Režissöör James Cameroni käe all valminud enam kui kolmetunnine eepos purustas kõik publikurekordid. Film võitis üle 10 Oscari ja oli järjekorras teine film, mis rääkis Titanicu uppumisest.", "Kõrges vanuses daam esitati selle eest ka parima kõrvalosatäitja autasule. Seda ta kahjuks ei saanud, kuid tegi omapärase rekordi – vanim inimene, kes iial Oscarile kandideerinud.", "Polnud kohta, kus seda ei näidatud – suurtest kinodest kultuuri- ja rahvamajadeni. Näiteks Türil oli ühel päeval filmi vaatamas 412 inimest, mis on sellise väikse koha kohta tõeline rekord. ", "Selleks käis ta isegi sukeldumisretkedel, et näha tõelist Titanicu vrakki. Filmi meeskond uuris piltidelt detailselt, milline oli selleaegne laeva interjöör.", "Leonardo DiCaprio arvas aga, et tema osatäitmine oli toores ja tegelaskuju kohati liiga lapselik. Kuid autasudena korjatud 11 Oscarit ja 8 Kuldgloobust räägivad ise enda eest. Näitlejad ületasid end ja riskisid hea tulemuse nimel isegi oma tervisega. ", "Kuigi Jacki lauset „Ma olen maailma kuningas!“ (ingl k „I’m the king of the world!“) algselt stsenaariumis polnud, see oli Leonardo DiCaprio enda idee. Tänaseks on saanud sellest üks filmiajaloo tuntumaid tsitaate.", "Lisaks peeti neile kolmetunnine loeng, et kõik saaksid end kurssi viia eelmise sajandi alguse käitumisreeglitega. Ühtki pisiasja ei jäetud juhuse hooleks.", "Alguses kaaluti peaosalisena ka Madonnat ja Nicole Kidmani. Raske öelda, kas ka siis oleks peategelaste vahel tekkinud samasugune side. Kate ja Leonardo said filmivõtete ajal headeks sõpradeks. ", "Nende tunded on vastastikused. Tundub üpriski tavapärane süžee, kuid lugu saab dramaatilise pöörde, sest reisilaev sõidab vastu jäämäge ja upub. "], "vastus": 4, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kuna filmi  dramaatilisem osa on üles võetud suures basseinis, pidid nad pikka aega külmas vees olema. Winslet  haigestuski ja kaalus seepärast isegi rollist loobumist.  „Titanicu“ võttegrupis oli ka näitleja, kes oli elus sel ajal, mil päris Titanic uppus. 87-aastane Gloria  Stuart mängis vanaduspõlve jõudnud Rose’i.  _____ See oli ka esimene kord ajaloos, kui sama  autasu taotles kaks näitlejat täpselt sama osatäitmise eest. Mõlemad mängisid filmis Rose’i, seda küll  tema erinevatel eluetappidel.  Kui „Titanic“ Ameerikas esilinastus, pidi filmistuudio saatma kinodele varukoopiaid, sest filmilindid  ei pidanud koormusele vastu, rahvas nõudis üha uusi seansse. \"", "vastusevariandid": ["Režissöör James Cameroni käe all valminud enam kui kolmetunnine eepos purustas kõik publikurekordid. Film võitis üle 10 Oscari ja oli järjekorras teine film, mis rääkis Titanicu uppumisest.", "Kõrges vanuses daam esitati selle eest ka parima kõrvalosatäitja autasule. Seda ta kahjuks ei saanud, kuid tegi omapärase rekordi – vanim inimene, kes iial Oscarile kandideerinud.", "Polnud kohta, kus seda ei näidatud – suurtest kinodest kultuuri- ja rahvamajadeni. Näiteks Türil oli ühel päeval filmi vaatamas 412 inimest, mis on sellise väikse koha kohta tõeline rekord. ", "Selleks käis ta isegi sukeldumisretkedel, et näha tõelist Titanicu vrakki. Filmi meeskond uuris piltidelt detailselt, milline oli selleaegne laeva interjöör.", "Leonardo DiCaprio arvas aga, et tema osatäitmine oli toores ja tegelaskuju kohati liiga lapselik. Kuid autasudena korjatud 11 Oscarit ja 8 Kuldgloobust räägivad ise enda eest. Näitlejad ületasid end ja riskisid hea tulemuse nimel isegi oma tervisega. ", "Kuigi Jacki lauset „Ma olen maailma kuningas!“ (ingl k „I’m the king of the world!“) algselt stsenaariumis polnud, see oli Leonardo DiCaprio enda idee. Tänaseks on saanud sellest üks filmiajaloo tuntumaid tsitaate.", "Lisaks peeti neile kolmetunnine loeng, et kõik saaksid end kurssi viia eelmise sajandi alguse käitumisreeglitega. Ühtki pisiasja ei jäetud juhuse hooleks.", "Alguses kaaluti peaosalisena ka Madonnat ja Nicole Kidmani. Raske öelda, kas ka siis oleks peategelaste vahel tekkinud samasugune side. Kate ja Leonardo said filmivõtete ajal headeks sõpradeks. ", "Nende tunded on vastastikused. Tundub üpriski tavapärane süžee, kuid lugu saab dramaatilise pöörde, sest reisilaev sõidab vastu jäämäge ja upub. "], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"See oli ka esimene kord ajaloos, kui sama  autasu taotles kaks näitlejat täpselt sama osatäitmise eest. Mõlemad mängisid filmis Rose’i, seda küll  tema erinevatel eluetappidel.  Kui „Titanic“ Ameerikas esilinastus, pidi filmistuudio saatma kinodele varukoopiaid, sest filmilindid  ei pidanud koormusele vastu, rahvas nõudis üha uusi seansse.  _____ Ei tea, kas film olnuks sama edukas, kui selle nimeks saanuks „Jääplaneet“ („Planet Ice“), nagu  alguses kaaluti?\"", "vastusevariandid": ["Režissöör James Cameroni käe all valminud enam kui kolmetunnine eepos purustas kõik publikurekordid. Film võitis üle 10 Oscari ja oli järjekorras teine film, mis rääkis Titanicu uppumisest.", "Kõrges vanuses daam esitati selle eest ka parima kõrvalosatäitja autasule. Seda ta kahjuks ei saanud, kuid tegi omapärase rekordi – vanim inimene, kes iial Oscarile kandideerinud.", "Polnud kohta, kus seda ei näidatud – suurtest kinodest kultuuri- ja rahvamajadeni. Näiteks Türil oli ühel päeval filmi vaatamas 412 inimest, mis on sellise väikse koha kohta tõeline rekord. ", "Selleks käis ta isegi sukeldumisretkedel, et näha tõelist Titanicu vrakki. Filmi meeskond uuris piltidelt detailselt, milline oli selleaegne laeva interjöör.", "Leonardo DiCaprio arvas aga, et tema osatäitmine oli toores ja tegelaskuju kohati liiga lapselik. Kuid autasudena korjatud 11 Oscarit ja 8 Kuldgloobust räägivad ise enda eest. Näitlejad ületasid end ja riskisid hea tulemuse nimel isegi oma tervisega. ", "Kuigi Jacki lauset „Ma olen maailma kuningas!“ (ingl k „I’m the king of the world!“) algselt stsenaariumis polnud, see oli Leonardo DiCaprio enda idee. Tänaseks on saanud sellest üks filmiajaloo tuntumaid tsitaate.", "Lisaks peeti neile kolmetunnine loeng, et kõik saaksid end kurssi viia eelmise sajandi alguse käitumisreeglitega. Ühtki pisiasja ei jäetud juhuse hooleks.", "Alguses kaaluti peaosalisena ka Madonnat ja Nicole Kidmani. Raske öelda, kas ka siis oleks peategelaste vahel tekkinud samasugune side. Kate ja Leonardo said filmivõtete ajal headeks sõpradeks. ", "Nende tunded on vastastikused. Tundub üpriski tavapärane süžee, kuid lugu saab dramaatilise pöörde, sest reisilaev sõidab vastu jäämäge ja upub. "], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Igal tööpäeva õhtul kell seitse on Eesti Televisiooni eetris meelelahutussaade „Ringvaade“. Selleks  et see saade vaatajateni jõuaks, annab oma panuse ka saate toimetaja Reimo Sildvee, kes on tuttav  hoopis raadioeetrist.  _____ See oli tema jaoks üsna suur erinevus võrreldes varasema tööga. „Ringvaadet“ teeb kokku kümme inimest: kaks saatejuhti, neli toimetajat ning neli reporterit. Saate  ettevalmistamises osaleb kogu meeskond. \"", "vastusevariandid": ["„Töötasin päris kaua raadiotoimetajana ja kui mind televisiooni tööle kutsuti, siis pidin palju ümber harjuma. Nimelt lisandus helile veel üks nüanss – liikuv pilt.“", "Nii vanu materjale tuleb otsida arhiividest ja kõigeks selleks on väga vähe aega. Vahel tuleb paluda kellelgi meeskonnast otsimisetöö ära teha, sest toimetaja peab kõigele muule lisaks helistama ise ka intervjueeritavatele ning nendega kohtumise kokku leppima.", "Näiteks tehti ükskord katse, kas elektriautoga on võimalik Tallinnast Tartusse jõuda. Reporter aga ütles kohe loo alguses, et juba ollaksegi Tartus. Sellest aga poleks pidanud alustama, sest nii kadus loo pinge.", "Reimo arvates tuleks erialane haridus kahtlemata kasuks, aga see pole toimetajatöö tegemiseks tingimata vajalik. Saab ka ise õppida ja oma teadmisi järgmistes töödes ära kasutada.", "Seepärast töötab kogu tiim ühes suures toas ja pidevalt suheldes. Vahel räägivad kõik kordamööda ja on raske aru saada, kes mida ütles. Mõnikord läheb ka kirglikuks vaidluseks.", "Reimo rõhutab sõna „peaks“, sest valmis tuleb olla ka ootamatusteks, mis võivad esialgse plaani segi paisata. Vahel selgub alles kella nelja või viie paiku, et mingi teema tuleb näiteks välja jätta või asendada.", "Muidugi kõlas see väga imelikult, et kas ikka looma kohta saab nii öelda, aga pärast kolleegidega arutades leiti, et miks mitte, mõnele teemale võib ka humoorikamalt läheneda.", "Ta peab kohal olema veidi enne saate salvestust. Hilineda ei tohi, sest toimetaja peab jälgima, et saade oleks eetris nii, nagu oli planeeritud. Tööpäev lõpeb sel juhul alles kell veerand üheksa.", "Saate toimetajad aga jäävad telemaja toimetusse ning arutavad veel kõik omavahel läbi. Selleks et lugu oleks eetris paar minutit, tuleb tööd teha tunde, kui mitte isegi päevi. Vahel tuleb veel hilisõhtulgi tööasju ajada."], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"See oli tema jaoks üsna suur erinevus võrreldes varasema tööga. „Ringvaadet“ teeb kokku kümme inimest: kaks saatejuhti, neli toimetajat ning neli reporterit. Saate  ettevalmistamises osaleb kogu meeskond.  _____ Aga Reimo arvates on see väga hea, sest jõuliselt  oma mõtteid esitades ja diskuteerides jõuab meeskond suurepäraste ideedeni.  Selle töö juures on väga oluline kiirus ja pingetaluvus. Kui näiteks on lugu sellest, millised olid Eesti  toiduhinnad 1993. aastal, siis peab toimetaja kiiresti selle kohta infot leidma. \"", "vastusevariandid": ["„Töötasin päris kaua raadiotoimetajana ja kui mind televisiooni tööle kutsuti, siis pidin palju ümber harjuma. Nimelt lisandus helile veel üks nüanss – liikuv pilt.“", "Nii vanu materjale tuleb otsida arhiividest ja kõigeks selleks on väga vähe aega. Vahel tuleb paluda kellelgi meeskonnast otsimisetöö ära teha, sest toimetaja peab kõigele muule lisaks helistama ise ka intervjueeritavatele ning nendega kohtumise kokku leppima.", "Näiteks tehti ükskord katse, kas elektriautoga on võimalik Tallinnast Tartusse jõuda. Reporter aga ütles kohe loo alguses, et juba ollaksegi Tartus. Sellest aga poleks pidanud alustama, sest nii kadus loo pinge.", "Reimo arvates tuleks erialane haridus kahtlemata kasuks, aga see pole toimetajatöö tegemiseks tingimata vajalik. Saab ka ise õppida ja oma teadmisi järgmistes töödes ära kasutada.", "Seepärast töötab kogu tiim ühes suures toas ja pidevalt suheldes. Vahel räägivad kõik kordamööda ja on raske aru saada, kes mida ütles. Mõnikord läheb ka kirglikuks vaidluseks.", "Reimo rõhutab sõna „peaks“, sest valmis tuleb olla ka ootamatusteks, mis võivad esialgse plaani segi paisata. Vahel selgub alles kella nelja või viie paiku, et mingi teema tuleb näiteks välja jätta või asendada.", "Muidugi kõlas see väga imelikult, et kas ikka looma kohta saab nii öelda, aga pärast kolleegidega arutades leiti, et miks mitte, mõnele teemale võib ka humoorikamalt läheneda.", "Ta peab kohal olema veidi enne saate salvestust. Hilineda ei tohi, sest toimetaja peab jälgima, et saade oleks eetris nii, nagu oli planeeritud. Tööpäev lõpeb sel juhul alles kell veerand üheksa.", "Saate toimetajad aga jäävad telemaja toimetusse ning arutavad veel kõik omavahel läbi. Selleks et lugu oleks eetris paar minutit, tuleb tööd teha tunde, kui mitte isegi päevi. Vahel tuleb veel hilisõhtulgi tööasju ajada."], "vastus": 4, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Aga Reimo arvates on see väga hea, sest jõuliselt  oma mõtteid esitades ja diskuteerides jõuab meeskond suurepäraste ideedeni.  Selle töö juures on väga oluline kiirus ja pingetaluvus. Kui näiteks on lugu sellest, millised olid Eesti  toiduhinnad 1993. aastal, siis peab toimetaja kiiresti selle kohta infot leidma.  _____ See eeldab  toimetajalt muu hulgas väga head suhtlemis- ja veenmisoskust, sest kõik ei taha kaamera ees seista ja  oma lugu rääkida.  „Ringvaate“ toimetuses algab tööpäev kell kümme hommikul. Siis hakatakse kokku panema õhtust  saadet. Kui tööülesanded jagatud, lähevad reporterid toimetusest välja lugusid tegema. \"", "vastusevariandid": ["„Töötasin päris kaua raadiotoimetajana ja kui mind televisiooni tööle kutsuti, siis pidin palju ümber harjuma. Nimelt lisandus helile veel üks nüanss – liikuv pilt.“", "Nii vanu materjale tuleb otsida arhiividest ja kõigeks selleks on väga vähe aega. Vahel tuleb paluda kellelgi meeskonnast otsimisetöö ära teha, sest toimetaja peab kõigele muule lisaks helistama ise ka intervjueeritavatele ning nendega kohtumise kokku leppima.", "Näiteks tehti ükskord katse, kas elektriautoga on võimalik Tallinnast Tartusse jõuda. Reporter aga ütles kohe loo alguses, et juba ollaksegi Tartus. Sellest aga poleks pidanud alustama, sest nii kadus loo pinge.", "Reimo arvates tuleks erialane haridus kahtlemata kasuks, aga see pole toimetajatöö tegemiseks tingimata vajalik. Saab ka ise õppida ja oma teadmisi järgmistes töödes ära kasutada.", "Seepärast töötab kogu tiim ühes suures toas ja pidevalt suheldes. Vahel räägivad kõik kordamööda ja on raske aru saada, kes mida ütles. Mõnikord läheb ka kirglikuks vaidluseks.", "Reimo rõhutab sõna „peaks“, sest valmis tuleb olla ka ootamatusteks, mis võivad esialgse plaani segi paisata. Vahel selgub alles kella nelja või viie paiku, et mingi teema tuleb näiteks välja jätta või asendada.", "Muidugi kõlas see väga imelikult, et kas ikka looma kohta saab nii öelda, aga pärast kolleegidega arutades leiti, et miks mitte, mõnele teemale võib ka humoorikamalt läheneda.", "Ta peab kohal olema veidi enne saate salvestust. Hilineda ei tohi, sest toimetaja peab jälgima, et saade oleks eetris nii, nagu oli planeeritud. Tööpäev lõpeb sel juhul alles kell veerand üheksa.", "Saate toimetajad aga jäävad telemaja toimetusse ning arutavad veel kõik omavahel läbi. Selleks et lugu oleks eetris paar minutit, tuleb tööd teha tunde, kui mitte isegi päevi. Vahel tuleb veel hilisõhtulgi tööasju ajada."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"See eeldab  toimetajalt muu hulgas väga head suhtlemis- ja veenmisoskust, sest kõik ei taha kaamera ees seista ja  oma lugu rääkida.  „Ringvaate“ toimetuses algab tööpäev kell kümme hommikul. Siis hakatakse kokku panema õhtust  saadet. Kui tööülesanded jagatud, lähevad reporterid toimetusest välja lugusid tegema.  _____ Reimo teeb seda hea meelega, sest ta ei kujuta ette, et peaks kindlal kellaajal kontorilaua taga tööd  tegema.  Järgmine etapp tööpäevas on saateplaani koostamine. Seda teeb ta tavaliselt pärast lõunat kella  kolme paiku. Selleks ajaks peaks kõik paigas olema. \"", "vastusevariandid": ["„Töötasin päris kaua raadiotoimetajana ja kui mind televisiooni tööle kutsuti, siis pidin palju ümber harjuma. Nimelt lisandus helile veel üks nüanss – liikuv pilt.“", "Nii vanu materjale tuleb otsida arhiividest ja kõigeks selleks on väga vähe aega. Vahel tuleb paluda kellelgi meeskonnast otsimisetöö ära teha, sest toimetaja peab kõigele muule lisaks helistama ise ka intervjueeritavatele ning nendega kohtumise kokku leppima.", "Näiteks tehti ükskord katse, kas elektriautoga on võimalik Tallinnast Tartusse jõuda. Reporter aga ütles kohe loo alguses, et juba ollaksegi Tartus. Sellest aga poleks pidanud alustama, sest nii kadus loo pinge.", "Reimo arvates tuleks erialane haridus kahtlemata kasuks, aga see pole toimetajatöö tegemiseks tingimata vajalik. Saab ka ise õppida ja oma teadmisi järgmistes töödes ära kasutada.", "Seepärast töötab kogu tiim ühes suures toas ja pidevalt suheldes. Vahel räägivad kõik kordamööda ja on raske aru saada, kes mida ütles. Mõnikord läheb ka kirglikuks vaidluseks.", "Reimo rõhutab sõna „peaks“, sest valmis tuleb olla ka ootamatusteks, mis võivad esialgse plaani segi paisata. Vahel selgub alles kella nelja või viie paiku, et mingi teema tuleb näiteks välja jätta või asendada.", "Muidugi kõlas see väga imelikult, et kas ikka looma kohta saab nii öelda, aga pärast kolleegidega arutades leiti, et miks mitte, mõnele teemale võib ka humoorikamalt läheneda.", "Ta peab kohal olema veidi enne saate salvestust. Hilineda ei tohi, sest toimetaja peab jälgima, et saade oleks eetris nii, nagu oli planeeritud. Tööpäev lõpeb sel juhul alles kell veerand üheksa.", "Saate toimetajad aga jäävad telemaja toimetusse ning arutavad veel kõik omavahel läbi. Selleks et lugu oleks eetris paar minutit, tuleb tööd teha tunde, kui mitte isegi päevi. Vahel tuleb veel hilisõhtulgi tööasju ajada."], "vastus": 8, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Reimo teeb seda hea meelega, sest ta ei kujuta ette, et peaks kindlal kellaajal kontorilaua taga tööd  tegema.  Järgmine etapp tööpäevas on saateplaani koostamine. Seda teeb ta tavaliselt pärast lõunat kella  kolme paiku. Selleks ajaks peaks kõik paigas olema.  _____ Sel juhul on vaja saateplaan uuesti läbi  arutada, sest kõik peab klappima sekundi pealt. „Ringvaate“ stuudio ei asu televisioonimajas, vaid Solarise keskuses. Toimetaja läheb ka ise  stuudiosse. \"", "vastusevariandid": ["„Töötasin päris kaua raadiotoimetajana ja kui mind televisiooni tööle kutsuti, siis pidin palju ümber harjuma. Nimelt lisandus helile veel üks nüanss – liikuv pilt.“", "Nii vanu materjale tuleb otsida arhiividest ja kõigeks selleks on väga vähe aega. Vahel tuleb paluda kellelgi meeskonnast otsimisetöö ära teha, sest toimetaja peab kõigele muule lisaks helistama ise ka intervjueeritavatele ning nendega kohtumise kokku leppima.", "Näiteks tehti ükskord katse, kas elektriautoga on võimalik Tallinnast Tartusse jõuda. Reporter aga ütles kohe loo alguses, et juba ollaksegi Tartus. Sellest aga poleks pidanud alustama, sest nii kadus loo pinge.", "Reimo arvates tuleks erialane haridus kahtlemata kasuks, aga see pole toimetajatöö tegemiseks tingimata vajalik. Saab ka ise õppida ja oma teadmisi järgmistes töödes ära kasutada.", "Seepärast töötab kogu tiim ühes suures toas ja pidevalt suheldes. Vahel räägivad kõik kordamööda ja on raske aru saada, kes mida ütles. Mõnikord läheb ka kirglikuks vaidluseks.", "Reimo rõhutab sõna „peaks“, sest valmis tuleb olla ka ootamatusteks, mis võivad esialgse plaani segi paisata. Vahel selgub alles kella nelja või viie paiku, et mingi teema tuleb näiteks välja jätta või asendada.", "Muidugi kõlas see väga imelikult, et kas ikka looma kohta saab nii öelda, aga pärast kolleegidega arutades leiti, et miks mitte, mõnele teemale võib ka humoorikamalt läheneda.", "Ta peab kohal olema veidi enne saate salvestust. Hilineda ei tohi, sest toimetaja peab jälgima, et saade oleks eetris nii, nagu oli planeeritud. Tööpäev lõpeb sel juhul alles kell veerand üheksa.", "Saate toimetajad aga jäävad telemaja toimetusse ning arutavad veel kõik omavahel läbi. Selleks et lugu oleks eetris paar minutit, tuleb tööd teha tunde, kui mitte isegi päevi. Vahel tuleb veel hilisõhtulgi tööasju ajada."], "vastus": 5, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Sel juhul on vaja saateplaan uuesti läbi  arutada, sest kõik peab klappima sekundi pealt. „Ringvaate“ stuudio ei asu televisioonimajas, vaid Solarise keskuses. Toimetaja läheb ka ise  stuudiosse.  _____ Nii pikaks ei lähe tööpäev muidugi mitte iga päev, sest ühel toimetajal tuleb  stuudios kohal käia 2–3 korda nädalas.  Kuigi kõike plaanitakse hoolikalt, on otsesaate puhul võimatu, et ühtki viga ei teki. Need ei olegi  just igakord vead, pigem nimetab Reimo neid naljakateks vahejuhtumiteks. Näiteks kord oli eetris lugu  Eesti vanimast kassist. Saatejuht tegi sissejuhatuse ja kutsus televaatajaid uurima, kuidas vanainimesel  läheb. \"", "vastusevariandid": ["„Töötasin päris kaua raadiotoimetajana ja kui mind televisiooni tööle kutsuti, siis pidin palju ümber harjuma. Nimelt lisandus helile veel üks nüanss – liikuv pilt.“", "Nii vanu materjale tuleb otsida arhiividest ja kõigeks selleks on väga vähe aega. Vahel tuleb paluda kellelgi meeskonnast otsimisetöö ära teha, sest toimetaja peab kõigele muule lisaks helistama ise ka intervjueeritavatele ning nendega kohtumise kokku leppima.", "Näiteks tehti ükskord katse, kas elektriautoga on võimalik Tallinnast Tartusse jõuda. Reporter aga ütles kohe loo alguses, et juba ollaksegi Tartus. Sellest aga poleks pidanud alustama, sest nii kadus loo pinge.", "Reimo arvates tuleks erialane haridus kahtlemata kasuks, aga see pole toimetajatöö tegemiseks tingimata vajalik. Saab ka ise õppida ja oma teadmisi järgmistes töödes ära kasutada.", "Seepärast töötab kogu tiim ühes suures toas ja pidevalt suheldes. Vahel räägivad kõik kordamööda ja on raske aru saada, kes mida ütles. Mõnikord läheb ka kirglikuks vaidluseks.", "Reimo rõhutab sõna „peaks“, sest valmis tuleb olla ka ootamatusteks, mis võivad esialgse plaani segi paisata. Vahel selgub alles kella nelja või viie paiku, et mingi teema tuleb näiteks välja jätta või asendada.", "Muidugi kõlas see väga imelikult, et kas ikka looma kohta saab nii öelda, aga pärast kolleegidega arutades leiti, et miks mitte, mõnele teemale võib ka humoorikamalt läheneda.", "Ta peab kohal olema veidi enne saate salvestust. Hilineda ei tohi, sest toimetaja peab jälgima, et saade oleks eetris nii, nagu oli planeeritud. Tööpäev lõpeb sel juhul alles kell veerand üheksa.", "Saate toimetajad aga jäävad telemaja toimetusse ning arutavad veel kõik omavahel läbi. Selleks et lugu oleks eetris paar minutit, tuleb tööd teha tunde, kui mitte isegi päevi. Vahel tuleb veel hilisõhtulgi tööasju ajada."], "vastus": 7, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Nii pikaks ei lähe tööpäev muidugi mitte iga päev, sest ühel toimetajal tuleb  stuudios kohal käia 2–3 korda nädalas.  Kuigi kõike plaanitakse hoolikalt, on otsesaate puhul võimatu, et ühtki viga ei teki. Need ei olegi  just igakord vead, pigem nimetab Reimo neid naljakateks vahejuhtumiteks. Näiteks kord oli eetris lugu  Eesti vanimast kassist. Saatejuht tegi sissejuhatuse ja kutsus televaatajaid uurima, kuidas vanainimesel  läheb.  _____ Reimo on ülikoolis õppinud sotsiaalteadusi, mitte ajakirjandust. \"", "vastusevariandid": ["„Töötasin päris kaua raadiotoimetajana ja kui mind televisiooni tööle kutsuti, siis pidin palju ümber harjuma. Nimelt lisandus helile veel üks nüanss – liikuv pilt.“", "Nii vanu materjale tuleb otsida arhiividest ja kõigeks selleks on väga vähe aega. Vahel tuleb paluda kellelgi meeskonnast otsimisetöö ära teha, sest toimetaja peab kõigele muule lisaks helistama ise ka intervjueeritavatele ning nendega kohtumise kokku leppima.", "Näiteks tehti ükskord katse, kas elektriautoga on võimalik Tallinnast Tartusse jõuda. Reporter aga ütles kohe loo alguses, et juba ollaksegi Tartus. Sellest aga poleks pidanud alustama, sest nii kadus loo pinge.", "Reimo arvates tuleks erialane haridus kahtlemata kasuks, aga see pole toimetajatöö tegemiseks tingimata vajalik. Saab ka ise õppida ja oma teadmisi järgmistes töödes ära kasutada.", "Seepärast töötab kogu tiim ühes suures toas ja pidevalt suheldes. Vahel räägivad kõik kordamööda ja on raske aru saada, kes mida ütles. Mõnikord läheb ka kirglikuks vaidluseks.", "Reimo rõhutab sõna „peaks“, sest valmis tuleb olla ka ootamatusteks, mis võivad esialgse plaani segi paisata. Vahel selgub alles kella nelja või viie paiku, et mingi teema tuleb näiteks välja jätta või asendada.", "Muidugi kõlas see väga imelikult, et kas ikka looma kohta saab nii öelda, aga pärast kolleegidega arutades leiti, et miks mitte, mõnele teemale võib ka humoorikamalt läheneda.", "Ta peab kohal olema veidi enne saate salvestust. Hilineda ei tohi, sest toimetaja peab jälgima, et saade oleks eetris nii, nagu oli planeeritud. Tööpäev lõpeb sel juhul alles kell veerand üheksa.", "Saate toimetajad aga jäävad telemaja toimetusse ning arutavad veel kõik omavahel läbi. Selleks et lugu oleks eetris paar minutit, tuleb tööd teha tunde, kui mitte isegi päevi. Vahel tuleb veel hilisõhtulgi tööasju ajada."], "vastus": 6, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Reimo on ülikoolis õppinud sotsiaalteadusi, mitte ajakirjandust.  _____ Seda on Reimo igal  võimalusel ka teinud. Kõik oma tööks vajaliku on ta ise õppinud ja samm-sammult end täiendanud.\"", "vastusevariandid": ["„Töötasin päris kaua raadiotoimetajana ja kui mind televisiooni tööle kutsuti, siis pidin palju ümber harjuma. Nimelt lisandus helile veel üks nüanss – liikuv pilt.“", "Nii vanu materjale tuleb otsida arhiividest ja kõigeks selleks on väga vähe aega. Vahel tuleb paluda kellelgi meeskonnast otsimisetöö ära teha, sest toimetaja peab kõigele muule lisaks helistama ise ka intervjueeritavatele ning nendega kohtumise kokku leppima.", "Näiteks tehti ükskord katse, kas elektriautoga on võimalik Tallinnast Tartusse jõuda. Reporter aga ütles kohe loo alguses, et juba ollaksegi Tartus. Sellest aga poleks pidanud alustama, sest nii kadus loo pinge.", "Reimo arvates tuleks erialane haridus kahtlemata kasuks, aga see pole toimetajatöö tegemiseks tingimata vajalik. Saab ka ise õppida ja oma teadmisi järgmistes töödes ära kasutada.", "Seepärast töötab kogu tiim ühes suures toas ja pidevalt suheldes. Vahel räägivad kõik kordamööda ja on raske aru saada, kes mida ütles. Mõnikord läheb ka kirglikuks vaidluseks.", "Reimo rõhutab sõna „peaks“, sest valmis tuleb olla ka ootamatusteks, mis võivad esialgse plaani segi paisata. Vahel selgub alles kella nelja või viie paiku, et mingi teema tuleb näiteks välja jätta või asendada.", "Muidugi kõlas see väga imelikult, et kas ikka looma kohta saab nii öelda, aga pärast kolleegidega arutades leiti, et miks mitte, mõnele teemale võib ka humoorikamalt läheneda.", "Ta peab kohal olema veidi enne saate salvestust. Hilineda ei tohi, sest toimetaja peab jälgima, et saade oleks eetris nii, nagu oli planeeritud. Tööpäev lõpeb sel juhul alles kell veerand üheksa.", "Saate toimetajad aga jäävad telemaja toimetusse ning arutavad veel kõik omavahel läbi. Selleks et lugu oleks eetris paar minutit, tuleb tööd teha tunde, kui mitte isegi päevi. Vahel tuleb veel hilisõhtulgi tööasju ajada."], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Roman tunnistab, et on  _____  armunud, ning selgitab, kuidas see juhtus ja miks see tunne  siiamaani kestab.  ", "vastusevariandid": ["Eestiga ", "Eestisse ", "Eestiks ", "Eestile"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Minu nime ja aktsendi pärast  _____  paljud inimesed minult, kuidas ma Eestisse elama sattusin.  ", "vastusevariandid": ["seletavad ", "kõnelevad ", "uurivad ", "tähendavad"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Tegelikult olen ma kogu aeg siin olnud ja kavatsen siia ka  _____  – sest mulle lihtsalt meeldib siin  elada.", "vastusevariandid": ["jään ", "jäämas ", "jääda ", "jäädes"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Mul on siiani väga selgelt meeles paigad,  kus me sõpradega ringi jooksime ning põnevaid  _____  mängisime.  ", "vastusevariandid": ["mängud ", "mängudeks ", "mängude ", "mänge"], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Avastan siiani  _____  jaoks siinseid metsi, saari  ja rabasid.", "vastusevariandid": ["enda ", "ennast ", "end ", "endale"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Aga kas pole fantastiline tunne, kui pärast halle  ja pimedaid päevi hakkab taas  _____  vahelt päike paistma.", "vastusevariandid": ["pilvedega ", "pilvede ", "pilvedelt ", "pilved"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Mu poeg on siin sündinud, kõik mu sõbrad on   _____  pärit.", "vastusevariandid": ["siia ", "siin ", "siit ", "sinna"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Arvan, et alati tuleb jääda iseendaks ja oma traditsioonidest  _____  .  ", "vastusevariandid": ["lugu pidada ", "juttu ajada ", "kokku hoida ", "kaasa võtta"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Ma armastan  _____  , mulle meeldib sellega tegeleda ja see on mu töö.", "vastusevariandid": ["toidust ", "toiduga ", "toit ", "toitu"], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kõige rohkem avastan  ma aga ise – mind  _____  siiani meie metsast, põllult ja merest pärit toorained.", "vastusevariandid": ["eelistavad ", "naudivad ", "vaimustavad ", "meeldivad"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Olen näiteks Eesti  kalu, peeti, rabarberit ja muid hõrgutisi  _____  paljudele lähematele ja kaugematele külalistele.  ", "vastusevariandid": ["pakkunud ", "pakutakse ", "pakkusin ", "pakutud"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Oleme teistest ka veidi erinevad ja see lisab meie  _____  vürtsi.", "vastusevariandid": ["eluni ", "elule ", "elu ", "elust"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Seepärast  _____  endale pidevalt: kas pole  fantastiline, et elan maal, kus nii palju on võimalik!", "vastusevariandid": ["kordangi ", "ootangi ", "unistangi ", "õpingi"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Oleme harjunud mõtteviisiga, et kui me pole õppimise eest saanud  _____  , siis pole meie õpitul  väärtust.", "vastusevariandid": ["mõju ", "tunnistust ", "mõõtu ", "toimet"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Õnneks oleme koolituste ja seminaride  _____  hakanud hindama ka õpikogemusi,  mida omandame igapäevastes tegevustes.", "vastusevariandid": ["kõrval ", "ees ", "taga ", "kohal"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kui eespool nimetatud tegevused on tuttavad, siis vabatahtlik tegevus  alles  _____  populaarsust.", "vastusevariandid": ["kaotab ", "võtab ", "kogub ", "viib"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Teiste abistamine ning enda arendamine – need kaks asja võiks ju  _____  .", "vastusevariandid": ["võita ", "korrata ", "mõõta ", "ühendada"], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Tihti on raske leida tööd soovitud  _____  , eriti siis, kui pole töökogemust.", "vastusevariandid": ["eriala ", "erialana ", "erialal ", "erialani"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Sellises  _____  on vabatahtlikuna saadav töökogemus suurepärane  abimees.  ", "vastusevariandid": ["väärtuses ", "olukorras ", "tehingus ", "karjääris"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Vabatahtliku tööga seoses  _____  küsimused aja ja raha kohta.", "vastusevariandid": ["võtavad välja ", "kerkivad esile ", "annavad alla ", "vajuvad sisse"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kuid alati on võimalus kokku leppida sobivas   _____  .", "vastusevariandid": ["töölauas ", "töötõendis ", "töökaaslases ", "töögraafikus"], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Tavaliselt vabatahtliku kulud kaetakse, kuid kui tunned, et vabatahtliku töö mõjub halvasti  sinu  _____  , siis võid alati osaleda lühiajalistes projektides.", "vastusevariandid": ["rahakotiga ", "rahakotiks ", "rahakotile ", "rahakotist"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Juba paar töötundi kuus võib väikest  organisatsiooni väga palju aidata,  _____  avardab see sinu silmaringi ning annab uusi teadmisi ja  oskusi.", "vastusevariandid": ["kuigi ", "samas ", "ehkki ", "ega"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Aga  _____  , et sa pead  seda nautima.", "vastusevariandid": ["pea meeles ", "arva ära ", "võta kätte ", "vii edasi"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kui soovid oma tegevuse vabatahtlikuna lõpetada, siis anna sellest organisatsiooni  juhtidele teada ning liigu  _____  .", "vastusevariandid": ["vahele ", "ümber ", "üle ", "edasi"], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Rohkem kui pooltele töökohtadele  _____  inimesed just organisatsiooni seest", "vastusevariandid": ["tullakse ", "küsitakse ", "leitakse ", "vajatakse"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Lähedased suhted  _____   meid õnnelikuks, kuid nende säilitamine kulutab aega ja energiat.", "vastusevariandid": ["teevad ", "annavad ", "lasevad ", "võtavad"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Seepärast  võib tunduda üllatav, et meie lähimate sõprade hulk jääb elu jooksul  _____  .", "vastusevariandid": ["samaga ", "samale ", "samaks ", "samast"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"See kehtib isegi nutitelefonide ajastul, millal suhelda on  _____  kui kunagi  varem.", "vastusevariandid": ["väiksem ", "kergem ", "lühem ", "harvem"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Felix Reed-Tsochas ja Robin Dunbar värbasid 30 kooliõpilast, kes  _____  ankeedi.", "vastusevariandid": ["täitsid ", "täitsime ", "täitsite ", "täitsin"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Ankeedis tuli  kirja panna kõik oma sõbrad ja see, kui lähedaseks katsealused  _____  pidasid.", "vastusevariandid": ["nende ", "nendest ", "nendeta ", "neid"], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Nad võisid kuus tasuta rääkida 500  _____  ja saata  piiramatul hulgal sõnumeid.", "vastusevariandid": ["minuti ", "minutit ", "minutile ", "minutiga"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kõnede  analüüsist selgus, et katsealused rääkisid kõige rohkem ühe-kahe inimesega, keda nad ankeedi   _____  pidasid väga lähedaseks.", "vastusevariandid": ["põhjal ", "pärast ", "järel ", "eest"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Lisaks sai kõnede statistilise analüüsi abil  _____  igale katsealusele iseloomuliku suhtlemisstiili.  ", "vastusevariandid": ["lahti teha ", "kaasa teha ", "ümber teha ", "kindlaks teha"], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Katse jooksul lõpetasid noored kooli, osa neist astus ülikooli, mõned läksid kohe  _____  .", "vastusevariandid": ["tööst ", "tööl ", "tööta ", "tööle"], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Uute sõprade tekkimisel jäävad vanad  tutvused paratamatult  _____  .", "vastusevariandid": ["kõrvale ", "mööda ", "otse ", "läbi"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Teoreetiliselt on  _____  suhelda kümnete ja koguni sadade inimestega.  ", "vastusevariandid": ["juhuslik ", "tundlik ", "võimalik ", "täielik"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Sellest hoolimata hoiavad inimesed pidevalt sidet vaid väikse  _____  , mille suurus elu jooksul ei  muutu.", "vastusevariandid": ["sõpruskonna ", "sõpruskonnaga ", "sõpruskonda ", "sõpruskonnata"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Seega – me võime iga päev  _____  Facebooki kontole kümmekond sõpra, kuid meie võimel  emotsionaalset lähedust tunda on piirid.", "vastusevariandid": ["kustutada ", "jagada ", "lisada ", "piirata"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"„Tüdinesin ära, sest kõik trennid  _____   ruumis sees, aga mulle meeldis pigem  väljas olla.", "vastusevariandid": ["tohtisid ", "toimusid ", "tekkisid"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"„Suusatamises läheb mul  _____  aasta ja mulle väga meeldib.", "vastusevariandid": ["neli ", "neljanda ", "neljas"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"„Jookseme, matkame, sõidame  _____  , ujume, mängime  pallimänge.", "vastusevariandid": ["jalgrattalt ", "jalgrattas ", "jalgrattaga"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"„Aga kui oma eelistustest rääkida, siis kõige rohkem huvitavad  _____  klassikalises stiilis pikemad  distantsid.", "vastusevariandid": ["minule ", "mind ", "minust"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Omavanuste Eesti noorte  _____  on Kärt praegu esimeses kümnes.", "vastusevariandid": ["seas ", "vahel ", "ümber"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kärt tahab treenida ja olla edukas ning teha sporti niikaua,   _____  see rahuldust pakub.", "vastusevariandid": ["aga ", "kas ", "kuni"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"„Ma ei ole kunagi  _____  sellest, et minust saaks tippsportlane.  ", "vastusevariandid": ["unistamast ", "unistanud ", "unistada"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kärdile meeldib väga võistlustel  _____  .", "vastusevariandid": ["osaleda ", "jagada ", "saada"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"„Medal on minu  _____  väga oluline.", "vastusevariandid": ["jaoks ", "järgi ", "kohta"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"„Alati tuleb sõita lõpuni, mitte  poole peal  _____  .", "vastusevariandid": ["ette võtta ", "läbi saada ", "alla anda"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Mul on mitu korda jalad väga väsinud olnud ja olen mõelnud, et sellele võistlusele  ma ei tule enam kunagi, aga finišis on need mõtted kiirelt  _____  ,“ ütleb tütarlaps.  ", "vastusevariandid": ["ära läinud ", "ära läksid ", "ära lähevad"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Ema ja õde on  samuti  _____  ja neilt saab Kärt parimat nõu.", "vastusevariandid": ["suusatajana ", "suusatajad ", "suusatajaks"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Koos perega  _____  aktiivselt puhkust mägedes  suusatades.", "vastusevariandid": ["veedetakse ", "sõidetakse ", "saadetakse"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"See annab noortele oskused oma eesmärke seada ning neid   _____   viia.", "vastusevariandid": ["elust ", "eluni ", "ellu"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Noored kogevad reaalseid ohumomente ja samal ajal õpivad,  _____  auto üle kontrolli  saavutada.", "vastusevariandid": ["kuigi ", "kui ", "kuidas"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Noored saavad kogemuse, kuidas tegutsetakse  ühise  _____  nimel.", "vastusevariandid": ["eesmärki ", "eesmärgi ", "eesmärgil"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Autospordiga alustamiseks võiks noor käia vaatamas erinevaid võistlusi, kus saab kõike oma silmaga   _____  ja üksikasju üle küsida.", "vastusevariandid": ["näidata ", "hakata ", "näha"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Seejärel tuleb teha esmane valik, milline autospordi liik kõige  paremini  _____  .", "vastusevariandid": ["sobib ", "sobid ", "sobin"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Selleks et saada teada, mida autosport endast kujutab, ei ole   _____  kohe kallist võistlusautot.  ", "vastusevariandid": ["tarvis ", "päris ", "valmis"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Esmase tutvuse  _____  sobivad hästi noortesarjad.", "vastusevariandid": ["tegemisega ", "tegemiseks ", "tegemisele"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Seal võivad osaleda kõik poisid ning tüdrukud,   _____  ei ole veel luba võistelda.", "vastusevariandid": ["kes ", "kellel ", "keda"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Võistlussarja „Talendid rajale“ teeb  _____  see, et kartautot ega muud  võidusõiduvarustust võistlejal endal olema ei pea, vaid selle saab korraldajate käest.", "vastusevariandid": ["erilist ", "erilisena ", "eriliseks"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Hiljuti  _____  ka uus sari „Noored roolis“.", "vastusevariandid": ["sai alguse ", "jäi lahti ", "tõi kaasa"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Sarja eesmärk on saada osa põnevast võidusõidust,  kus kogenud instruktorite käe all saab omandada kiire, ent samal  _____  ohutu sõidu saladusi.  ", "vastusevariandid": ["arvel ", "ajal ", "abil"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Eestis on noortele loodud palju  _____  autosporti harrastada.", "vastusevariandid": ["võimalusi ", "võimalused ", "võimaluste"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Paljud unistavad kõrgelennulisest  karjäärist autospordis ning mõni ka jõuab maailma absoluutsesse  _____    .", "vastusevariandid": ["tipuni ", "tipu ", "tippu"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Seisad kurvalt lennujaamas pagasilindi  _____   , kaasreisijad on oma kohvritega ammu lahkunud,  sinu reisikohvrit aga ei saabunudki ...", "vastusevariandid": ["peal ", "juures ", "sees ", "all"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Tavaliselt  _____  reisijad selles olukorras  reisikindlustusele.", "vastusevariandid": ["loodavad ", "jätavad ", "koostavad ", "annavad"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kohvri kadumine reisi alguses, keskel või ka lõpus rikub  _____  ja võib tekitada ka lisakulusid.", "vastusevariandid": ["käsku ", "korda ", "luba ", "tuju"], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Mis siis pikalt planeeritud  _____  saab?", "vastusevariandid": ["puhkusest ", "puhkuseta ", "puhkusele ", "puhkuses"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Suuremat kahju aitab  _____  ka see, kui kohvrite  pakkimisel kõik korralikult läbi mõelda.", "vastusevariandid": ["korras hoida ", "lahti hoida ", "ära hoida ", "käes hoida"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Selliseid asju on pagasi kadumise korral  _____  tagasi saada.", "vastusevariandid": ["kiire ", "võimatu ", "lihtne ", "ohtlik"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kui lennujaama töötajatel õnnestub kadunud pagasi asukoht tuvastada ja pagas saabub  _____  lennuga, tuleb lihtsalt veidi lennujaamas oodata.", "vastusevariandid": ["eelmise ", "järgmise ", "kunagise ", "ammuse"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kui aga pagasi asukohta ei ole võimalik kohe  _____  ,  saab reisija väikese rahasumma, mille eest osta hügieenivahendeid või muid esmatarbekaupu.", "vastusevariandid": ["uuesti teha ", "ümber teha ", "pooleks teha ", "kindlaks teha"], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kui pagas hilineb juba nii kaua, et reisijal on vaja osta rõivaid, jalatseid või muud hädavajalikku,  on  _____  alles jätta kõik ostutšekid, et tehtud kulutusi pärast tõendada.", "vastusevariandid": ["selge ", "valmis ", "tähtis ", "igav"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kindlasti tuleks käituda   _____  ja osta vaid neid esemeid, mis on tõesti hädavajalikud.", "vastusevariandid": ["mõistlikule ", "mõistlikult ", "mõistlikuni ", "mõistlikust"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"_____  ja pärast seda on reisijal õigus nõuda pagasis olnud asjade väljamaksmist.  ", "vastusevariandid": ["päevast ", "päeval ", "päevaga ", "päevani"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Siinkohal tuleb arvestada sellega, et hüvitamisele kuuluv summa ei saa olla  _____  kui 1400 eurot.", "vastusevariandid": ["kergem ", "rikkam ", "suurem ", "vajalikum"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kui jääte lennufirmaga suhtlemisel hätta, võite pöörduda tarbijakaitseameti  _____  .  ", "vastusevariandid": ["poole ", "ette ", "taha ", "kõrval"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (gümnaasium)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst: \nÕige pea algab kampaania „Puhka Eestis”. Kampaania sõnum on väga lihtne: oleks tore, kui eestlased  puhkaksid Eestis. Viimastel aastatel eelistavadki paljud eestimaalased suvel Eestis puhata. Kaugemale  sõita ei ole mõtet, sest Eesti suved on soojad. Ka sügisel on veel ilusad ilmad ja siis nauditakse siinset  loodust. Soojale maale sõidetakse talvise puhkuse ajal.  Puhkus võib olla lihtsalt üks tore nädalalõpp, näiteks võib kaunis looduses puhata kaks-kolm päeva.  Eestlased on harjunud, et puhkus peab olema pikk, puhatakse enamasti terve kuu või koguni terve  suve. „Puhka Eestis” kampaania sõnum ongi, et puhkus ei pea olema tingimata paar nädalat pikk.  Puhata saab ka lühema ajaga. Soovitatav on reisi plaanimisel kasutada reisibüroo töötaja abi, kes hotelliga ise ühendust võtab.  Majutushindade võrdlemine võtab palju aega. Selle töö teeb teie eest ära reisibüroo töötaja. Ja mis  kõige olulisem – reisibüroo kaudu saab toa hotellis soodushinnaga! Reisiplaani büroo koostada ei  aita. Muuseumide nimekirja peate ise koostama. Te peate ise leidma ka sobiva transpordivahendi ja  otsustama, millega te reisida tahaksite, kas autoga, bussiga või laevaga. Reisibüroo oskab soovitada alati parimaid kohti. Näiteks Roosta puhkekülas Läänemaal saab aktiivselt  puhata ja sportida. Liivarand ja matkarajad pakuvad tegevust lastele ja nende vanematele. Enamik  seal puhkajatest ongi noored pered. See koht ei sobi aga noorpaaridele ja pensionäridele, kes tahavad  omaette olla ning rahu ja vaikust nautida.  Muidugi pole vaikne maaelu ainus puhkamise võimalus. Puhkuse võib veeta ka linnas. Eestis on väga  ilusaid linnu. Nagu selgus ühest uuringust, eelistavad kohalikud elanikud puhata mereäärstes linnades,  enamasti Pärnus või Haapsalus. Turistide jaoks, kes tulevad väljastpoolt Eestit, on lemmikkohaks  saanud hoopiski Kuressaare. Vähe on neid, kes soovivad terve puhkuse Tallinnas veeta. Kampaania „Puhka Eestis” kohta leiab infot kodulehelt visitestonia.com. Alguses oli kodulehe info  ainult eesti ja vene keeles, kuid nüüd on valmis ka soomekeelne variant. Kuna Eestisse oodatakse  turiste kaugematestki riikidest, siis tulevikus on kodulehel info ka saksa ja inglise keeles.\n Küsimus: \nVälismaale puhkama sõidetakse\n", "vastusevariandid": ["suvel.", "talvel.", "sügisel."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst: \nÕige pea algab kampaania „Puhka Eestis”. Kampaania sõnum on väga lihtne: oleks tore, kui eestlased  puhkaksid Eestis. Viimastel aastatel eelistavadki paljud eestimaalased suvel Eestis puhata. Kaugemale  sõita ei ole mõtet, sest Eesti suved on soojad. Ka sügisel on veel ilusad ilmad ja siis nauditakse siinset  loodust. Soojale maale sõidetakse talvise puhkuse ajal.  Puhkus võib olla lihtsalt üks tore nädalalõpp, näiteks võib kaunis looduses puhata kaks-kolm päeva.  Eestlased on harjunud, et puhkus peab olema pikk, puhatakse enamasti terve kuu või koguni terve  suve. „Puhka Eestis” kampaania sõnum ongi, et puhkus ei pea olema tingimata paar nädalat pikk.  Puhata saab ka lühema ajaga. Soovitatav on reisi plaanimisel kasutada reisibüroo töötaja abi, kes hotelliga ise ühendust võtab.  Majutushindade võrdlemine võtab palju aega. Selle töö teeb teie eest ära reisibüroo töötaja. Ja mis  kõige olulisem – reisibüroo kaudu saab toa hotellis soodushinnaga! Reisiplaani büroo koostada ei  aita. Muuseumide nimekirja peate ise koostama. Te peate ise leidma ka sobiva transpordivahendi ja  otsustama, millega te reisida tahaksite, kas autoga, bussiga või laevaga. Reisibüroo oskab soovitada alati parimaid kohti. Näiteks Roosta puhkekülas Läänemaal saab aktiivselt  puhata ja sportida. Liivarand ja matkarajad pakuvad tegevust lastele ja nende vanematele. Enamik  seal puhkajatest ongi noored pered. See koht ei sobi aga noorpaaridele ja pensionäridele, kes tahavad  omaette olla ning rahu ja vaikust nautida.  Muidugi pole vaikne maaelu ainus puhkamise võimalus. Puhkuse võib veeta ka linnas. Eestis on väga  ilusaid linnu. Nagu selgus ühest uuringust, eelistavad kohalikud elanikud puhata mereäärstes linnades,  enamasti Pärnus või Haapsalus. Turistide jaoks, kes tulevad väljastpoolt Eestit, on lemmikkohaks  saanud hoopiski Kuressaare. Vähe on neid, kes soovivad terve puhkuse Tallinnas veeta. Kampaania „Puhka Eestis” kohta leiab infot kodulehelt visitestonia.com. Alguses oli kodulehe info  ainult eesti ja vene keeles, kuid nüüd on valmis ka soomekeelne variant. Kuna Eestisse oodatakse  turiste kaugematestki riikidest, siis tulevikus on kodulehel info ka saksa ja inglise keeles.\n Küsimus: \nEestlane puhkab tavaliselt\n", "vastusevariandid": ["kaks-kolm päeva.", "ühe kuu.", "paar nädalat."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst: \nÕige pea algab kampaania „Puhka Eestis”. Kampaania sõnum on väga lihtne: oleks tore, kui eestlased  puhkaksid Eestis. Viimastel aastatel eelistavadki paljud eestimaalased suvel Eestis puhata. Kaugemale  sõita ei ole mõtet, sest Eesti suved on soojad. Ka sügisel on veel ilusad ilmad ja siis nauditakse siinset  loodust. Soojale maale sõidetakse talvise puhkuse ajal.  Puhkus võib olla lihtsalt üks tore nädalalõpp, näiteks võib kaunis looduses puhata kaks-kolm päeva.  Eestlased on harjunud, et puhkus peab olema pikk, puhatakse enamasti terve kuu või koguni terve  suve. „Puhka Eestis” kampaania sõnum ongi, et puhkus ei pea olema tingimata paar nädalat pikk.  Puhata saab ka lühema ajaga. Soovitatav on reisi plaanimisel kasutada reisibüroo töötaja abi, kes hotelliga ise ühendust võtab.  Majutushindade võrdlemine võtab palju aega. Selle töö teeb teie eest ära reisibüroo töötaja. Ja mis  kõige olulisem – reisibüroo kaudu saab toa hotellis soodushinnaga! Reisiplaani büroo koostada ei  aita. Muuseumide nimekirja peate ise koostama. Te peate ise leidma ka sobiva transpordivahendi ja  otsustama, millega te reisida tahaksite, kas autoga, bussiga või laevaga. Reisibüroo oskab soovitada alati parimaid kohti. Näiteks Roosta puhkekülas Läänemaal saab aktiivselt  puhata ja sportida. Liivarand ja matkarajad pakuvad tegevust lastele ja nende vanematele. Enamik  seal puhkajatest ongi noored pered. See koht ei sobi aga noorpaaridele ja pensionäridele, kes tahavad  omaette olla ning rahu ja vaikust nautida.  Muidugi pole vaikne maaelu ainus puhkamise võimalus. Puhkuse võib veeta ka linnas. Eestis on väga  ilusaid linnu. Nagu selgus ühest uuringust, eelistavad kohalikud elanikud puhata mereäärstes linnades,  enamasti Pärnus või Haapsalus. Turistide jaoks, kes tulevad väljastpoolt Eestit, on lemmikkohaks  saanud hoopiski Kuressaare. Vähe on neid, kes soovivad terve puhkuse Tallinnas veeta. Kampaania „Puhka Eestis” kohta leiab infot kodulehelt visitestonia.com. Alguses oli kodulehe info  ainult eesti ja vene keeles, kuid nüüd on valmis ka soomekeelne variant. Kuna Eestisse oodatakse  turiste kaugematestki riikidest, siis tulevikus on kodulehel info ka saksa ja inglise keeles.\n Küsimus: \nReisibüroo kaudu saate\n", "vastusevariandid": ["odavama hotellitoa.", "muuseumide nimekirja.", "sobiva sõiduvahendi."], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst: \nÕige pea algab kampaania „Puhka Eestis”. Kampaania sõnum on väga lihtne: oleks tore, kui eestlased  puhkaksid Eestis. Viimastel aastatel eelistavadki paljud eestimaalased suvel Eestis puhata. Kaugemale  sõita ei ole mõtet, sest Eesti suved on soojad. Ka sügisel on veel ilusad ilmad ja siis nauditakse siinset  loodust. Soojale maale sõidetakse talvise puhkuse ajal.  Puhkus võib olla lihtsalt üks tore nädalalõpp, näiteks võib kaunis looduses puhata kaks-kolm päeva.  Eestlased on harjunud, et puhkus peab olema pikk, puhatakse enamasti terve kuu või koguni terve  suve. „Puhka Eestis” kampaania sõnum ongi, et puhkus ei pea olema tingimata paar nädalat pikk.  Puhata saab ka lühema ajaga. Soovitatav on reisi plaanimisel kasutada reisibüroo töötaja abi, kes hotelliga ise ühendust võtab.  Majutushindade võrdlemine võtab palju aega. Selle töö teeb teie eest ära reisibüroo töötaja. Ja mis  kõige olulisem – reisibüroo kaudu saab toa hotellis soodushinnaga! Reisiplaani büroo koostada ei  aita. Muuseumide nimekirja peate ise koostama. Te peate ise leidma ka sobiva transpordivahendi ja  otsustama, millega te reisida tahaksite, kas autoga, bussiga või laevaga. Reisibüroo oskab soovitada alati parimaid kohti. Näiteks Roosta puhkekülas Läänemaal saab aktiivselt  puhata ja sportida. Liivarand ja matkarajad pakuvad tegevust lastele ja nende vanematele. Enamik  seal puhkajatest ongi noored pered. See koht ei sobi aga noorpaaridele ja pensionäridele, kes tahavad  omaette olla ning rahu ja vaikust nautida.  Muidugi pole vaikne maaelu ainus puhkamise võimalus. Puhkuse võib veeta ka linnas. Eestis on väga  ilusaid linnu. Nagu selgus ühest uuringust, eelistavad kohalikud elanikud puhata mereäärstes linnades,  enamasti Pärnus või Haapsalus. Turistide jaoks, kes tulevad väljastpoolt Eestit, on lemmikkohaks  saanud hoopiski Kuressaare. Vähe on neid, kes soovivad terve puhkuse Tallinnas veeta. Kampaania „Puhka Eestis” kohta leiab infot kodulehelt visitestonia.com. Alguses oli kodulehe info  ainult eesti ja vene keeles, kuid nüüd on valmis ka soomekeelne variant. Kuna Eestisse oodatakse  turiste kaugematestki riikidest, siis tulevikus on kodulehel info ka saksa ja inglise keeles.\n Küsimus: \nRoosta puhkeküla sobib hästi\n", "vastusevariandid": ["lastega peredele.", "pensionäridele.", "noorpaaridele."], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst: \nÕige pea algab kampaania „Puhka Eestis”. Kampaania sõnum on väga lihtne: oleks tore, kui eestlased  puhkaksid Eestis. Viimastel aastatel eelistavadki paljud eestimaalased suvel Eestis puhata. Kaugemale  sõita ei ole mõtet, sest Eesti suved on soojad. Ka sügisel on veel ilusad ilmad ja siis nauditakse siinset  loodust. Soojale maale sõidetakse talvise puhkuse ajal.  Puhkus võib olla lihtsalt üks tore nädalalõpp, näiteks võib kaunis looduses puhata kaks-kolm päeva.  Eestlased on harjunud, et puhkus peab olema pikk, puhatakse enamasti terve kuu või koguni terve  suve. „Puhka Eestis” kampaania sõnum ongi, et puhkus ei pea olema tingimata paar nädalat pikk.  Puhata saab ka lühema ajaga. Soovitatav on reisi plaanimisel kasutada reisibüroo töötaja abi, kes hotelliga ise ühendust võtab.  Majutushindade võrdlemine võtab palju aega. Selle töö teeb teie eest ära reisibüroo töötaja. Ja mis  kõige olulisem – reisibüroo kaudu saab toa hotellis soodushinnaga! Reisiplaani büroo koostada ei  aita. Muuseumide nimekirja peate ise koostama. Te peate ise leidma ka sobiva transpordivahendi ja  otsustama, millega te reisida tahaksite, kas autoga, bussiga või laevaga. Reisibüroo oskab soovitada alati parimaid kohti. Näiteks Roosta puhkekülas Läänemaal saab aktiivselt  puhata ja sportida. Liivarand ja matkarajad pakuvad tegevust lastele ja nende vanematele. Enamik  seal puhkajatest ongi noored pered. See koht ei sobi aga noorpaaridele ja pensionäridele, kes tahavad  omaette olla ning rahu ja vaikust nautida.  Muidugi pole vaikne maaelu ainus puhkamise võimalus. Puhkuse võib veeta ka linnas. Eestis on väga  ilusaid linnu. Nagu selgus ühest uuringust, eelistavad kohalikud elanikud puhata mereäärstes linnades,  enamasti Pärnus või Haapsalus. Turistide jaoks, kes tulevad väljastpoolt Eestit, on lemmikkohaks  saanud hoopiski Kuressaare. Vähe on neid, kes soovivad terve puhkuse Tallinnas veeta. Kampaania „Puhka Eestis” kohta leiab infot kodulehelt visitestonia.com. Alguses oli kodulehe info  ainult eesti ja vene keeles, kuid nüüd on valmis ka soomekeelne variant. Kuna Eestisse oodatakse  turiste kaugematestki riikidest, siis tulevikus on kodulehel info ka saksa ja inglise keeles.\n Küsimus: \nVälismaalastele meeldib puhata\n", "vastusevariandid": ["Haapsalus.", "Kuressaares.", "Tallinnas."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst: \nÕige pea algab kampaania „Puhka Eestis”. Kampaania sõnum on väga lihtne: oleks tore, kui eestlased  puhkaksid Eestis. Viimastel aastatel eelistavadki paljud eestimaalased suvel Eestis puhata. Kaugemale  sõita ei ole mõtet, sest Eesti suved on soojad. Ka sügisel on veel ilusad ilmad ja siis nauditakse siinset  loodust. Soojale maale sõidetakse talvise puhkuse ajal.  Puhkus võib olla lihtsalt üks tore nädalalõpp, näiteks võib kaunis looduses puhata kaks-kolm päeva.  Eestlased on harjunud, et puhkus peab olema pikk, puhatakse enamasti terve kuu või koguni terve  suve. „Puhka Eestis” kampaania sõnum ongi, et puhkus ei pea olema tingimata paar nädalat pikk.  Puhata saab ka lühema ajaga. Soovitatav on reisi plaanimisel kasutada reisibüroo töötaja abi, kes hotelliga ise ühendust võtab.  Majutushindade võrdlemine võtab palju aega. Selle töö teeb teie eest ära reisibüroo töötaja. Ja mis  kõige olulisem – reisibüroo kaudu saab toa hotellis soodushinnaga! Reisiplaani büroo koostada ei  aita. Muuseumide nimekirja peate ise koostama. Te peate ise leidma ka sobiva transpordivahendi ja  otsustama, millega te reisida tahaksite, kas autoga, bussiga või laevaga. Reisibüroo oskab soovitada alati parimaid kohti. Näiteks Roosta puhkekülas Läänemaal saab aktiivselt  puhata ja sportida. Liivarand ja matkarajad pakuvad tegevust lastele ja nende vanematele. Enamik  seal puhkajatest ongi noored pered. See koht ei sobi aga noorpaaridele ja pensionäridele, kes tahavad  omaette olla ning rahu ja vaikust nautida.  Muidugi pole vaikne maaelu ainus puhkamise võimalus. Puhkuse võib veeta ka linnas. Eestis on väga  ilusaid linnu. Nagu selgus ühest uuringust, eelistavad kohalikud elanikud puhata mereäärstes linnades,  enamasti Pärnus või Haapsalus. Turistide jaoks, kes tulevad väljastpoolt Eestit, on lemmikkohaks  saanud hoopiski Kuressaare. Vähe on neid, kes soovivad terve puhkuse Tallinnas veeta. Kampaania „Puhka Eestis” kohta leiab infot kodulehelt visitestonia.com. Alguses oli kodulehe info  ainult eesti ja vene keeles, kuid nüüd on valmis ka soomekeelne variant. Kuna Eestisse oodatakse  turiste kaugematestki riikidest, siis tulevikus on kodulehel info ka saksa ja inglise keeles.\n Küsimus: \nKodulehte saab varsti lugeda ka\n", "vastusevariandid": ["vene keeles.", "soome keeles.", "inglise keeles."], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst: \n5. detsembril toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas koolide joonistusvõistlus! Osalemissoovist  tuleb teatada hiljemalt 1. detsembriks aadressil erm@erm.ee. Kool on registreeritud siis, kui on saanud  selle kohta vastuse. Võistlus toimub juba 19. korda ja kõigist võistlustöödest pannakse kokku näitus,  mis avatakse 15. detsembril. Võistlema oodatakse koolide esindajaid üle Eesti. Ühest koolist võib igasse vanuserühma registreerida  kaks õpilast. Kui varasematel aastatel on võistlusel olnud kolm vanuserühma, siis seekord on  vanuserühmi neli. Osalejate arv on sellegipoolest piiratud – registreeritakse kuni 100 joonistajat.  Need, kes nimekirjast välja jäävad, peavad ootama järgmist võistlust. Võistlejate ülesanne on tutvuda muuseumi näitustega, valida seal välja ese, mis neile meeldib, ja  joonistada sellest pilt. Kuidas seda eset pildil kasutada, selle peavad lapsed ise välja mõtlema. Kuid see  ei ole siiski pilt vabal teemal. Sel aastal peavad õpilased joonistama pildi sellest, kuidas vanal ajal tööd  tehti. Järgmisel aastal saab joonistusvõistlus juba 20-aastaseks ja selle tähtpäeva puhul on võistluse  teema „Minu riik – minu kodu”.  Eesti Rahva Muuseum annab joonistajatele kasutada joonistusalused ja valge paberi. Samuti jagab  muuseum võistlejatele kriite ja värvilisi pliiatseid. Aga näiteks harilikud pliiatsid või värvilised paberid  tuleb võistlejatel endal kaasa võtta. Meeles tuleb pidada, et guašš- ja vesivärve ning pintsleid võistluse  ajal kasutada ei tohi. Kõik võistlusel valminud pildid jäävad muuseumisse hoiule. Võistluse päeval saab muuseumi näitustega tutvuda kella 10.00–11.30, soovi korral saavad õpilased nõu  küsida ka muuseumi töötajatelt või kuulata giidi. Joonistusvõistlus algab keskpäeval ja joonistamiseks  on aega kolm tundi. Kell 15.00 alustab tööd võistluse žürii, kelle ülesanne on võidutöö välja valida.  Samal ajal on võistlejatel aega omavahel tuttavaks saada. Võistluse tulemused kuulutatakse välja kell  17.00.  Igale võistlusest osavõtjale jääb külaskäigust Eesti Rahva Muuseumisse mälestuseks väike suveniir.  Võitjaid ootavad aga väärilised auhinnad Tartu Kunstikoolilt ja kunstitarvete firmalt Vunder.  Kunstiõpetajad saavad hinnalise kunstiajaloo raamatu. Esimese koha võitjad saavad kinkekaardi,  mille eest saab kunstipoest osta õli- ja vesivärvide komplekti või muid joonistustarbeid. Antakse välja  ka eripreemiaid ja valitakse publiku lemmik.\n Küsimus: \nVõistlusele saab registreerida\n", "vastusevariandid": ["1. detsembrini.", "5. detsembrini.", "15. detsembrin"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst: \n5. detsembril toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas koolide joonistusvõistlus! Osalemissoovist  tuleb teatada hiljemalt 1. detsembriks aadressil erm@erm.ee. Kool on registreeritud siis, kui on saanud  selle kohta vastuse. Võistlus toimub juba 19. korda ja kõigist võistlustöödest pannakse kokku näitus,  mis avatakse 15. detsembril. Võistlema oodatakse koolide esindajaid üle Eesti. Ühest koolist võib igasse vanuserühma registreerida  kaks õpilast. Kui varasematel aastatel on võistlusel olnud kolm vanuserühma, siis seekord on  vanuserühmi neli. Osalejate arv on sellegipoolest piiratud – registreeritakse kuni 100 joonistajat.  Need, kes nimekirjast välja jäävad, peavad ootama järgmist võistlust. Võistlejate ülesanne on tutvuda muuseumi näitustega, valida seal välja ese, mis neile meeldib, ja  joonistada sellest pilt. Kuidas seda eset pildil kasutada, selle peavad lapsed ise välja mõtlema. Kuid see  ei ole siiski pilt vabal teemal. Sel aastal peavad õpilased joonistama pildi sellest, kuidas vanal ajal tööd  tehti. Järgmisel aastal saab joonistusvõistlus juba 20-aastaseks ja selle tähtpäeva puhul on võistluse  teema „Minu riik – minu kodu”.  Eesti Rahva Muuseum annab joonistajatele kasutada joonistusalused ja valge paberi. Samuti jagab  muuseum võistlejatele kriite ja värvilisi pliiatseid. Aga näiteks harilikud pliiatsid või värvilised paberid  tuleb võistlejatel endal kaasa võtta. Meeles tuleb pidada, et guašš- ja vesivärve ning pintsleid võistluse  ajal kasutada ei tohi. Kõik võistlusel valminud pildid jäävad muuseumisse hoiule. Võistluse päeval saab muuseumi näitustega tutvuda kella 10.00–11.30, soovi korral saavad õpilased nõu  küsida ka muuseumi töötajatelt või kuulata giidi. Joonistusvõistlus algab keskpäeval ja joonistamiseks  on aega kolm tundi. Kell 15.00 alustab tööd võistluse žürii, kelle ülesanne on võidutöö välja valida.  Samal ajal on võistlejatel aega omavahel tuttavaks saada. Võistluse tulemused kuulutatakse välja kell  17.00.  Igale võistlusest osavõtjale jääb külaskäigust Eesti Rahva Muuseumisse mälestuseks väike suveniir.  Võitjaid ootavad aga väärilised auhinnad Tartu Kunstikoolilt ja kunstitarvete firmalt Vunder.  Kunstiõpetajad saavad hinnalise kunstiajaloo raamatu. Esimese koha võitjad saavad kinkekaardi,  mille eest saab kunstipoest osta õli- ja vesivärvide komplekti või muid joonistustarbeid. Antakse välja  ka eripreemiaid ja valitakse publiku lemmik.\n Küsimus: \nVõistlusel on õpilased jagatud\n", "vastusevariandid": ["kahte vanuserühma.", "kolme vanuserühma.", "nelja vanuserühma"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst: \n5. detsembril toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas koolide joonistusvõistlus! Osalemissoovist  tuleb teatada hiljemalt 1. detsembriks aadressil erm@erm.ee. Kool on registreeritud siis, kui on saanud  selle kohta vastuse. Võistlus toimub juba 19. korda ja kõigist võistlustöödest pannakse kokku näitus,  mis avatakse 15. detsembril. Võistlema oodatakse koolide esindajaid üle Eesti. Ühest koolist võib igasse vanuserühma registreerida  kaks õpilast. Kui varasematel aastatel on võistlusel olnud kolm vanuserühma, siis seekord on  vanuserühmi neli. Osalejate arv on sellegipoolest piiratud – registreeritakse kuni 100 joonistajat.  Need, kes nimekirjast välja jäävad, peavad ootama järgmist võistlust. Võistlejate ülesanne on tutvuda muuseumi näitustega, valida seal välja ese, mis neile meeldib, ja  joonistada sellest pilt. Kuidas seda eset pildil kasutada, selle peavad lapsed ise välja mõtlema. Kuid see  ei ole siiski pilt vabal teemal. Sel aastal peavad õpilased joonistama pildi sellest, kuidas vanal ajal tööd  tehti. Järgmisel aastal saab joonistusvõistlus juba 20-aastaseks ja selle tähtpäeva puhul on võistluse  teema „Minu riik – minu kodu”.  Eesti Rahva Muuseum annab joonistajatele kasutada joonistusalused ja valge paberi. Samuti jagab  muuseum võistlejatele kriite ja värvilisi pliiatseid. Aga näiteks harilikud pliiatsid või värvilised paberid  tuleb võistlejatel endal kaasa võtta. Meeles tuleb pidada, et guašš- ja vesivärve ning pintsleid võistluse  ajal kasutada ei tohi. Kõik võistlusel valminud pildid jäävad muuseumisse hoiule. Võistluse päeval saab muuseumi näitustega tutvuda kella 10.00–11.30, soovi korral saavad õpilased nõu  küsida ka muuseumi töötajatelt või kuulata giidi. Joonistusvõistlus algab keskpäeval ja joonistamiseks  on aega kolm tundi. Kell 15.00 alustab tööd võistluse žürii, kelle ülesanne on võidutöö välja valida.  Samal ajal on võistlejatel aega omavahel tuttavaks saada. Võistluse tulemused kuulutatakse välja kell  17.00.  Igale võistlusest osavõtjale jääb külaskäigust Eesti Rahva Muuseumisse mälestuseks väike suveniir.  Võitjaid ootavad aga väärilised auhinnad Tartu Kunstikoolilt ja kunstitarvete firmalt Vunder.  Kunstiõpetajad saavad hinnalise kunstiajaloo raamatu. Esimese koha võitjad saavad kinkekaardi,  mille eest saab kunstipoest osta õli- ja vesivärvide komplekti või muid joonistustarbeid. Antakse välja  ka eripreemiaid ja valitakse publiku lemmik.\n Küsimus: \nSeekord joonistavad õpilased pilte\n", "vastusevariandid": ["vabal teemal. ", "tööst vanal ajal. ", "tähtpäevadest."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst: \n5. detsembril toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas koolide joonistusvõistlus! Osalemissoovist  tuleb teatada hiljemalt 1. detsembriks aadressil erm@erm.ee. Kool on registreeritud siis, kui on saanud  selle kohta vastuse. Võistlus toimub juba 19. korda ja kõigist võistlustöödest pannakse kokku näitus,  mis avatakse 15. detsembril. Võistlema oodatakse koolide esindajaid üle Eesti. Ühest koolist võib igasse vanuserühma registreerida  kaks õpilast. Kui varasematel aastatel on võistlusel olnud kolm vanuserühma, siis seekord on  vanuserühmi neli. Osalejate arv on sellegipoolest piiratud – registreeritakse kuni 100 joonistajat.  Need, kes nimekirjast välja jäävad, peavad ootama järgmist võistlust. Võistlejate ülesanne on tutvuda muuseumi näitustega, valida seal välja ese, mis neile meeldib, ja  joonistada sellest pilt. Kuidas seda eset pildil kasutada, selle peavad lapsed ise välja mõtlema. Kuid see  ei ole siiski pilt vabal teemal. Sel aastal peavad õpilased joonistama pildi sellest, kuidas vanal ajal tööd  tehti. Järgmisel aastal saab joonistusvõistlus juba 20-aastaseks ja selle tähtpäeva puhul on võistluse  teema „Minu riik – minu kodu”.  Eesti Rahva Muuseum annab joonistajatele kasutada joonistusalused ja valge paberi. Samuti jagab  muuseum võistlejatele kriite ja värvilisi pliiatseid. Aga näiteks harilikud pliiatsid või värvilised paberid  tuleb võistlejatel endal kaasa võtta. Meeles tuleb pidada, et guašš- ja vesivärve ning pintsleid võistluse  ajal kasutada ei tohi. Kõik võistlusel valminud pildid jäävad muuseumisse hoiule. Võistluse päeval saab muuseumi näitustega tutvuda kella 10.00–11.30, soovi korral saavad õpilased nõu  küsida ka muuseumi töötajatelt või kuulata giidi. Joonistusvõistlus algab keskpäeval ja joonistamiseks  on aega kolm tundi. Kell 15.00 alustab tööd võistluse žürii, kelle ülesanne on võidutöö välja valida.  Samal ajal on võistlejatel aega omavahel tuttavaks saada. Võistluse tulemused kuulutatakse välja kell  17.00.  Igale võistlusest osavõtjale jääb külaskäigust Eesti Rahva Muuseumisse mälestuseks väike suveniir.  Võitjaid ootavad aga väärilised auhinnad Tartu Kunstikoolilt ja kunstitarvete firmalt Vunder.  Kunstiõpetajad saavad hinnalise kunstiajaloo raamatu. Esimese koha võitjad saavad kinkekaardi,  mille eest saab kunstipoest osta õli- ja vesivärvide komplekti või muid joonistustarbeid. Antakse välja  ka eripreemiaid ja valitakse publiku lemmik.\n Küsimus: \nÕpilased peavad võistlusele kaasa võtma\n", "vastusevariandid": ["joonistuspaberi.", "värvid ja pintslid.", "harilikud pliiatsid."], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst: \n5. detsembril toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas koolide joonistusvõistlus! Osalemissoovist  tuleb teatada hiljemalt 1. detsembriks aadressil erm@erm.ee. Kool on registreeritud siis, kui on saanud  selle kohta vastuse. Võistlus toimub juba 19. korda ja kõigist võistlustöödest pannakse kokku näitus,  mis avatakse 15. detsembril. Võistlema oodatakse koolide esindajaid üle Eesti. Ühest koolist võib igasse vanuserühma registreerida  kaks õpilast. Kui varasematel aastatel on võistlusel olnud kolm vanuserühma, siis seekord on  vanuserühmi neli. Osalejate arv on sellegipoolest piiratud – registreeritakse kuni 100 joonistajat.  Need, kes nimekirjast välja jäävad, peavad ootama järgmist võistlust. Võistlejate ülesanne on tutvuda muuseumi näitustega, valida seal välja ese, mis neile meeldib, ja  joonistada sellest pilt. Kuidas seda eset pildil kasutada, selle peavad lapsed ise välja mõtlema. Kuid see  ei ole siiski pilt vabal teemal. Sel aastal peavad õpilased joonistama pildi sellest, kuidas vanal ajal tööd  tehti. Järgmisel aastal saab joonistusvõistlus juba 20-aastaseks ja selle tähtpäeva puhul on võistluse  teema „Minu riik – minu kodu”.  Eesti Rahva Muuseum annab joonistajatele kasutada joonistusalused ja valge paberi. Samuti jagab  muuseum võistlejatele kriite ja värvilisi pliiatseid. Aga näiteks harilikud pliiatsid või värvilised paberid  tuleb võistlejatel endal kaasa võtta. Meeles tuleb pidada, et guašš- ja vesivärve ning pintsleid võistluse  ajal kasutada ei tohi. Kõik võistlusel valminud pildid jäävad muuseumisse hoiule. Võistluse päeval saab muuseumi näitustega tutvuda kella 10.00–11.30, soovi korral saavad õpilased nõu  küsida ka muuseumi töötajatelt või kuulata giidi. Joonistusvõistlus algab keskpäeval ja joonistamiseks  on aega kolm tundi. Kell 15.00 alustab tööd võistluse žürii, kelle ülesanne on võidutöö välja valida.  Samal ajal on võistlejatel aega omavahel tuttavaks saada. Võistluse tulemused kuulutatakse välja kell  17.00.  Igale võistlusest osavõtjale jääb külaskäigust Eesti Rahva Muuseumisse mälestuseks väike suveniir.  Võitjaid ootavad aga väärilised auhinnad Tartu Kunstikoolilt ja kunstitarvete firmalt Vunder.  Kunstiõpetajad saavad hinnalise kunstiajaloo raamatu. Esimese koha võitjad saavad kinkekaardi,  mille eest saab kunstipoest osta õli- ja vesivärvide komplekti või muid joonistustarbeid. Antakse välja  ka eripreemiaid ja valitakse publiku lemmik.\n Küsimus: \nPärast joonistamist on õpilastel aega\n", "vastusevariandid": ["näitust vaadata.", "võistlejatega tutvuda.", "giidi kuulata."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst: \n5. detsembril toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas koolide joonistusvõistlus! Osalemissoovist  tuleb teatada hiljemalt 1. detsembriks aadressil erm@erm.ee. Kool on registreeritud siis, kui on saanud  selle kohta vastuse. Võistlus toimub juba 19. korda ja kõigist võistlustöödest pannakse kokku näitus,  mis avatakse 15. detsembril. Võistlema oodatakse koolide esindajaid üle Eesti. Ühest koolist võib igasse vanuserühma registreerida  kaks õpilast. Kui varasematel aastatel on võistlusel olnud kolm vanuserühma, siis seekord on  vanuserühmi neli. Osalejate arv on sellegipoolest piiratud – registreeritakse kuni 100 joonistajat.  Need, kes nimekirjast välja jäävad, peavad ootama järgmist võistlust. Võistlejate ülesanne on tutvuda muuseumi näitustega, valida seal välja ese, mis neile meeldib, ja  joonistada sellest pilt. Kuidas seda eset pildil kasutada, selle peavad lapsed ise välja mõtlema. Kuid see  ei ole siiski pilt vabal teemal. Sel aastal peavad õpilased joonistama pildi sellest, kuidas vanal ajal tööd  tehti. Järgmisel aastal saab joonistusvõistlus juba 20-aastaseks ja selle tähtpäeva puhul on võistluse  teema „Minu riik – minu kodu”.  Eesti Rahva Muuseum annab joonistajatele kasutada joonistusalused ja valge paberi. Samuti jagab  muuseum võistlejatele kriite ja värvilisi pliiatseid. Aga näiteks harilikud pliiatsid või värvilised paberid  tuleb võistlejatel endal kaasa võtta. Meeles tuleb pidada, et guašš- ja vesivärve ning pintsleid võistluse  ajal kasutada ei tohi. Kõik võistlusel valminud pildid jäävad muuseumisse hoiule. Võistluse päeval saab muuseumi näitustega tutvuda kella 10.00–11.30, soovi korral saavad õpilased nõu  küsida ka muuseumi töötajatelt või kuulata giidi. Joonistusvõistlus algab keskpäeval ja joonistamiseks  on aega kolm tundi. Kell 15.00 alustab tööd võistluse žürii, kelle ülesanne on võidutöö välja valida.  Samal ajal on võistlejatel aega omavahel tuttavaks saada. Võistluse tulemused kuulutatakse välja kell  17.00.  Igale võistlusest osavõtjale jääb külaskäigust Eesti Rahva Muuseumisse mälestuseks väike suveniir.  Võitjaid ootavad aga väärilised auhinnad Tartu Kunstikoolilt ja kunstitarvete firmalt Vunder.  Kunstiõpetajad saavad hinnalise kunstiajaloo raamatu. Esimese koha võitjad saavad kinkekaardi,  mille eest saab kunstipoest osta õli- ja vesivärvide komplekti või muid joonistustarbeid. Antakse välja  ka eripreemiaid ja valitakse publiku lemmik.\n Küsimus: \nVõitjad saavad auhinnaks\n", "vastusevariandid": ["kinkekaardi.", "väikese suveniiri.", "kunstiajaloo raamatu"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst: \nJuba teist aastat on Tallinnas avatud kassikohvik Nurri. Kohviku omanik Helen on ise suur kassisõber.  Ükskord nägi ta telesaadet, kus räägiti Londoni kassikohvikust. Helen hakkas kohvikute kohta uurima  ja sai teada, et neid on paljudes maailma linnades. Esimene kassikohvik asutati 1998. aastal Taiwani  pealinnas Taipeis. Viimastel aastatel on kassikohvikuid avatud ka Euroopas, näiteks väga populaarne  kassikohvik asub Viinis. Helen tahtis, et Eesti kassisõpradel oleks ka selline koht, kus saaks kassidega  koos olla.  Kui Helen kohviku avas, siis ta ei teadnud veel, mitu kassi kohvikusse elama mahub. Ta võttis esialgu  kolmteist kassi. Seda oli siiski liiga palju. Kõikidele kassidele ei jätkunud piisavalt ruumi ega mõnusaid  pesasid, kuhu varju minna. Kassid pidid paremate kohtade pärast omavahel võitlema. Õnneks leidis  Helen seitsmele kassile uued peremehed. Ülejäänud kuus kassi jäid kohvikusse päriselt elama ja nüüd  ongi seal nende kodu. Kohviku kassid saavad omavahel hästi läbi ja on hea tervisega. Domino, Molly ja Triinu on emased  kassid, Susser, Vusser ja Karvapall isased. Triinu on kõige tagasihoidlikum kass, tema pesa on kohviku  tagaruumis. Susser ja Vusser mängivad pidevalt, nemad ei ole kunagi paigal. Karvapall on kõige  noorem, temale meeldib istuda laua peal ja teiste mängu pealt vaadata. Kõige vanem ja tähtsam kass  on Domino. Tema lemmikkoht on aknalaual, kust ta saab välja vaadata. Mollile meeldib magada leti  peal.  Kassikohvikus on tore kassidega koos aega veeta, neid vaadata või nendega mängida. Oma kassiga  kohvikusse siiski tulla ei tohi. Aga inimestel, kes plaanivad kassi võtta, on kohvikus käimisest palju  kasu. Külastaja õpib kassidega õigesti käituma ja nendest aru saama. Nii saab külastaja otsustada, kas  kass talle koduloomaks sobib. Kohvikust muidugi ühtegi kassi kaasa võtta ei saa.  Kassikohvikus kehtivad külastajatele kindlad reeglid. Kui kassid magavad, siis ei tohi neid segada.  Häirida ei tohi ka neid kasse, kes mängida või suhelda ei soovi. Loom tuleb inimese juurde siis, kui ta  tahab. Mõni kass lubab ennast puudutada, mõni tahab süles olla. Kasse võib toita kassitoiduga, mida  kohvikus müüakse. Kasse võib ka pildistada, aga selleks peab enne luba küsima.  Nagu kõigis kassikohvikutes, on ka Nurris külastustasu. Sissepääs kassikohvikusse maksab  täiskasvanule viis eurot. Üliõpilased ja pensionärid saavad kohvikusse poole hinnaga. Õpilased  sissepääsu eest maksma ei pea, nemad on kassidele lihtsalt head mängukaaslased. Tõelistel kassisõpradel  on võimalik osta 100-eurone perepilet pooleks aastaks.\n Küsimus: \nMaailma esimene kassikohvik avati\n", "vastusevariandid": ["Londonis.", "Taipeis.", "Viinis."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst: \nJuba teist aastat on Tallinnas avatud kassikohvik Nurri. Kohviku omanik Helen on ise suur kassisõber.  Ükskord nägi ta telesaadet, kus räägiti Londoni kassikohvikust. Helen hakkas kohvikute kohta uurima  ja sai teada, et neid on paljudes maailma linnades. Esimene kassikohvik asutati 1998. aastal Taiwani  pealinnas Taipeis. Viimastel aastatel on kassikohvikuid avatud ka Euroopas, näiteks väga populaarne  kassikohvik asub Viinis. Helen tahtis, et Eesti kassisõpradel oleks ka selline koht, kus saaks kassidega  koos olla.  Kui Helen kohviku avas, siis ta ei teadnud veel, mitu kassi kohvikusse elama mahub. Ta võttis esialgu  kolmteist kassi. Seda oli siiski liiga palju. Kõikidele kassidele ei jätkunud piisavalt ruumi ega mõnusaid  pesasid, kuhu varju minna. Kassid pidid paremate kohtade pärast omavahel võitlema. Õnneks leidis  Helen seitsmele kassile uued peremehed. Ülejäänud kuus kassi jäid kohvikusse päriselt elama ja nüüd  ongi seal nende kodu. Kohviku kassid saavad omavahel hästi läbi ja on hea tervisega. Domino, Molly ja Triinu on emased  kassid, Susser, Vusser ja Karvapall isased. Triinu on kõige tagasihoidlikum kass, tema pesa on kohviku  tagaruumis. Susser ja Vusser mängivad pidevalt, nemad ei ole kunagi paigal. Karvapall on kõige  noorem, temale meeldib istuda laua peal ja teiste mängu pealt vaadata. Kõige vanem ja tähtsam kass  on Domino. Tema lemmikkoht on aknalaual, kust ta saab välja vaadata. Mollile meeldib magada leti  peal.  Kassikohvikus on tore kassidega koos aega veeta, neid vaadata või nendega mängida. Oma kassiga  kohvikusse siiski tulla ei tohi. Aga inimestel, kes plaanivad kassi võtta, on kohvikus käimisest palju  kasu. Külastaja õpib kassidega õigesti käituma ja nendest aru saama. Nii saab külastaja otsustada, kas  kass talle koduloomaks sobib. Kohvikust muidugi ühtegi kassi kaasa võtta ei saa.  Kassikohvikus kehtivad külastajatele kindlad reeglid. Kui kassid magavad, siis ei tohi neid segada.  Häirida ei tohi ka neid kasse, kes mängida või suhelda ei soovi. Loom tuleb inimese juurde siis, kui ta  tahab. Mõni kass lubab ennast puudutada, mõni tahab süles olla. Kasse võib toita kassitoiduga, mida  kohvikus müüakse. Kasse võib ka pildistada, aga selleks peab enne luba küsima.  Nagu kõigis kassikohvikutes, on ka Nurris külastustasu. Sissepääs kassikohvikusse maksab  täiskasvanule viis eurot. Üliõpilased ja pensionärid saavad kohvikusse poole hinnaga. Õpilased  sissepääsu eest maksma ei pea, nemad on kassidele lihtsalt head mängukaaslased. Tõelistel kassisõpradel  on võimalik osta 100-eurone perepilet pooleks aastaks.\n Küsimus: \nKassikohvikus elab praegu\n", "vastusevariandid": ["13 kassi.", "7 kassi.", "6 kassi."], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst: \nJuba teist aastat on Tallinnas avatud kassikohvik Nurri. Kohviku omanik Helen on ise suur kassisõber.  Ükskord nägi ta telesaadet, kus räägiti Londoni kassikohvikust. Helen hakkas kohvikute kohta uurima  ja sai teada, et neid on paljudes maailma linnades. Esimene kassikohvik asutati 1998. aastal Taiwani  pealinnas Taipeis. Viimastel aastatel on kassikohvikuid avatud ka Euroopas, näiteks väga populaarne  kassikohvik asub Viinis. Helen tahtis, et Eesti kassisõpradel oleks ka selline koht, kus saaks kassidega  koos olla.  Kui Helen kohviku avas, siis ta ei teadnud veel, mitu kassi kohvikusse elama mahub. Ta võttis esialgu  kolmteist kassi. Seda oli siiski liiga palju. Kõikidele kassidele ei jätkunud piisavalt ruumi ega mõnusaid  pesasid, kuhu varju minna. Kassid pidid paremate kohtade pärast omavahel võitlema. Õnneks leidis  Helen seitsmele kassile uued peremehed. Ülejäänud kuus kassi jäid kohvikusse päriselt elama ja nüüd  ongi seal nende kodu. Kohviku kassid saavad omavahel hästi läbi ja on hea tervisega. Domino, Molly ja Triinu on emased  kassid, Susser, Vusser ja Karvapall isased. Triinu on kõige tagasihoidlikum kass, tema pesa on kohviku  tagaruumis. Susser ja Vusser mängivad pidevalt, nemad ei ole kunagi paigal. Karvapall on kõige  noorem, temale meeldib istuda laua peal ja teiste mängu pealt vaadata. Kõige vanem ja tähtsam kass  on Domino. Tema lemmikkoht on aknalaual, kust ta saab välja vaadata. Mollile meeldib magada leti  peal.  Kassikohvikus on tore kassidega koos aega veeta, neid vaadata või nendega mängida. Oma kassiga  kohvikusse siiski tulla ei tohi. Aga inimestel, kes plaanivad kassi võtta, on kohvikus käimisest palju  kasu. Külastaja õpib kassidega õigesti käituma ja nendest aru saama. Nii saab külastaja otsustada, kas  kass talle koduloomaks sobib. Kohvikust muidugi ühtegi kassi kaasa võtta ei saa.  Kassikohvikus kehtivad külastajatele kindlad reeglid. Kui kassid magavad, siis ei tohi neid segada.  Häirida ei tohi ka neid kasse, kes mängida või suhelda ei soovi. Loom tuleb inimese juurde siis, kui ta  tahab. Mõni kass lubab ennast puudutada, mõni tahab süles olla. Kasse võib toita kassitoiduga, mida  kohvikus müüakse. Kasse võib ka pildistada, aga selleks peab enne luba küsima.  Nagu kõigis kassikohvikutes, on ka Nurris külastustasu. Sissepääs kassikohvikusse maksab  täiskasvanule viis eurot. Üliõpilased ja pensionärid saavad kohvikusse poole hinnaga. Õpilased  sissepääsu eest maksma ei pea, nemad on kassidele lihtsalt head mängukaaslased. Tõelistel kassisõpradel  on võimalik osta 100-eurone perepilet pooleks aastaks.\n Küsimus: \nKõige vanem kass armastab\n", "vastusevariandid": ["tagaruumis magada.", "teistega mängida.", "aknast välja vaadata."], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst: \nJuba teist aastat on Tallinnas avatud kassikohvik Nurri. Kohviku omanik Helen on ise suur kassisõber.  Ükskord nägi ta telesaadet, kus räägiti Londoni kassikohvikust. Helen hakkas kohvikute kohta uurima  ja sai teada, et neid on paljudes maailma linnades. Esimene kassikohvik asutati 1998. aastal Taiwani  pealinnas Taipeis. Viimastel aastatel on kassikohvikuid avatud ka Euroopas, näiteks väga populaarne  kassikohvik asub Viinis. Helen tahtis, et Eesti kassisõpradel oleks ka selline koht, kus saaks kassidega  koos olla.  Kui Helen kohviku avas, siis ta ei teadnud veel, mitu kassi kohvikusse elama mahub. Ta võttis esialgu  kolmteist kassi. Seda oli siiski liiga palju. Kõikidele kassidele ei jätkunud piisavalt ruumi ega mõnusaid  pesasid, kuhu varju minna. Kassid pidid paremate kohtade pärast omavahel võitlema. Õnneks leidis  Helen seitsmele kassile uued peremehed. Ülejäänud kuus kassi jäid kohvikusse päriselt elama ja nüüd  ongi seal nende kodu. Kohviku kassid saavad omavahel hästi läbi ja on hea tervisega. Domino, Molly ja Triinu on emased  kassid, Susser, Vusser ja Karvapall isased. Triinu on kõige tagasihoidlikum kass, tema pesa on kohviku  tagaruumis. Susser ja Vusser mängivad pidevalt, nemad ei ole kunagi paigal. Karvapall on kõige  noorem, temale meeldib istuda laua peal ja teiste mängu pealt vaadata. Kõige vanem ja tähtsam kass  on Domino. Tema lemmikkoht on aknalaual, kust ta saab välja vaadata. Mollile meeldib magada leti  peal.  Kassikohvikus on tore kassidega koos aega veeta, neid vaadata või nendega mängida. Oma kassiga  kohvikusse siiski tulla ei tohi. Aga inimestel, kes plaanivad kassi võtta, on kohvikus käimisest palju  kasu. Külastaja õpib kassidega õigesti käituma ja nendest aru saama. Nii saab külastaja otsustada, kas  kass talle koduloomaks sobib. Kohvikust muidugi ühtegi kassi kaasa võtta ei saa.  Kassikohvikus kehtivad külastajatele kindlad reeglid. Kui kassid magavad, siis ei tohi neid segada.  Häirida ei tohi ka neid kasse, kes mängida või suhelda ei soovi. Loom tuleb inimese juurde siis, kui ta  tahab. Mõni kass lubab ennast puudutada, mõni tahab süles olla. Kasse võib toita kassitoiduga, mida  kohvikus müüakse. Kasse võib ka pildistada, aga selleks peab enne luba küsima.  Nagu kõigis kassikohvikutes, on ka Nurris külastustasu. Sissepääs kassikohvikusse maksab  täiskasvanule viis eurot. Üliõpilased ja pensionärid saavad kohvikusse poole hinnaga. Õpilased  sissepääsu eest maksma ei pea, nemad on kassidele lihtsalt head mängukaaslased. Tõelistel kassisõpradel  on võimalik osta 100-eurone perepilet pooleks aastaks.\n Küsimus: \nKohvikus saab külastaja\n", "vastusevariandid": ["oma kassiga käia.", "kasse tundma õppida.", "endale kassi valida."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst: \nJuba teist aastat on Tallinnas avatud kassikohvik Nurri. Kohviku omanik Helen on ise suur kassisõber.  Ükskord nägi ta telesaadet, kus räägiti Londoni kassikohvikust. Helen hakkas kohvikute kohta uurima  ja sai teada, et neid on paljudes maailma linnades. Esimene kassikohvik asutati 1998. aastal Taiwani  pealinnas Taipeis. Viimastel aastatel on kassikohvikuid avatud ka Euroopas, näiteks väga populaarne  kassikohvik asub Viinis. Helen tahtis, et Eesti kassisõpradel oleks ka selline koht, kus saaks kassidega  koos olla.  Kui Helen kohviku avas, siis ta ei teadnud veel, mitu kassi kohvikusse elama mahub. Ta võttis esialgu  kolmteist kassi. Seda oli siiski liiga palju. Kõikidele kassidele ei jätkunud piisavalt ruumi ega mõnusaid  pesasid, kuhu varju minna. Kassid pidid paremate kohtade pärast omavahel võitlema. Õnneks leidis  Helen seitsmele kassile uued peremehed. Ülejäänud kuus kassi jäid kohvikusse päriselt elama ja nüüd  ongi seal nende kodu. Kohviku kassid saavad omavahel hästi läbi ja on hea tervisega. Domino, Molly ja Triinu on emased  kassid, Susser, Vusser ja Karvapall isased. Triinu on kõige tagasihoidlikum kass, tema pesa on kohviku  tagaruumis. Susser ja Vusser mängivad pidevalt, nemad ei ole kunagi paigal. Karvapall on kõige  noorem, temale meeldib istuda laua peal ja teiste mängu pealt vaadata. Kõige vanem ja tähtsam kass  on Domino. Tema lemmikkoht on aknalaual, kust ta saab välja vaadata. Mollile meeldib magada leti  peal.  Kassikohvikus on tore kassidega koos aega veeta, neid vaadata või nendega mängida. Oma kassiga  kohvikusse siiski tulla ei tohi. Aga inimestel, kes plaanivad kassi võtta, on kohvikus käimisest palju  kasu. Külastaja õpib kassidega õigesti käituma ja nendest aru saama. Nii saab külastaja otsustada, kas  kass talle koduloomaks sobib. Kohvikust muidugi ühtegi kassi kaasa võtta ei saa.  Kassikohvikus kehtivad külastajatele kindlad reeglid. Kui kassid magavad, siis ei tohi neid segada.  Häirida ei tohi ka neid kasse, kes mängida või suhelda ei soovi. Loom tuleb inimese juurde siis, kui ta  tahab. Mõni kass lubab ennast puudutada, mõni tahab süles olla. Kasse võib toita kassitoiduga, mida  kohvikus müüakse. Kasse võib ka pildistada, aga selleks peab enne luba küsima.  Nagu kõigis kassikohvikutes, on ka Nurris külastustasu. Sissepääs kassikohvikusse maksab  täiskasvanule viis eurot. Üliõpilased ja pensionärid saavad kohvikusse poole hinnaga. Õpilased  sissepääsu eest maksma ei pea, nemad on kassidele lihtsalt head mängukaaslased. Tõelistel kassisõpradel  on võimalik osta 100-eurone perepilet pooleks aastaks.\n Küsimus: \nKohvikus on keelatud\n", "vastusevariandid": ["kasse äratada.", "kasse pildistada.", "kasse toita."], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst: \nJuba teist aastat on Tallinnas avatud kassikohvik Nurri. Kohviku omanik Helen on ise suur kassisõber.  Ükskord nägi ta telesaadet, kus räägiti Londoni kassikohvikust. Helen hakkas kohvikute kohta uurima  ja sai teada, et neid on paljudes maailma linnades. Esimene kassikohvik asutati 1998. aastal Taiwani  pealinnas Taipeis. Viimastel aastatel on kassikohvikuid avatud ka Euroopas, näiteks väga populaarne  kassikohvik asub Viinis. Helen tahtis, et Eesti kassisõpradel oleks ka selline koht, kus saaks kassidega  koos olla.  Kui Helen kohviku avas, siis ta ei teadnud veel, mitu kassi kohvikusse elama mahub. Ta võttis esialgu  kolmteist kassi. Seda oli siiski liiga palju. Kõikidele kassidele ei jätkunud piisavalt ruumi ega mõnusaid  pesasid, kuhu varju minna. Kassid pidid paremate kohtade pärast omavahel võitlema. Õnneks leidis  Helen seitsmele kassile uued peremehed. Ülejäänud kuus kassi jäid kohvikusse päriselt elama ja nüüd  ongi seal nende kodu. Kohviku kassid saavad omavahel hästi läbi ja on hea tervisega. Domino, Molly ja Triinu on emased  kassid, Susser, Vusser ja Karvapall isased. Triinu on kõige tagasihoidlikum kass, tema pesa on kohviku  tagaruumis. Susser ja Vusser mängivad pidevalt, nemad ei ole kunagi paigal. Karvapall on kõige  noorem, temale meeldib istuda laua peal ja teiste mängu pealt vaadata. Kõige vanem ja tähtsam kass  on Domino. Tema lemmikkoht on aknalaual, kust ta saab välja vaadata. Mollile meeldib magada leti  peal.  Kassikohvikus on tore kassidega koos aega veeta, neid vaadata või nendega mängida. Oma kassiga  kohvikusse siiski tulla ei tohi. Aga inimestel, kes plaanivad kassi võtta, on kohvikus käimisest palju  kasu. Külastaja õpib kassidega õigesti käituma ja nendest aru saama. Nii saab külastaja otsustada, kas  kass talle koduloomaks sobib. Kohvikust muidugi ühtegi kassi kaasa võtta ei saa.  Kassikohvikus kehtivad külastajatele kindlad reeglid. Kui kassid magavad, siis ei tohi neid segada.  Häirida ei tohi ka neid kasse, kes mängida või suhelda ei soovi. Loom tuleb inimese juurde siis, kui ta  tahab. Mõni kass lubab ennast puudutada, mõni tahab süles olla. Kasse võib toita kassitoiduga, mida  kohvikus müüakse. Kasse võib ka pildistada, aga selleks peab enne luba küsima.  Nagu kõigis kassikohvikutes, on ka Nurris külastustasu. Sissepääs kassikohvikusse maksab  täiskasvanule viis eurot. Üliõpilased ja pensionärid saavad kohvikusse poole hinnaga. Õpilased  sissepääsu eest maksma ei pea, nemad on kassidele lihtsalt head mängukaaslased. Tõelistel kassisõpradel  on võimalik osta 100-eurone perepilet pooleks aastaks.\n Küsimus: \nÕpilased saavad kassikohvikus käia\n", "vastusevariandid": ["tasuta.", "poole hinnaga.", "5 euro eest."], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst: \nKunstimuuseumis ehivad lava maast laeni ulatuvad valged kangad. Muusika mängib ja valgus on  suunatud lavale, kus mitme meetri kõrgusel teeb kangaste vahel kukerpalle punapäine neiu. See on Grete  Gross – Eesti esimene professionaalne õhuakrobaat. Juba homme toimub siin tema tsirkuseetendus. Kohtume Gretega etenduse proovis. Neiu tutvustab ennast: „Olen Grete Gross ... professionaalne  tsirkuseartist.” Tundub, et nii nimetab ta ennast esimest korda. Pole midagi imestada, alles kevadel  lõpetas Grete Soomes Lahti tsirkusekooli. Tegelikult on Grete Tallinna tüdruk. Ta käis Õismäel  gümnaasiumis ja oli väga tubli õpilane. Õpetajad arvasid, et kuldmedaliga gümnaasiumi lõpetanud  neiu astub Tartu Ülikooli ja õpib näiteks matemaatikat. Eeskujulikud õpilased teevad ju nii. See, et Grete läks Soome tsirkusekooli, oli õpetajatele kerge ehmatus, aga nad said neiust aru:  õppima peab seda, mis huvi pakub. „Ka vanemad ei võtnud mu plaani alguses tõsiselt. Aga pärast  seda, kui isa ja ema nägid minu etendusi, on nad mind täielikult toetanud,” jutustab Grete. „Ainult  sõbrad olid kurvad, sest nende jaoks oli Soome liiga kaugel. Nüüd olen õnneks Eestis tagasi.” „Sain varakult aru, et mujal maailmas on tsirkus midagi palju enamat kui meil Eestis,” räägib neiu.  „Käisin seitse aastat tsirkusestuudios ja reisisime sageli välismaale. Oli vaimustav vaadata prantsuse  artiste ja näha, kui suure kirega nad oma etendusi teevad. Suureks eeskujuks said meile saksa artistid,  kelle esinemine oli alati väga täpne. Ühel festivalil tegime inglise tsirkusega ühise kava – nendega koos  oli küll uhke tunne laval olla,” jutustab Gross. Grete selgitab, et tänapäeval tähendab tsirkus midagi muud kui metsloomade trikid: karud  tsirkuses enam ei tantsi. Etenduse teevad põnevaks hoopis artistide trikid ja nende kaudu jutustatud  lood. Vaataja elab kaasa ja tunneb, kuidas ükskord ajab etendus nutma, siis naerma. Vaatajas tekivad  emotsioonid. Kloune moodsas tsirkuses pole, sest klounide kummalised naljad ei sobi kavasse.  Grete päev möödub loomulikult trennisaalis. Kuigi ta veedab seal oma päevast viis tundi, siis  ainult heast vormist ei piisa. Vähemalt kolm tundi päevas istub neiu arvuti taga, et suhelda festivalide  korraldajatega, broneerida esinemiskohti, vastata kirjadele. Üks tund päevas jääb Gretel raamatute  lugemiseks. „Minu jaoks on lugemine oluline, et ma saaksin uusi mõtteid, millest oma etendusi teha,”  räägib ta.\n Küsimus: \nKunstimuuseumis saab vaadata\n", "vastusevariandid": ["kanganäitust.", "valgusmängu.", "tsirkuseetendust."], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst: \nKunstimuuseumis ehivad lava maast laeni ulatuvad valged kangad. Muusika mängib ja valgus on  suunatud lavale, kus mitme meetri kõrgusel teeb kangaste vahel kukerpalle punapäine neiu. See on Grete  Gross – Eesti esimene professionaalne õhuakrobaat. Juba homme toimub siin tema tsirkuseetendus. Kohtume Gretega etenduse proovis. Neiu tutvustab ennast: „Olen Grete Gross ... professionaalne  tsirkuseartist.” Tundub, et nii nimetab ta ennast esimest korda. Pole midagi imestada, alles kevadel  lõpetas Grete Soomes Lahti tsirkusekooli. Tegelikult on Grete Tallinna tüdruk. Ta käis Õismäel  gümnaasiumis ja oli väga tubli õpilane. Õpetajad arvasid, et kuldmedaliga gümnaasiumi lõpetanud  neiu astub Tartu Ülikooli ja õpib näiteks matemaatikat. Eeskujulikud õpilased teevad ju nii. See, et Grete läks Soome tsirkusekooli, oli õpetajatele kerge ehmatus, aga nad said neiust aru:  õppima peab seda, mis huvi pakub. „Ka vanemad ei võtnud mu plaani alguses tõsiselt. Aga pärast  seda, kui isa ja ema nägid minu etendusi, on nad mind täielikult toetanud,” jutustab Grete. „Ainult  sõbrad olid kurvad, sest nende jaoks oli Soome liiga kaugel. Nüüd olen õnneks Eestis tagasi.” „Sain varakult aru, et mujal maailmas on tsirkus midagi palju enamat kui meil Eestis,” räägib neiu.  „Käisin seitse aastat tsirkusestuudios ja reisisime sageli välismaale. Oli vaimustav vaadata prantsuse  artiste ja näha, kui suure kirega nad oma etendusi teevad. Suureks eeskujuks said meile saksa artistid,  kelle esinemine oli alati väga täpne. Ühel festivalil tegime inglise tsirkusega ühise kava – nendega koos  oli küll uhke tunne laval olla,” jutustab Gross. Grete selgitab, et tänapäeval tähendab tsirkus midagi muud kui metsloomade trikid: karud  tsirkuses enam ei tantsi. Etenduse teevad põnevaks hoopis artistide trikid ja nende kaudu jutustatud  lood. Vaataja elab kaasa ja tunneb, kuidas ükskord ajab etendus nutma, siis naerma. Vaatajas tekivad  emotsioonid. Kloune moodsas tsirkuses pole, sest klounide kummalised naljad ei sobi kavasse.  Grete päev möödub loomulikult trennisaalis. Kuigi ta veedab seal oma päevast viis tundi, siis  ainult heast vormist ei piisa. Vähemalt kolm tundi päevas istub neiu arvuti taga, et suhelda festivalide  korraldajatega, broneerida esinemiskohti, vastata kirjadele. Üks tund päevas jääb Gretel raamatute  lugemiseks. „Minu jaoks on lugemine oluline, et ma saaksin uusi mõtteid, millest oma etendusi teha,”  räägib ta.\n Küsimus: \nGrete lõpetas kuldmedaliga\n", "vastusevariandid": ["tsirkusekooli.", "gümnaasiumi.", "ülikooli."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst: \nKunstimuuseumis ehivad lava maast laeni ulatuvad valged kangad. Muusika mängib ja valgus on  suunatud lavale, kus mitme meetri kõrgusel teeb kangaste vahel kukerpalle punapäine neiu. See on Grete  Gross – Eesti esimene professionaalne õhuakrobaat. Juba homme toimub siin tema tsirkuseetendus. Kohtume Gretega etenduse proovis. Neiu tutvustab ennast: „Olen Grete Gross ... professionaalne  tsirkuseartist.” Tundub, et nii nimetab ta ennast esimest korda. Pole midagi imestada, alles kevadel  lõpetas Grete Soomes Lahti tsirkusekooli. Tegelikult on Grete Tallinna tüdruk. Ta käis Õismäel  gümnaasiumis ja oli väga tubli õpilane. Õpetajad arvasid, et kuldmedaliga gümnaasiumi lõpetanud  neiu astub Tartu Ülikooli ja õpib näiteks matemaatikat. Eeskujulikud õpilased teevad ju nii. See, et Grete läks Soome tsirkusekooli, oli õpetajatele kerge ehmatus, aga nad said neiust aru:  õppima peab seda, mis huvi pakub. „Ka vanemad ei võtnud mu plaani alguses tõsiselt. Aga pärast  seda, kui isa ja ema nägid minu etendusi, on nad mind täielikult toetanud,” jutustab Grete. „Ainult  sõbrad olid kurvad, sest nende jaoks oli Soome liiga kaugel. Nüüd olen õnneks Eestis tagasi.” „Sain varakult aru, et mujal maailmas on tsirkus midagi palju enamat kui meil Eestis,” räägib neiu.  „Käisin seitse aastat tsirkusestuudios ja reisisime sageli välismaale. Oli vaimustav vaadata prantsuse  artiste ja näha, kui suure kirega nad oma etendusi teevad. Suureks eeskujuks said meile saksa artistid,  kelle esinemine oli alati väga täpne. Ühel festivalil tegime inglise tsirkusega ühise kava – nendega koos  oli küll uhke tunne laval olla,” jutustab Gross. Grete selgitab, et tänapäeval tähendab tsirkus midagi muud kui metsloomade trikid: karud  tsirkuses enam ei tantsi. Etenduse teevad põnevaks hoopis artistide trikid ja nende kaudu jutustatud  lood. Vaataja elab kaasa ja tunneb, kuidas ükskord ajab etendus nutma, siis naerma. Vaatajas tekivad  emotsioonid. Kloune moodsas tsirkuses pole, sest klounide kummalised naljad ei sobi kavasse.  Grete päev möödub loomulikult trennisaalis. Kuigi ta veedab seal oma päevast viis tundi, siis  ainult heast vormist ei piisa. Vähemalt kolm tundi päevas istub neiu arvuti taga, et suhelda festivalide  korraldajatega, broneerida esinemiskohti, vastata kirjadele. Üks tund päevas jääb Gretel raamatute  lugemiseks. „Minu jaoks on lugemine oluline, et ma saaksin uusi mõtteid, millest oma etendusi teha,”  räägib ta.\n Küsimus: \nNeiu otsus minna Soome õppima kurvastas\n", "vastusevariandid": ["Grete õpetajaid.", "Grete vanemaid.", "Grete sõpru."], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst: \nKunstimuuseumis ehivad lava maast laeni ulatuvad valged kangad. Muusika mängib ja valgus on  suunatud lavale, kus mitme meetri kõrgusel teeb kangaste vahel kukerpalle punapäine neiu. See on Grete  Gross – Eesti esimene professionaalne õhuakrobaat. Juba homme toimub siin tema tsirkuseetendus. Kohtume Gretega etenduse proovis. Neiu tutvustab ennast: „Olen Grete Gross ... professionaalne  tsirkuseartist.” Tundub, et nii nimetab ta ennast esimest korda. Pole midagi imestada, alles kevadel  lõpetas Grete Soomes Lahti tsirkusekooli. Tegelikult on Grete Tallinna tüdruk. Ta käis Õismäel  gümnaasiumis ja oli väga tubli õpilane. Õpetajad arvasid, et kuldmedaliga gümnaasiumi lõpetanud  neiu astub Tartu Ülikooli ja õpib näiteks matemaatikat. Eeskujulikud õpilased teevad ju nii. See, et Grete läks Soome tsirkusekooli, oli õpetajatele kerge ehmatus, aga nad said neiust aru:  õppima peab seda, mis huvi pakub. „Ka vanemad ei võtnud mu plaani alguses tõsiselt. Aga pärast  seda, kui isa ja ema nägid minu etendusi, on nad mind täielikult toetanud,” jutustab Grete. „Ainult  sõbrad olid kurvad, sest nende jaoks oli Soome liiga kaugel. Nüüd olen õnneks Eestis tagasi.” „Sain varakult aru, et mujal maailmas on tsirkus midagi palju enamat kui meil Eestis,” räägib neiu.  „Käisin seitse aastat tsirkusestuudios ja reisisime sageli välismaale. Oli vaimustav vaadata prantsuse  artiste ja näha, kui suure kirega nad oma etendusi teevad. Suureks eeskujuks said meile saksa artistid,  kelle esinemine oli alati väga täpne. Ühel festivalil tegime inglise tsirkusega ühise kava – nendega koos  oli küll uhke tunne laval olla,” jutustab Gross. Grete selgitab, et tänapäeval tähendab tsirkus midagi muud kui metsloomade trikid: karud  tsirkuses enam ei tantsi. Etenduse teevad põnevaks hoopis artistide trikid ja nende kaudu jutustatud  lood. Vaataja elab kaasa ja tunneb, kuidas ükskord ajab etendus nutma, siis naerma. Vaatajas tekivad  emotsioonid. Kloune moodsas tsirkuses pole, sest klounide kummalised naljad ei sobi kavasse.  Grete päev möödub loomulikult trennisaalis. Kuigi ta veedab seal oma päevast viis tundi, siis  ainult heast vormist ei piisa. Vähemalt kolm tundi päevas istub neiu arvuti taga, et suhelda festivalide  korraldajatega, broneerida esinemiskohti, vastata kirjadele. Üks tund päevas jääb Gretel raamatute  lugemiseks. „Minu jaoks on lugemine oluline, et ma saaksin uusi mõtteid, millest oma etendusi teha,”  räägib ta.\n Küsimus: \nTsirkusestuudio õpilased esinesid koos\n", "vastusevariandid": ["inglastega.", "sakslastega.", "prantslastega."], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst: \nKunstimuuseumis ehivad lava maast laeni ulatuvad valged kangad. Muusika mängib ja valgus on  suunatud lavale, kus mitme meetri kõrgusel teeb kangaste vahel kukerpalle punapäine neiu. See on Grete  Gross – Eesti esimene professionaalne õhuakrobaat. Juba homme toimub siin tema tsirkuseetendus. Kohtume Gretega etenduse proovis. Neiu tutvustab ennast: „Olen Grete Gross ... professionaalne  tsirkuseartist.” Tundub, et nii nimetab ta ennast esimest korda. Pole midagi imestada, alles kevadel  lõpetas Grete Soomes Lahti tsirkusekooli. Tegelikult on Grete Tallinna tüdruk. Ta käis Õismäel  gümnaasiumis ja oli väga tubli õpilane. Õpetajad arvasid, et kuldmedaliga gümnaasiumi lõpetanud  neiu astub Tartu Ülikooli ja õpib näiteks matemaatikat. Eeskujulikud õpilased teevad ju nii. See, et Grete läks Soome tsirkusekooli, oli õpetajatele kerge ehmatus, aga nad said neiust aru:  õppima peab seda, mis huvi pakub. „Ka vanemad ei võtnud mu plaani alguses tõsiselt. Aga pärast  seda, kui isa ja ema nägid minu etendusi, on nad mind täielikult toetanud,” jutustab Grete. „Ainult  sõbrad olid kurvad, sest nende jaoks oli Soome liiga kaugel. Nüüd olen õnneks Eestis tagasi.” „Sain varakult aru, et mujal maailmas on tsirkus midagi palju enamat kui meil Eestis,” räägib neiu.  „Käisin seitse aastat tsirkusestuudios ja reisisime sageli välismaale. Oli vaimustav vaadata prantsuse  artiste ja näha, kui suure kirega nad oma etendusi teevad. Suureks eeskujuks said meile saksa artistid,  kelle esinemine oli alati väga täpne. Ühel festivalil tegime inglise tsirkusega ühise kava – nendega koos  oli küll uhke tunne laval olla,” jutustab Gross. Grete selgitab, et tänapäeval tähendab tsirkus midagi muud kui metsloomade trikid: karud  tsirkuses enam ei tantsi. Etenduse teevad põnevaks hoopis artistide trikid ja nende kaudu jutustatud  lood. Vaataja elab kaasa ja tunneb, kuidas ükskord ajab etendus nutma, siis naerma. Vaatajas tekivad  emotsioonid. Kloune moodsas tsirkuses pole, sest klounide kummalised naljad ei sobi kavasse.  Grete päev möödub loomulikult trennisaalis. Kuigi ta veedab seal oma päevast viis tundi, siis  ainult heast vormist ei piisa. Vähemalt kolm tundi päevas istub neiu arvuti taga, et suhelda festivalide  korraldajatega, broneerida esinemiskohti, vastata kirjadele. Üks tund päevas jääb Gretel raamatute  lugemiseks. „Minu jaoks on lugemine oluline, et ma saaksin uusi mõtteid, millest oma etendusi teha,”  räägib ta.\n Küsimus: \nMoodsas tsirkuses on kõige huvitavam vaadata\n", "vastusevariandid": ["metsloomi.", "artiste.", "kloune."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst: \nKunstimuuseumis ehivad lava maast laeni ulatuvad valged kangad. Muusika mängib ja valgus on  suunatud lavale, kus mitme meetri kõrgusel teeb kangaste vahel kukerpalle punapäine neiu. See on Grete  Gross – Eesti esimene professionaalne õhuakrobaat. Juba homme toimub siin tema tsirkuseetendus. Kohtume Gretega etenduse proovis. Neiu tutvustab ennast: „Olen Grete Gross ... professionaalne  tsirkuseartist.” Tundub, et nii nimetab ta ennast esimest korda. Pole midagi imestada, alles kevadel  lõpetas Grete Soomes Lahti tsirkusekooli. Tegelikult on Grete Tallinna tüdruk. Ta käis Õismäel  gümnaasiumis ja oli väga tubli õpilane. Õpetajad arvasid, et kuldmedaliga gümnaasiumi lõpetanud  neiu astub Tartu Ülikooli ja õpib näiteks matemaatikat. Eeskujulikud õpilased teevad ju nii. See, et Grete läks Soome tsirkusekooli, oli õpetajatele kerge ehmatus, aga nad said neiust aru:  õppima peab seda, mis huvi pakub. „Ka vanemad ei võtnud mu plaani alguses tõsiselt. Aga pärast  seda, kui isa ja ema nägid minu etendusi, on nad mind täielikult toetanud,” jutustab Grete. „Ainult  sõbrad olid kurvad, sest nende jaoks oli Soome liiga kaugel. Nüüd olen õnneks Eestis tagasi.” „Sain varakult aru, et mujal maailmas on tsirkus midagi palju enamat kui meil Eestis,” räägib neiu.  „Käisin seitse aastat tsirkusestuudios ja reisisime sageli välismaale. Oli vaimustav vaadata prantsuse  artiste ja näha, kui suure kirega nad oma etendusi teevad. Suureks eeskujuks said meile saksa artistid,  kelle esinemine oli alati väga täpne. Ühel festivalil tegime inglise tsirkusega ühise kava – nendega koos  oli küll uhke tunne laval olla,” jutustab Gross. Grete selgitab, et tänapäeval tähendab tsirkus midagi muud kui metsloomade trikid: karud  tsirkuses enam ei tantsi. Etenduse teevad põnevaks hoopis artistide trikid ja nende kaudu jutustatud  lood. Vaataja elab kaasa ja tunneb, kuidas ükskord ajab etendus nutma, siis naerma. Vaatajas tekivad  emotsioonid. Kloune moodsas tsirkuses pole, sest klounide kummalised naljad ei sobi kavasse.  Grete päev möödub loomulikult trennisaalis. Kuigi ta veedab seal oma päevast viis tundi, siis  ainult heast vormist ei piisa. Vähemalt kolm tundi päevas istub neiu arvuti taga, et suhelda festivalide  korraldajatega, broneerida esinemiskohti, vastata kirjadele. Üks tund päevas jääb Gretel raamatute  lugemiseks. „Minu jaoks on lugemine oluline, et ma saaksin uusi mõtteid, millest oma etendusi teha,”  räägib ta.\n Küsimus: \nGrete teeb iga päev trenni \n", "vastusevariandid": ["üks tund.", "kolm tundi.", "viis tundi."], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal küsimusele kolme variandi hulgast õige vastus. Tekst: \nViis aastat tagasi nägid Helen ja Juhan telesaates lõiku Londoni kassikohvikust ning mõtlesid kohe,  et võiksid Tallinnas sama teha. Raamatupidaja töö õmblusettevõttes oli Helenile ajapikku igavaks  muutunud. Ka Juhan tundis, et ei arene IT-spetsialistina enam edasi: probleemid kordusid päevast  päeva, miski ei tundunud enam huvitav. Alguses ei uskunud Juhan, et nad kassikohviku nii ruttu avavad. „Helen kirjutas ettevõtte  asutamiseks projekti. Sinna märkisime, et vajame kohviku jaoks 10 000 eurot. Mõne päeva pärast tegi  Elmari raadio Heleniga intervjuu ning pärast seda levis info kiiresti. Inimesed lisasid meie projektile  veel raha juurde. Kahe kuuga kogusime isegi suurema summa, 11 000 eurot. Kohviku avasime kevadel.  Meie idee meeldib inimestele, kohvikul on Facebookis 13 000 sõpra,“ rõõmustab Juhan. Kohvikuruumi leidsid Juhan ja Helen lihtsalt. Nende sõber, kes elab Hispaanias, tahtis Tallinnas  tühjalt seisva kontori välja üürida. Kui Helen ja Juhan talle kassikohvikust rääkisid, andis ta ruumid  hea meelega neile kasutada. Välismaal on sellised kohvikud populaarsed. Ka Nurri kohviku külastajate  seas on välismaalasi. Näiteks üks õpetaja Prantsusmaalt käib peaaegu iga päev kassikohvikus. Samuti  on kohvik populaarne Eestis töötavate soomlaste seas, kes igatsevad oma Soomes elava kassi järele. Üks soomlane aga hoopis töötab kassikohvikus. Nimelt teeb soomlanna Marita kohviku kassidest  Kassiraadio (kattiradio.com) soomekeelseid saateid. „Kui nägin televisioonist uudist, et Tallinnasse  tehakse kassikohvik, võtsin kohviku omanikega ühendust ja saime kohvikusse väikese stuudioruumi.  Olen siit raadiosaateid teinud juba neli aastat,“ jutustab Marita. Seepeale heliseb tema telefon: „Nurr\u0002nurr!“ Ka suure kassisõbra telefonihelin kõlab nagu kassi häälitsus. Nurri kassikohvikus elab pidevalt kümme kassi. Selleks, et külalised teaksid, mis on kasside nimed  ja milline on nende iseloom, on kohviku seintel pildid. Seal on kirjas, mis igale kassile meeldib ja mis  mitte. Näiteks kass nimega Kosmos tunneb ennast hästi seltskonnas, juba esimesel päeval oli tal mitu  last ümber ja ta nautis tähelepanu. Kõige tagasihoidlikum on Herakles, ta on arg ja inimeste suhtes  väga ettevaatlik. Kõige väiksem ja noorem kass Nora ei karda midagi ja teeb seda, mida tahab. Kohvikul läheb hästi ja kliente on järjest rohkem, kuid mõni mure on siiski ka. „Häid teenindajaid  on keeruline leida, otsime neid pidevalt. Teenindajad tulevad suvevaheajaks tööle ja kui kolme kuuga  ameti selgeks saavad, on suvi läbi ja neil tuleb kooli minna. Aga näiteks kokkadega on meil vedanud,  nad on tõesti andekad ja on siin mitu aastat töötanud. Klientidele meeldivad huvitavad toidud ja  muidugi meie vahvad kassid,“ räägib Juhan.\n Küsimus: \nKellena töötas Helen enne kohviku avamist?\n", "vastusevariandid": ["Raamatupidajana.", "Õmblejana.", "IT-spetsialistina."], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal küsimusele kolme variandi hulgast õige vastus. Tekst: \nViis aastat tagasi nägid Helen ja Juhan telesaates lõiku Londoni kassikohvikust ning mõtlesid kohe,  et võiksid Tallinnas sama teha. Raamatupidaja töö õmblusettevõttes oli Helenile ajapikku igavaks  muutunud. Ka Juhan tundis, et ei arene IT-spetsialistina enam edasi: probleemid kordusid päevast  päeva, miski ei tundunud enam huvitav. Alguses ei uskunud Juhan, et nad kassikohviku nii ruttu avavad. „Helen kirjutas ettevõtte  asutamiseks projekti. Sinna märkisime, et vajame kohviku jaoks 10 000 eurot. Mõne päeva pärast tegi  Elmari raadio Heleniga intervjuu ning pärast seda levis info kiiresti. Inimesed lisasid meie projektile  veel raha juurde. Kahe kuuga kogusime isegi suurema summa, 11 000 eurot. Kohviku avasime kevadel.  Meie idee meeldib inimestele, kohvikul on Facebookis 13 000 sõpra,“ rõõmustab Juhan. Kohvikuruumi leidsid Juhan ja Helen lihtsalt. Nende sõber, kes elab Hispaanias, tahtis Tallinnas  tühjalt seisva kontori välja üürida. Kui Helen ja Juhan talle kassikohvikust rääkisid, andis ta ruumid  hea meelega neile kasutada. Välismaal on sellised kohvikud populaarsed. Ka Nurri kohviku külastajate  seas on välismaalasi. Näiteks üks õpetaja Prantsusmaalt käib peaaegu iga päev kassikohvikus. Samuti  on kohvik populaarne Eestis töötavate soomlaste seas, kes igatsevad oma Soomes elava kassi järele. Üks soomlane aga hoopis töötab kassikohvikus. Nimelt teeb soomlanna Marita kohviku kassidest  Kassiraadio (kattiradio.com) soomekeelseid saateid. „Kui nägin televisioonist uudist, et Tallinnasse  tehakse kassikohvik, võtsin kohviku omanikega ühendust ja saime kohvikusse väikese stuudioruumi.  Olen siit raadiosaateid teinud juba neli aastat,“ jutustab Marita. Seepeale heliseb tema telefon: „Nurr\u0002nurr!“ Ka suure kassisõbra telefonihelin kõlab nagu kassi häälitsus. Nurri kassikohvikus elab pidevalt kümme kassi. Selleks, et külalised teaksid, mis on kasside nimed  ja milline on nende iseloom, on kohviku seintel pildid. Seal on kirjas, mis igale kassile meeldib ja mis  mitte. Näiteks kass nimega Kosmos tunneb ennast hästi seltskonnas, juba esimesel päeval oli tal mitu  last ümber ja ta nautis tähelepanu. Kõige tagasihoidlikum on Herakles, ta on arg ja inimeste suhtes  väga ettevaatlik. Kõige väiksem ja noorem kass Nora ei karda midagi ja teeb seda, mida tahab. Kohvikul läheb hästi ja kliente on järjest rohkem, kuid mõni mure on siiski ka. „Häid teenindajaid  on keeruline leida, otsime neid pidevalt. Teenindajad tulevad suvevaheajaks tööle ja kui kolme kuuga  ameti selgeks saavad, on suvi läbi ja neil tuleb kooli minna. Aga näiteks kokkadega on meil vedanud,  nad on tõesti andekad ja on siin mitu aastat töötanud. Klientidele meeldivad huvitavad toidud ja  muidugi meie vahvad kassid,“ räägib Juhan.\n Küsimus: \nMitu eurot kogus kassikohviku projekt?\n", "vastusevariandid": ["10 000.", "11 000.", "13 000."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal küsimusele kolme variandi hulgast õige vastus. Tekst: \nViis aastat tagasi nägid Helen ja Juhan telesaates lõiku Londoni kassikohvikust ning mõtlesid kohe,  et võiksid Tallinnas sama teha. Raamatupidaja töö õmblusettevõttes oli Helenile ajapikku igavaks  muutunud. Ka Juhan tundis, et ei arene IT-spetsialistina enam edasi: probleemid kordusid päevast  päeva, miski ei tundunud enam huvitav. Alguses ei uskunud Juhan, et nad kassikohviku nii ruttu avavad. „Helen kirjutas ettevõtte  asutamiseks projekti. Sinna märkisime, et vajame kohviku jaoks 10 000 eurot. Mõne päeva pärast tegi  Elmari raadio Heleniga intervjuu ning pärast seda levis info kiiresti. Inimesed lisasid meie projektile  veel raha juurde. Kahe kuuga kogusime isegi suurema summa, 11 000 eurot. Kohviku avasime kevadel.  Meie idee meeldib inimestele, kohvikul on Facebookis 13 000 sõpra,“ rõõmustab Juhan. Kohvikuruumi leidsid Juhan ja Helen lihtsalt. Nende sõber, kes elab Hispaanias, tahtis Tallinnas  tühjalt seisva kontori välja üürida. Kui Helen ja Juhan talle kassikohvikust rääkisid, andis ta ruumid  hea meelega neile kasutada. Välismaal on sellised kohvikud populaarsed. Ka Nurri kohviku külastajate  seas on välismaalasi. Näiteks üks õpetaja Prantsusmaalt käib peaaegu iga päev kassikohvikus. Samuti  on kohvik populaarne Eestis töötavate soomlaste seas, kes igatsevad oma Soomes elava kassi järele. Üks soomlane aga hoopis töötab kassikohvikus. Nimelt teeb soomlanna Marita kohviku kassidest  Kassiraadio (kattiradio.com) soomekeelseid saateid. „Kui nägin televisioonist uudist, et Tallinnasse  tehakse kassikohvik, võtsin kohviku omanikega ühendust ja saime kohvikusse väikese stuudioruumi.  Olen siit raadiosaateid teinud juba neli aastat,“ jutustab Marita. Seepeale heliseb tema telefon: „Nurr\u0002nurr!“ Ka suure kassisõbra telefonihelin kõlab nagu kassi häälitsus. Nurri kassikohvikus elab pidevalt kümme kassi. Selleks, et külalised teaksid, mis on kasside nimed  ja milline on nende iseloom, on kohviku seintel pildid. Seal on kirjas, mis igale kassile meeldib ja mis  mitte. Näiteks kass nimega Kosmos tunneb ennast hästi seltskonnas, juba esimesel päeval oli tal mitu  last ümber ja ta nautis tähelepanu. Kõige tagasihoidlikum on Herakles, ta on arg ja inimeste suhtes  väga ettevaatlik. Kõige väiksem ja noorem kass Nora ei karda midagi ja teeb seda, mida tahab. Kohvikul läheb hästi ja kliente on järjest rohkem, kuid mõni mure on siiski ka. „Häid teenindajaid  on keeruline leida, otsime neid pidevalt. Teenindajad tulevad suvevaheajaks tööle ja kui kolme kuuga  ameti selgeks saavad, on suvi läbi ja neil tuleb kooli minna. Aga näiteks kokkadega on meil vedanud,  nad on tõesti andekad ja on siin mitu aastat töötanud. Klientidele meeldivad huvitavad toidud ja  muidugi meie vahvad kassid,“ räägib Juhan.\n Küsimus: \nKus elab kohviku ruumide omanik?\n", "vastusevariandid": ["Hispaanias.", "Prantsusmaal.", "Soomes."], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal küsimusele kolme variandi hulgast õige vastus. Tekst: \nViis aastat tagasi nägid Helen ja Juhan telesaates lõiku Londoni kassikohvikust ning mõtlesid kohe,  et võiksid Tallinnas sama teha. Raamatupidaja töö õmblusettevõttes oli Helenile ajapikku igavaks  muutunud. Ka Juhan tundis, et ei arene IT-spetsialistina enam edasi: probleemid kordusid päevast  päeva, miski ei tundunud enam huvitav. Alguses ei uskunud Juhan, et nad kassikohviku nii ruttu avavad. „Helen kirjutas ettevõtte  asutamiseks projekti. Sinna märkisime, et vajame kohviku jaoks 10 000 eurot. Mõne päeva pärast tegi  Elmari raadio Heleniga intervjuu ning pärast seda levis info kiiresti. Inimesed lisasid meie projektile  veel raha juurde. Kahe kuuga kogusime isegi suurema summa, 11 000 eurot. Kohviku avasime kevadel.  Meie idee meeldib inimestele, kohvikul on Facebookis 13 000 sõpra,“ rõõmustab Juhan. Kohvikuruumi leidsid Juhan ja Helen lihtsalt. Nende sõber, kes elab Hispaanias, tahtis Tallinnas  tühjalt seisva kontori välja üürida. Kui Helen ja Juhan talle kassikohvikust rääkisid, andis ta ruumid  hea meelega neile kasutada. Välismaal on sellised kohvikud populaarsed. Ka Nurri kohviku külastajate  seas on välismaalasi. Näiteks üks õpetaja Prantsusmaalt käib peaaegu iga päev kassikohvikus. Samuti  on kohvik populaarne Eestis töötavate soomlaste seas, kes igatsevad oma Soomes elava kassi järele. Üks soomlane aga hoopis töötab kassikohvikus. Nimelt teeb soomlanna Marita kohviku kassidest  Kassiraadio (kattiradio.com) soomekeelseid saateid. „Kui nägin televisioonist uudist, et Tallinnasse  tehakse kassikohvik, võtsin kohviku omanikega ühendust ja saime kohvikusse väikese stuudioruumi.  Olen siit raadiosaateid teinud juba neli aastat,“ jutustab Marita. Seepeale heliseb tema telefon: „Nurr\u0002nurr!“ Ka suure kassisõbra telefonihelin kõlab nagu kassi häälitsus. Nurri kassikohvikus elab pidevalt kümme kassi. Selleks, et külalised teaksid, mis on kasside nimed  ja milline on nende iseloom, on kohviku seintel pildid. Seal on kirjas, mis igale kassile meeldib ja mis  mitte. Näiteks kass nimega Kosmos tunneb ennast hästi seltskonnas, juba esimesel päeval oli tal mitu  last ümber ja ta nautis tähelepanu. Kõige tagasihoidlikum on Herakles, ta on arg ja inimeste suhtes  väga ettevaatlik. Kõige väiksem ja noorem kass Nora ei karda midagi ja teeb seda, mida tahab. Kohvikul läheb hästi ja kliente on järjest rohkem, kuid mõni mure on siiski ka. „Häid teenindajaid  on keeruline leida, otsime neid pidevalt. Teenindajad tulevad suvevaheajaks tööle ja kui kolme kuuga  ameti selgeks saavad, on suvi läbi ja neil tuleb kooli minna. Aga näiteks kokkadega on meil vedanud,  nad on tõesti andekad ja on siin mitu aastat töötanud. Klientidele meeldivad huvitavad toidud ja  muidugi meie vahvad kassid,“ räägib Juhan.\n Küsimus: \nMida salvestatakse kassikohvikus?\n", "vastusevariandid": ["Raadiosaateid.", "Telesaateid.", "Telefonihelinaid."], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal küsimusele kolme variandi hulgast õige vastus. Tekst: \nViis aastat tagasi nägid Helen ja Juhan telesaates lõiku Londoni kassikohvikust ning mõtlesid kohe,  et võiksid Tallinnas sama teha. Raamatupidaja töö õmblusettevõttes oli Helenile ajapikku igavaks  muutunud. Ka Juhan tundis, et ei arene IT-spetsialistina enam edasi: probleemid kordusid päevast  päeva, miski ei tundunud enam huvitav. Alguses ei uskunud Juhan, et nad kassikohviku nii ruttu avavad. „Helen kirjutas ettevõtte  asutamiseks projekti. Sinna märkisime, et vajame kohviku jaoks 10 000 eurot. Mõne päeva pärast tegi  Elmari raadio Heleniga intervjuu ning pärast seda levis info kiiresti. Inimesed lisasid meie projektile  veel raha juurde. Kahe kuuga kogusime isegi suurema summa, 11 000 eurot. Kohviku avasime kevadel.  Meie idee meeldib inimestele, kohvikul on Facebookis 13 000 sõpra,“ rõõmustab Juhan. Kohvikuruumi leidsid Juhan ja Helen lihtsalt. Nende sõber, kes elab Hispaanias, tahtis Tallinnas  tühjalt seisva kontori välja üürida. Kui Helen ja Juhan talle kassikohvikust rääkisid, andis ta ruumid  hea meelega neile kasutada. Välismaal on sellised kohvikud populaarsed. Ka Nurri kohviku külastajate  seas on välismaalasi. Näiteks üks õpetaja Prantsusmaalt käib peaaegu iga päev kassikohvikus. Samuti  on kohvik populaarne Eestis töötavate soomlaste seas, kes igatsevad oma Soomes elava kassi järele. Üks soomlane aga hoopis töötab kassikohvikus. Nimelt teeb soomlanna Marita kohviku kassidest  Kassiraadio (kattiradio.com) soomekeelseid saateid. „Kui nägin televisioonist uudist, et Tallinnasse  tehakse kassikohvik, võtsin kohviku omanikega ühendust ja saime kohvikusse väikese stuudioruumi.  Olen siit raadiosaateid teinud juba neli aastat,“ jutustab Marita. Seepeale heliseb tema telefon: „Nurr\u0002nurr!“ Ka suure kassisõbra telefonihelin kõlab nagu kassi häälitsus. Nurri kassikohvikus elab pidevalt kümme kassi. Selleks, et külalised teaksid, mis on kasside nimed  ja milline on nende iseloom, on kohviku seintel pildid. Seal on kirjas, mis igale kassile meeldib ja mis  mitte. Näiteks kass nimega Kosmos tunneb ennast hästi seltskonnas, juba esimesel päeval oli tal mitu  last ümber ja ta nautis tähelepanu. Kõige tagasihoidlikum on Herakles, ta on arg ja inimeste suhtes  väga ettevaatlik. Kõige väiksem ja noorem kass Nora ei karda midagi ja teeb seda, mida tahab. Kohvikul läheb hästi ja kliente on järjest rohkem, kuid mõni mure on siiski ka. „Häid teenindajaid  on keeruline leida, otsime neid pidevalt. Teenindajad tulevad suvevaheajaks tööle ja kui kolme kuuga  ameti selgeks saavad, on suvi läbi ja neil tuleb kooli minna. Aga näiteks kokkadega on meil vedanud,  nad on tõesti andekad ja on siin mitu aastat töötanud. Klientidele meeldivad huvitavad toidud ja  muidugi meie vahvad kassid,“ räägib Juhan.\n Küsimus: \nMilline kass kardab inimesi kõige rohkem?\n", "vastusevariandid": ["Kosmos.", "Nora.", "Herakles."], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal küsimusele kolme variandi hulgast õige vastus. Tekst: \nViis aastat tagasi nägid Helen ja Juhan telesaates lõiku Londoni kassikohvikust ning mõtlesid kohe,  et võiksid Tallinnas sama teha. Raamatupidaja töö õmblusettevõttes oli Helenile ajapikku igavaks  muutunud. Ka Juhan tundis, et ei arene IT-spetsialistina enam edasi: probleemid kordusid päevast  päeva, miski ei tundunud enam huvitav. Alguses ei uskunud Juhan, et nad kassikohviku nii ruttu avavad. „Helen kirjutas ettevõtte  asutamiseks projekti. Sinna märkisime, et vajame kohviku jaoks 10 000 eurot. Mõne päeva pärast tegi  Elmari raadio Heleniga intervjuu ning pärast seda levis info kiiresti. Inimesed lisasid meie projektile  veel raha juurde. Kahe kuuga kogusime isegi suurema summa, 11 000 eurot. Kohviku avasime kevadel.  Meie idee meeldib inimestele, kohvikul on Facebookis 13 000 sõpra,“ rõõmustab Juhan. Kohvikuruumi leidsid Juhan ja Helen lihtsalt. Nende sõber, kes elab Hispaanias, tahtis Tallinnas  tühjalt seisva kontori välja üürida. Kui Helen ja Juhan talle kassikohvikust rääkisid, andis ta ruumid  hea meelega neile kasutada. Välismaal on sellised kohvikud populaarsed. Ka Nurri kohviku külastajate  seas on välismaalasi. Näiteks üks õpetaja Prantsusmaalt käib peaaegu iga päev kassikohvikus. Samuti  on kohvik populaarne Eestis töötavate soomlaste seas, kes igatsevad oma Soomes elava kassi järele. Üks soomlane aga hoopis töötab kassikohvikus. Nimelt teeb soomlanna Marita kohviku kassidest  Kassiraadio (kattiradio.com) soomekeelseid saateid. „Kui nägin televisioonist uudist, et Tallinnasse  tehakse kassikohvik, võtsin kohviku omanikega ühendust ja saime kohvikusse väikese stuudioruumi.  Olen siit raadiosaateid teinud juba neli aastat,“ jutustab Marita. Seepeale heliseb tema telefon: „Nurr\u0002nurr!“ Ka suure kassisõbra telefonihelin kõlab nagu kassi häälitsus. Nurri kassikohvikus elab pidevalt kümme kassi. Selleks, et külalised teaksid, mis on kasside nimed  ja milline on nende iseloom, on kohviku seintel pildid. Seal on kirjas, mis igale kassile meeldib ja mis  mitte. Näiteks kass nimega Kosmos tunneb ennast hästi seltskonnas, juba esimesel päeval oli tal mitu  last ümber ja ta nautis tähelepanu. Kõige tagasihoidlikum on Herakles, ta on arg ja inimeste suhtes  väga ettevaatlik. Kõige väiksem ja noorem kass Nora ei karda midagi ja teeb seda, mida tahab. Kohvikul läheb hästi ja kliente on järjest rohkem, kuid mõni mure on siiski ka. „Häid teenindajaid  on keeruline leida, otsime neid pidevalt. Teenindajad tulevad suvevaheajaks tööle ja kui kolme kuuga  ameti selgeks saavad, on suvi läbi ja neil tuleb kooli minna. Aga näiteks kokkadega on meil vedanud,  nad on tõesti andekad ja on siin mitu aastat töötanud. Klientidele meeldivad huvitavad toidud ja  muidugi meie vahvad kassid,“ räägib Juhan.\n Küsimus: \nMillest tunneb kassikohvik kogu aeg puudust?\n", "vastusevariandid": ["Uutest klientidest.", "Headest teenindajatest.", "Andekatest kokkadest"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal küsimusele kolme variandi hulgast õige vastus. Tekst: \nSimuna noored tunnevad end noortekeskuses kui oma kodus. Hiljuti tegime ühiselt korda keskuse  puhkeruumi. Poisid töötasid hommikust õhtuni. Tüdrukud leidsid keldrist vanad toolid ja andsid  neile täiesti uue ilme. Üks asi oli meil aga siiani õnnest puudu – köök.  Eelmisel aastal korraldas ühing Heategu Noortele kokandusringi. Selleks koguneti meie kohalikku  kohvikusse Hõbelusikas. Olime väga üllatunud, et huvilisi nii paju kokku tuli. Kahjuks ei mahtunud  kõik soovijad kohvikusse ära. Nii mõtlesimegi, et selline kokandusring võiks järgmisel korral olla  hoopis Simuna noortekeskuses. Selleks on oma kööginurk hädavajalik. Oli selge, et omal jõul me kööginurka valmis ei ehita. Osalesime siis Hooandja konkursil, kuhu  meil tuli esitada oma kööginurga idee. Konkursi tingimus oli, et viis kõige enam hääli kogunud ideed  saavad raha. Panime Hooandja Facebooki lehele oma kööginurga kirjelduse üles ja palusime selle  poolt hääletada. Olime nädal aega viiendal kohal, kuid viimasel hääletamise päeval langesime järsku  seitsmendaks. Palusime siis sõpradel meie poolt hääletada. Kui konkurss läbi sai, olimegi kolmandad.  Saime kööginurga kiiresti valmis ja avasime selle detsembris. Otsustasime, et pakume avamisel  jõulutoitu. Just sellist, mille oleme ise teinud, mitte poest ostnud. Nii tegimegi Marteni vanaema  õpetuse järgi verivorste. Päris jõuluroog see küll polnud, sest me ei pakkunud vorstide juurde kapsaid  ega kartuleid. Aga otsustasime, et järgmisel korral meisterdame kõik koos piparkooke ning kaunistame  need glasuuriga.  Veebruari alguses alustaski tegevust kokandusring. Juhendaja pakkus välja, et las poisid teevad  sel korral Napoleoni tordi ja tüdrukud küpsetavad vahvleid. Siis tekkis äge vaidlus ja korraga tahtsid  kõik teha erinevaid asju. Lõpuks jõudsime kokkuleppele, et poisid teevad tordi järgmiseks korraks. Sel  korral teevad tüdrukud vahvleid. Poiste ülesandeks jäi laua katmine. Peab ütlema, et sellega tulid nad  väga hästi toime. Poisid olid isegi lilled laudadele sättinud ja kohvitasside kõrvale kenad salvrätikud  otsinud.  Kevadel oli noortekeskuses üks vahva kursus, kus õpetati ise pastat valmistama. Kursuse juhendaja  soovitas meil hakata raha koguma ja osta pastamasin, sest ise on pastat teha ääretult lihtne. Ja ise  tehes kulub ka vähem raha. Vaja läheb vaid head masinat, õli, soola, muna ja jahu. Saime kõik aru, et  oma kätega valmistatud pasta maitseb sada korda paremini kui poest ostetud. Kui meil natuke raha  koguneb, siis kavatseme uuel aastal osta selle masina ka oma noortekeskusesse.\n Küsimus: \nMillist ruumi noortekeskuses veel polnud?\n", "vastusevariandid": ["Keldrit.", "Kööki.", "Puhkeruumi."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal küsimusele kolme variandi hulgast õige vastus. Tekst: \nSimuna noored tunnevad end noortekeskuses kui oma kodus. Hiljuti tegime ühiselt korda keskuse  puhkeruumi. Poisid töötasid hommikust õhtuni. Tüdrukud leidsid keldrist vanad toolid ja andsid  neile täiesti uue ilme. Üks asi oli meil aga siiani õnnest puudu – köök.  Eelmisel aastal korraldas ühing Heategu Noortele kokandusringi. Selleks koguneti meie kohalikku  kohvikusse Hõbelusikas. Olime väga üllatunud, et huvilisi nii paju kokku tuli. Kahjuks ei mahtunud  kõik soovijad kohvikusse ära. Nii mõtlesimegi, et selline kokandusring võiks järgmisel korral olla  hoopis Simuna noortekeskuses. Selleks on oma kööginurk hädavajalik. Oli selge, et omal jõul me kööginurka valmis ei ehita. Osalesime siis Hooandja konkursil, kuhu  meil tuli esitada oma kööginurga idee. Konkursi tingimus oli, et viis kõige enam hääli kogunud ideed  saavad raha. Panime Hooandja Facebooki lehele oma kööginurga kirjelduse üles ja palusime selle  poolt hääletada. Olime nädal aega viiendal kohal, kuid viimasel hääletamise päeval langesime järsku  seitsmendaks. Palusime siis sõpradel meie poolt hääletada. Kui konkurss läbi sai, olimegi kolmandad.  Saime kööginurga kiiresti valmis ja avasime selle detsembris. Otsustasime, et pakume avamisel  jõulutoitu. Just sellist, mille oleme ise teinud, mitte poest ostnud. Nii tegimegi Marteni vanaema  õpetuse järgi verivorste. Päris jõuluroog see küll polnud, sest me ei pakkunud vorstide juurde kapsaid  ega kartuleid. Aga otsustasime, et järgmisel korral meisterdame kõik koos piparkooke ning kaunistame  need glasuuriga.  Veebruari alguses alustaski tegevust kokandusring. Juhendaja pakkus välja, et las poisid teevad  sel korral Napoleoni tordi ja tüdrukud küpsetavad vahvleid. Siis tekkis äge vaidlus ja korraga tahtsid  kõik teha erinevaid asju. Lõpuks jõudsime kokkuleppele, et poisid teevad tordi järgmiseks korraks. Sel  korral teevad tüdrukud vahvleid. Poiste ülesandeks jäi laua katmine. Peab ütlema, et sellega tulid nad  väga hästi toime. Poisid olid isegi lilled laudadele sättinud ja kohvitasside kõrvale kenad salvrätikud  otsinud.  Kevadel oli noortekeskuses üks vahva kursus, kus õpetati ise pastat valmistama. Kursuse juhendaja  soovitas meil hakata raha koguma ja osta pastamasin, sest ise on pastat teha ääretult lihtne. Ja ise  tehes kulub ka vähem raha. Vaja läheb vaid head masinat, õli, soola, muna ja jahu. Saime kõik aru, et  oma kätega valmistatud pasta maitseb sada korda paremini kui poest ostetud. Kui meil natuke raha  koguneb, siis kavatseme uuel aastal osta selle masina ka oma noortekeskusesse.\n Küsimus: \nKus toimus noorte kokandusring?\n", "vastusevariandid": ["Ühingus Heategu Noortele.", "Kohvikus Hõbelusikas.", "Simuna noortekeskuses."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal küsimusele kolme variandi hulgast õige vastus. Tekst: \nSimuna noored tunnevad end noortekeskuses kui oma kodus. Hiljuti tegime ühiselt korda keskuse  puhkeruumi. Poisid töötasid hommikust õhtuni. Tüdrukud leidsid keldrist vanad toolid ja andsid  neile täiesti uue ilme. Üks asi oli meil aga siiani õnnest puudu – köök.  Eelmisel aastal korraldas ühing Heategu Noortele kokandusringi. Selleks koguneti meie kohalikku  kohvikusse Hõbelusikas. Olime väga üllatunud, et huvilisi nii paju kokku tuli. Kahjuks ei mahtunud  kõik soovijad kohvikusse ära. Nii mõtlesimegi, et selline kokandusring võiks järgmisel korral olla  hoopis Simuna noortekeskuses. Selleks on oma kööginurk hädavajalik. Oli selge, et omal jõul me kööginurka valmis ei ehita. Osalesime siis Hooandja konkursil, kuhu  meil tuli esitada oma kööginurga idee. Konkursi tingimus oli, et viis kõige enam hääli kogunud ideed  saavad raha. Panime Hooandja Facebooki lehele oma kööginurga kirjelduse üles ja palusime selle  poolt hääletada. Olime nädal aega viiendal kohal, kuid viimasel hääletamise päeval langesime järsku  seitsmendaks. Palusime siis sõpradel meie poolt hääletada. Kui konkurss läbi sai, olimegi kolmandad.  Saime kööginurga kiiresti valmis ja avasime selle detsembris. Otsustasime, et pakume avamisel  jõulutoitu. Just sellist, mille oleme ise teinud, mitte poest ostnud. Nii tegimegi Marteni vanaema  õpetuse järgi verivorste. Päris jõuluroog see küll polnud, sest me ei pakkunud vorstide juurde kapsaid  ega kartuleid. Aga otsustasime, et järgmisel korral meisterdame kõik koos piparkooke ning kaunistame  need glasuuriga.  Veebruari alguses alustaski tegevust kokandusring. Juhendaja pakkus välja, et las poisid teevad  sel korral Napoleoni tordi ja tüdrukud küpsetavad vahvleid. Siis tekkis äge vaidlus ja korraga tahtsid  kõik teha erinevaid asju. Lõpuks jõudsime kokkuleppele, et poisid teevad tordi järgmiseks korraks. Sel  korral teevad tüdrukud vahvleid. Poiste ülesandeks jäi laua katmine. Peab ütlema, et sellega tulid nad  väga hästi toime. Poisid olid isegi lilled laudadele sättinud ja kohvitasside kõrvale kenad salvrätikud  otsinud.  Kevadel oli noortekeskuses üks vahva kursus, kus õpetati ise pastat valmistama. Kursuse juhendaja  soovitas meil hakata raha koguma ja osta pastamasin, sest ise on pastat teha ääretult lihtne. Ja ise  tehes kulub ka vähem raha. Vaja läheb vaid head masinat, õli, soola, muna ja jahu. Saime kõik aru, et  oma kätega valmistatud pasta maitseb sada korda paremini kui poest ostetud. Kui meil natuke raha  koguneb, siis kavatseme uuel aastal osta selle masina ka oma noortekeskusesse.\n Küsimus: \nMitmendaks jäi noortekeskus konkursi lõpus? \n", "vastusevariandid": ["Viiendaks.", "Seitsmendaks.", "Kolmandaks."], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal küsimusele kolme variandi hulgast õige vastus. Tekst: \nSimuna noored tunnevad end noortekeskuses kui oma kodus. Hiljuti tegime ühiselt korda keskuse  puhkeruumi. Poisid töötasid hommikust õhtuni. Tüdrukud leidsid keldrist vanad toolid ja andsid  neile täiesti uue ilme. Üks asi oli meil aga siiani õnnest puudu – köök.  Eelmisel aastal korraldas ühing Heategu Noortele kokandusringi. Selleks koguneti meie kohalikku  kohvikusse Hõbelusikas. Olime väga üllatunud, et huvilisi nii paju kokku tuli. Kahjuks ei mahtunud  kõik soovijad kohvikusse ära. Nii mõtlesimegi, et selline kokandusring võiks järgmisel korral olla  hoopis Simuna noortekeskuses. Selleks on oma kööginurk hädavajalik. Oli selge, et omal jõul me kööginurka valmis ei ehita. Osalesime siis Hooandja konkursil, kuhu  meil tuli esitada oma kööginurga idee. Konkursi tingimus oli, et viis kõige enam hääli kogunud ideed  saavad raha. Panime Hooandja Facebooki lehele oma kööginurga kirjelduse üles ja palusime selle  poolt hääletada. Olime nädal aega viiendal kohal, kuid viimasel hääletamise päeval langesime järsku  seitsmendaks. Palusime siis sõpradel meie poolt hääletada. Kui konkurss läbi sai, olimegi kolmandad.  Saime kööginurga kiiresti valmis ja avasime selle detsembris. Otsustasime, et pakume avamisel  jõulutoitu. Just sellist, mille oleme ise teinud, mitte poest ostnud. Nii tegimegi Marteni vanaema  õpetuse järgi verivorste. Päris jõuluroog see küll polnud, sest me ei pakkunud vorstide juurde kapsaid  ega kartuleid. Aga otsustasime, et järgmisel korral meisterdame kõik koos piparkooke ning kaunistame  need glasuuriga.  Veebruari alguses alustaski tegevust kokandusring. Juhendaja pakkus välja, et las poisid teevad  sel korral Napoleoni tordi ja tüdrukud küpsetavad vahvleid. Siis tekkis äge vaidlus ja korraga tahtsid  kõik teha erinevaid asju. Lõpuks jõudsime kokkuleppele, et poisid teevad tordi järgmiseks korraks. Sel  korral teevad tüdrukud vahvleid. Poiste ülesandeks jäi laua katmine. Peab ütlema, et sellega tulid nad  väga hästi toime. Poisid olid isegi lilled laudadele sättinud ja kohvitasside kõrvale kenad salvrätikud  otsinud.  Kevadel oli noortekeskuses üks vahva kursus, kus õpetati ise pastat valmistama. Kursuse juhendaja  soovitas meil hakata raha koguma ja osta pastamasin, sest ise on pastat teha ääretult lihtne. Ja ise  tehes kulub ka vähem raha. Vaja läheb vaid head masinat, õli, soola, muna ja jahu. Saime kõik aru, et  oma kätega valmistatud pasta maitseb sada korda paremini kui poest ostetud. Kui meil natuke raha  koguneb, siis kavatseme uuel aastal osta selle masina ka oma noortekeskusesse.\n Küsimus: \nMida pakuti kööginurga avamisel?\n", "vastusevariandid": ["Poest ostetud kapsaid.", "Ise tehtud verivorste.", "Glasuuriga piparkooke."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal küsimusele kolme variandi hulgast õige vastus. Tekst: \nSimuna noored tunnevad end noortekeskuses kui oma kodus. Hiljuti tegime ühiselt korda keskuse  puhkeruumi. Poisid töötasid hommikust õhtuni. Tüdrukud leidsid keldrist vanad toolid ja andsid  neile täiesti uue ilme. Üks asi oli meil aga siiani õnnest puudu – köök.  Eelmisel aastal korraldas ühing Heategu Noortele kokandusringi. Selleks koguneti meie kohalikku  kohvikusse Hõbelusikas. Olime väga üllatunud, et huvilisi nii paju kokku tuli. Kahjuks ei mahtunud  kõik soovijad kohvikusse ära. Nii mõtlesimegi, et selline kokandusring võiks järgmisel korral olla  hoopis Simuna noortekeskuses. Selleks on oma kööginurk hädavajalik. Oli selge, et omal jõul me kööginurka valmis ei ehita. Osalesime siis Hooandja konkursil, kuhu  meil tuli esitada oma kööginurga idee. Konkursi tingimus oli, et viis kõige enam hääli kogunud ideed  saavad raha. Panime Hooandja Facebooki lehele oma kööginurga kirjelduse üles ja palusime selle  poolt hääletada. Olime nädal aega viiendal kohal, kuid viimasel hääletamise päeval langesime järsku  seitsmendaks. Palusime siis sõpradel meie poolt hääletada. Kui konkurss läbi sai, olimegi kolmandad.  Saime kööginurga kiiresti valmis ja avasime selle detsembris. Otsustasime, et pakume avamisel  jõulutoitu. Just sellist, mille oleme ise teinud, mitte poest ostnud. Nii tegimegi Marteni vanaema  õpetuse järgi verivorste. Päris jõuluroog see küll polnud, sest me ei pakkunud vorstide juurde kapsaid  ega kartuleid. Aga otsustasime, et järgmisel korral meisterdame kõik koos piparkooke ning kaunistame  need glasuuriga.  Veebruari alguses alustaski tegevust kokandusring. Juhendaja pakkus välja, et las poisid teevad  sel korral Napoleoni tordi ja tüdrukud küpsetavad vahvleid. Siis tekkis äge vaidlus ja korraga tahtsid  kõik teha erinevaid asju. Lõpuks jõudsime kokkuleppele, et poisid teevad tordi järgmiseks korraks. Sel  korral teevad tüdrukud vahvleid. Poiste ülesandeks jäi laua katmine. Peab ütlema, et sellega tulid nad  väga hästi toime. Poisid olid isegi lilled laudadele sättinud ja kohvitasside kõrvale kenad salvrätikud  otsinud.  Kevadel oli noortekeskuses üks vahva kursus, kus õpetati ise pastat valmistama. Kursuse juhendaja  soovitas meil hakata raha koguma ja osta pastamasin, sest ise on pastat teha ääretult lihtne. Ja ise  tehes kulub ka vähem raha. Vaja läheb vaid head masinat, õli, soola, muna ja jahu. Saime kõik aru, et  oma kätega valmistatud pasta maitseb sada korda paremini kui poest ostetud. Kui meil natuke raha  koguneb, siis kavatseme uuel aastal osta selle masina ka oma noortekeskusesse.\n Küsimus: \nMida tegid poisid kokandusringis? \n", "vastusevariandid": ["Valmistasid tordi.", "Küpsetasid vahvleid.", "Katsid laua."], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal küsimusele kolme variandi hulgast õige vastus. Tekst: \nSimuna noored tunnevad end noortekeskuses kui oma kodus. Hiljuti tegime ühiselt korda keskuse  puhkeruumi. Poisid töötasid hommikust õhtuni. Tüdrukud leidsid keldrist vanad toolid ja andsid  neile täiesti uue ilme. Üks asi oli meil aga siiani õnnest puudu – köök.  Eelmisel aastal korraldas ühing Heategu Noortele kokandusringi. Selleks koguneti meie kohalikku  kohvikusse Hõbelusikas. Olime väga üllatunud, et huvilisi nii paju kokku tuli. Kahjuks ei mahtunud  kõik soovijad kohvikusse ära. Nii mõtlesimegi, et selline kokandusring võiks järgmisel korral olla  hoopis Simuna noortekeskuses. Selleks on oma kööginurk hädavajalik. Oli selge, et omal jõul me kööginurka valmis ei ehita. Osalesime siis Hooandja konkursil, kuhu  meil tuli esitada oma kööginurga idee. Konkursi tingimus oli, et viis kõige enam hääli kogunud ideed  saavad raha. Panime Hooandja Facebooki lehele oma kööginurga kirjelduse üles ja palusime selle  poolt hääletada. Olime nädal aega viiendal kohal, kuid viimasel hääletamise päeval langesime järsku  seitsmendaks. Palusime siis sõpradel meie poolt hääletada. Kui konkurss läbi sai, olimegi kolmandad.  Saime kööginurga kiiresti valmis ja avasime selle detsembris. Otsustasime, et pakume avamisel  jõulutoitu. Just sellist, mille oleme ise teinud, mitte poest ostnud. Nii tegimegi Marteni vanaema  õpetuse järgi verivorste. Päris jõuluroog see küll polnud, sest me ei pakkunud vorstide juurde kapsaid  ega kartuleid. Aga otsustasime, et järgmisel korral meisterdame kõik koos piparkooke ning kaunistame  need glasuuriga.  Veebruari alguses alustaski tegevust kokandusring. Juhendaja pakkus välja, et las poisid teevad  sel korral Napoleoni tordi ja tüdrukud küpsetavad vahvleid. Siis tekkis äge vaidlus ja korraga tahtsid  kõik teha erinevaid asju. Lõpuks jõudsime kokkuleppele, et poisid teevad tordi järgmiseks korraks. Sel  korral teevad tüdrukud vahvleid. Poiste ülesandeks jäi laua katmine. Peab ütlema, et sellega tulid nad  väga hästi toime. Poisid olid isegi lilled laudadele sättinud ja kohvitasside kõrvale kenad salvrätikud  otsinud.  Kevadel oli noortekeskuses üks vahva kursus, kus õpetati ise pastat valmistama. Kursuse juhendaja  soovitas meil hakata raha koguma ja osta pastamasin, sest ise on pastat teha ääretult lihtne. Ja ise  tehes kulub ka vähem raha. Vaja läheb vaid head masinat, õli, soola, muna ja jahu. Saime kõik aru, et  oma kätega valmistatud pasta maitseb sada korda paremini kui poest ostetud. Kui meil natuke raha  koguneb, siis kavatseme uuel aastal osta selle masina ka oma noortekeskusesse.\n Küsimus: \nMida tehti noortekeskuses kevadel?\n", "vastusevariandid": ["Õpiti pastat tegema.", "Koguti raha kursuse jaoks.", "Osteti uus pastamasin."], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst: \nGerman Golub (27) sai üleöö kuulsaks, kui tema filmikooli lõputöö „Minu kallid inimesed” sai  Ameerikas tudengifilmide Oscari. Pärast selle uudise ilmumist tunneb ajakirjandus 2020. aastal Balti  filmikooli lõpetanud Germani vastu suurt huvi. Reporterid kogunevad kohvikusse, kus telemajas  operaatorina töötav German intervjuusid jagab. Filmi autor jääb aga rahulikuks. Tema näost ei paista  üldse edevust, ta vaid naeratab õrnalt.  „See on mööduv tähelepanu,” ütleb German. „Tegelikult on oluline, milliseid filme ma teen. Iga  film on meeskonnatöö, ainult kuulsast nimest filmi tegemiseks ei piisa. Ega ma ei tee filme auhindade  võitmiseks, sellel pole mõtet. Ma teen filme inimestele. Mulle meeldib filmi tegemise protsess. Kui film  on valmis, siis on see juba vaataja jaoks.” Germani arvates on filmi tegemise juures tähtis see, et oleks huvitav. „Sa võid režissöörina teenida  palju raha, aga mis edasi? Rahas pole ju midagi põnevat. Hoopis huvitavam on käia põnevates  kohtades.” Näiteks tegi German kooli ajal filmi täiesti metsiku looduse keskel. „Ma pigem läheksin  uuesti sinna tagasi, oleksin selles teistsuguses keskkonnas, sest just see on huvitav. Võimas loodus pani  mind mõistma, kui väike on inimene. Režissöör võib filmivõtete ajal jagada käske ja teisi käsutada,  kuid looduses pole tal mingit võimu.” Pärnust pärit ja seal venekeelse gümnaasiumi lõpetanud German ei astunud kohe filmikooli, vaid  läks hoopis Tartu kunstikooli 3D-graafikat õppima. See ala muutus aga pikapeale igavaks, kogu aeg  pidi istuma arvuti taga. German tahtis teha tööd inimestega ja õppis seepärast hiljem veel Tallinna  Polütehnikumis fotograafiat. Alles 2016. aastal astus ta Balti filmikooli, et saada režissööriks. Esimest kinoskäiku mäletab German hästi, sest ta läks kinno ilma vanemateta, päris üksi, kuigi ta  oli vaid 8-aastane. Germani vanemad ei teadnud, et poiss oli mitu kuud kinopileti jaoks raha kogunud.  Film oli vist „Star Wars“. Kinos käimine hakkas talle nii väga meeldima, et järgmisel korral kutsus ta ka  sõbrad kaasa. Koos sõpradega oli German kodulinnas Mai kinos sage külaline. Vana kinomaja eriline  atmosfäär tekitas omaette elamuse. Germani päevad on pikad, täis teletööd ja filmielu, seepärast ta vabal ajal filme ei vaata. Oma hobiks  peab German purjetamist. Paadiga merel sõites kogub ta energiat, et jaksaks uusi filme teha. Veel  tahab German õppida ratsutama, sest hobused on talle lapsest saadik meeldinud. Pealegi on loomade  käitumine vahel huvitavamgi kui inimeste käitumine.\n Küsimus: \nGerman töötab\n", "vastusevariandid": ["kohvikus.", "telemajas.", "ajakirjanduses."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst: \nGerman Golub (27) sai üleöö kuulsaks, kui tema filmikooli lõputöö „Minu kallid inimesed” sai  Ameerikas tudengifilmide Oscari. Pärast selle uudise ilmumist tunneb ajakirjandus 2020. aastal Balti  filmikooli lõpetanud Germani vastu suurt huvi. Reporterid kogunevad kohvikusse, kus telemajas  operaatorina töötav German intervjuusid jagab. Filmi autor jääb aga rahulikuks. Tema näost ei paista  üldse edevust, ta vaid naeratab õrnalt.  „See on mööduv tähelepanu,” ütleb German. „Tegelikult on oluline, milliseid filme ma teen. Iga  film on meeskonnatöö, ainult kuulsast nimest filmi tegemiseks ei piisa. Ega ma ei tee filme auhindade  võitmiseks, sellel pole mõtet. Ma teen filme inimestele. Mulle meeldib filmi tegemise protsess. Kui film  on valmis, siis on see juba vaataja jaoks.” Germani arvates on filmi tegemise juures tähtis see, et oleks huvitav. „Sa võid režissöörina teenida  palju raha, aga mis edasi? Rahas pole ju midagi põnevat. Hoopis huvitavam on käia põnevates  kohtades.” Näiteks tegi German kooli ajal filmi täiesti metsiku looduse keskel. „Ma pigem läheksin  uuesti sinna tagasi, oleksin selles teistsuguses keskkonnas, sest just see on huvitav. Võimas loodus pani  mind mõistma, kui väike on inimene. Režissöör võib filmivõtete ajal jagada käske ja teisi käsutada,  kuid looduses pole tal mingit võimu.” Pärnust pärit ja seal venekeelse gümnaasiumi lõpetanud German ei astunud kohe filmikooli, vaid  läks hoopis Tartu kunstikooli 3D-graafikat õppima. See ala muutus aga pikapeale igavaks, kogu aeg  pidi istuma arvuti taga. German tahtis teha tööd inimestega ja õppis seepärast hiljem veel Tallinna  Polütehnikumis fotograafiat. Alles 2016. aastal astus ta Balti filmikooli, et saada režissööriks. Esimest kinoskäiku mäletab German hästi, sest ta läks kinno ilma vanemateta, päris üksi, kuigi ta  oli vaid 8-aastane. Germani vanemad ei teadnud, et poiss oli mitu kuud kinopileti jaoks raha kogunud.  Film oli vist „Star Wars“. Kinos käimine hakkas talle nii väga meeldima, et järgmisel korral kutsus ta ka  sõbrad kaasa. Koos sõpradega oli German kodulinnas Mai kinos sage külaline. Vana kinomaja eriline  atmosfäär tekitas omaette elamuse. Germani päevad on pikad, täis teletööd ja filmielu, seepärast ta vabal ajal filme ei vaata. Oma hobiks  peab German purjetamist. Paadiga merel sõites kogub ta energiat, et jaksaks uusi filme teha. Veel  tahab German õppida ratsutama, sest hobused on talle lapsest saadik meeldinud. Pealegi on loomade  käitumine vahel huvitavamgi kui inimeste käitumine.\n Küsimus: \nGerman teeb filme\n", "vastusevariandid": ["kuulsuse pärast.", "auhindade võitmiseks.", "vaatajate jaoks."], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst: \nGerman Golub (27) sai üleöö kuulsaks, kui tema filmikooli lõputöö „Minu kallid inimesed” sai  Ameerikas tudengifilmide Oscari. Pärast selle uudise ilmumist tunneb ajakirjandus 2020. aastal Balti  filmikooli lõpetanud Germani vastu suurt huvi. Reporterid kogunevad kohvikusse, kus telemajas  operaatorina töötav German intervjuusid jagab. Filmi autor jääb aga rahulikuks. Tema näost ei paista  üldse edevust, ta vaid naeratab õrnalt.  „See on mööduv tähelepanu,” ütleb German. „Tegelikult on oluline, milliseid filme ma teen. Iga  film on meeskonnatöö, ainult kuulsast nimest filmi tegemiseks ei piisa. Ega ma ei tee filme auhindade  võitmiseks, sellel pole mõtet. Ma teen filme inimestele. Mulle meeldib filmi tegemise protsess. Kui film  on valmis, siis on see juba vaataja jaoks.” Germani arvates on filmi tegemise juures tähtis see, et oleks huvitav. „Sa võid režissöörina teenida  palju raha, aga mis edasi? Rahas pole ju midagi põnevat. Hoopis huvitavam on käia põnevates  kohtades.” Näiteks tegi German kooli ajal filmi täiesti metsiku looduse keskel. „Ma pigem läheksin  uuesti sinna tagasi, oleksin selles teistsuguses keskkonnas, sest just see on huvitav. Võimas loodus pani  mind mõistma, kui väike on inimene. Režissöör võib filmivõtete ajal jagada käske ja teisi käsutada,  kuid looduses pole tal mingit võimu.” Pärnust pärit ja seal venekeelse gümnaasiumi lõpetanud German ei astunud kohe filmikooli, vaid  läks hoopis Tartu kunstikooli 3D-graafikat õppima. See ala muutus aga pikapeale igavaks, kogu aeg  pidi istuma arvuti taga. German tahtis teha tööd inimestega ja õppis seepärast hiljem veel Tallinna  Polütehnikumis fotograafiat. Alles 2016. aastal astus ta Balti filmikooli, et saada režissööriks. Esimest kinoskäiku mäletab German hästi, sest ta läks kinno ilma vanemateta, päris üksi, kuigi ta  oli vaid 8-aastane. Germani vanemad ei teadnud, et poiss oli mitu kuud kinopileti jaoks raha kogunud.  Film oli vist „Star Wars“. Kinos käimine hakkas talle nii väga meeldima, et järgmisel korral kutsus ta ka  sõbrad kaasa. Koos sõpradega oli German kodulinnas Mai kinos sage külaline. Vana kinomaja eriline  atmosfäär tekitas omaette elamuse. Germani päevad on pikad, täis teletööd ja filmielu, seepärast ta vabal ajal filme ei vaata. Oma hobiks  peab German purjetamist. Paadiga merel sõites kogub ta energiat, et jaksaks uusi filme teha. Veel  tahab German õppida ratsutama, sest hobused on talle lapsest saadik meeldinud. Pealegi on loomade  käitumine vahel huvitavamgi kui inimeste käitumine.\n Küsimus: \nGermani arvates on režissööri töö juures oluline\n", "vastusevariandid": ["põnevus.", "raha.", "võim."], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst: \nGerman Golub (27) sai üleöö kuulsaks, kui tema filmikooli lõputöö „Minu kallid inimesed” sai  Ameerikas tudengifilmide Oscari. Pärast selle uudise ilmumist tunneb ajakirjandus 2020. aastal Balti  filmikooli lõpetanud Germani vastu suurt huvi. Reporterid kogunevad kohvikusse, kus telemajas  operaatorina töötav German intervjuusid jagab. Filmi autor jääb aga rahulikuks. Tema näost ei paista  üldse edevust, ta vaid naeratab õrnalt.  „See on mööduv tähelepanu,” ütleb German. „Tegelikult on oluline, milliseid filme ma teen. Iga  film on meeskonnatöö, ainult kuulsast nimest filmi tegemiseks ei piisa. Ega ma ei tee filme auhindade  võitmiseks, sellel pole mõtet. Ma teen filme inimestele. Mulle meeldib filmi tegemise protsess. Kui film  on valmis, siis on see juba vaataja jaoks.” Germani arvates on filmi tegemise juures tähtis see, et oleks huvitav. „Sa võid režissöörina teenida  palju raha, aga mis edasi? Rahas pole ju midagi põnevat. Hoopis huvitavam on käia põnevates  kohtades.” Näiteks tegi German kooli ajal filmi täiesti metsiku looduse keskel. „Ma pigem läheksin  uuesti sinna tagasi, oleksin selles teistsuguses keskkonnas, sest just see on huvitav. Võimas loodus pani  mind mõistma, kui väike on inimene. Režissöör võib filmivõtete ajal jagada käske ja teisi käsutada,  kuid looduses pole tal mingit võimu.” Pärnust pärit ja seal venekeelse gümnaasiumi lõpetanud German ei astunud kohe filmikooli, vaid  läks hoopis Tartu kunstikooli 3D-graafikat õppima. See ala muutus aga pikapeale igavaks, kogu aeg  pidi istuma arvuti taga. German tahtis teha tööd inimestega ja õppis seepärast hiljem veel Tallinna  Polütehnikumis fotograafiat. Alles 2016. aastal astus ta Balti filmikooli, et saada režissööriks. Esimest kinoskäiku mäletab German hästi, sest ta läks kinno ilma vanemateta, päris üksi, kuigi ta  oli vaid 8-aastane. Germani vanemad ei teadnud, et poiss oli mitu kuud kinopileti jaoks raha kogunud.  Film oli vist „Star Wars“. Kinos käimine hakkas talle nii väga meeldima, et järgmisel korral kutsus ta ka  sõbrad kaasa. Koos sõpradega oli German kodulinnas Mai kinos sage külaline. Vana kinomaja eriline  atmosfäär tekitas omaette elamuse. Germani päevad on pikad, täis teletööd ja filmielu, seepärast ta vabal ajal filme ei vaata. Oma hobiks  peab German purjetamist. Paadiga merel sõites kogub ta energiat, et jaksaks uusi filme teha. Veel  tahab German õppida ratsutama, sest hobused on talle lapsest saadik meeldinud. Pealegi on loomade  käitumine vahel huvitavamgi kui inimeste käitumine.\n Küsimus: \nGerman läks kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist\n", "vastusevariandid": ["filmikooli.", "kunstikooli.", "polütehnikumi."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst: \nGerman Golub (27) sai üleöö kuulsaks, kui tema filmikooli lõputöö „Minu kallid inimesed” sai  Ameerikas tudengifilmide Oscari. Pärast selle uudise ilmumist tunneb ajakirjandus 2020. aastal Balti  filmikooli lõpetanud Germani vastu suurt huvi. Reporterid kogunevad kohvikusse, kus telemajas  operaatorina töötav German intervjuusid jagab. Filmi autor jääb aga rahulikuks. Tema näost ei paista  üldse edevust, ta vaid naeratab õrnalt.  „See on mööduv tähelepanu,” ütleb German. „Tegelikult on oluline, milliseid filme ma teen. Iga  film on meeskonnatöö, ainult kuulsast nimest filmi tegemiseks ei piisa. Ega ma ei tee filme auhindade  võitmiseks, sellel pole mõtet. Ma teen filme inimestele. Mulle meeldib filmi tegemise protsess. Kui film  on valmis, siis on see juba vaataja jaoks.” Germani arvates on filmi tegemise juures tähtis see, et oleks huvitav. „Sa võid režissöörina teenida  palju raha, aga mis edasi? Rahas pole ju midagi põnevat. Hoopis huvitavam on käia põnevates  kohtades.” Näiteks tegi German kooli ajal filmi täiesti metsiku looduse keskel. „Ma pigem läheksin  uuesti sinna tagasi, oleksin selles teistsuguses keskkonnas, sest just see on huvitav. Võimas loodus pani  mind mõistma, kui väike on inimene. Režissöör võib filmivõtete ajal jagada käske ja teisi käsutada,  kuid looduses pole tal mingit võimu.” Pärnust pärit ja seal venekeelse gümnaasiumi lõpetanud German ei astunud kohe filmikooli, vaid  läks hoopis Tartu kunstikooli 3D-graafikat õppima. See ala muutus aga pikapeale igavaks, kogu aeg  pidi istuma arvuti taga. German tahtis teha tööd inimestega ja õppis seepärast hiljem veel Tallinna  Polütehnikumis fotograafiat. Alles 2016. aastal astus ta Balti filmikooli, et saada režissööriks. Esimest kinoskäiku mäletab German hästi, sest ta läks kinno ilma vanemateta, päris üksi, kuigi ta  oli vaid 8-aastane. Germani vanemad ei teadnud, et poiss oli mitu kuud kinopileti jaoks raha kogunud.  Film oli vist „Star Wars“. Kinos käimine hakkas talle nii väga meeldima, et järgmisel korral kutsus ta ka  sõbrad kaasa. Koos sõpradega oli German kodulinnas Mai kinos sage külaline. Vana kinomaja eriline  atmosfäär tekitas omaette elamuse. Germani päevad on pikad, täis teletööd ja filmielu, seepärast ta vabal ajal filme ei vaata. Oma hobiks  peab German purjetamist. Paadiga merel sõites kogub ta energiat, et jaksaks uusi filme teha. Veel  tahab German õppida ratsutama, sest hobused on talle lapsest saadik meeldinud. Pealegi on loomade  käitumine vahel huvitavamgi kui inimeste käitumine.\n Küsimus: \nEsimene kord käis German kinos\n", "vastusevariandid": ["üksi.", "vanematega.", "sõpradega."], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Loe läbi järgnev tekst ja vali selle põhjal väitele kolme variandi hulgast õige lõpp. Tekst: \nGerman Golub (27) sai üleöö kuulsaks, kui tema filmikooli lõputöö „Minu kallid inimesed” sai  Ameerikas tudengifilmide Oscari. Pärast selle uudise ilmumist tunneb ajakirjandus 2020. aastal Balti  filmikooli lõpetanud Germani vastu suurt huvi. Reporterid kogunevad kohvikusse, kus telemajas  operaatorina töötav German intervjuusid jagab. Filmi autor jääb aga rahulikuks. Tema näost ei paista  üldse edevust, ta vaid naeratab õrnalt.  „See on mööduv tähelepanu,” ütleb German. „Tegelikult on oluline, milliseid filme ma teen. Iga  film on meeskonnatöö, ainult kuulsast nimest filmi tegemiseks ei piisa. Ega ma ei tee filme auhindade  võitmiseks, sellel pole mõtet. Ma teen filme inimestele. Mulle meeldib filmi tegemise protsess. Kui film  on valmis, siis on see juba vaataja jaoks.” Germani arvates on filmi tegemise juures tähtis see, et oleks huvitav. „Sa võid režissöörina teenida  palju raha, aga mis edasi? Rahas pole ju midagi põnevat. Hoopis huvitavam on käia põnevates  kohtades.” Näiteks tegi German kooli ajal filmi täiesti metsiku looduse keskel. „Ma pigem läheksin  uuesti sinna tagasi, oleksin selles teistsuguses keskkonnas, sest just see on huvitav. Võimas loodus pani  mind mõistma, kui väike on inimene. Režissöör võib filmivõtete ajal jagada käske ja teisi käsutada,  kuid looduses pole tal mingit võimu.” Pärnust pärit ja seal venekeelse gümnaasiumi lõpetanud German ei astunud kohe filmikooli, vaid  läks hoopis Tartu kunstikooli 3D-graafikat õppima. See ala muutus aga pikapeale igavaks, kogu aeg  pidi istuma arvuti taga. German tahtis teha tööd inimestega ja õppis seepärast hiljem veel Tallinna  Polütehnikumis fotograafiat. Alles 2016. aastal astus ta Balti filmikooli, et saada režissööriks. Esimest kinoskäiku mäletab German hästi, sest ta läks kinno ilma vanemateta, päris üksi, kuigi ta  oli vaid 8-aastane. Germani vanemad ei teadnud, et poiss oli mitu kuud kinopileti jaoks raha kogunud.  Film oli vist „Star Wars“. Kinos käimine hakkas talle nii väga meeldima, et järgmisel korral kutsus ta ka  sõbrad kaasa. Koos sõpradega oli German kodulinnas Mai kinos sage külaline. Vana kinomaja eriline  atmosfäär tekitas omaette elamuse. Germani päevad on pikad, täis teletööd ja filmielu, seepärast ta vabal ajal filme ei vaata. Oma hobiks  peab German purjetamist. Paadiga merel sõites kogub ta energiat, et jaksaks uusi filme teha. Veel  tahab German õppida ratsutama, sest hobused on talle lapsest saadik meeldinud. Pealegi on loomade  käitumine vahel huvitavamgi kui inimeste käitumine.\n Küsimus: \nVabal ajal German\n", "vastusevariandid": ["vaatab filme.", "käib ratsutamas.", "purjetab."], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Igale noorele on tähtis, et tema tuba oleks mugav ja seal oleks hea olla. Siin mõned soovitused,  _____ oma tuba põnevaks muuta. Tüdrukutele \"", "vastusevariandid": ["all", "kuidas", "panema", "enda", "kust", "reisinud", "julge", "loomi", "seinal", "koristamise", "mugava", "sobivad", "kuhu", "ning", "soovima"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"oma tuba põnevaks muuta. Tüdrukutele  _____ kollased või lillad toonid, mis on praegu eriti moes. Poisid võivad oma toas  kasutada tugevamaid värve. Aga kui sul on mõni kindel lemmikvärv, kasuta seda. Kuidas teha tuba huvitavamaks? Kui armastad \"", "vastusevariandid": ["all", "kuidas", "panema", "enda", "kust", "reisinud", "julge", "loomi", "seinal", "koristamise", "mugava", "sobivad", "kuhu", "ning", "soovima"], "vastus": 11, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"kollased või lillad toonid, mis on praegu eriti moes. Poisid võivad oma toas  kasutada tugevamaid värve. Aga kui sul on mõni kindel lemmikvärv, kasuta seda. Kuidas teha tuba huvitavamaks? Kui armastad  _____ sobib sinu tuppa lemmiklooma pildiga  tapeet. Kui oled geograafia- ja reisihuviline noormees või neiu, võiks sinu toa \"", "vastusevariandid": ["all", "kuidas", "panema", "enda", "kust", "reisinud", "julge", "loomi", "seinal", "koristamise", "mugava", "sobivad", "kuhu", "ning", "soovima"], "vastus": 7, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"sobib sinu tuppa lemmiklooma pildiga  tapeet. Kui oled geograafia- ja reisihuviline noormees või neiu, võiks sinu toa  _____ olla maakaart.  Nii saad märkida kaardile need kohad, kuhu sa oled \"", "vastusevariandid": ["all", "kuidas", "panema", "enda", "kust", "reisinud", "julge", "loomi", "seinal", "koristamise", "mugava", "sobivad", "kuhu", "ning", "soovima"], "vastus": 8, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"olla maakaart.  Nii saad märkida kaardile need kohad, kuhu sa oled  _____ Koolitarbeid tuleks hoida sellises kohas, \"", "vastusevariandid": ["all", "kuidas", "panema", "enda", "kust", "reisinud", "julge", "loomi", "seinal", "koristamise", "mugava", "sobivad", "kuhu", "ning", "soovima"], "vastus": 5, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Koolitarbeid tuleks hoida sellises kohas,  _____ neid on lihtne üles leida. Poisid, kes tavaliselt  tuba väga koristada ei armasta, peaksid vajalikud asjad riiulitele \"", "vastusevariandid": ["all", "kuidas", "panema", "enda", "kust", "reisinud", "julge", "loomi", "seinal", "koristamise", "mugava", "sobivad", "kuhu", "ning", "soovima"], "vastus": 4, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"neid on lihtne üles leida. Poisid, kes tavaliselt  tuba väga koristada ei armasta, peaksid vajalikud asjad riiulitele  _____ Kõige paremad on ratastel  kapid, sest neid on lihtne \"", "vastusevariandid": ["all", "kuidas", "panema", "enda", "kust", "reisinud", "julge", "loomi", "seinal", "koristamise", "mugava", "sobivad", "kuhu", "ning", "soovima"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kõige paremad on ratastel  kapid, sest neid on lihtne  _____ ajal liigutada. Parim koht rõivaste ja jalanõude hoidmiseks on  garderoob. Kirjutuslaud või arvutilaud peaks olema akna \"", "vastusevariandid": ["all", "kuidas", "panema", "enda", "kust", "reisinud", "julge", "loomi", "seinal", "koristamise", "mugava", "sobivad", "kuhu", "ning", "soovima"], "vastus": 9, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"ajal liigutada. Parim koht rõivaste ja jalanõude hoidmiseks on  garderoob. Kirjutuslaud või arvutilaud peaks olema akna  _____ Arvesta ka sellega, et toas peab  liikumiseks ruumi jääma. Kui sulle meeldib näiteks pildistada, võid seinale riputada \"", "vastusevariandid": ["all", "kuidas", "panema", "enda", "kust", "reisinud", "julge", "loomi", "seinal", "koristamise", "mugava", "sobivad", "kuhu", "ning", "soovima"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Arvesta ka sellega, et toas peab  liikumiseks ruumi jääma. Kui sulle meeldib näiteks pildistada, võid seinale riputada  _____ tehtud pilte. Kui oskad, võid  seina peale midagi joonistada. Vana mööbli võid üle värvida ning lisada kaunistusi. Sinu tuba peaks  välja nägema just selline, nagu oled sina ise. Ole \"", "vastusevariandid": ["all", "kuidas", "panema", "enda", "kust", "reisinud", "julge", "loomi", "seinal", "koristamise", "mugava", "sobivad", "kuhu", "ning", "soovima"], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"tehtud pilte. Kui oskad, võid  seina peale midagi joonistada. Vana mööbli võid üle värvida ning lisada kaunistusi. Sinu tuba peaks  välja nägema just selline, nagu oled sina ise. Ole  _____ ja katseta! \"", "vastusevariandid": ["all", "kuidas", "panema", "enda", "kust", "reisinud", "julge", "loomi", "seinal", "koristamise", "mugava", "sobivad", "kuhu", "ning", "soovima"], "vastus": 6, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kinkimise rõõm on suurem kui kingi saamise rõõm. Enne kingi tegemist peab aga mõtlema,  _____ kinkida ja kuidas seda õigesti teha. Kingitus ei tohi olla kiiruga ostetud. Võta selle valimiseks aega. Kõigepealt tuleb \"", "vastusevariandid": ["ebamugavalt", "kui", "sama", "enne", "mida", "soovib", "hind", "mõelda", "sõbrale", "hoolite", "mälestuseks", "vähemalt", "kellest", "rõõmu", "näitavad"], "vastus": 4, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"kinkida ja kuidas seda õigesti teha. Kingitus ei tohi olla kiiruga ostetud. Võta selle valimiseks aega. Kõigepealt tuleb  _____ milline  kingituse saaja on ja mis talle sobib. Kindlasti on lihtsam teha kingitust oma \"", "vastusevariandid": ["ebamugavalt", "kui", "sama", "enne", "mida", "soovib", "hind", "mõelda", "sõbrale", "hoolite", "mälestuseks", "vähemalt", "kellest", "rõõmu", "näitavad"], "vastus": 7, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"milline  kingituse saaja on ja mis talle sobib. Kindlasti on lihtsam teha kingitust oma  _____ teda tunned sa  ju kõige paremini.  Kingitus peab tulema südamest ja kindlasti pole selle \"", "vastusevariandid": ["ebamugavalt", "kui", "sama", "enne", "mida", "soovib", "hind", "mõelda", "sõbrale", "hoolite", "mälestuseks", "vähemalt", "kellest", "rõõmu", "näitavad"], "vastus": 8, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"teda tunned sa  ju kõige paremini.  Kingitus peab tulema südamest ja kindlasti pole selle  _____ kõige olulisem. Kui kingitus maksab  liiga palju, tunneb kingituse saaja end \"", "vastusevariandid": ["ebamugavalt", "kui", "sama", "enne", "mida", "soovib", "hind", "mõelda", "sõbrale", "hoolite", "mälestuseks", "vähemalt", "kellest", "rõõmu", "näitavad"], "vastus": 6, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"kõige olulisem. Kui kingitus maksab  liiga palju, tunneb kingituse saaja end  _____ Tal võib tekkida tunne, et peab järgmisel korral sulle  samuti kalli kingituse tegema. Kingitus võiks olla selline, mis jääb sõbrale \"", "vastusevariandid": ["ebamugavalt", "kui", "sama", "enne", "mida", "soovib", "hind", "mõelda", "sõbrale", "hoolite", "mälestuseks", "vähemalt", "kellest", "rõõmu", "näitavad"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Tal võib tekkida tunne, et peab järgmisel korral sulle  samuti kalli kingituse tegema. Kingitus võiks olla selline, mis jääb sõbrale  _____ Näiteks kenas raamis foto, millel mõlemad  sõbraga peal olete.  Kindlasti teeb palju \"", "vastusevariandid": ["ebamugavalt", "kui", "sama", "enne", "mida", "soovib", "hind", "mõelda", "sõbrale", "hoolite", "mälestuseks", "vähemalt", "kellest", "rõõmu", "näitavad"], "vastus": 10, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Näiteks kenas raamis foto, millel mõlemad  sõbraga peal olete.  Kindlasti teeb palju  _____ isetehtud kingitus. Tee midagi oma kätega. Nii näitad kingi saajale,  \"", "vastusevariandid": ["ebamugavalt", "kui", "sama", "enne", "mida", "soovib", "hind", "mõelda", "sõbrale", "hoolite", "mälestuseks", "vähemalt", "kellest", "rõõmu", "näitavad"], "vastus": 13, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"isetehtud kingitus. Tee midagi oma kätega. Nii näitad kingi saajale,   _____ tähtis ta sulle on. Muidugi võib alati kingituse saajalt küsida, mida ta endale \"", "vastusevariandid": ["ebamugavalt", "kui", "sama", "enne", "mida", "soovib", "hind", "mõelda", "sõbrale", "hoolite", "mälestuseks", "vähemalt", "kellest", "rõõmu", "näitavad"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"tähtis ta sulle on. Muidugi võib alati kingituse saajalt küsida, mida ta endale  _____ Lillede ostmisel arvesta, et kõik värvid tähendavad midagi. Näiteks punased roosid \"", "vastusevariandid": ["ebamugavalt", "kui", "sama", "enne", "mida", "soovib", "hind", "mõelda", "sõbrale", "hoolite", "mälestuseks", "vähemalt", "kellest", "rõõmu", "näitavad"], "vastus": 5, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Lillede ostmisel arvesta, et kõik värvid tähendavad midagi. Näiteks punased roosid  _____ siirast  armastust. Kollased roosid sobivad sõbrale, sest kollane on sõpruse värv.  Kui lillede ümber on paber, võta see \"", "vastusevariandid": ["ebamugavalt", "kui", "sama", "enne", "mida", "soovib", "hind", "mõelda", "sõbrale", "hoolite", "mälestuseks", "vähemalt", "kellest", "rõõmu", "näitavad"], "vastus": 14, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"siirast  armastust. Kollased roosid sobivad sõbrale, sest kollane on sõpruse värv.  Kui lillede ümber on paber, võta see  _____ üleandmist kindlasti ära.  Peaasi on aga, et kingitus tuleks südamest.\"", "vastusevariandid": ["ebamugavalt", "kui", "sama", "enne", "mida", "soovib", "hind", "mõelda", "sõbrale", "hoolite", "mälestuseks", "vähemalt", "kellest", "rõõmu", "näitavad"], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Matkamine on tore hobi ja sellega võivad tegeleda igas vanuses inimesed, väikestest lastest vanaemade-vanaisadeni.  Kui tavaline matk enam põnev ei tundu, võib  _____ öömatkale. See ei tähenda siiski,  et matk toimub täpselt \"", "vastusevariandid": ["aega", "kestab", "puud", "ei", "kui", "päike", "hääli", "matkajuhiga", "raske", "jõudnud", "matkal", "saavad", "keset", "minna", "väsis"], "vastus": 13, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"öömatkale. See ei tähenda siiski,  et matk toimub täpselt  _____ ööd ja öösel üldse magada ei saa. Öömatk võib alata siis, kui \"", "vastusevariandid": ["aega", "kestab", "puud", "ei", "kui", "päike", "hääli", "matkajuhiga", "raske", "jõudnud", "matkal", "saavad", "keset", "minna", "väsis"], "vastus": 12, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"ööd ja öösel üldse magada ei saa. Öömatk võib alata siis, kui  _____ loojub. Või lõpeb öömatk hoopis varahommikul päikesetõusuga. Nii jääb \"", "vastusevariandid": ["aega", "kestab", "puud", "ei", "kui", "päike", "hääli", "matkajuhiga", "raske", "jõudnud", "matkal", "saavad", "keset", "minna", "väsis"], "vastus": 5, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"loojub. Või lõpeb öömatk hoopis varahommikul päikesetõusuga. Nii jääb  _____ ka puhkamiseks.  Öömatkale on kõige parem minna suve lõpus või sügise alguses, \"", "vastusevariandid": ["aega", "kestab", "puud", "ei", "kui", "päike", "hääli", "matkajuhiga", "raske", "jõudnud", "matkal", "saavad", "keset", "minna", "väsis"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"ka puhkamiseks.  Öömatkale on kõige parem minna suve lõpus või sügise alguses,  _____ ööd on veel soojad, aga  pimedaks läheb üsna vara. Pimedal ajal ei tohi kindlasti üksi matkama minna. Sellisel \"", "vastusevariandid": ["aega", "kestab", "puud", "ei", "kui", "päike", "hääli", "matkajuhiga", "raske", "jõudnud", "matkal", "saavad", "keset", "minna", "väsis"], "vastus": 4, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"ööd on veel soojad, aga  pimedaks läheb üsna vara. Pimedal ajal ei tohi kindlasti üksi matkama minna. Sellisel  _____ peab olema matkajuht,  kes tunneb öist ja pimedat metsa ning teab teed. Kõik matkajad \"", "vastusevariandid": ["aega", "kestab", "puud", "ei", "kui", "päike", "hääli", "matkajuhiga", "raske", "jõudnud", "matkal", "saavad", "keset", "minna", "väsis"], "vastus": 10, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"peab olema matkajuht,  kes tunneb öist ja pimedat metsa ning teab teed. Kõik matkajad  _____ endale lambid, millega  puude vahel teed valgustada. Öömatk \"", "vastusevariandid": ["aega", "kestab", "puud", "ei", "kui", "päike", "hääli", "matkajuhiga", "raske", "jõudnud", "matkal", "saavad", "keset", "minna", "väsis"], "vastus": 11, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"endale lambid, millega  puude vahel teed valgustada. Öömatk  _____ tavaliselt kaks kuni kolm tundi. Matka ajal tehakse  söögipaus ja pakutakse teed. Koos targa \"", "vastusevariandid": ["aega", "kestab", "puud", "ei", "kui", "päike", "hääli", "matkajuhiga", "raske", "jõudnud", "matkal", "saavad", "keset", "minna", "väsis"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"tavaliselt kaks kuni kolm tundi. Matka ajal tehakse  söögipaus ja pakutakse teed. Koos targa  _____ on öises metsas väga põnev. Ta oskab rääkida igasuguseid lugusid loodusest  ja loomadest. Huvitav on kuulata ka lindude \"", "vastusevariandid": ["aega", "kestab", "puud", "ei", "kui", "päike", "hääli", "matkajuhiga", "raske", "jõudnud", "matkal", "saavad", "keset", "minna", "väsis"], "vastus": 7, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"on öises metsas väga põnev. Ta oskab rääkida igasuguseid lugusid loodusest  ja loomadest. Huvitav on kuulata ka lindude  _____ ja arvata ära, missugune lind häält tegi.  Pärast sellist matka \"", "vastusevariandid": ["aega", "kestab", "puud", "ei", "kui", "päike", "hääli", "matkajuhiga", "raske", "jõudnud", "matkal", "saavad", "keset", "minna", "väsis"], "vastus": 6, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"ja arvata ära, missugune lind häält tegi.  Pärast sellist matka  _____ metsas hirmu isegi pimedal ajal.\"", "vastusevariandid": ["aega", "kestab", "puud", "ei", "kui", "päike", "hääli", "matkajuhiga", "raske", "jõudnud", "matkal", "saavad", "keset", "minna", "väsis"], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Tänapäeval on loomapood nagu väike loomaaed. Pered, kes kaubanduskeskustes sisseoste teevad,  lähevad lastega alati ka loomapoest läbi. Paljud ei saa endale  _____ võtta ja siis käiakse neid lihtsalt  poes vaatamas.  Praegu on moes \"", "vastusevariandid": ["eelmisel", "karvadeta", "nagu", "hammustada", "kasvavad", "osta", "hoiavad", "kurb", "peal", "jaoks", "looma", "raha", "kaks", "meeldib", "sest"], "vastus": 10, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"võtta ja siis käiakse neid lihtsalt  poes vaatamas.  Praegu on moes  _____ endale loomapoest väike jänes. Kahjuks arvavad inimesed vahel ekslikult,  et loom jääbki nii väikseks. Kui aga jänes kasvab suuremaks, tuuakse ta poodi tagasi. See on muidugi  väga \"", "vastusevariandid": ["eelmisel", "karvadeta", "nagu", "hammustada", "kasvavad", "osta", "hoiavad", "kurb", "peal", "jaoks", "looma", "raha", "kaks", "meeldib", "sest"], "vastus": 5, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"endale loomapoest väike jänes. Kahjuks arvavad inimesed vahel ekslikult,  et loom jääbki nii väikseks. Kui aga jänes kasvab suuremaks, tuuakse ta poodi tagasi. See on muidugi  väga  _____ olukord, kuid õnneks leiab loom alati uue kodu. Pood kingib siis jänese mõnele lapsele,  kel endal pole \"", "vastusevariandid": ["eelmisel", "karvadeta", "nagu", "hammustada", "kasvavad", "osta", "hoiavad", "kurb", "peal", "jaoks", "looma", "raha", "kaks", "meeldib", "sest"], "vastus": 7, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"olukord, kuid õnneks leiab loom alati uue kodu. Pood kingib siis jänese mõnele lapsele,  kel endal pole  _____ looma ostmiseks.  Loomapoe müüjate arvates on rott väga tore lemmikloom. Kahjuks ostetakse rotte harva, \"", "vastusevariandid": ["eelmisel", "karvadeta", "nagu", "hammustada", "kasvavad", "osta", "hoiavad", "kurb", "peal", "jaoks", "looma", "raha", "kaks", "meeldib", "sest"], "vastus": 11, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"looma ostmiseks.  Loomapoe müüjate arvates on rott väga tore lemmikloom. Kahjuks ostetakse rotte harva,  _____ paljud kardavad teda. Inimestele ei meeldi roti pikk ja ilma \"", "vastusevariandid": ["eelmisel", "karvadeta", "nagu", "hammustada", "kasvavad", "osta", "hoiavad", "kurb", "peal", "jaoks", "looma", "raha", "kaks", "meeldib", "sest"], "vastus": 14, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"paljud kardavad teda. Inimestele ei meeldi roti pikk ja ilma  _____ saba. Tegelikult on rott väga  tore kaaslane. Ta tahab inimesega igal pool koos olla, istub õla \"", "vastusevariandid": ["eelmisel", "karvadeta", "nagu", "hammustada", "kasvavad", "osta", "hoiavad", "kurb", "peal", "jaoks", "looma", "raha", "kaks", "meeldib", "sest"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"saba. Tegelikult on rott väga  tore kaaslane. Ta tahab inimesega igal pool koos olla, istub õla  _____ või poeb taskusse. Võib isegi  öelda, et rott on samasugune lemmikloom \"", "vastusevariandid": ["eelmisel", "karvadeta", "nagu", "hammustada", "kasvavad", "osta", "hoiavad", "kurb", "peal", "jaoks", "looma", "raha", "kaks", "meeldib", "sest"], "vastus": 8, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"või poeb taskusse. Võib isegi  öelda, et rott on samasugune lemmikloom  _____ koer või kass. Tal on väga hea iseloom. Tõsi,  loom ei taha üksinda olla ja seepärast võiks osta korraga \"", "vastusevariandid": ["eelmisel", "karvadeta", "nagu", "hammustada", "kasvavad", "osta", "hoiavad", "kurb", "peal", "jaoks", "looma", "raha", "kaks", "meeldib", "sest"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"koer või kass. Tal on väga hea iseloom. Tõsi,  loom ei taha üksinda olla ja seepärast võiks osta korraga  _____ rotti. Üksinda elades muutub iga  väikeloom kurjaks ja võib ka \"", "vastusevariandid": ["eelmisel", "karvadeta", "nagu", "hammustada", "kasvavad", "osta", "hoiavad", "kurb", "peal", "jaoks", "looma", "raha", "kaks", "meeldib", "sest"], "vastus": 12, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"rotti. Üksinda elades muutub iga  väikeloom kurjaks ja võib ka  _____ Üllatavalt palju ostetakse ka madusid. Meil müüdavad maod ei ole küll eriti suured, paljud \"", "vastusevariandid": ["eelmisel", "karvadeta", "nagu", "hammustada", "kasvavad", "osta", "hoiavad", "kurb", "peal", "jaoks", "looma", "raha", "kaks", "meeldib", "sest"], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Üllatavalt palju ostetakse ka madusid. Meil müüdavad maod ei ole küll eriti suured, paljud  _____ vaid meetri või pooleteise meetri pikkuseks. Kui tekib plaan lemmikloom osta, siis tuleks see ost väga põhjalikult läbi mõelda. Iga loom vajab  palju hoolt ja armastust.\"", "vastusevariandid": ["eelmisel", "karvadeta", "nagu", "hammustada", "kasvavad", "osta", "hoiavad", "kurb", "peal", "jaoks", "looma", "raha", "kaks", "meeldib", "sest"], "vastus": 4, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kelly Sildaru on Eesti edukaim ekstreemsportlane ehk vigursuusataja. Kelly hakkas  _____ juba  siis, kui oli veel päris väike. Võistlustel ongi konkurendid temast palju vanemad olnud. 2017. aastal  sai Kellyst maailma \"", "vastusevariandid": ["algas", "kõrgem", "suusatamist", "hindeid", "mille", "toob", "korda", "noorim", "vanus", "kuldmedal", "osav", "vigastas", "kus", "pidi", "võistlema"], "vastus": 14, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"juba  siis, kui oli veel päris väike. Võistlustel ongi konkurendid temast palju vanemad olnud. 2017. aastal  sai Kellyst maailma  _____ kahekordne X-mängude võitja. Kogu Eesti tundis uhkust, kui talle  autasustamisel \"", "vastusevariandid": ["algas", "kõrgem", "suusatamist", "hindeid", "mille", "toob", "korda", "noorim", "vanus", "kuldmedal", "osav", "vigastas", "kus", "pidi", "võistlema"], "vastus": 7, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"kahekordne X-mängude võitja. Kogu Eesti tundis uhkust, kui talle  autasustamisel  _____ kaela pandi.  Kelly on sündinud 17. veebruaril 2002. aastal Tallinnas. Suusatama õppis ta juba kaheaastaselt.  Kõik \"", "vastusevariandid": ["algas", "kõrgem", "suusatamist", "hindeid", "mille", "toob", "korda", "noorim", "vanus", "kuldmedal", "osav", "vigastas", "kus", "pidi", "võistlema"], "vastus": 9, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"kaela pandi.  Kelly on sündinud 17. veebruaril 2002. aastal Tallinnas. Suusatama õppis ta juba kaheaastaselt.  Kõik  _____ sellest, et kogu perele meeldis koos aega veeta ja sporti teha. Seejärel hakkas Kelly oma  isa juhendamisel kuus \"", "vastusevariandid": ["algas", "kõrgem", "suusatamist", "hindeid", "mille", "toob", "korda", "noorim", "vanus", "kuldmedal", "osav", "vigastas", "kus", "pidi", "võistlema"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"sellest, et kogu perele meeldis koos aega veeta ja sporti teha. Seejärel hakkas Kelly oma  isa juhendamisel kuus  _____ nädalas trenni tegema. Isa juhendab ka Kelly nooremat venda Henryt.  Henry on väga andekas poiss ja on nüüdseks juba sama \"", "vastusevariandid": ["algas", "kõrgem", "suusatamist", "hindeid", "mille", "toob", "korda", "noorim", "vanus", "kuldmedal", "osav", "vigastas", "kus", "pidi", "võistlema"], "vastus": 6, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"nädalas trenni tegema. Isa juhendab ka Kelly nooremat venda Henryt.  Henry on väga andekas poiss ja on nüüdseks juba sama  _____ kui Kelly.  2018. aastal pidi Kelly võistlema Korea olümpiamängudel, kuid kahjuks \"", "vastusevariandid": ["algas", "kõrgem", "suusatamist", "hindeid", "mille", "toob", "korda", "noorim", "vanus", "kuldmedal", "osav", "vigastas", "kus", "pidi", "võistlema"], "vastus": 10, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"kui Kelly.  2018. aastal pidi Kelly võistlema Korea olümpiamängudel, kuid kahjuks  _____ ta oma jalga ega  saanud võistelda. Kuigi loodeti, et Kelly \"", "vastusevariandid": ["algas", "kõrgem", "suusatamist", "hindeid", "mille", "toob", "korda", "noorim", "vanus", "kuldmedal", "osav", "vigastas", "kus", "pidi", "võistlema"], "vastus": 11, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"ta oma jalga ega  saanud võistelda. Kuigi loodeti, et Kelly  _____ Eestile medali. Kelly jaoks oli see muidugi raske aeg.  Aga siis oli talle toeks tema vend Henry.  Kelly ütleb, et Eesti sportlasel on sellise ala tippu jõuda väga raske. Siin ei saa kuskil harjutada,  sest meil pole selleks piisavalt suuri mägesid. Eesti kõige \"", "vastusevariandid": ["algas", "kõrgem", "suusatamist", "hindeid", "mille", "toob", "korda", "noorim", "vanus", "kuldmedal", "osav", "vigastas", "kus", "pidi", "võistlema"], "vastus": 5, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Eestile medali. Kelly jaoks oli see muidugi raske aeg.  Aga siis oli talle toeks tema vend Henry.  Kelly ütleb, et Eesti sportlasel on sellise ala tippu jõuda väga raske. Siin ei saa kuskil harjutada,  sest meil pole selleks piisavalt suuri mägesid. Eesti kõige  _____ mägi on ju ainult 318meetrine!  Seepärast hakkas Kelly trenni tegema välismaal, \"", "vastusevariandid": ["algas", "kõrgem", "suusatamist", "hindeid", "mille", "toob", "korda", "noorim", "vanus", "kuldmedal", "osav", "vigastas", "kus", "pidi", "võistlema"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"mägi on ju ainult 318meetrine!  Seepärast hakkas Kelly trenni tegema välismaal,  _____ ta vorm aina paremaks muutus. Kelly õpib praegu gümnaasiumis. Kuna ta on igal aastal Eestist ära peaaegu kuus kuud, siis õpib  ta interneti teel. See pole Kellyle raske. Seda näitab ka tema tunnistus, Kelly saab koolis vaid häid  \"", "vastusevariandid": ["algas", "kõrgem", "suusatamist", "hindeid", "mille", "toob", "korda", "noorim", "vanus", "kuldmedal", "osav", "vigastas", "kus", "pidi", "võistlema"], "vastus": 12, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"ta vorm aina paremaks muutus. Kelly õpib praegu gümnaasiumis. Kuna ta on igal aastal Eestist ära peaaegu kuus kuud, siis õpib  ta interneti teel. See pole Kellyle raske. Seda näitab ka tema tunnistus, Kelly saab koolis vaid häid   _____ Kui tal on vahel raske, siis kuulab ta muusikat.\"", "vastusevariandid": ["algas", "kõrgem", "suusatamist", "hindeid", "mille", "toob", "korda", "noorim", "vanus", "kuldmedal", "osav", "vigastas", "kus", "pidi", "võistlema"], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Igas suuremas linnas jalutades võib seintel või aedadel näha grafitit. Need on joonistused või  _____ mille autoriks on tavaliselt anonüümsed kunstnikud. Mida grafiti tähendab? Sõnaraamatu järgi on  grafiti kiri või pilt, mis on harilikult tehtud aia \"", "vastusevariandid": ["aastat", "küsita", "populaarseks", "enne", "mida", "sõnumid", "hakkasid", "mugav", "tunti", "igaüks", "oskab", "teoseid", "kunstnikult", "peale", "täis"], "vastus": 5, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"mille autoriks on tavaliselt anonüümsed kunstnikud. Mida grafiti tähendab? Sõnaraamatu järgi on  grafiti kiri või pilt, mis on harilikult tehtud aia  _____ või hoone seinale. Enamasti ei \"", "vastusevariandid": ["aastat", "küsita", "populaarseks", "enne", "mida", "sõnumid", "hakkasid", "mugav", "tunti", "igaüks", "oskab", "teoseid", "kunstnikult", "peale", "täis"], "vastus": 13, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"või hoone seinale. Enamasti ei  _____ selleks  omaniku käest luba.  Grafitit \"", "vastusevariandid": ["aastat", "küsita", "populaarseks", "enne", "mida", "sõnumid", "hakkasid", "mugav", "tunti", "igaüks", "oskab", "teoseid", "kunstnikult", "peale", "täis"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"selleks  omaniku käest luba.  Grafitit  _____ juba antiikajal, näiteks kraabiti seintele oma nimetähti või tehti naljakaid joonistusi.  Tänapäevase grafiti alguseks peetakse 1960. aastaid, kui Ameerika noored \"", "vastusevariandid": ["aastat", "küsita", "populaarseks", "enne", "mida", "sõnumid", "hakkasid", "mugav", "tunti", "igaüks", "oskab", "teoseid", "kunstnikult", "peale", "täis"], "vastus": 8, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"juba antiikajal, näiteks kraabiti seintele oma nimetähti või tehti naljakaid joonistusi.  Tänapäevase grafiti alguseks peetakse 1960. aastaid, kui Ameerika noored  _____ seintele kirjutama  poliitilisi sõnumeid. Noored tegid seintele märke, et tähistada oma piirkonda, kuhu teised ei tohtinud  koguneda. Eriti \"", "vastusevariandid": ["aastat", "küsita", "populaarseks", "enne", "mida", "sõnumid", "hakkasid", "mugav", "tunti", "igaüks", "oskab", "teoseid", "kunstnikult", "peale", "täis"], "vastus": 6, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"seintele kirjutama  poliitilisi sõnumeid. Noored tegid seintele märke, et tähistada oma piirkonda, kuhu teised ei tohtinud  koguneda. Eriti  _____ muutus grafiti siis, kui üks Ameerikas kullerina töötanud mees hakkas  grafitiga tähistama kohti, kuhu ta töö tõttu sattus. New Yorgi tänavad olid lõpuks tema nimetähti  \"", "vastusevariandid": ["aastat", "küsita", "populaarseks", "enne", "mida", "sõnumid", "hakkasid", "mugav", "tunti", "igaüks", "oskab", "teoseid", "kunstnikult", "peale", "täis"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"muutus grafiti siis, kui üks Ameerikas kullerina töötanud mees hakkas  grafitiga tähistama kohti, kuhu ta töö tõttu sattus. New Yorgi tänavad olid lõpuks tema nimetähti   _____ kirjutatud. 1970. aastaks oli Ameerikas grafiti tegijaid nii palju, et \"", "vastusevariandid": ["aastat", "küsita", "populaarseks", "enne", "mida", "sõnumid", "hakkasid", "mugav", "tunti", "igaüks", "oskab", "teoseid", "kunstnikult", "peale", "täis"], "vastus": 14, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"kirjutatud. 1970. aastaks oli Ameerikas grafiti tegijaid nii palju, et  _____ otsis viisi, kuidas enda grafitit  rohkem nähtavaks teha. Grafiti kiri muutus kunstipärasemaks, kasutati erinevaid kirjastiile. Grafitit  hakati tegema ka šabloonidega. Värve, mida sai värvipurgist otse seinale pihustada, oli eriti \"", "vastusevariandid": ["aastat", "küsita", "populaarseks", "enne", "mida", "sõnumid", "hakkasid", "mugav", "tunti", "igaüks", "oskab", "teoseid", "kunstnikult", "peale", "täis"], "vastus": 9, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"otsis viisi, kuidas enda grafitit  rohkem nähtavaks teha. Grafiti kiri muutus kunstipärasemaks, kasutati erinevaid kirjastiile. Grafitit  hakati tegema ka šabloonidega. Värve, mida sai värvipurgist otse seinale pihustada, oli eriti  _____ kasutada. Viimastel aastakümnetel on grafitist saanud nii-öelda ametlik kunstiliik, nagu on näiteks ka skulptuur,  maal ja graafika. Grafitikunstnikud on samasugused nagu tavalised kunstnikud: nad esitavad oma töid  näitustele ning nende \"", "vastusevariandid": ["aastat", "küsita", "populaarseks", "enne", "mida", "sõnumid", "hakkasid", "mugav", "tunti", "igaüks", "oskab", "teoseid", "kunstnikult", "peale", "täis"], "vastus": 7, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"kasutada. Viimastel aastakümnetel on grafitist saanud nii-öelda ametlik kunstiliik, nagu on näiteks ka skulptuur,  maal ja graafika. Grafitikunstnikud on samasugused nagu tavalised kunstnikud: nad esitavad oma töid  näitustele ning nende  _____ saab osta. Näiteks Tartus toimub juba kümnendat \"", "vastusevariandid": ["aastat", "küsita", "populaarseks", "enne", "mida", "sõnumid", "hakkasid", "mugav", "tunti", "igaüks", "oskab", "teoseid", "kunstnikult", "peale", "täis"], "vastus": 11, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"saab osta. Näiteks Tartus toimub juba kümnendat  _____ järjest  grafitifestival Stencibility, Tartu kunstimuuseum on aga ostnud grafitikunstnike teoseid ja šabloone.\"", "vastusevariandid": ["aastat", "küsita", "populaarseks", "enne", "mida", "sõnumid", "hakkasid", "mugav", "tunti", "igaüks", "oskab", "teoseid", "kunstnikult", "peale", "täis"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Guinnessi rekordite raamatusse ja veebilehele pannakse kirja nii inimeste kui ka loomade ja looduse  parimad saavutused. Sealt leiame, milline võileib on kõige  _____ kellel on kõige pikem nina või  milline on maailma kõrgeim puu.  Igaüks \"", "vastusevariandid": ["aastat", "miks", "suurem", "hiljem", "pikemate", "söök", "ja", "plaksutas", "võib", "kiire", "poiss", "võileib", "kirjutas", "rumalaid", "ääres"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"kellel on kõige pikem nina või  milline on maailma kõrgeim puu.  Igaüks  _____ olla maailma parim, kui see just ohtlik ei ole. Mõnikord teevad inimesed rekordite  pärast väga \"", "vastusevariandid": ["aastat", "miks", "suurem", "hiljem", "pikemate", "söök", "ja", "plaksutas", "võib", "kiire", "poiss", "võileib", "kirjutas", "rumalaid", "ääres"], "vastus": 8, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"olla maailma parim, kui see just ohtlik ei ole. Mõnikord teevad inimesed rekordite  pärast väga  _____ asju. Näiteks võisteldakse, kui palju jõuab keegi lühikese aja jooksul ära süüa  hamburgereid. Seepärast ei ole raamatus neid rekordeid, mis on seotud söömise ja joomisega. Liiga  \"", "vastusevariandid": ["aastat", "miks", "suurem", "hiljem", "pikemate", "söök", "ja", "plaksutas", "võib", "kiire", "poiss", "võileib", "kirjutas", "rumalaid", "ääres"], "vastus": 13, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"asju. Näiteks võisteldakse, kui palju jõuab keegi lühikese aja jooksul ära süüa  hamburgereid. Seepärast ei ole raamatus neid rekordeid, mis on seotud söömise ja joomisega. Liiga   _____ söömine ja joomine on ebatervislik ja isegi ohtlik. Huvitav on lugeda just laste rekorditest. Näiteks maailma kõige kiirem plaksutaja on Ameerika  \"", "vastusevariandid": ["aastat", "miks", "suurem", "hiljem", "pikemate", "söök", "ja", "plaksutas", "võib", "kiire", "poiss", "võileib", "kirjutas", "rumalaid", "ääres"], "vastus": 9, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"söömine ja joomine on ebatervislik ja isegi ohtlik. Huvitav on lugeda just laste rekorditest. Näiteks maailma kõige kiirem plaksutaja on Ameerika   _____ kes on alles 9-aastane. 2016. aastal püstitas ta rekordi, kui ta ühe minuti jooksul \"", "vastusevariandid": ["aastat", "miks", "suurem", "hiljem", "pikemate", "söök", "ja", "plaksutas", "võib", "kiire", "poiss", "võileib", "kirjutas", "rumalaid", "ääres"], "vastus": 10, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"kes on alles 9-aastane. 2016. aastal püstitas ta rekordi, kui ta ühe minuti jooksul  _____ käsi 1080 korda. 16-aastane tüdruk Indiast sai endale rekordi kõige \"", "vastusevariandid": ["aastat", "miks", "suurem", "hiljem", "pikemate", "söök", "ja", "plaksutas", "võib", "kiire", "poiss", "võileib", "kirjutas", "rumalaid", "ääres"], "vastus": 7, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"käsi 1080 korda. 16-aastane tüdruk Indiast sai endale rekordi kõige  _____ juuste eest. Esimese  rekordi ajal 2018. aastal olid tema juuksed 1,75 meetri pikkused. Kaks aastat \"", "vastusevariandid": ["aastat", "miks", "suurem", "hiljem", "pikemate", "söök", "ja", "plaksutas", "võib", "kiire", "poiss", "võileib", "kirjutas", "rumalaid", "ääres"], "vastus": 4, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"juuste eest. Esimese  rekordi ajal 2018. aastal olid tema juuksed 1,75 meetri pikkused. Kaks aastat  _____ ületas ta vana  rekordi ja nüüd on ta juuksed kasvanud juba kahe meetri pikkuseks. Kõige noorem male suurmeister on 12-aastane poiss Ukrainast. Maailma noorim teadlane avastas  asteroidi, kui oli vaid 18 \"", "vastusevariandid": ["aastat", "miks", "suurem", "hiljem", "pikemate", "söök", "ja", "plaksutas", "võib", "kiire", "poiss", "võileib", "kirjutas", "rumalaid", "ääres"], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"ületas ta vana  rekordi ja nüüd on ta juuksed kasvanud juba kahe meetri pikkuseks. Kõige noorem male suurmeister on 12-aastane poiss Ukrainast. Maailma noorim teadlane avastas  asteroidi, kui oli vaid 18  _____ vana. Raamatus on ka väga väikeste laste rekordid. Näiteks kõige noorem raamatu autor on väike poiss  Sri Lankalt. Ta \"", "vastusevariandid": ["aastat", "miks", "suurem", "hiljem", "pikemate", "söök", "ja", "plaksutas", "võib", "kiire", "poiss", "võileib", "kirjutas", "rumalaid", "ääres"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"vana. Raamatus on ka väga väikeste laste rekordid. Näiteks kõige noorem raamatu autor on väike poiss  Sri Lankalt. Ta  _____ oma esimese raamatu 4-aastasena. Raamat räägib sellest, \"", "vastusevariandid": ["aastat", "miks", "suurem", "hiljem", "pikemate", "söök", "ja", "plaksutas", "võib", "kiire", "poiss", "võileib", "kirjutas", "rumalaid", "ääres"], "vastus": 12, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"oma esimese raamatu 4-aastasena. Raamat räägib sellest,  _____ peab  kiirtoidust loobuma ja valima hoopis midagi tervislikumat. Kindlasti on tal selles küsimuses õigus.\"", "vastusevariandid": ["aastat", "miks", "suurem", "hiljem", "pikemate", "söök", "ja", "plaksutas", "võib", "kiire", "poiss", "võileib", "kirjutas", "rumalaid", "ääres"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nMaria: Hei, tere, Tom! Palju õnne sünnipäevaks!   Tom: ...", "vastusevariandid": ["Vanemad kinkisid mulle uue ratta, täpselt sellisest ma unistasingi.", "Ära selle peale üldse mõtle, mul ei ole midagi vaja. Tule ise siia, see ongi kõige suurem kingitus!", "Jah, sõitsime koos mu sõprade ja vanematega suvilasse, mere äärde. Päris tore pidu oli.", "Võib minna küll, seal on meil väga mõnus päevitada ja aega veeta. Mis päeval sa täpselt Eestisse jõuad?", "Oi, aitäh sulle! Aga mul oli tegelikult eile sünnipäev. ", "See aeg sobib, sest mul on ka siis vaba nädal, tulen 10. augustil spordilaagrist tagasi.", "Meie tundsime sinust ka puudust! Aga teeme nii, et kui tagasi tuled, siis tähistame mu sünnipäeva uuesti, mis sa arvad?", "Aitäh, just õigel ajal helistad!"], "vastus": 4, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nMaria: Ei või olla! Anna andeks, ajasin siis päevad segamini. Kas sa sünnipäeva ka pidasid?  Tom: ...", "vastusevariandid": ["Vanemad kinkisid mulle uue ratta, täpselt sellisest ma unistasingi.", "Ära selle peale üldse mõtle, mul ei ole midagi vaja. Tule ise siia, see ongi kõige suurem kingitus!", "Jah, sõitsime koos mu sõprade ja vanematega suvilasse, mere äärde. Päris tore pidu oli.", "Võib minna küll, seal on meil väga mõnus päevitada ja aega veeta. Mis päeval sa täpselt Eestisse jõuad?", "Oi, aitäh sulle! Aga mul oli tegelikult eile sünnipäev. ", "See aeg sobib, sest mul on ka siis vaba nädal, tulen 10. augustil spordilaagrist tagasi.", "Meie tundsime sinust ka puudust! Aga teeme nii, et kui tagasi tuled, siis tähistame mu sünnipäeva uuesti, mis sa arvad?", "Aitäh, just õigel ajal helistad!"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nMaria: Nii kahju, et mina Eestis pole, oleksin ka tahtnud tulla.  Tom: ...", "vastusevariandid": ["Vanemad kinkisid mulle uue ratta, täpselt sellisest ma unistasingi.", "Ära selle peale üldse mõtle, mul ei ole midagi vaja. Tule ise siia, see ongi kõige suurem kingitus!", "Jah, sõitsime koos mu sõprade ja vanematega suvilasse, mere äärde. Päris tore pidu oli.", "Võib minna küll, seal on meil väga mõnus päevitada ja aega veeta. Mis päeval sa täpselt Eestisse jõuad?", "Oi, aitäh sulle! Aga mul oli tegelikult eile sünnipäev. ", "See aeg sobib, sest mul on ka siis vaba nädal, tulen 10. augustil spordilaagrist tagasi.", "Meie tundsime sinust ka puudust! Aga teeme nii, et kui tagasi tuled, siis tähistame mu sünnipäeva uuesti, mis sa arvad?", "Aitäh, just õigel ajal helistad!"], "vastus": 6, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nMaria: See on hea mõte, teeme jah nii! Ma tahaksin juba augustis Eestisse tulla. Kas läheme siis jälle sõpradega suvilasse?  Tom: ...", "vastusevariandid": ["Vanemad kinkisid mulle uue ratta, täpselt sellisest ma unistasingi.", "Ära selle peale üldse mõtle, mul ei ole midagi vaja. Tule ise siia, see ongi kõige suurem kingitus!", "Jah, sõitsime koos mu sõprade ja vanematega suvilasse, mere äärde. Päris tore pidu oli.", "Võib minna küll, seal on meil väga mõnus päevitada ja aega veeta. Mis päeval sa täpselt Eestisse jõuad?", "Oi, aitäh sulle! Aga mul oli tegelikult eile sünnipäev. ", "See aeg sobib, sest mul on ka siis vaba nädal, tulen 10. augustil spordilaagrist tagasi.", "Meie tundsime sinust ka puudust! Aga teeme nii, et kui tagasi tuled, siis tähistame mu sünnipäeva uuesti, mis sa arvad?", "Aitäh, just õigel ajal helistad!"], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nMaria: Ma veel ei tea, isa pole lennukipileteid ära ostnud. Ta arvab, et me ei jõua enne 13. augustit.  Tom: ...", "vastusevariandid": ["Vanemad kinkisid mulle uue ratta, täpselt sellisest ma unistasingi.", "Ära selle peale üldse mõtle, mul ei ole midagi vaja. Tule ise siia, see ongi kõige suurem kingitus!", "Jah, sõitsime koos mu sõprade ja vanematega suvilasse, mere äärde. Päris tore pidu oli.", "Võib minna küll, seal on meil väga mõnus päevitada ja aega veeta. Mis päeval sa täpselt Eestisse jõuad?", "Oi, aitäh sulle! Aga mul oli tegelikult eile sünnipäev. ", "See aeg sobib, sest mul on ka siis vaba nädal, tulen 10. augustil spordilaagrist tagasi.", "Meie tundsime sinust ka puudust! Aga teeme nii, et kui tagasi tuled, siis tähistame mu sünnipäeva uuesti, mis sa arvad?", "Aitäh, just õigel ajal helistad!"], "vastus": 5, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nMaria: Siis on tore! Ma ei jõua ära oodata. Aga kuule, mida sa endale kingituseks soovid?  Tom: ...", "vastusevariandid": ["Vanemad kinkisid mulle uue ratta, täpselt sellisest ma unistasingi.", "Ära selle peale üldse mõtle, mul ei ole midagi vaja. Tule ise siia, see ongi kõige suurem kingitus!", "Jah, sõitsime koos mu sõprade ja vanematega suvilasse, mere äärde. Päris tore pidu oli.", "Võib minna küll, seal on meil väga mõnus päevitada ja aega veeta. Mis päeval sa täpselt Eestisse jõuad?", "Oi, aitäh sulle! Aga mul oli tegelikult eile sünnipäev. ", "See aeg sobib, sest mul on ka siis vaba nädal, tulen 10. augustil spordilaagrist tagasi.", "Meie tundsime sinust ka puudust! Aga teeme nii, et kui tagasi tuled, siis tähistame mu sünnipäeva uuesti, mis sa arvad?", "Aitäh, just õigel ajal helistad!"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nAnn: Tere, Mihkel! On sul praegu aega minuga rääkida?  Mihkel: ...", "vastusevariandid": ["Jah, võid öelda küll, läheme vaatame ja siis otsustame! ", "Ma arvan, et mitte, see on ju tüdrukute töö. Ja mul pole ju üldse mingeid kogemusi!", "Ahjaa, olid vist tõesti. Aga mitu kuud me töötama peaksime?", "On küll natuke, ainult et ma pean 15 minuti pärast ujumistrenni minema.", "Hea mõte, käisime eelmisel suvel sõbraga koos välismaal.", "Praegu teen ju alles lõpueksameid, ma pole veel mõelnud selle peale. Aga mida sina teed?", "Kindlasti, nad lähevad vennaga sel suvel üheks kuuks spordilaagrisse.", "Jah, on küll. Natuke olen juba jõudnud koguda, aga sellest ei piisa. Millal su isa vastust tahab?"], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nAnn: Selge, aga ma teen siis kiiresti. Tahtsin küsida, et mis plaanid sul suvevaheajaks on? Mihkel: ...", "vastusevariandid": ["Jah, võid öelda küll, läheme vaatame ja siis otsustame! ", "Ma arvan, et mitte, see on ju tüdrukute töö. Ja mul pole ju üldse mingeid kogemusi!", "Ahjaa, olid vist tõesti. Aga mitu kuud me töötama peaksime?", "On küll natuke, ainult et ma pean 15 minuti pärast ujumistrenni minema.", "Hea mõte, käisime eelmisel suvel sõbraga koos välismaal.", "Praegu teen ju alles lõpueksameid, ma pole veel mõelnud selle peale. Aga mida sina teed?", "Kindlasti, nad lähevad vennaga sel suvel üheks kuuks spordilaagrisse.", "Jah, on küll. Natuke olen juba jõudnud koguda, aga sellest ei piisa. Millal su isa vastust tahab?"], "vastus": 5, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nAnn: Sellepärast küsingi, et mina mõtlesin tööle minna. Mu isal on kohvik ja sinna on vaja suveks ettekandjaid. Ta arvas, et meile sobiks see töö. Tuled ka?  Mihkel: ...", "vastusevariandid": ["Jah, võid öelda küll, läheme vaatame ja siis otsustame! ", "Ma arvan, et mitte, see on ju tüdrukute töö. Ja mul pole ju üldse mingeid kogemusi!", "Ahjaa, olid vist tõesti. Aga mitu kuud me töötama peaksime?", "On küll natuke, ainult et ma pean 15 minuti pärast ujumistrenni minema.", "Hea mõte, käisime eelmisel suvel sõbraga koos välismaal.", "Praegu teen ju alles lõpueksameid, ma pole veel mõelnud selle peale. Aga mida sina teed?", "Kindlasti, nad lähevad vennaga sel suvel üheks kuuks spordilaagrisse.", "Jah, on küll. Natuke olen juba jõudnud koguda, aga sellest ei piisa. Millal su isa vastust tahab?"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nAnn: Seda tööd teevad ju poisid ka! Ja ma saan sind õpetada, kui hätta jääd. Ma olin eelmisel aastal ka seal tööl. Mäletad? Mihkel: ...", "vastusevariandid": ["Jah, võid öelda küll, läheme vaatame ja siis otsustame! ", "Ma arvan, et mitte, see on ju tüdrukute töö. Ja mul pole ju üldse mingeid kogemusi!", "Ahjaa, olid vist tõesti. Aga mitu kuud me töötama peaksime?", "On küll natuke, ainult et ma pean 15 minuti pärast ujumistrenni minema.", "Hea mõte, käisime eelmisel suvel sõbraga koos välismaal.", "Praegu teen ju alles lõpueksameid, ma pole veel mõelnud selle peale. Aga mida sina teed?", "Kindlasti, nad lähevad vennaga sel suvel üheks kuuks spordilaagrisse.", "Jah, on küll. Natuke olen juba jõudnud koguda, aga sellest ei piisa. Millal su isa vastust tahab?"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nAnn: Terve juuli ja pool augustit. Sa tahtsid sügisel ju Kreekasse minna, selleks on sul kindlasti raha vaja, eks? Mihkel: ...", "vastusevariandid": ["Jah, võid öelda küll, läheme vaatame ja siis otsustame! ", "Ma arvan, et mitte, see on ju tüdrukute töö. Ja mul pole ju üldse mingeid kogemusi!", "Ahjaa, olid vist tõesti. Aga mitu kuud me töötama peaksime?", "On küll natuke, ainult et ma pean 15 minuti pärast ujumistrenni minema.", "Hea mõte, käisime eelmisel suvel sõbraga koos välismaal.", "Praegu teen ju alles lõpueksameid, ma pole veel mõelnud selle peale. Aga mida sina teed?", "Kindlasti, nad lähevad vennaga sel suvel üheks kuuks spordilaagrisse.", "Jah, on küll. Natuke olen juba jõudnud koguda, aga sellest ei piisa. Millal su isa vastust tahab?"], "vastus": 7, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nAnn: Ta ütles, et järgmisel nädalal. Ta tahab, et tuleksime kõigepealt kohvikusse tööga tutvuma. Kas ütlen, et tuleme?  Mihkel: ...", "vastusevariandid": ["Jah, võid öelda küll, läheme vaatame ja siis otsustame! ", "Ma arvan, et mitte, see on ju tüdrukute töö. Ja mul pole ju üldse mingeid kogemusi!", "Ahjaa, olid vist tõesti. Aga mitu kuud me töötama peaksime?", "On küll natuke, ainult et ma pean 15 minuti pärast ujumistrenni minema.", "Hea mõte, käisime eelmisel suvel sõbraga koos välismaal.", "Praegu teen ju alles lõpueksameid, ma pole veel mõelnud selle peale. Aga mida sina teed?", "Kindlasti, nad lähevad vennaga sel suvel üheks kuuks spordilaagrisse.", "Jah, on küll. Natuke olen juba jõudnud koguda, aga sellest ei piisa. Millal su isa vastust tahab?"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nKristjan: Hei, Marit, kuhu sa eile nii kiiresti jooksid?  Marit: ...", "vastusevariandid": ["Ei, mitte arvuti. Ma sain endale hoopis midagi paremat. Mu unistus täitus! Mul on nüüd koer!", "Väga väike, alles kuuekuune. Ta on sileda karva, valgete kõrvade ja käppadega, muidu üleni hall.", "Jah, ostsin endale samasuguse arvuti nagu sul. Kogusin selleks ju terve suve raha. ", "Hei. Ma kiirustasin jah, sest ema ja isa ootasid mind kodus, neil oli mulle sünnipäevaks üllatus.", "Me leppisime vennaga kokku, et mõnel päeval käib ta ise koeraga jalutamas ja mina saan siis sinuga koos trenni tulla.", "Ma ei tea, pole veel jõudnud nime panna. Ma ju alles sain ta endale. Tule teda vaatama ja mõtleme koos, mis nimi talle sobib.", "Ma ka ei saa enam ujumistrennis käia, sest koer võtab kogu mu vaba aja. ", "Natukene ikka, aga ta jääbki väikest kasvu koeraks. Ma pean nüüd temaga iga päev jalutama ja mängima."], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nKristjan: Oo, põnev! Mis see oli, kas vanemad kinkisid sulle lõpuks uue arvuti? Sa ju kogu aeg räägid, et sul on uut vaja.  Marit: ...", "vastusevariandid": ["Ei, mitte arvuti. Ma sain endale hoopis midagi paremat. Mu unistus täitus! Mul on nüüd koer!", "Väga väike, alles kuuekuune. Ta on sileda karva, valgete kõrvade ja käppadega, muidu üleni hall.", "Jah, ostsin endale samasuguse arvuti nagu sul. Kogusin selleks ju terve suve raha. ", "Hei. Ma kiirustasin jah, sest ema ja isa ootasid mind kodus, neil oli mulle sünnipäevaks üllatus.", "Me leppisime vennaga kokku, et mõnel päeval käib ta ise koeraga jalutamas ja mina saan siis sinuga koos trenni tulla.", "Ma ei tea, pole veel jõudnud nime panna. Ma ju alles sain ta endale. Tule teda vaatama ja mõtleme koos, mis nimi talle sobib.", "Ma ka ei saa enam ujumistrennis käia, sest koer võtab kogu mu vaba aja. ", "Natukene ikka, aga ta jääbki väikest kasvu koeraks. Ma pean nüüd temaga iga päev jalutama ja mängima."], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nKristjan: See on ju veel parem kink kui arvuti! Mul oli meelest läinud, et sa juba ammu tahtsid endale lemmiklooma. Aga missugune su uus sõber siis on?  Marit: ...", "vastusevariandid": ["Ei, mitte arvuti. Ma sain endale hoopis midagi paremat. Mu unistus täitus! Mul on nüüd koer!", "Väga väike, alles kuuekuune. Ta on sileda karva, valgete kõrvade ja käppadega, muidu üleni hall.", "Jah, ostsin endale samasuguse arvuti nagu sul. Kogusin selleks ju terve suve raha. ", "Hei. Ma kiirustasin jah, sest ema ja isa ootasid mind kodus, neil oli mulle sünnipäevaks üllatus.", "Me leppisime vennaga kokku, et mõnel päeval käib ta ise koeraga jalutamas ja mina saan siis sinuga koos trenni tulla.", "Ma ei tea, pole veel jõudnud nime panna. Ma ju alles sain ta endale. Tule teda vaatama ja mõtleme koos, mis nimi talle sobib.", "Ma ka ei saa enam ujumistrennis käia, sest koer võtab kogu mu vaba aja. ", "Natukene ikka, aga ta jääbki väikest kasvu koeraks. Ma pean nüüd temaga iga päev jalutama ja mängima."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nKristjan: Kujutan ette, et ta on väga armas koer. Kas ta kasvab suuremaks kui praegu?  Marit: ...", "vastusevariandid": ["Ei, mitte arvuti. Ma sain endale hoopis midagi paremat. Mu unistus täitus! Mul on nüüd koer!", "Väga väike, alles kuuekuune. Ta on sileda karva, valgete kõrvade ja käppadega, muidu üleni hall.", "Jah, ostsin endale samasuguse arvuti nagu sul. Kogusin selleks ju terve suve raha. ", "Hei. Ma kiirustasin jah, sest ema ja isa ootasid mind kodus, neil oli mulle sünnipäevaks üllatus.", "Me leppisime vennaga kokku, et mõnel päeval käib ta ise koeraga jalutamas ja mina saan siis sinuga koos trenni tulla.", "Ma ei tea, pole veel jõudnud nime panna. Ma ju alles sain ta endale. Tule teda vaatama ja mõtleme koos, mis nimi talle sobib.", "Ma ka ei saa enam ujumistrennis käia, sest koer võtab kogu mu vaba aja. ", "Natukene ikka, aga ta jääbki väikest kasvu koeraks. Ma pean nüüd temaga iga päev jalutama ja mängima."], "vastus": 7, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nKristjan: Kindlasti, koeraga peab iga päev mitu korda jalutama. Seepärast mina ei saagi endale lemmiklooma võtta, ma olen ju kogu aeg kodust ära, käin trennis. Aga kuidas sa nüüd minuga koos ujumistrennis saad käia?  Marit: ...", "vastusevariandid": ["Ei, mitte arvuti. Ma sain endale hoopis midagi paremat. Mu unistus täitus! Mul on nüüd koer!", "Väga väike, alles kuuekuune. Ta on sileda karva, valgete kõrvade ja käppadega, muidu üleni hall.", "Jah, ostsin endale samasuguse arvuti nagu sul. Kogusin selleks ju terve suve raha. ", "Hei. Ma kiirustasin jah, sest ema ja isa ootasid mind kodus, neil oli mulle sünnipäevaks üllatus.", "Me leppisime vennaga kokku, et mõnel päeval käib ta ise koeraga jalutamas ja mina saan siis sinuga koos trenni tulla.", "Ma ei tea, pole veel jõudnud nime panna. Ma ju alles sain ta endale. Tule teda vaatama ja mõtleme koos, mis nimi talle sobib.", "Ma ka ei saa enam ujumistrennis käia, sest koer võtab kogu mu vaba aja. ", "Natukene ikka, aga ta jääbki väikest kasvu koeraks. Ma pean nüüd temaga iga päev jalutama ja mängima."], "vastus": 4, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nKristjan: See on küll hea, et sa ikka trennis edasi saad käia. Sinuga koos on seal palju lõbusam. Kuule, aga sa pole veel öelnud, mis su uue sõbra nimi on?  Marit: ...", "vastusevariandid": ["Ei, mitte arvuti. Ma sain endale hoopis midagi paremat. Mu unistus täitus! Mul on nüüd koer!", "Väga väike, alles kuuekuune. Ta on sileda karva, valgete kõrvade ja käppadega, muidu üleni hall.", "Jah, ostsin endale samasuguse arvuti nagu sul. Kogusin selleks ju terve suve raha. ", "Hei. Ma kiirustasin jah, sest ema ja isa ootasid mind kodus, neil oli mulle sünnipäevaks üllatus.", "Me leppisime vennaga kokku, et mõnel päeval käib ta ise koeraga jalutamas ja mina saan siis sinuga koos trenni tulla.", "Ma ei tea, pole veel jõudnud nime panna. Ma ju alles sain ta endale. Tule teda vaatama ja mõtleme koos, mis nimi talle sobib.", "Ma ka ei saa enam ujumistrennis käia, sest koer võtab kogu mu vaba aja. ", "Natukene ikka, aga ta jääbki väikest kasvu koeraks. Ma pean nüüd temaga iga päev jalutama ja mängima."], "vastus": 5, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nKertu: Tere, Paul! Pole sind mitu päeva näinud ja helistanud sa ka pole. Kas homme ikka kooli tuled? Paul: ...", "vastusevariandid": ["Ei, sest Martini isa korter on väga väike ja üle nelja inimese sinna ei mahu. ", "Martini ja tema isaga, Martini isa töötab Londonis. Kas sa oled Londonis käinud?", "Käisime lennukiga, aga see oli nii ammu, umbes kolm aastat tagasi.", "Sõidan juba kolme päeva pärast ja ma lähen Londonisse. Kas ma ei rääkinudki sulle?", "Jah, piletid ostsime juba pool aastat tagasi valmis. Mida varem ostad, seda odavamalt piletid saad.", "Kas sa oleksid siis saanud tulla? See reis on väga kallis. Ma pidin reisile kulutama kogu oma raha, mis ma suvel teenisin.", "Tulen küll, sest mul on matemaatikas kontrolltöö. Mul on vaja koolis palju asju ära teha, sest lähen nädalaks reisile.", "Väga hea, sest sel juhul on mul sulle uudis! Me läheme sügisel uuesti. Kas tahad kaasa tulla?"], "vastus": 6, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nKertu: Nii kaua oled ära! Aga millal sa lähed ja kuhu? Paul: ...", "vastusevariandid": ["Ei, sest Martini isa korter on väga väike ja üle nelja inimese sinna ei mahu. ", "Martini ja tema isaga, Martini isa töötab Londonis. Kas sa oled Londonis käinud?", "Käisime lennukiga, aga see oli nii ammu, umbes kolm aastat tagasi.", "Sõidan juba kolme päeva pärast ja ma lähen Londonisse. Kas ma ei rääkinudki sulle?", "Jah, piletid ostsime juba pool aastat tagasi valmis. Mida varem ostad, seda odavamalt piletid saad.", "Kas sa oleksid siis saanud tulla? See reis on väga kallis. Ma pidin reisile kulutama kogu oma raha, mis ma suvel teenisin.", "Tulen küll, sest mul on matemaatikas kontrolltöö. Mul on vaja koolis palju asju ära teha, sest lähen nädalaks reisile.", "Väga hea, sest sel juhul on mul sulle uudis! Me läheme sügisel uuesti. Kas tahad kaasa tulla?"], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nKertu: Ei, sa pole mulle midagi öelnud. Arvasin, et oleme head sõbrad! Miks sa mind kaasa ei kutsunud? Paul: ...", "vastusevariandid": ["Ei, sest Martini isa korter on väga väike ja üle nelja inimese sinna ei mahu. ", "Martini ja tema isaga, Martini isa töötab Londonis. Kas sa oled Londonis käinud?", "Käisime lennukiga, aga see oli nii ammu, umbes kolm aastat tagasi.", "Sõidan juba kolme päeva pärast ja ma lähen Londonisse. Kas ma ei rääkinudki sulle?", "Jah, piletid ostsime juba pool aastat tagasi valmis. Mida varem ostad, seda odavamalt piletid saad.", "Kas sa oleksid siis saanud tulla? See reis on väga kallis. Ma pidin reisile kulutama kogu oma raha, mis ma suvel teenisin.", "Tulen küll, sest mul on matemaatikas kontrolltöö. Mul on vaja koolis palju asju ära teha, sest lähen nädalaks reisile.", "Väga hea, sest sel juhul on mul sulle uudis! Me läheme sügisel uuesti. Kas tahad kaasa tulla?"], "vastus": 5, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nKertu: Ma tean, muidugi maksab see palju. Aga sa oleksid võinud minu käest ka küsida. Kellega koos sa siis reisid? Paul: ...", "vastusevariandid": ["Ei, sest Martini isa korter on väga väike ja üle nelja inimese sinna ei mahu. ", "Martini ja tema isaga, Martini isa töötab Londonis. Kas sa oled Londonis käinud?", "Käisime lennukiga, aga see oli nii ammu, umbes kolm aastat tagasi.", "Sõidan juba kolme päeva pärast ja ma lähen Londonisse. Kas ma ei rääkinudki sulle?", "Jah, piletid ostsime juba pool aastat tagasi valmis. Mida varem ostad, seda odavamalt piletid saad.", "Kas sa oleksid siis saanud tulla? See reis on väga kallis. Ma pidin reisile kulutama kogu oma raha, mis ma suvel teenisin.", "Tulen küll, sest mul on matemaatikas kontrolltöö. Mul on vaja koolis palju asju ära teha, sest lähen nädalaks reisile.", "Väga hea, sest sel juhul on mul sulle uudis! Me läheme sügisel uuesti. Kas tahad kaasa tulla?"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nKertu: Olen, aga see reis oli viis aastat tagasi. Olen mõelnud, et tahaksin sinna uuesti tagasi minna.  Paul: ...", "vastusevariandid": ["Ei, sest Martini isa korter on väga väike ja üle nelja inimese sinna ei mahu. ", "Martini ja tema isaga, Martini isa töötab Londonis. Kas sa oled Londonis käinud?", "Käisime lennukiga, aga see oli nii ammu, umbes kolm aastat tagasi.", "Sõidan juba kolme päeva pärast ja ma lähen Londonisse. Kas ma ei rääkinudki sulle?", "Jah, piletid ostsime juba pool aastat tagasi valmis. Mida varem ostad, seda odavamalt piletid saad.", "Kas sa oleksid siis saanud tulla? See reis on väga kallis. Ma pidin reisile kulutama kogu oma raha, mis ma suvel teenisin.", "Tulen küll, sest mul on matemaatikas kontrolltöö. Mul on vaja koolis palju asju ära teha, sest lähen nädalaks reisile.", "Väga hea, sest sel juhul on mul sulle uudis! Me läheme sügisel uuesti. Kas tahad kaasa tulla?"], "vastus": 7, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nKertu: Sa veel küsid, muidugi tahan! Ma hakkan kohe raha koguma. Kas kutsume Liina ka kaasa? Paul: ...", "vastusevariandid": ["Ei, sest Martini isa korter on väga väike ja üle nelja inimese sinna ei mahu. ", "Martini ja tema isaga, Martini isa töötab Londonis. Kas sa oled Londonis käinud?", "Käisime lennukiga, aga see oli nii ammu, umbes kolm aastat tagasi.", "Sõidan juba kolme päeva pärast ja ma lähen Londonisse. Kas ma ei rääkinudki sulle?", "Jah, piletid ostsime juba pool aastat tagasi valmis. Mida varem ostad, seda odavamalt piletid saad.", "Kas sa oleksid siis saanud tulla? See reis on väga kallis. Ma pidin reisile kulutama kogu oma raha, mis ma suvel teenisin.", "Tulen küll, sest mul on matemaatikas kontrolltöö. Mul on vaja koolis palju asju ära teha, sest lähen nädalaks reisile.", "Väga hea, sest sel juhul on mul sulle uudis! Me läheme sügisel uuesti. Kas tahad kaasa tulla?"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nHenri: Tere, Liisa! Me pole ammu näinud! Kas sa tuleksid täna õhtul minuga kinno?  Liisa: ...", "vastusevariandid": ["Tule kella kuueks, aga ole ettevaatlik, meil on aias suur koer. Ega sa ei karda?", "Hea küll, miks mitte, kõndimine on kasulik. Aga kas me kohvikusse ka läheme?", "Kui nii hilja hakkab, siis ma saan tulla! Trenn lõpeb enne ära. Kas sa tuled mulle oma mootorrattaga järele?", "Ma ei saa tulla, lubasin õhtul Anneliga koos trenni minna.", "Ei ole, aga tahaksin seda näha. Mis kellast seanss algab?", "See lõpeb liiga hilja. Mu vanemad ei luba mul sellisel ajal enam väljas olla.", "Jõusaalis. Anneli kutsus mind. Võib-olla tahad hoopis meiega kaasa tulla?", "Jah, ma käisin seda eelmisel nädalavahetusel koos Anneliga vaatamas."], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nHenri: Sa käid trennis?! Ma ei teadnudki! Mis trennis sa käid? Liisa: ...", "vastusevariandid": ["Tule kella kuueks, aga ole ettevaatlik, meil on aias suur koer. Ega sa ei karda?", "Hea küll, miks mitte, kõndimine on kasulik. Aga kas me kohvikusse ka läheme?", "Kui nii hilja hakkab, siis ma saan tulla! Trenn lõpeb enne ära. Kas sa tuled mulle oma mootorrattaga järele?", "Ma ei saa tulla, lubasin õhtul Anneliga koos trenni minna.", "Ei ole, aga tahaksin seda näha. Mis kellast seanss algab?", "See lõpeb liiga hilja. Mu vanemad ei luba mul sellisel ajal enam väljas olla.", "Jõusaalis. Anneli kutsus mind. Võib-olla tahad hoopis meiega kaasa tulla?", "Jah, ma käisin seda eelmisel nädalavahetusel koos Anneliga vaatamas."], "vastus": 6, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nHenri: Miks mitte! Aga tulen teiega järgmisel korral. Täna tahaks ikka kinno minna, sest „Venomit” näidatakse kahjuks viimast korda. Kas sa oled sellest filmist kuulnud? Liisa: ...", "vastusevariandid": ["Tule kella kuueks, aga ole ettevaatlik, meil on aias suur koer. Ega sa ei karda?", "Hea küll, miks mitte, kõndimine on kasulik. Aga kas me kohvikusse ka läheme?", "Kui nii hilja hakkab, siis ma saan tulla! Trenn lõpeb enne ära. Kas sa tuled mulle oma mootorrattaga järele?", "Ma ei saa tulla, lubasin õhtul Anneliga koos trenni minna.", "Ei ole, aga tahaksin seda näha. Mis kellast seanss algab?", "See lõpeb liiga hilja. Mu vanemad ei luba mul sellisel ajal enam väljas olla.", "Jõusaalis. Anneli kutsus mind. Võib-olla tahad hoopis meiega kaasa tulla?", "Jah, ma käisin seda eelmisel nädalavahetusel koos Anneliga vaatamas."], "vastus": 4, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nHenri: Mitte väga vara, õhtul pool seitse. Aga las sõbranna läheb seekord üksi trenni. Võib-olla ikka tuled? Liisa: ...", "vastusevariandid": ["Tule kella kuueks, aga ole ettevaatlik, meil on aias suur koer. Ega sa ei karda?", "Hea küll, miks mitte, kõndimine on kasulik. Aga kas me kohvikusse ka läheme?", "Kui nii hilja hakkab, siis ma saan tulla! Trenn lõpeb enne ära. Kas sa tuled mulle oma mootorrattaga järele?", "Ma ei saa tulla, lubasin õhtul Anneliga koos trenni minna.", "Ei ole, aga tahaksin seda näha. Mis kellast seanss algab?", "See lõpeb liiga hilja. Mu vanemad ei luba mul sellisel ajal enam väljas olla.", "Jõusaalis. Anneli kutsus mind. Võib-olla tahad hoopis meiega kaasa tulla?", "Jah, ma käisin seda eelmisel nädalavahetusel koos Anneliga vaatamas."], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nHenri: Ei, kahjuks ma ei saa. Mul pole ju veel juhiluba. Mõtlesin, et tulen sulle vastu ja siis jalutame kinoni, kas see ei sobi? Liisa: ...", "vastusevariandid": ["Tule kella kuueks, aga ole ettevaatlik, meil on aias suur koer. Ega sa ei karda?", "Hea küll, miks mitte, kõndimine on kasulik. Aga kas me kohvikusse ka läheme?", "Kui nii hilja hakkab, siis ma saan tulla! Trenn lõpeb enne ära. Kas sa tuled mulle oma mootorrattaga järele?", "Ma ei saa tulla, lubasin õhtul Anneliga koos trenni minna.", "Ei ole, aga tahaksin seda näha. Mis kellast seanss algab?", "See lõpeb liiga hilja. Mu vanemad ei luba mul sellisel ajal enam väljas olla.", "Jõusaalis. Anneli kutsus mind. Võib-olla tahad hoopis meiega kaasa tulla?", "Jah, ma käisin seda eelmisel nädalavahetusel koos Anneliga vaatamas."], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nHenri: Muidugi, hea mõte, sööme seal jäätist! Mis kell ma sinu juurde tulen? Liisa: ...", "vastusevariandid": ["Tule kella kuueks, aga ole ettevaatlik, meil on aias suur koer. Ega sa ei karda?", "Hea küll, miks mitte, kõndimine on kasulik. Aga kas me kohvikusse ka läheme?", "Kui nii hilja hakkab, siis ma saan tulla! Trenn lõpeb enne ära. Kas sa tuled mulle oma mootorrattaga järele?", "Ma ei saa tulla, lubasin õhtul Anneliga koos trenni minna.", "Ei ole, aga tahaksin seda näha. Mis kellast seanss algab?", "See lõpeb liiga hilja. Mu vanemad ei luba mul sellisel ajal enam väljas olla.", "Jõusaalis. Anneli kutsus mind. Võib-olla tahad hoopis meiega kaasa tulla?", "Jah, ma käisin seda eelmisel nädalavahetusel koos Anneliga vaatamas."], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nKristo: Tere! Olen Kristo, e-kingapoe müüja. Kuidas saan teid aidata? Maria: ...", "vastusevariandid": ["Muidugi vaatasin, aga mu lemmikvärv on kollane ja otsisin just seda värvi tenniseid. Aga mis värvi tenniseid veel on?", "Ei, need jäävad mulle liiga suureks. Kui tellin vale suurusega tennised, kas te vahetate need pärast õige suuruse vastu?", "Ei, pole vaja. Mul on juba ülehomme vaja minna uute tennistega peole. Ma võtan siis need rohelised. Kui palju need maksavad?", "Tere! Vaatasin teie kodulehte ja nägin seal ilusaid tenniseid. Kas teil number 37 tenniseid ka on?", "Kahju, aga vaatan siis kahe nädala pärast uuesti teie e-poe pakkumisi. Kui kaua te täna veel töötate?", "Neid ma küll ei taha, need on siis kõigil jalas. Kas kollaseid enam juurde ei tule?", "Neid kollaseid Vansi tenniseid, number 37. Kas neid on?", "Teeme nii! Tegelikult on need rohelised ka kenad. Millal kaup kohale jõuab?"], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nKristo: Kohe vaatan, aga palun täpsustage, milliseid tenniseid te mõtlete? Maria: ...", "vastusevariandid": ["Muidugi vaatasin, aga mu lemmikvärv on kollane ja otsisin just seda värvi tenniseid. Aga mis värvi tenniseid veel on?", "Ei, need jäävad mulle liiga suureks. Kui tellin vale suurusega tennised, kas te vahetate need pärast õige suuruse vastu?", "Ei, pole vaja. Mul on juba ülehomme vaja minna uute tennistega peole. Ma võtan siis need rohelised. Kui palju need maksavad?", "Tere! Vaatasin teie kodulehte ja nägin seal ilusaid tenniseid. Kas teil number 37 tenniseid ka on?", "Kahju, aga vaatan siis kahe nädala pärast uuesti teie e-poe pakkumisi. Kui kaua te täna veel töötate?", "Neid ma küll ei taha, need on siis kõigil jalas. Kas kollaseid enam juurde ei tule?", "Neid kollaseid Vansi tenniseid, number 37. Kas neid on?", "Teeme nii! Tegelikult on need rohelised ka kenad. Millal kaup kohale jõuab?"], "vastus": 6, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nKristo: Seda värvi on ainult number 38, 39 ja 40. Teile sobiva suurusega on teist värvi tenniseid, kas neid juba vaatasite? Maria: ...", "vastusevariandid": ["Muidugi vaatasin, aga mu lemmikvärv on kollane ja otsisin just seda värvi tenniseid. Aga mis värvi tenniseid veel on?", "Ei, need jäävad mulle liiga suureks. Kui tellin vale suurusega tennised, kas te vahetate need pärast õige suuruse vastu?", "Ei, pole vaja. Mul on juba ülehomme vaja minna uute tennistega peole. Ma võtan siis need rohelised. Kui palju need maksavad?", "Tere! Vaatasin teie kodulehte ja nägin seal ilusaid tenniseid. Kas teil number 37 tenniseid ka on?", "Kahju, aga vaatan siis kahe nädala pärast uuesti teie e-poe pakkumisi. Kui kaua te täna veel töötate?", "Neid ma küll ei taha, need on siis kõigil jalas. Kas kollaseid enam juurde ei tule?", "Neid kollaseid Vansi tenniseid, number 37. Kas neid on?", "Teeme nii! Tegelikult on need rohelised ka kenad. Millal kaup kohale jõuab?"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nKristo: Meil on rohelised ja musta-valgeruudulised. Ruudulisi oleme väga palju müünud, need on praegu popid. Kas te neid ei soovi? Maria: ...", "vastusevariandid": ["Muidugi vaatasin, aga mu lemmikvärv on kollane ja otsisin just seda värvi tenniseid. Aga mis värvi tenniseid veel on?", "Ei, need jäävad mulle liiga suureks. Kui tellin vale suurusega tennised, kas te vahetate need pärast õige suuruse vastu?", "Ei, pole vaja. Mul on juba ülehomme vaja minna uute tennistega peole. Ma võtan siis need rohelised. Kui palju need maksavad?", "Tere! Vaatasin teie kodulehte ja nägin seal ilusaid tenniseid. Kas teil number 37 tenniseid ka on?", "Kahju, aga vaatan siis kahe nädala pärast uuesti teie e-poe pakkumisi. Kui kaua te täna veel töötate?", "Neid ma küll ei taha, need on siis kõigil jalas. Kas kollaseid enam juurde ei tule?", "Neid kollaseid Vansi tenniseid, number 37. Kas neid on?", "Teeme nii! Tegelikult on need rohelised ka kenad. Millal kaup kohale jõuab?"], "vastus": 5, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nKristo: Ma ei saa kindlalt lubada, aga ilmselt järgmisel nädalal tuleb. Kas saadan teile sõnumi, kui uus partii poodi jõuab? Maria: ...", "vastusevariandid": ["Muidugi vaatasin, aga mu lemmikvärv on kollane ja otsisin just seda värvi tenniseid. Aga mis värvi tenniseid veel on?", "Ei, need jäävad mulle liiga suureks. Kui tellin vale suurusega tennised, kas te vahetate need pärast õige suuruse vastu?", "Ei, pole vaja. Mul on juba ülehomme vaja minna uute tennistega peole. Ma võtan siis need rohelised. Kui palju need maksavad?", "Tere! Vaatasin teie kodulehte ja nägin seal ilusaid tenniseid. Kas teil number 37 tenniseid ka on?", "Kahju, aga vaatan siis kahe nädala pärast uuesti teie e-poe pakkumisi. Kui kaua te täna veel töötate?", "Neid ma küll ei taha, need on siis kõigil jalas. Kas kollaseid enam juurde ei tule?", "Neid kollaseid Vansi tenniseid, number 37. Kas neid on?", "Teeme nii! Tegelikult on need rohelised ka kenad. Millal kaup kohale jõuab?"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nKristo: Saate need täna poole odavamalt, väga hea ost! Meil on sel nädalal sooduskampaania. Kokku koos saatmisega tuleb 20 eurot. Kas panen posti? Maria: ...", "vastusevariandid": ["Muidugi vaatasin, aga mu lemmikvärv on kollane ja otsisin just seda värvi tenniseid. Aga mis värvi tenniseid veel on?", "Ei, need jäävad mulle liiga suureks. Kui tellin vale suurusega tennised, kas te vahetate need pärast õige suuruse vastu?", "Ei, pole vaja. Mul on juba ülehomme vaja minna uute tennistega peole. Ma võtan siis need rohelised. Kui palju need maksavad?", "Tere! Vaatasin teie kodulehte ja nägin seal ilusaid tenniseid. Kas teil number 37 tenniseid ka on?", "Kahju, aga vaatan siis kahe nädala pärast uuesti teie e-poe pakkumisi. Kui kaua te täna veel töötate?", "Neid ma küll ei taha, need on siis kõigil jalas. Kas kollaseid enam juurde ei tule?", "Neid kollaseid Vansi tenniseid, number 37. Kas neid on?", "Teeme nii! Tegelikult on need rohelised ka kenad. Millal kaup kohale jõuab?"], "vastus": 7, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nÕpetaja: Eerik, ma ei ole sinult ühtegi inglise keele kodutööd saanud. Kas oskad seletada, milles on probleem? Eerik: ...", "vastusevariandid": ["Mul läks telefon rikki ja kõik salasõnad olid sinna salvestatud. Kuidas ma uued saan?", "Täna ja teie e-postile. Kas teil on mingi muu aadress või ei kasuta te oma e-posti enam?", "Ei, mu telefon kadus ära. Ma pole siiani uut saanud. Ja mul pole kodus praegu internetiühendust.", "Aga ma ju saatsin teile oma tööd, tegin seda täna hommikul. Kas te pole kätte saanud?", "Mul pole kodutööd tehtud, sest ma olen praegu kodus haige.", "Jah, teadsin, aga ma ei pääse sinna sisse, sest olen unustanud mõlema salasõnad. Sellepärast saatsin oma tööd e-kirjaga. Kas nii üldse ei sobi?", "Ma ei ole teda kätte saanud, ma ei tea tema e-posti aadressi. Kust ma selle leian?", "Oi, aga ma ei jõua nii kiiresti, mul on täna õhtul bändiproov. Kas me ei võiks seekord veel e-posti kasutada?"], "vastus": 3, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nÕpetaja: Ei, sest ma vaatasin just ja sinu töid mul siin pole. Millal sa saatsid ja kuhu? Eerik: ...", "vastusevariandid": ["Mul läks telefon rikki ja kõik salasõnad olid sinna salvestatud. Kuidas ma uued saan?", "Täna ja teie e-postile. Kas teil on mingi muu aadress või ei kasuta te oma e-posti enam?", "Ei, mu telefon kadus ära. Ma pole siiani uut saanud. Ja mul pole kodus praegu internetiühendust.", "Aga ma ju saatsin teile oma tööd, tegin seda täna hommikul. Kas te pole kätte saanud?", "Mul pole kodutööd tehtud, sest ma olen praegu kodus haige.", "Jah, teadsin, aga ma ei pääse sinna sisse, sest olen unustanud mõlema salasõnad. Sellepärast saatsin oma tööd e-kirjaga. Kas nii üldse ei sobi?", "Ma ei ole teda kätte saanud, ma ei tea tema e-posti aadressi. Kust ma selle leian?", "Oi, aga ma ei jõua nii kiiresti, mul on täna õhtul bändiproov. Kas me ei võiks seekord veel e-posti kasutada?"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nÕpetaja: Aga seda ma pole vaadanud, sest ma ju palusin, et te kõik paneksite oma tööd üles kas e-kooli või Google Classroomi. Kas sina siis ei teadnud seda? Eerik: ...", "vastusevariandid": ["Mul läks telefon rikki ja kõik salasõnad olid sinna salvestatud. Kuidas ma uued saan?", "Täna ja teie e-postile. Kas teil on mingi muu aadress või ei kasuta te oma e-posti enam?", "Ei, mu telefon kadus ära. Ma pole siiani uut saanud. Ja mul pole kodus praegu internetiühendust.", "Aga ma ju saatsin teile oma tööd, tegin seda täna hommikul. Kas te pole kätte saanud?", "Mul pole kodutööd tehtud, sest ma olen praegu kodus haige.", "Jah, teadsin, aga ma ei pääse sinna sisse, sest olen unustanud mõlema salasõnad. Sellepärast saatsin oma tööd e-kirjaga. Kas nii üldse ei sobi?", "Ma ei ole teda kätte saanud, ma ei tea tema e-posti aadressi. Kust ma selle leian?", "Oi, aga ma ei jõua nii kiiresti, mul on täna õhtul bändiproov. Kas me ei võiks seekord veel e-posti kasutada?"], "vastus": 5, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nÕpetaja: Ei, sest me oleme ju teistmoodi kokku leppinud. Mul pole aega töid mitmest kohast otsida. Aga kuhu sul need paroolid siis kadusid? Eerik: ...", "vastusevariandid": ["Mul läks telefon rikki ja kõik salasõnad olid sinna salvestatud. Kuidas ma uued saan?", "Täna ja teie e-postile. Kas teil on mingi muu aadress või ei kasuta te oma e-posti enam?", "Ei, mu telefon kadus ära. Ma pole siiani uut saanud. Ja mul pole kodus praegu internetiühendust.", "Aga ma ju saatsin teile oma tööd, tegin seda täna hommikul. Kas te pole kätte saanud?", "Mul pole kodutööd tehtud, sest ma olen praegu kodus haige.", "Jah, teadsin, aga ma ei pääse sinna sisse, sest olen unustanud mõlema salasõnad. Sellepärast saatsin oma tööd e-kirjaga. Kas nii üldse ei sobi?", "Ma ei ole teda kätte saanud, ma ei tea tema e-posti aadressi. Kust ma selle leian?", "Oi, aga ma ei jõua nii kiiresti, mul on täna õhtul bändiproov. Kas me ei võiks seekord veel e-posti kasutada?"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nÕpetaja: Küsi seda arvutiõpetaja käest, ta aitab sul uued teha või vanad taastada. Kas sa oled temaga juba rääkinud? Eerik: ...", "vastusevariandid": ["Mul läks telefon rikki ja kõik salasõnad olid sinna salvestatud. Kuidas ma uued saan?", "Täna ja teie e-postile. Kas teil on mingi muu aadress või ei kasuta te oma e-posti enam?", "Ei, mu telefon kadus ära. Ma pole siiani uut saanud. Ja mul pole kodus praegu internetiühendust.", "Aga ma ju saatsin teile oma tööd, tegin seda täna hommikul. Kas te pole kätte saanud?", "Mul pole kodutööd tehtud, sest ma olen praegu kodus haige.", "Jah, teadsin, aga ma ei pääse sinna sisse, sest olen unustanud mõlema salasõnad. Sellepärast saatsin oma tööd e-kirjaga. Kas nii üldse ei sobi?", "Ma ei ole teda kätte saanud, ma ei tea tema e-posti aadressi. Kust ma selle leian?", "Oi, aga ma ei jõua nii kiiresti, mul on täna õhtul bändiproov. Kas me ei võiks seekord veel e-posti kasutada?"], "vastus": 6, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim vastus: \nÕpetaja: Seda sa peaksid mäletama, me ju harjutasime kooli kodulehe kasutamist. Sa leiad kõik kontaktandmed sealt. Küsi abi ja pane oma tööd homme hommikuks õigesse kohta üles. Eerik: ...", "vastusevariandid": ["Mul läks telefon rikki ja kõik salasõnad olid sinna salvestatud. Kuidas ma uued saan?", "Täna ja teie e-postile. Kas teil on mingi muu aadress või ei kasuta te oma e-posti enam?", "Ei, mu telefon kadus ära. Ma pole siiani uut saanud. Ja mul pole kodus praegu internetiühendust.", "Aga ma ju saatsin teile oma tööd, tegin seda täna hommikul. Kas te pole kätte saanud?", "Mul pole kodutööd tehtud, sest ma olen praegu kodus haige.", "Jah, teadsin, aga ma ei pääse sinna sisse, sest olen unustanud mõlema salasõnad. Sellepärast saatsin oma tööd e-kirjaga. Kas nii üldse ei sobi?", "Ma ei ole teda kätte saanud, ma ei tea tema e-posti aadressi. Kust ma selle leian?", "Oi, aga ma ei jõua nii kiiresti, mul on täna õhtul bändiproov. Kas me ei võiks seekord veel e-posti kasutada?"], "vastus": 7, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Adele   _____  ühes Tallinna kesklinna  gümnaasiumis, Markus käib linna lähedal väikeses maakoolis.", "vastusevariandid": ["õpib ", "tuleb ", "elab"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Mõlemad  _____  rõõmuga sellest,  kui oluline on tänapäeva laste jaoks arvutimaailm.", "vastusevariandid": ["jutustasime ", "jutustavad ", "jutustab"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Markus muigab: „Mul on kodus juba ammu arvuti  ja  _____  ei kujuta ma oma elu küll enam ette.", "vastusevariandid": ["internetita ", "internetile ", "interneti"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Paar kuud tagasi sain endale ka täiesti  _____  nutitelefoni.", "vastusevariandid": ["kauge ", "noore ", "uue"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kui ma sinna mõne huvitava   _____  üles panen, siis tahan ju ruttu teada, mida mu sõbrad sellest arvavad,” selgitab ta.", "vastusevariandid": ["pildiga ", "pildilt ", "pildi"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Facebookis  on poisil palju vanu  _____  ja sageli leiab ta sealt uusi tuttavaid.", "vastusevariandid": ["sõpradelt ", "sõpru ", "sõprade"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"„Meil on kõigil ühesugune hobi,  nimelt  _____  fotograafiaga.", "vastusevariandid": ["oskame ", "näitame ", "tegeleme"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"„Tegelikult on internetis  _____  suhelda,” arvab Adele.", "vastusevariandid": ["kergem ", "tervem ", "pikem"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Ma saan kohe vaadata,  _____  mu sõbrad on ja mida nad teha plaanivad.  ", "vastusevariandid": ["kuhu ", "kust ", "kus"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Tunni ajal panen telefoni laua  _____  ja kui mul on igav, siis vaatan  hoopis Facebookis ringi.", "vastusevariandid": ["kohale ", "peale ", "sisse"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kahjuks õpetajad näevad, kui ma internetti lähen, ja  _____  mu telefoni  alati ära.", "vastusevariandid": ["võtavad ", "otsivad ", "kutsuvad"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Perekond Saki kodus  Põltsamaal  _____  juba kuus kuud Tai tüdruk Panchika Mathuroti.", "vastusevariandid": ["jääb ", "elab ", "läheb"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Alguses oli Namsom arglik ja  _____  ning rääkis ainult inglise keeles.", "vastusevariandid": ["vaikne ", "madal ", "paras"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Üsna varsti hakkas  Namsom eesti keeles lühikeste  _____  rääkima.", "vastusevariandid": ["lausetele ", "lauseteks ", "lausetega"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"„Namsom oli tõesti püüdlik ja  _____  igal vabal hetkel eesti keelt.", "vastusevariandid": ["harjutas ", "aitas ", "lubas"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Nägin päris tihti,  kuidas ta õhtuti koos sõnaraamatuga  _____  läks,” meenutab pereema Kristi.  ", "vastusevariandid": ["voodita ", "voodilt ", "voodisse"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Teatrit külastas  tüdruk Eestis  _____  korda.", "vastusevariandid": ["esimene ", "esimest ", "esimese"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kui  inimesed Namsomiga  _____  , siis hakkavad nad temaga kohe inglise keeles vestlema.", "vastusevariandid": ["saavad ", "vaatavad ", "kohtuvad"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Nende üllatus  on muidugi  _____  , kui eksootilise välimusega tüdruk neile eesti keeles vastab.  ", "vastusevariandid": ["suur ", "lai ", "kõrge"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Namsom võttis oma toidu Taist kaasa, aga tegelikult sööb  ta kõike, mida Kristi oma perele  _____   .", "vastusevariandid": ["proovib ", "valmistab ", "lisab"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Mõnikord teeb Namsom ka Tai toite, kuid  _____  on päris vürtsikad.  ", "vastusevariandid": ["nende ", "need ", "nendest"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Ma ei tunne üldse, et olen kodust  nii  _____   .", "vastusevariandid": ["kaugena ", "kaugeks ", "kaugel"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Tema nägu ja siluetti  _____  maailmas iga laps ja täiskasvanu.  ", "vastusevariandid": ["tunneb ", "hoiab ", "aitab"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Punaste  _____  multifilmitegelane on jätkuvalt populaarne.", "vastusevariandid": ["pükstega ", "pükstes ", "pükstele"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Miki mängis multifilmis  „Aurupaat Willie” ülbet hiirt, kes  _____  aurupaadiga lõbusõidule.", "vastusevariandid": ["töötas ", "läks ", "mängis"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Ühel päeval istus ta  _____  ja sõitis koos abikaasa  Lillianiga New Yorgist Los Angelesse.", "vastusevariandid": ["rongilt ", "rongist ", "rongis"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Hiir on sümpaatne  loom, mis siis, et kõik  _____  hiiri.", "vastusevariandid": ["hüppavad ", "kardavad ", "peidavad"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kõigepealt tahtis  Disney hiirele nimeks panna Mortimer, kuid Lilliani arvates oli Miki tunduvalt  _____  nimi.", "vastusevariandid": ["vaesem ", "tervem ", "parem"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"„Donaldi lugusid  _____  ma teistmoodi kui Miki lugusid,” räägib autor.", "vastusevariandid": ["kirjutasid ", "kirjutasin ", "kirjutas"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Miki iseloom oli liiga tõsine, temaga ei tahtnud keegi  _____  teha.”", "vastusevariandid": ["nalja ", "naljaks ", "naljata"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Aja jooksul on paljude multifilmitegelaste välimus  _____  , kuid Miki-Hiir on ikka samasugune.  ", "vastusevariandid": ["muutunud ", "sattunud ", "kutsunud"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Seega on  Miki-Hiirel palju omadusi,  _____  inimestele meeldivad.", "vastusevariandid": ["mille ", "mida ", "mis"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kindlasti on Miki-Hiir populaarne ka kahekümne viie aasta  _____  .", "vastusevariandid": ["tõttu ", "pärast ", "jaoks"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Noored ise ütlevad,  et väiksemad õed-vennad  _____  ja ei anna neile rahu.", "vastusevariandid": ["segavad ", "segame ", "segate"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Ja üldse on noorte arvates kodus liiga  _____  .", "vastusevariandid": ["igav ", "täpne ", "õige"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Nii polegi väga palju selliseid kohti,  _____  pärast kooli  sõpradega koos olla.  ", "vastusevariandid": ["kuhu ", "kust ", "kus"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Noored on aga sellele probleemile lahenduse  _____  ja veedavad vaba aega ostukeskustes.", "vastusevariandid": ["leidnud ", "muutnud ", "keelanud"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Seal  võib näiteks oma kaaslasi oodata, kui soovitakse koos  _____  minna.", "vastusevariandid": ["kino ", "kinno ", "kinos"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Lisaks sellele kasutavad noored kõiki  _____  , mida kaubanduskeskus  pakub.", "vastusevariandid": ["võimalusi ", "võimalused ", "võimalustega"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Näiteks korraldatakse keskustes sageli moeüritusi või  _____  seal tuntud lauljad.", "vastusevariandid": ["esineme ", "esinevad ", "esinete"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Peamiselt aga seistakse või  jalutatakse, näidatakse  _____  ja vaadatakse teisi.", "vastusevariandid": ["ennast ", "endaga ", "endasse"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Vähem kasutavad noored ostukeskustes asuvaid spordiklubisid ja ilusalonge, sest seal on  _____  raha.", "vastusevariandid": ["lahti ", "vastu ", "vaja"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Lapsevanematele üldiselt ei meeldi,  _____  nende lapsed ostukeskustes oma aega raiskavad.  ", "vastusevariandid": ["aga ", "et ", "sest"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Samas näitab statistika, et ka täiskasvanutele meeldib järjest rohkem ostukeskustes aega  _____  .", "vastusevariandid": ["veetmata ", "veetnud ", "veeta"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Eriti tore, kui seda saab teha koos  oma  _____  .", "vastusevariandid": ["perega ", "perest ", "perele"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Tallinna lähedal  _____  väike linn Rakvere.", "vastusevariandid": ["asun ", "asud ", "asub"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kas teadsite, et  _____  kirjutati Läti Henriku kroonikas juba 13. sajandil?  ", "vastusevariandid": ["sellega ", "sellest ", "sellele"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Rakvere vanalinnas saab  _____  võtta ekskursioonidest, käia muuseumis ja pärast seda kohvikus  kõhu täis süüa.", "vastusevariandid": ["osa ", "ära ", "juurde"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Väike linn pakub meeldivaid elamusi nii kohalikele elanikele  _____  ka külalistele.", "vastusevariandid": ["kui ", "kuni ", "sest"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kui tulla Rakverre koos perega, siis  _____  kindlasti minema Eesti Politseimuuseumisse.", "vastusevariandid": ["tohib ", "lubab ", "peab"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Nii suvel kui ka talvel on  _____  välibassein, suviti saavad veekeskuse külastajad seal  ka päevitada.", "vastusevariandid": ["avatud ", "avatakse ", "avama"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Teater asub Rakvere kõige  _____  pargis.", "vastusevariandid": ["suuremast ", "suuremas ", "suuremasse"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Erinevad  etendused toimuvad teatris sees ja linna  _____   .", "vastusevariandid": ["tänavatele ", "tänavatel ", "tänavatelt"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Rakvere on tuntud veel tänu sellele, et siin toimus  _____  meeste tantsupidu.", "vastusevariandid": ["esimesesse ", "esimest ", "esimene"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kuigi mõnikord on värskelt istutatud lilled ära murtud ja pargipink  pole oma koha  _____  , vaid hoopis tiigis.", "vastusevariandid": ["peal ", "peale ", "pealt"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kas me üldse  _____  internetis käituda?", "vastusevariandid": ["oskate ", "oskame ", "oskavad"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kõigepealt, kui suhtled internetis kellegi võõraga, siis ole  _____  !", "vastusevariandid": ["ettevaatlikule ", "ettevaatlikuks ", "ettevaatlik"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kui oled otsustanud internetis teistega suhelda, ole nende  _____  viisakas.", "vastusevariandid": ["vastu ", "otsa ", "läbi"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Mitte kellelgi pole  õigust internetis inetult käituda ja teisi inimesi  _____   .", "vastusevariandid": ["öelda ", "lubada ", "solvata"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kui keegi kirjutab sinu kohta midagi halvasti, siis  _____  sellistele kommentaaridele.", "vastusevariandid": ["ära jäta ", "ära vasta ", "ära võta"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kui märkad, et  keegi  _____  sulle või kellelegi teisele internetis liiga, räägi sellest kohe oma vanematele või õpetajale.", "vastusevariandid": ["teeb ", "tehke ", "teeksime"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Ole tark ja ära usu kõike,  _____  loed või kuuled!", "vastusevariandid": ["millega ", "mida ", "millesse"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Ära pane internetti sellist fotot, mida sa kunagi hiljem  _____  .", "vastusevariandid": ["häbened ", "häbenen ", "häbeneb"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Mõtle enne hoolega järele,  milliseid  _____  võiksid teised näha ja milliseid mitte.", "vastusevariandid": ["piltidega ", "pilte ", "pildid"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Samuti ära pane internetti  _____  fotosid, kui sa pole tema käest  selleks varem luba küsinud.  ", "vastusevariandid": ["sõpra ", "sõber ", "sõbra"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Suhtle vaid  _____  , keda hästi tunned.", "vastusevariandid": ["nendega ", "nendeta ", "nendeni"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Eesti toit pole ju armastatud  mitte ainult kodumaal – siinse  _____  värskust ja head maitset hindavad inimesed nii lähiriikides  kui ka kaugemates maades.", "vastusevariandid": ["toiduga ", "toidu ", "toidust"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Seda on Eestis valmistatud juba seitse tuhat aastat  ning leib on meie toidulaual alati olnud väga  _____  toiduaine.", "vastusevariandid": ["oluline ", "oluliselt ", "oluliseks"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Piimast valmistatakse omakorda jogurtit,  juustu,  _____  ja teisi tooteid.  ", "vastusevariandid": ["võiks ", "võist ", "võid"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Eestimaalased on alati armastanud kasvatada ka kõikvõimalikke  _____   .", "vastusevariandid": ["köögiviljad ", "köögivilju ", "köögiviljade"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Eriti kõrgelt hinnatakse sellist kartulit,  _____  pole vaja koorida.", "vastusevariandid": ["mida ", "millega ", "millel"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Viljapuudest on aedades  kõige  _____  just õunapuid.", "vastusevariandid": ["parem ", "rohkem ", "suurem"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Eestlastele  _____  süüa ka liha – ühe inimese kohta süüakse keskmiselt 65 kilogrammi lihatooteid  aastas.  ", "vastusevariandid": ["meeldite ", "meeldib ", "meeldime"], "vastus": 1, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Kuna Eesti asub mere  _____  , siis on siin alati ka kala püütud ning kalast lihtsaid ja toitvaid  roogi valmistatud.", "vastusevariandid": ["ääres ", "äärest ", "äärde"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Tänapäeval on kalal  _____  paljude jaoks sport, teistele aga võimalus veeta  päev looduses.", "vastusevariandid": ["käimine ", "tegemine ", "viimine"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Eestlane sööb aastas keskmiselt  _____  kilogrammi kala.", "vastusevariandid": ["kümmet ", "kümne ", "kümme"], "vastus": 2, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali lünka sobivaim variant: \"Nii  _____  eestlaste toidulauale head toitu kõigil neljal aastaajal.", "vastusevariandid": ["jätkub ", "puudub ", "veab"], "vastus": 0, "kategooria": "eesti keel teise keelena (põhikool)"}
{"küsimus": "Vali selgitusele vastav mõiste. Viidi läbi 1992. aasta suvel ning kõik seni käigus olnud rublad asendati Eesti kroonidega.", "vastusevariandid": ["Erastamine", "Glasnost", "Perestroika", "Rahareform"], "vastus": 3, "kategooria": "ajalugu"}
{"küsimus": "Vali selgitusele vastav mõiste. Riigile kuulunud vara (ettevõtted, maad jms) erakätesse müümine.", "vastusevariandid": ["Erastamine", "Glasnost", "Perestroika", "Rahareform"], "vastus": 0, "kategooria": "ajalugu"}
{"küsimus": "Vali selgitusele vastav mõiste. Avalikustamine ehk salastamise vähendamine Nõukogude Liidus, millega kaasnes näiteks toimunud sündmuste tõepärasem käsitlemine ja avalikkuse laialdasem informeerimine minevikus tehtud vigadest.", "vastusevariandid": ["Erastamine", "Perestroika", "Rahareform", "Glasnost"], "vastus": 3, "kategooria": "ajalugu"}
{"küsimus": "Vali selgitusele vastav mõiste. Majandusliku ja poliitilise süsteemi reformimise kava Nõukogude Liidus, millega kaasnes senisest suurem liberaalsus või ettevõtete iseseisvus, eesmärgiks oli NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamine.", "vastusevariandid": ["Perestroika", "Rahareform", "Erastamine", "Glasnost"], "vastus": 0, "kategooria": "ajalugu"}
{"küsimus": "Vali selgitusele vastav mõiste. Juutide massiline hävitamine Teise maailmasõja ajal.", "vastusevariandid": ["Holokaust", "Stagnatsioon", "Atlandi harta", "Sulaaeg"], "vastus": 0, "kategooria": "ajalugu"}
{"küsimus": "Vali selgitusele vastav mõiste. Dokument, milles USA ja Suurbritannia sõnastasid sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted.", "vastusevariandid": ["Holokaust", "Atlandi harta", "Stagnatsioon", "Sulaaeg"], "vastus": 1, "kategooria": "ajalugu"}
{"küsimus": "Vali selgitusele vastav mõiste. Seisak; Nõukogude Liitu 1964-1985 iseloomustanud majanduslik ja ühiskondlik tardumus.", "vastusevariandid": ["Stagnatsioon", "Holokaust", "Atlandi harta", "Sulaaeg"], "vastus": 0, "kategooria": "ajalugu"}
{"küsimus": "Vali selgitusele vastav mõiste. Stalini surmale järgnenud aeg Nõukogude Liidus, mil paljastati Stalinismi kuritead ja lõdvendati nõukogude režiimi survet.", "vastusevariandid": ["Sulaaeg", "Stagnatsioon", "Atlandi harta", "Holokaust"], "vastus": 0, "kategooria": "ajalugu"}
{"küsimus": "Vali selgitusele vastav mõiste. Inimeste sunniviisiline ümberasustamine.", "vastusevariandid": ["Küüditamine", "Reparatsioonid", "Desarmeerimine", "Patsifism"], "vastus": 0, "kategooria": "ajalugu"}
{"küsimus": "Vali selgitusele vastav mõiste. Maailmavaade, mis eitab igasugust sõda.", "vastusevariandid": ["Patsifism", "Reparatsioonid", "Küüditamine", "Desarmeerimine"], "vastus": 0, "kategooria": "ajalugu"}
{"küsimus": "Vali selgitusele vastav mõiste. Relvastuse ja relvajõudude vähendamine või likvideerimine.", "vastusevariandid": ["Patsifism", "Reparatsioonid", "Desarmeerimine", "Küüditamine"], "vastus": 2, "kategooria": "ajalugu"}
{"küsimus": "Vali selgitusele vastav mõiste. Sõja võitnud riigile tekitatud kahju osaline või täielik hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt.", "vastusevariandid": ["Patsifism", "Desarmeerimine", "Küüditamine", "Reparatsioonid"], "vastus": 3, "kategooria": "ajalugu"}
{"küsimus": "Vali selgitusele vastav mõiste. Surve avaldus, mahasurumine, karistus.", "vastusevariandid": ["Okupeeritud", "Represseerimine", "Mobiliseerima"], "vastus": 1, "kategooria": "ajalugu"}
{"küsimus": "Vali selgitusele vastav mõiste. Sõjaväekohuslasi tegevteenistusse kutsuma.", "vastusevariandid": ["Mobiliseerima", "Represseerimine", "Okupeeritud"], "vastus": 0, "kategooria": "ajalugu"}
{"küsimus": "Vali selgitusele vastav mõiste. Võõra riigi relvajõudude kontrolli all olev (riik või selle osa).", "vastusevariandid": ["Okupeeritud", "Mobiliseerima", "Represseerimine"], "vastus": 0, "kategooria": "ajalugu"}
{"küsimus": "Vali selgitusele vastav mõiste. Nõukogude Liidule iseloomulik ühismajand, põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand.", "vastusevariandid": ["Metsavennad", "Industrialiseerimine", "Rubla", "Kolhoos"], "vastus": 3, "kategooria": "ajalugu"}
{"küsimus": "Vali selgitusele vastav mõiste. Suurtööstuse eelisarendamine.", "vastusevariandid": ["Industrialiseerimine", "Metsavennad", "Rubla", "Kolhoos"], "vastus": 0, "kategooria": "ajalugu"}
{"küsimus": "Vali selgitusele vastav mõiste. Eesti, Läti ja Leedu partisanid, kes võitlesid aastatel 1944–1978 Nõukogude võimu vastu ja varjasid end metsas.", "vastusevariandid": ["Kolhoos", "Metsavennad", "Rubla", "Industrialiseerimine"], "vastus": 1, "kategooria": "ajalugu"}
{"küsimus": "Vali selgitusele vastav mõiste. Nõukogude Liidus käibel olnud valuuta.", "vastusevariandid": ["Metsavennad", "Industrialiseerimine", "Kolhoos", "Rubla"], "vastus": 3, "kategooria": "ajalugu"}
{"küsimus": "Vali selgitusele vastav mõiste. Nõukogude okupatsiooni ajal oli majandus riigi kontrolli all, eraettevõtted ja maa riigistati.", "vastusevariandid": ["Plaanimajandus", "Kollektiviseerimine", "Sotsialism", "Massirepressioon"], "vastus": 2, "kategooria": "ajalugu"}
{"küsimus": "Vali selgitusele vastav mõiste. Eraomand keelustati ja inimesed sunniti astuma sovhoosidesse ja kolhoosidesse.", "vastusevariandid": ["Plaanimajandus", "Kollektiviseerimine", "Sotsialism", "Massirepressioon"], "vastus": 1, "kategooria": "ajalugu"}
{"küsimus": "Vali selgitusele vastav mõiste. Tööstuses ja põllumajanduses tuli täita riigi poolt ette antud plaane.", "vastusevariandid": ["Massirepressioon", "Plaanimajandus", "Sotsialism", "Kollektiviseerimine"], "vastus": 1, "kategooria": "ajalugu"}
{"küsimus": "Vali selgitusele vastav mõiste. Eestis toimus kaks massiküüditamist. Tuhandeid inimesi saadeti asumisele ja vangilaagritesse.", "vastusevariandid": ["Kollektiviseerimine", "Massirepressioon", "Plaanimajandus", "Sotsialism"], "vastus": 1, "kategooria": "ajalugu"}
{"küsimus": "1. ehk ___ sektor", "vastusevariandid": ["erasektor", "mittetulundussektor", "avalik sektor"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "2. ehk ___ sektor", "vastusevariandid": ["erasektor", "mittetulundussektor", "avalik sektor"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "3. ehk ___ sektor", "vastusevariandid": ["erasektor", "mittetulundussektor", "avalik sektor"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis sektorisse kuulub AS Kalev?", "vastusevariandid": ["erasektor", "mittetulundussektor", "avalik sektor"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis sektorisse kuulub Cargobus?", "vastusevariandid": ["erasektor", "mittetulundussektor", "avalik sektor"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis sektorisse kuulub Eesti Euroopa Liikumine?", "vastusevariandid": ["erasektor", "mittetulundussektor", "avalik sektor"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis sektorisse kuulub Eesti Kaitsejõudude Peastaap?", "vastusevariandid": ["erasektor", "mittetulundussektor", "avalik sektor"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis sektorisse kuulub Tartu Ülikool?", "vastusevariandid": ["erasektor", "mittetulundussektor", "avalik sektor"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis sektorisse kuulub Õnne tänav 13 korteriühistu?", "vastusevariandid": ["erasektor", "mittetulundussektor", "avalik sektor"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis sektorisse kuulub Politsei- ja Piirivalveamet?", "vastusevariandid": ["erasektor", "mittetulundussektor", "avalik sektor"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis sektorisse kuulub MTÜ Minister?", "vastusevariandid": ["erasektor", "mittetulundussektor", "avalik sektor"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis sektor vastab antud asutusele, organisatsioonile või märksõnale: sotsiaalministeerium?", "vastusevariandid": ["avalik sektor", "tulundussektor", "mittetulundussektor"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis sektor vastab antud asutusele, organisatsioonile või märksõnale: MTÜ Eesti Pagulasabi?", "vastusevariandid": ["avalik sektor", "tulundussektor", "mittetulundussektor"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis sektor vastab antud asutusele, organisatsioonile või märksõnale: äriettevõte?", "vastusevariandid": ["avalik sektor", "tulundussektor", "mittetulundussektor"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis sektor vastab antud asutusele, organisatsioonile või märksõnale: kasumile suunatud?", "vastusevariandid": ["avalik sektor", "tulundussektor", "mittetulundussektor"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis sektor vastab antud asutusele, organisatsioonile või märksõnale: sihtasutus Eesti Inimõiguste Keskus?", "vastusevariandid": ["avalik sektor", "tulundussektor", "mittetulundussektor"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis sektor vastab antud asutusele, organisatsioonile või märksõnale: sotsiaalkindlustusamet?", "vastusevariandid": ["avalik sektor", "tulundussektor", "mittetulundussektor"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis sektor vastab antud asutusele, organisatsioonile või märksõnale: aktsiaselts Hoolekandeteenused?", "vastusevariandid": ["avalik sektor", "tulundussektor", "mittetulundussektor"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis sektor vastab antud asutusele, organisatsioonile või märksõnale: vabatahtlik töö?", "vastusevariandid": ["avalik sektor", "tulundussektor", "mittetulundussektor"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis sektorisse kuulub järgmine instituitsioon: AS Kodanik?", "vastusevariandid": ["avalik sektor", "erasektor", "kolmas sektor"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis sektorisse kuulub järgmine instituitsioon: Siseministeerium?", "vastusevariandid": ["avalik sektor", "erasektor", "kolmas sektor"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis sektorisse kuulub järgmine instituitsioon: MTÜ Vaba Noor?", "vastusevariandid": ["avalik sektor", "erasektor", "kolmas sektor"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis sektorisse kuulub järgmine instituitsioon: Eesti Kaitsevägi?", "vastusevariandid": ["avalik sektor", "erasektor", "kolmas sektor"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis sektorisse kuulub järgmine instituitsioon: Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ?", "vastusevariandid": ["avalik sektor", "erasektor", "kolmas sektor"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis sektorisse kuulub järgmine instituitsioon: Oleviste kiriku kogudus?", "vastusevariandid": ["avalik sektor", "erasektor", "kolmas sektor"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Millise häälteenamusega annab Riigikogu peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks?", "vastusevariandid": ["Koosseisu häälteenamusega", "Poolthäälteenamusega", "Kahekolmandikulise häälteenamusega"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Riigikogusse saab Eestis kandideerida vähemalt ___-aastane isik.", "vastusevariandid": ["16", "18", "21", "40"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kohaliku omavalitsuse volikogusse saab Eestis kandideerida vähemalt ___-aastane isik", "vastusevariandid": ["16", "18", "21", "40"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas Eesti Vabariigi põhiseaduse §45 toodud õigused kuuluvad põhiõiguste, poliitiliste õiguste, sotsiaalmajanduslike õiguste või kultuuriliste õiguste hulka?", "vastusevariandid": ["Põhiõigused", "Poliitilised õigused", "Sotsiaalmajanduslikud õigused", "Kultuurilised õigused"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas Eesti Vabariigi põhiseaduse §49 toodud õigused kuuluvad põhiõiguste, poliitiliste õiguste, sotsiaalmajanduslike õiguste või kultuuriliste õiguste hulka?", "vastusevariandid": ["Põhiõigused", "Poliitilised õigused", "Sotsiaalmajanduslikud õigused", "Kultuurilised õigused"], "vastus": 3, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas Eesti Vabariigi põhiseaduse §29 toodud õigused kuuluvad põhiõiguste, poliitiliste õiguste, sotsiaalmajanduslike õiguste või kultuuriliste õiguste hulka?", "vastusevariandid": ["Põhiõigused", "Poliitilised õigused", "Sotsiaalmajanduslikud õigused", "Kultuurilised õigused"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas Eesti Vabariigi põhiseaduse §16 toodud õigused kuuluvad põhiõiguste, poliitiliste õiguste, sotsiaalmajanduslike õiguste või kultuuriliste õiguste hulka?", "vastusevariandid": ["Põhiõigused", "Poliitilised õigused", "Sotsiaalmajanduslikud õigused", "Kultuurilised õigused"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas Eesti Vabariigi põhiseaduse §47 toodud õigused kuuluvad põhiõiguste, poliitiliste õiguste, sotsiaalmajanduslike õiguste või kultuuriliste õiguste hulka?", "vastusevariandid": ["Põhiõigused", "Poliitilised õigused", "Sotsiaalmajanduslikud õigused", "Kultuurilised õigused"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas Eesti Vabariigi põhiseaduse §37 toodud õigused kuuluvad põhiõiguste, poliitiliste õiguste, sotsiaalmajanduslike õiguste või kultuuriliste õiguste hulka?", "vastusevariandid": ["Põhiõigused", "Poliitilised õigused", "Sotsiaalmajanduslikud õigused", "Kultuurilised õigused"], "vastus": 3, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas Eesti Vabariigi põhiseaduse §28 toodud õigused kuuluvad põhiõiguste, poliitiliste õiguste, sotsiaalmajanduslike õiguste või kultuuriliste õiguste hulka?", "vastusevariandid": ["Põhiõigused", "Poliitilised õigused", "Sotsiaalmajanduslikud õigused", "Kultuurilised õigused"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas Eesti Vabariigi põhiseaduse §20 toodud õigused kuuluvad põhiõiguste, poliitiliste õiguste, sotsiaalmajanduslike õiguste või kultuuriliste õiguste hulka?", "vastusevariandid": ["Põhiõigused", "Poliitilised õigused", "Sotsiaalmajanduslikud õigused", "Kultuurilised õigused"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Töötaja töötasu oli 2015. a veebruaris 1000 eurot. Tema pangaarvele laekus aga 802 eurot. 1000 eurot on töötaja ___palk.", "vastusevariandid": ["bruto", "neto"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Töötaja töötasu oli 2015. a veebruaris 1000 eurot. Tema pangaarvele laekus aga 802 eurot. 802 eurot on töötaja ___palk.", "vastusevariandid": ["bruto", "neto"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Milline neist maksudest/maksetest arvestatakse töötasust maha?", "vastusevariandid": ["kohustuslik pensionikindlustusmakse", "sotsiaalmaks", "käibemaks", "aktsiis", "liikluskindlustusmakse"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Milline neist maksudest/maksetest arvestatakse töötasust maha?", "vastusevariandid": ["sotsiaalmaks", "üksikisiku tulumaks", "käibemaks", "aktsiis", "liikluskindlustusmakse"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Milline neist maksudest/maksetest arvestatakse töötasust maha?", "vastusevariandid": ["sotsiaalmaks", "töötuskindlustusmakse", "käibemaks", "aktsiis", "liikluskindlustusmakse"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas alaealist võib Eestis süüteo (väär- või kuriteo) eest vastutusele võtta?", "vastusevariandid": ["Jah", "Ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis on Eestis alaealise maksimaalne rahaline karistus päevamäärades?", "vastusevariandid": ["kuni 100 päevamäära", "kuni 250 päevamäära", "kuni 500 päevamäära", "kuni 1000 päevamäära"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis on Eestis täisealise maksimaalne rahaline karistus päevamäärades?", "vastusevariandid": ["kuni 100 päevamäära", "kuni 250 päevamäära", "kuni 500 päevamäära", "kuni 1000 päevamäära"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis on Eestis alaealise maksimaalne vangistuse kestus?", "vastusevariandid": ["kuni 5 aastat", "kuni 10 aasta", "kuni 20 aastat", "eluagne"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis on Eestis täisealise maksimaalne vangistuse kestus?", "vastusevariandid": ["kuni 5 aastat", "kuni 10 aasta", "kuni 20 aastat", "eluagne"], "vastus": 3, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas tegevus on seotud kodanikuühiskonna toimimisega? Õpilasomavalitsuse töös osalemine.", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas tegevus on seotud kodanikuühiskonna toimimisega? Aktsiaseltsi Naeris tegevus.", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas tegevus on seotud kodanikuühiskonna toimimisega? Kohustuslik ajateenistus Kaitseväes.", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas tegevus on seotud kodanikuühiskonna toimimisega? Kaitseliidu tegevuses kaasalöömine", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas tegevus on seotud kodanikuühiskonna toimimisega? Mittetulundusühingu Pagulasabi tegevevus.", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis on Eestis päästjate, politsei ja kiirabi ühine hädaabinumber?", "vastusevariandid": ["123", "110", "112"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Kaitseväeteenistuskohustus kehtib kõigi Eesti elanike kohta.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Usulistel või kõlbelistel põhjustel on võimalik Eestis läbida asendusteenistus.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? NATO-sse kuuluvad ainult Euroopa riigid.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Kaitseväeteenistuse läbinud arvatakse Eestis reservi.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Kõigi Eestis elavate inimeste põhiseaduslik kohustus on kaitsta Eesti põhiseaduslikku korda.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Kaitseliit on Eestis vabatahtlik organisatsioon.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Eesti on riiklikult korralduselt liitriik.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Seadusandlik võim kuulub valitsusele.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Vabariigi valitsus on 101-liikmeline.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Riigikohus allub Riigikogule.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide kirjeldab autoritaarse või demokraatliku juhtimisstiiliga koolidirektorit? Enne vahetundide pikendamise otsuse vastuvõtmist küsis koolidirektor õpilasesinduse arvamust ja arvestas seda lõpliku otsuse langetamisel.", "vastusevariandid": ["demokraatliku", "autoritaarse"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide kirjeldab autoritaarse või demokraatliku juhtimisstiiliga koolidirektorit? Koolidirektor surus läbi otsuse muuta koolivormi kandmine kohustuslikuks.", "vastusevariandid": ["demokraatliku", "autoritaarse"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide kirjeldab autoritaarse või demokraatliku juhtimisstiiliga koolidirektorit? Koolidirektor kogus õpetajatelt ja õpilastelt tagasisidet ning muutis selle tulemuste põhjal kooli kodukorda.", "vastusevariandid": ["demokraatliku", "autoritaarse"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide kirjeldab autoritaarse või demokraatliku juhtimisstiiliga koolidirektorit? Koolidirektor nõudis õpetajatelt vastuvaidlematut korralduste täitmist.", "vastusevariandid": ["demokraatliku", "autoritaarse"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Milline nendest erakondadest oli Eesti XIII Riigikogu koalitsioonis?", "vastusevariandid": ["Reformierakond", "Keskerakond", "EKRE", "Eesti 200", "Vabaerakond", "Eestimaa Rohelised"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Milline nendest erakondadest oli Eesti XIII Riigikogu koalitsioonis?", "vastusevariandid": ["Keskerakond", "EKRE", "Sotsiaaldemokraatlik erakond", "Eesti 200", "Vabaerakond", "Eestimaa Rohelised"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Milline nendest erakondadest oli Eesti XIII Riigikogu koalitsioonis?", "vastusevariandid": ["Isamaa ja Res Publica Liit", "Keskerakond", "EKRE", "Eesti 200", "Vabaerakond", "Eestimaa Rohelised"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Milline nendest erakondadest oli Eesti XIII Riigikogu opositsioonis?", "vastusevariandid": ["Eesti Reformierakond", "Sotsiaaldemokraatlik erakond", "Isamaa ja Res Publica Liit", "Eestimaa Rohelised", "Eesti Konservatiivne Rahvaerakond"], "vastus": 4, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Milline nendest erakondadest oli Eesti XIII Riigikogu opositsioonis?", "vastusevariandid": ["Eesti Reformierakond", "Sotsiaaldemokraatlik erakond", "Keskerakond", "Isamaa ja Res Publica Liit", "Eestimaa Rohelised"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Milline nendest erakondadest oli Eesti XIII Riigikogu opositsioonis?", "vastusevariandid": ["Eesti Vabaerakond", "Reformierakond", "Sotsiaaldemokraatlik erakond", "Isamaa ja Res Publica Liit", "Eestimaa Rohelised"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev tegevus iseloomustab kodanikuühiskonda: bussipeatuse seinale oma arvamuse kirjutamine?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev tegevus iseloomustab kodanikuühiskonda: koristustalgutel osalemine?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev tegevus iseloomustab kodanikuühiskonda: õpilasesinduse töös osalemine?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev tegevus iseloomustab kodanikuühiskonda: Paide arvamusfestivalil osalemine?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev tegevus iseloomustab kodanikuühiskonda: kogu klassiga tunnist põhjuseta puudumise organiseerimine?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev tegevus iseloomustab kodanikuühiskonda: Facebooki konto loomine?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev tegevus iseloomustab kodanikuühiskonda: vabaühenduse töös osalemine?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev tegevus iseloomustab kodanikuühiskonda: naabrivalve?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas „kõlblik kuni” tähtaja ületanud tooteid võib Eestis müüa?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas üksikisiku tulumaks peetakse kinni üksikisiku brutopalgast?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas töötuskindlustusmakse peetakse kinni üksikisiku brutopalgast?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas sotsiaalmaks peetakse kinni üksikisiku brutopalgast?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas kohustuslik pensionikindlustusmakse peetakse kinni üksikisiku brutopalgast?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas käibemakspeetakse kinni üksikisiku brutopalgast?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas maamaks peetakse kinni üksikisiku brutopalgast?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Millal algab ja lõpeb Eesti riigi eelarveaasta?", "vastusevariandid": ["Algab eelarve vastuvõtmisega Riigikogus ja lõpeb uue eelarve vastuvõtmisega.", "Algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.", "Algab, kui raha hakkab laekuma Riigikassasse, ja lõpeb, kui laekunud raha otsa saab."], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis valimised toimusid Eestis 2017. aasta oktoobris?", "vastusevariandid": ["linna või valla volikogude", "Riigikogu", "Euroopa Parlamendi", "linna- või vallavalitsuse"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Millise Eesti põhiseadusliku istituitsiooni ülesanne on kontrollida riigi vara kasutamist ja säimist?", "vastusevariandid": ["Vabariigi president", "Vabariigi Valitsus", "Riigikontroll", "Riigikogu"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Millise Eesti põhiseadusliku istituitsiooni ülesanne on korraldada seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist?", "vastusevariandid": ["Vabariigi president", "Vabariigi Valitsus", "Riigikontroll", "Riigikogu"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Millise Eesti põhiseadusliku istituitsiooni ülesanne on võtta vastu seadusi ja otsuseid ning otsustada rahvahääletuse korraldamise?", "vastusevariandid": ["Vabariigi president", "Vabariigi Valitsus", "Riigikontroll", "Riigikogu"], "vastus": 3, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Millise Eesti põhiseadusliku istituitsiooni ülesanne on kuulutada välja Riigikogu korralised ja erakorralised valimised?", "vastusevariandid": ["Vabariigi president", "Vabariigi Valitsus", "Riigikontroll", "Riigikogu"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas Tallinna Linnavalitsus on mittetulundusühendus?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas Selts Eesti Vetelpääste on mittetulundusühendus?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas Eesti Looduskaitse Selts on mittetulundusühendus?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas Tervise Abi OÜ on mittetulundusühendus?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu on mittetulundusühendus?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas Korteriühistu on mittetulundusühendus?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas Politsei- ja Piirivalveamet on mittetulundusühendus?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kohalike maksude kehtestamise otsustab Eestis ___.", "vastusevariandid": ["riigikogu", "linna- või vallavolikogu", "vabariigi valitsus", "linna- või vallavalitsus"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kohalik maks on Eestis ___.", "vastusevariandid": ["raskeveokimaks", "maamaks", "parkimistasu", "hasartmängumaks"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Eesti riiklikest maksudest ei ole tarbimismaks, vaid on otsene maks ___.", "vastusevariandid": ["käibemaks", "tulumaks", "aktsiis", "tollimaks"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Eesti kodaniku Jacki kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Narvas, kus elanike enamiku keel ei ole eesti keel, võib kohalikus omavalitsuses kasutada sisemise asjaajamiskeelena selle paikkonna püsielanike enamiku keelt – vene keelt.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Õigus eestikeelsele põhiharidusele on vaid lastel, kelle kodune keel on eesti keel.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Eesti riigikirik on Eesti Evangeelne Luterlik Kirik.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kes vastutab Eestis trükisõnas avaldatu eest?", "vastusevariandid": ["väljaandja", "autor", "trükikoda", "lugeja"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Milline ametiasutus/instituitsioon Eestis teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu üle.?", "vastusevariandid": ["õiguskantsler", "vabariigi president", "riigikontroll"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Milline ametiasutus/instituitsioon Eestis esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtluses?", "vastusevariandid": ["õiguskantsler", "vabariigi president", "riigikontroll"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Milline ametiasutus/instituitsioon Eestis kontrollib, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud?", "vastusevariandid": ["õiguskantsler", "vabariigi president", "riigikontroll"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis vanusest alates saab Eestis kohalike omavalitsuste valimistel kandideerida?", "vastusevariandid": ["16", "18", "21", "40"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis vanusest alates saab Eestis kohalike omavalitsuste valimistel hääletada?", "vastusevariandid": ["16", "18", "21", "40"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas Eesti on õigusriik?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas õigus haridusele on Eestis igaüheõigus või kodanikuõigus?", "vastusevariandid": ["igaüheõigus", "kodanikuõigus"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas õigus saada abi välisriigis viibides on Eestis igaüheõigus või kodanikuõigus?", "vastusevariandid": ["igaüheõigus", "kodanikuõigus"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas õigus puhtale looduskeskkonnale on Eestis igaüheõigus või kodanikuõigus?", "vastusevariandid": ["igaüheõigus", "kodanikuõigus"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas õigus valida Riigikogu on Eestis igaüheõigus või kodanikuõigus?", "vastusevariandid": ["igaüheõigus", "kodanikuõigus"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas õigus kuuluda erakonda on Eestis igaüheõigus või kodanikuõigus?", "vastusevariandid": ["igaüheõigus", "kodanikuõigus"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas õigus isikupuutumatusele on Eestis igaüheõigus või kodanikuõigus?", "vastusevariandid": ["igaüheõigus", "kodanikuõigus"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas töötava inimese pangaarvele kantakse brutopalk või netopalk?", "vastusevariandid": ["brutopalk", "netopalk"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas kultuuriminister saab palka riigieelarvest või erasektorist?", "vastusevariandid": ["riigieelarvest", "erasektorist"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas politseinik saab palka riigieelarvest või erasektorist?", "vastusevariandid": ["riigieelarvest", "erasektorist"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas OÜ Pae Farmer autojuht saab palka riigieelarvest või erasektorist?", "vastusevariandid": ["riigieelarvest", "erasektorist"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas riigikohtunik saab palka riigieelarvest või erasektorist?", "vastusevariandid": ["riigieelarvest", "erasektorist"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas G4S turvatöötaja saab palka riigieelarvest või erasektorist?", "vastusevariandid": ["riigieelarvest", "erasektorist"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas Rimi müüja saab palka riigieelarvest või erasektorist?", "vastusevariandid": ["riigieelarvest", "erasektorist"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Millist sektorit iseloomustab järgnev väide? Kohaliku elu ja inimeste ühtekuuluvustunde edendamine. Sektori eesmärgiks pole rahalise tulu teenimine.", "vastusevariandid": ["avalikku sektorit", "erasektorit", "kolmandat sektorit"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Millist sektorit iseloomustab järgnev väide? Ühiskonna arengu koordineerimine ja juhtimine ning inimeste igapäevaelu ja toimetulekut puudutav poliitika.", "vastusevariandid": ["avalikku sektorit", "erasektorit", "kolmandat sektorit"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Millist sektorit iseloomustab järgnev väide? Ühiskonnale vajalike ressursside tootmine ning nendega kauplemise kaudu tulu teenimine.", "vastusevariandid": ["avalikku sektorit", "erasektorit", "kolmandat sektorit"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mida tähendab sotsiaalne tõrjutus?", "vastusevariandid": ["Rahvastiku järjestamine ressursside, sh majanduslike näitajate ja sotsiaalsete tegurite alusel", "Ühiskondlikud tunnused, mille järgi saab inimesi eristada, näiteks nende majanduslik olukord, haridustase, perekonnaseis jms", "Olukord, kus indiviidi ja ühiskonna vahelised sidemed on katkenud ja inimene ei saa ühiskonna majanduslikus, sotsiaalses, poliitilises ja kultuurilises elus osaleda."], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas Eestivabariigi presidendi õigus on välja kuulutada seadused?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas Eesti vabariigi president võib süüdimõistetule armu anda?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas riigikogul on Eestis õigus välja kuulutada sõjaseisukord?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas Eesti vabariigi valitsus võib mõista õigust?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas Eesti vabariigi valitsus võib valida vabariigi presidenti?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mitu maakonda on Eestis?", "vastusevariandid": ["10", "12", "14", "15", "17"], "vastus": 3, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Eesti kodakondsus omandatakse sünniga, saadakse naturalisatsiooni korras, taastatakse isikule, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Veendumuste pärast võib isikult Eesti kodakondsuse ära võtta.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Kodakondsuse saamisel eriliste teenete eest ei pea tingimata oskama riigikeelt, eesti keelt.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Sünniga Eesti kodakondsuse saamise puhul nõutakse, et mõlemad vanemad peavad olema lapse sünnihetkel Eesti kodakondsusega.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Milline järgnevatest on Eestis riiklik maks?", "vastusevariandid": ["sotsiaalmaks", "reklaamimaks", "parkimistasu", "teede ja tänavate sulgemise maks"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Milline järgnevatest on Eestis riiklik maks?", "vastusevariandid": ["reklaamimaks", "parkimistasu", "käibemaks", "teede ja tänavate sulgemise maks"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Milline järgnevatest on Eestis riiklik maks?", "vastusevariandid": ["maamaks", "reklaamimaks", "parkimistasu", "teede ja tänavate sulgemise maks"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Milline järgnevatest on Eestis riiklik maks?", "vastusevariandid": ["reklaamimaks", "parkimistasu", "teede ja tänavate sulgemise maks", "aktsiisid"], "vastus": 3, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis mõistet on seletatud? Sotsiaalset väärtust omav kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta (tasuta) ning mida tarbib enamik ühiskonna liikmeid, nt raadio- ja telesaated, üldharidus, liiklusmärgid, pargid ja puhkealad.", "vastusevariandid": ["turumajandus", "ühishüvis", "investeering", "sotsiaalne turvalisus", "tööturg", "kasum"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis mõistet on seletatud? Süsteem, kus ühed pakuvad oma tööjõudu ehk oskusi ja teadmisi, teised aga töökohti.", "vastusevariandid": ["turumajandus", "ühishüvis", "investeering", "sotsiaalne turvalisus", "tööturg", "kasum"], "vastus": 4, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis mõistet on seletatud? Riigi poliitika elanike toimetuleku kindlustamiseks rahaliste väljamaksete ja hoolekandeteenuste abil.", "vastusevariandid": ["turumajandus", "ühishüvis", "investeering", "sotsiaalne turvalisus", "tööturg", "kasum"], "vastus": 3, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis mõistet on seletatud? Pikaajalise kasusaamise eesmärgil tehtav ost või rahapaigutus.", "vastusevariandid": ["turumajandus", "ühishüvis", "investeering", "sotsiaalne turvalisus", "tööturg", "kasum"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis mõistet on seletatud? Arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena.", "vastusevariandid": ["turumajandus", "ühishüvis", "investeering", "sotsiaalne turvalisus", "tööturg", "kasum"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mida tähendab sotsiaalne kihistumine?", "vastusevariandid": ["Olukord, kus indiviidi ja ühiskonna vahelised sidemed on katkenud ja inimene ei saa ühiskonna majanduslikus, sotsiaalses, poliitilises ja kultuurilises elus osaleda.", "Ühiskondlikud tunnused, mille järgi saab inimesi eristada, näiteks nende majanduslik olukord, haridustase, perekonnaseis jms.", "Rahvastiku järjestamine ressursside, sh majanduslike näitajate ja sotsiaalsete tegurite alusel."], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mitu protsenti Eesti leibkondadest tunnetas 2018. aastal probleemina kuritegevust eluaseme läheduses?", "vastusevariandid": ["2%", "12%", "7%", "5%"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas alaealine tohib Eestis töötada kella 20.00 kuni 24.00 vahelisel ajal?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel tõene või väär? Abikaasad on võrdõiguslikud.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel tõene või väär? Töötingimused on tööandja kontrolli all.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel tõene või väär? Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel tõene või väär? Eestis viibival välismaalasel on õigus Eesti riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Riigikogu on Eestis põhiseaduslik ___", "vastusevariandid": ["valitsus", "riigikontroll", "institutsioon"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Eesti Riigikogule kuulub ___ võim.", "vastusevariandid": ["seadusandlik", "täidesaatev", "autokraatlik"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Eesti Vabariigi valitsusele kuulub ___ võim.", "vastusevariandid": ["täidesaatev", "seadusandlik", "kohalik"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Valitsuserakonnad moodustavad Eesti Riigikogus ___.", "vastusevariandid": ["koalitsiooni", "opositsiooni", "sihtasutuse"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Riigikogus esindatud erakondi, mis valitsusse ei kuulu, nimetatakse ___.", "vastusevariandid": ["vabaühenduseks", "opositsiooniks", "koalitsiooniks"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide kirjeldab Eesti riigikogu või vabariigi valitsust?", "vastusevariandid": ["riigikogu", "valitsus"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide kirjeldab Eesti riigikogu või vabariigi valitsust?", "vastusevariandid": ["riigikogu", "valitsus"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide kirjeldab Eesti riigikogu või vabariigi valitsust?", "vastusevariandid": ["riigikogu", "valitsus"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide kirjeldab Eesti riigikogu või vabariigi valitsust?", "vastusevariandid": ["riigikogu", "valitsus"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide kirjeldab Eesti riigikogu või vabariigi valitsust?", "vastusevariandid": ["riigikogu", "valitsus"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Millise valimisssüsteemi alusel jagatakse Eestis mandaadid Riigikogusse?", "vastusevariandid": ["proportsionaalse", "majoritaarse"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Millise valikus olevatest küsimustest lubab põhiseadus rahvahääletusele panna?", "vastusevariandid": ["2021. aasta riigieelarve kinnitamine", "Eesti-Vene piirilepingu kinnitamine", "raskeveokimaksu alandamine", "töönädala pikkuse lühendamine"], "vastus": 3, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Millise valikus olevatest küsimustest lubab põhiseadus rahvahääletusele panna?", "vastusevariandid": ["2021. aasta riigieelarve kinnitamine", "Eesti-Vene piirilepingu kinnitamine", "raskeveokimaksu alandamine", "põlevkivienergeetikast loobumine"], "vastus": 3, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis vanusest algab Eestis alaealise õiguslik vastutus?", "vastusevariandid": ["12", "13", "14", "16"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev õigus või ülesanne kuulub riigile või kohalikule omavalitsusele? liiklusseaduse muutmine", "vastusevariandid": ["riigile", "kohalikule omavalitsusele"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev õigus või ülesanne kuulub riigile või kohalikule omavalitsusele? parkimiskorralduse muutmine", "vastusevariandid": ["riigile", "kohalikule omavalitsusele"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev õigus või ülesanne kuulub riigile või kohalikule omavalitsusele? üldhariduskooli õppekava kinnitamine", "vastusevariandid": ["riigile", "kohalikule omavalitsusele"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev õigus või ülesanne kuulub riigile või kohalikule omavalitsusele? kõigile inimestele kiirabiteenuse tagamine", "vastusevariandid": ["riigile", "kohalikule omavalitsusele"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev õigus või ülesanne kuulub riigile või kohalikule omavalitsusele? õpilaste koolitranspordi korraldamine", "vastusevariandid": ["riigile", "kohalikule omavalitsusele"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev õigus või ülesanne kuulub riigile või kohalikule omavalitsusele? sotsiaalmaksu määra muutmine", "vastusevariandid": ["riigile", "kohalikule omavalitsusele"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev õigus või ülesanne kuulub riigile või kohalikule omavalitsusele? vanaduspensioni maksmine", "vastusevariandid": ["riigile", "kohalikule omavalitsusele"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev tegevus läheb vabatahtliku töö alla: oma noorema vennaga liivakastis mängimine?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev tegevus läheb vabatahtliku töö alla: laupäeval mõisapargi koristamine?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev tegevus läheb vabatahtliku töö alla: koolivälisel ajal taskuraha teenimine?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev tegevus läheb vabatahtliku töö alla: õpilasesinduse töös osalemine?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis mõistet on seletatud? Töötasu, millelt on kohustuslikud maksud ja maksed riigile maha arvestatud.", "vastusevariandid": ["laen", "alampalk", "netopalk", "ümbrikupalk", "palk", "brutopalk", "investeering"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis mõistet on seletatud? Riigi poolt kehtestatud palga alammäär, millest vähem ei tohi töötajaletäistööaja korral maksta.", "vastusevariandid": ["laen", "alampalk", "netopalk", "ümbrikupalk", "palk", "brutopalk", "investeering"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis mõistet on seletatud? Töötasu, millelt on kohustuslikud maksud ja maksed veel mahaarvestamata.", "vastusevariandid": ["laen", "alampalk", "netopalk", "ümbrikupalk", "palk", "brutopalk", "investeering"], "vastus": 5, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis mõistet on seletatud? Töölepingus fikseeritud rahaline tasu tehtava töö eest.", "vastusevariandid": ["laen", "alampalk", "netopalk", "ümbrikupalk", "palk", "brutopalk", "investeering"], "vastus": 4, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis mõistet on seletatud? Töötasu, millelt on jäetud riigile kohustuslikud maksud ja maksed tasumata.", "vastusevariandid": ["laen", "alampalk", "netopalk", "ümbrikupalk", "palk", "brutopalk", "investeering"], "vastus": 3, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas tegemist on kodanikuõigusega või mõnd muud liiki inimõigusega: õigus isikuandmete kaitsele?", "vastusevariandid": ["Kodanikuõigus", "Muud liiki inimõigus"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas tegemist on kodanikuõigusega või mõnd muud liiki inimõigusega: õigus isikupuutumatusele?", "vastusevariandid": ["Kodanikuõigus", "Muud liiki inimõigus"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas tegemist on kodanikuõigusega või mõnd muud liiki inimõigusega: õigus kandideerida kohalikku omavalitsusorganisse?", "vastusevariandid": ["Kodanikuõigus", "Muud liiki inimõigus"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas tegemist on kodanikuõigusega või mõnd muud liiki inimõigusega: õigus end vabalt teostada?", "vastusevariandid": ["Kodanikuõigus", "Muud liiki inimõigus"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas tegemist on kodanikuõigusega või mõnd muud liiki inimõigusega: õigus luua perekond?", "vastusevariandid": ["Kodanikuõigus", "Muud liiki inimõigus"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas tegemist on kodanikuõigusega või mõnd muud liiki inimõigusega: õigus osaleda parlamendi valimistel?", "vastusevariandid": ["Kodanikuõigus", "Muud liiki inimõigus"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas tegemist on kodanikuõigusega või mõnd muud liiki inimõigusega: õigus avaldada oma arvamust?", "vastusevariandid": ["Kodanikuõigus", "Muud liiki inimõigus"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev tunnus käib avaliku sektori, tulundussektori või mittetulundussektori kohta? peamine eesmärk on tulu teenimine", "vastusevariandid": ["avaliku", "tulundus", "mittetulundus"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev tunnus käib avaliku sektori, tulundussektori või mittetulundussektori kohta? pakub ühishüvesid", "vastusevariandid": ["avaliku", "tulundus", "mittetulundus"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev tunnus käib avaliku sektori, tulundussektori või mittetulundussektori kohta? kodanikuühiskond", "vastusevariandid": ["avaliku", "tulundus", "mittetulundus"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev tunnus käib avaliku sektori, tulundussektori või mittetulundussektori kohta? vabaühenduste tegevus", "vastusevariandid": ["avaliku", "tulundus", "mittetulundus"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev tunnus käib avaliku sektori, tulundussektori või mittetulundussektori kohta? riigiasutused", "vastusevariandid": ["avaliku", "tulundus", "mittetulundus"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev tunnus käib avaliku sektori, tulundussektori või mittetulundussektori kohta? vallavalitsused", "vastusevariandid": ["avaliku", "tulundus", "mittetulundus"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev tunnus käib avaliku sektori, tulundussektori või mittetulundussektori kohta? aktsiaseltsid ja osaühingud", "vastusevariandid": ["avaliku", "tulundus", "mittetulundus"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev tunnus käib avaliku sektori, tulundussektori või mittetulundussektori kohta? kohalike omavalitsuste hallatavad koolid", "vastusevariandid": ["avaliku", "tulundus", "mittetulundus"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Millist demokraatlike valimiste põhimõtet on järgmises olukorras rikutud? Riigivõim on otsustanud, et igal kõrgharidusega kodanikul on parlamendi valimistel kolm häält.", "vastusevariandid": ["valimised on vabad", "valimised on ühetaolised", "valimised on üldised", "valimised on salajased"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Millist demokraatlike valimiste põhimõtet on järgmises olukorras rikutud? Riigivõim on otsustanud, et valimistel mitteosalemise eest määratakse trahv.", "vastusevariandid": ["valimised on vabad", "valimised on ühetaolised", "valimised on üldised", "valimised on salajased"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Millist demokraatlike valimiste põhimõtet on järgmises olukorras rikutud? Riigivõim on otsustanud, et hääleõigus parlamendi valimistel on ainult kinnisvara omanikel.", "vastusevariandid": ["valimised on vabad", "valimised on ühetaolised", "valimised on üldised", "valimised on salajased"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Millist demokraatlike valimiste põhimõtet on järgmises olukorras rikutud? Kõikides valimiskabiinides on videokaamerad, mis fikseerivad iga valija valiku.", "vastusevariandid": ["valimised on vabad", "valimised on ühetaolised", "valimised on üldised", "valimised on salajased"], "vastus": 3, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Millist demokraatlike valimiste põhimõtet on järgmises olukorras rikutud? Riigi jõustruktuurid kohustavad valijat andma oma hääle võimuerakonnale.", "vastusevariandid": ["valimised on vabad", "valimised on ühetaolised", "valimised on üldised", "valimised on salajased"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Milline kirjeldatud isikutest saab hääletada Eesti Riigikogu valimistel?", "vastusevariandid": ["16-aastane Eesti kodanik", "18-aastane Ukraina kodanik, kellel on Eestis alaline elamisõigus", "Teovõimetuks tunnistatud Eesti kodanik", "Keskealine Eesti kodanik, kes elab Riias, aga kelle registreeritud elukohaks on Narva linn", "21-aastane Prantsusmaa kodanik, kelle registreeritud elukoht on Tallinnas ja kes elab püsivalt Eestis"], "vastus": 3, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Milline kirjeldatud isikutest ei saa hääletada Eesti kohalike omavalitsuste valimistel?", "vastusevariandid": ["16-aastane Eesti kodanik", "18-aastane Ukraina kodanik, kellel on Eestis alaline elamisõigus", "Teovõimetuks tunnistatud Eesti kodanik", "Keskealine Eesti kodanik, kes elab Riias, aga kelle registreeritud elukohaks on Narva linn", "21-aastane Prantsusmaa kodanik, kelle registreeritud elukoht on Tallinnas ja kes elab püsivalt Eestis"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Milline kirjeldatud isikutest saab hääletada Eestis Euroopa Parlamendi valimistel?", "vastusevariandid": ["16-aastane Eesti kodanik", "18-aastane Ukraina kodanik, kellel on Eestis alaline elamisõigus", "Teovõimetuks tunnistatud Eesti kodanik", "Keskealine Eesti kodanik, kes elab Riias, aga kelle registreeritud elukohaks on Narva linn"], "vastus": 3, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Millise kohtuastme töö hulka kuulub Eestis: kassatsioonikaebuste arutamine, on ka põhiseaduslikkuse järelvalvekohus?", "vastusevariandid": ["maakohtud", "riigikohus", "halduskohtud", "ringkonnakohtud"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Millise kohtuastme töö hulka kuulub Eestis: esimese astme kohtuotsuste peale esitatud kaebuste arutamine?", "vastusevariandid": ["maakohtud", "riigikohus", "halduskohtud", "ringkonnakohtud"], "vastus": 3, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Millise kohtuastme töö hulka kuulub Eestis: kodaniku- ja riigi-vaheliste konfliktide ehk riigivõimu, omavalitsusasutuste ning ametiisikute vastu esitatud kaebuste menetlemine?", "vastusevariandid": ["maakohtud", "riigikohus", "halduskohtud", "ringkonnakohtud"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Millise kohtuastme töö hulka kuulub Eestis: esimese astme kohtuna kõigi tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasjade menetlemine?", "vastusevariandid": ["maakohtud", "riigikohus", "halduskohtud", "ringkonnakohtud"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kellel on Eesti vabariigis õigus kehtestada eriolukord?", "vastusevariandid": ["politseil", "õiguskantsleril", "vabariigi valitsusel", "riigikohtul"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas kirjeldatud juhul võib Eesti politsei meeleavalduse laiali ajada? Meeleavalduse korraldamiseks puudub luba.", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas kirjeldatud juhul võib Eesti politsei meeleavalduse laiali ajada? Osalejad kannavad loosungeid ja plakateid.", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas kirjeldatud juhul võib Eesti politsei meeleavalduse laiali ajada? Meeleavaldusel osalejad kirjutavad üleskutseid ja loosungeid ümbritsevate hoonete seintele.", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas kirjeldatud juhul võib Eesti politsei meeleavalduse laiali ajada? Kõnepidaja kutsub ründama valitsusasutusi ja osalejad järgivad üleskutset.", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas kirjeldatud juhul võib Eesti politsei meeleavalduse laiali ajada? Mõned meeleavaldajad peavad sütitavaid kõnesid.", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas kirjeldatud juhul võib Eesti politsei meeleavalduse laiali ajada? Meeleavaldusel osalevad erinevast rahvusest inimesed..", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis kohus lahendab järgnevat juhtumit? Inimene leiab, et riik või omavalitsus on mõne haldusakti või toiminguga rikkunud tema õigusi või piiranud tema vabadusi.", "vastusevariandid": ["maakohus", "halduskohus", "ringkonnakohus", "riigikohus"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis kohus lahendab järgnevat juhtumit? Joobes juht põhjustab surmaga lõppenud liiklusõnnetuse.", "vastusevariandid": ["maakohus", "halduskohus", "ringkonnakohus", "riigikohus"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis kohus lahendab järgnevat juhtumit? Vabariigi Presidendi taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Riigikogus vastu võetud seadus.", "vastusevariandid": ["maakohus", "halduskohus", "ringkonnakohus", "riigikohus"], "vastus": 3, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis kohus lahendab järgnevat juhtumit? Osaühingu apellatsioon Harju maakohtu kohtuotsusele.", "vastusevariandid": ["maakohus", "halduskohus", "ringkonnakohus", "riigikohus"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kellele kuulub Eesti Vabariigis järgnev ülesanne: kontrollib riigi vara kasutamist ja säilimist?", "vastusevariandid": ["Riigikogu", "Vabariigi President", "Vabariigi Valitsus", "Õiguskantsler", "Riigikontroll", "Kohalik omavalitsus"], "vastus": 4, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kellele kuulub Eesti Vabariigis järgnev ülesanne: on Eesti riigikaitse kõrgeim juht?", "vastusevariandid": ["Riigikogu", "Vabariigi President", "Vabariigi Valitsus", "Õiguskantsler", "Riigikontroll", "Kohalik omavalitsus"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kellele kuulub Eesti Vabariigis järgnev ülesanne: otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi?", "vastusevariandid": ["Riigikogu", "Vabariigi President", "Vabariigi Valitsus", "Õiguskantsler", "Riigikontroll", "Kohalik omavalitsus"], "vastus": 5, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kellele kuulub Eesti Vabariigis järgnev ülesanne: teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalikuomavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle?", "vastusevariandid": ["Riigikogu", "Vabariigi President", "Vabariigi Valitsus", "Õiguskantsler", "Riigikontroll", "Kohalik omavalitsus"], "vastus": 3, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kellele kuulub Eesti Vabariigis järgnev ülesanne: viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat?", "vastusevariandid": ["Riigikogu", "Vabariigi President", "Vabariigi Valitsus", "Õiguskantsler", "Riigikontroll", "Kohalik omavalitsus"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kellele kuulub Eesti Vabariigis järgnev ülesanne: võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande?", "vastusevariandid": ["Riigikogu", "Vabariigi President", "Vabariigi Valitsus", "Õiguskantsler", "Riigikontroll", "Kohalik omavalitsus"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kellele kuulub Eesti Vabariigis järgnev ülesanne: võtab vastu seadusi ja otsuseid?", "vastusevariandid": ["Riigikogu", "Vabariigi President", "Vabariigi Valitsus", "Õiguskantsler", "Riigikontroll", "Kohalik omavalitsus"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kellele kuulub Eesti Vabariigis järgnev ülesanne: esitab Riigikogule seaduseelnõusid?", "vastusevariandid": ["Riigikogu", "Vabariigi President", "Vabariigi Valitsus", "Õiguskantsler", "Riigikontroll", "Kohalik omavalitsus"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Umbusaldust saab Eestis valitsusele avaldada president.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Riigikogu on seadusandlik esinduskogu ehk Eesti parlament.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Presidendivalimised Eesti Vabariigis on igal viiendal aastal.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Riigikogu liikmeid nimetatakse ministriteks.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Täidesaatva võimu tööd juhib Eestis Riigikogu kolmeliikmeline juhatus.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Vabariigi Valitsus astub tagasi, kui Riigikogu avaldab umbusaldust ministrile.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Millist sotsiaalset eristumist lause kirjeldab? Sõltuvalt elukohast võib inimesi jagada maa- ja linnaelanikeks.", "vastusevariandid": ["vanuseline jaotus", "rahvuslik jaotus", "piirkondlik jaotus", "hariduslik jaotus", "kodakondsusel põhinev jaotus"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Millist sotsiaalset eristumist lause kirjeldab? Seda osa ühiskonna sotsiaalsest struktuurist kajastab rahvastikupüramiid.", "vastusevariandid": ["vanuseline jaotus", "rahvuslik jaotus", "piirkondlik jaotus", "hariduslik jaotus", "kodakondsusel põhinev jaotus"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Millist sotsiaalset eristumist lause kirjeldab? Põhineb ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvormidel: ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja kirjakeelel.", "vastusevariandid": ["vanuseline jaotus", "rahvuslik jaotus", "piirkondlik jaotus", "hariduslik jaotus", "kodakondsusel põhinev jaotus"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas tunnus iseloomustab ühiskonna sotsiaalset sidusust, sotsiaalset kihistumist või sotsiaalset tõrjutust? Inimesed on jaotatud hierarhiliselt ehk paremusjärjestuse alusel (kõrg- ja alamklass, rikkad ja vaesed).", "vastusevariandid": ["ühiskonna sotsiaalset sidusust", "sotsiaalset kihistumist", "sotsiaalset tõrjutust."], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas tunnus iseloomustab ühiskonna sotsiaalset sidusust, sotsiaalset kihistumist või sotsiaalset tõrjutust? Indiviidi ja ühiskonna vahel on side katkenud, mistõttu inimene ei saa ühiskonnaelus täisväärtuslikult osaleda.", "vastusevariandid": ["ühiskonna sotsiaalset sidusust", "sotsiaalset kihistumist", "sotsiaalset tõrjutust."], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas tunnus iseloomustab ühiskonna sotsiaalset sidusust, sotsiaalset kihistumist või sotsiaalset tõrjutust? Ühiskonnal on võimekus tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist.", "vastusevariandid": ["ühiskonna sotsiaalset sidusust", "sotsiaalset kihistumist", "sotsiaalset tõrjutust."], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas tunnus iseloomustab ühiskonna sotsiaalset sidusust, sotsiaalset kihistumist või sotsiaalset tõrjutust? Ühiskonda iseloomustab tugev ühiskonnaliikmetevaheline solidaarsus ja üksteise toetamine.", "vastusevariandid": ["ühiskonna sotsiaalset sidusust", "sotsiaalset kihistumist", "sotsiaalset tõrjutust."], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas tunnus iseloomustab ühiskonna sotsiaalset sidusust, sotsiaalset kihistumist või sotsiaalset tõrjutust? Inimene elab allpool toimetulekupiiri, sügavas materiaalses puuduses või leibkonnas, kus tööealised liikmed osalevad tööturul minimaalselt.", "vastusevariandid": ["ühiskonna sotsiaalset sidusust", "sotsiaalset kihistumist", "sotsiaalset tõrjutust."], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas tunnus iseloomustab ühiskonna sotsiaalset sidusust, sotsiaalset kihistumist või sotsiaalset tõrjutust? Digilõhe, palgalõhe, regionaalne lõhe ja põlvkondadevaheline lõhe on minimaalsel tasemel ega pärsi ühiskonna arengut.", "vastusevariandid": ["ühiskonna sotsiaalset sidusust", "sotsiaalset kihistumist", "sotsiaalset tõrjutust."], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Milline Eesti Vabariigi põhiseaduse II peatükiparagrahv käsitlevad igaühe kohustusi, mis puudutavad looduskeskkonda?", "vastusevariandid": ["27", "37", "53", "55"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Milline Eesti Vabariigi põhiseaduse II peatükiparagrahv käsitlevad igaühe kohustusi, mis puudutavad koolikohustust?", "vastusevariandid": ["27", "37", "53", "55"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Milline Eesti Vabariigi põhiseaduse II peatükiparagrahv käsitlevad igaühe kohustusi, mis puudutavad pere abivajavaid liikmeid?", "vastusevariandid": ["27", "37", "53", "55"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Milline Eesti Vabariigi põhiseaduse II peatükiparagrahv käsitlevad igaühe kohustusi, mis puudutavad seaduste ja põhiseadusliku korra järgimist?", "vastusevariandid": ["27", "37", "53", "55"], "vastus": 3, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas piiratud või vähenenud töövõimega isikute palkamine ning panustamine nende toimetulekusse on näide sotsiaalsest ettevõtlusest?", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide iseloomustab demokraatlikku ühiskonda? Õigus vabale eneseteostusele.", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide iseloomustab demokraatlikku ühiskonda? Inimest ei saa pidada kuritöös süüdi olevaks enne, kui tema süü on kohtus tõendatud.", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide iseloomustab demokraatlikku ühiskonda? Mõrvarite ja terroristide ülekuulamiseks võib kasutada kõiki meetodeid, sealhulgas väärikust alandavaid.", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide iseloomustab demokraatlikku ühiskonda? Inimene võib avaldada oma arvamust sõltumata sellest, kas see riivab kellegi au ja head nime.", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide iseloomustab demokraatlikku ühiskonda? Kodu on puutumatu ja seaduse poolt kaitstud.", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide iseloomustab demokraatlikku ühiskonda? Riigijuhtidel on tavakodanikest rohkem õigusi.", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Ühiskond jaguneb kolmeks sektoriks. Millise sektori alla kuulub kodanikuühiskond?", "vastusevariandid": ["Esimene ehk avalik sektor", "Teine ehk erasektor ehk tulundussektor", "Kolmas ehk mittetulundussektor"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas see tegevus kuulub kodanikuühiskonda? MTÜ Päästeliit vabatahtliku päästjana tegutsemine", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas see tegevus kuulub kodanikuühiskonda? „Teeme ära“ koristustalgutel osalemine", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas see tegevus kuulub kodanikuühiskonda? Sotsiaalmeedia postituste kommenteerimine", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas see tegevus kuulub kodanikuühiskonda? Õpilasomavalitsuse töös osalemine", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas see tegevus kuulub kodanikuühiskonda? Aktsiaseltsis Koolimööbel töötamine", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas see tegevus kuulub kodanikuühiskonda? SA Tallinna Hambakliinikus töötamine", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas see tegevus kuulub kodanikuühiskonda? MTÜ-s Eesti Pagulasabi tegutsemine", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas see tegevus kuulub kodanikuühiskonda? Oma koolis tugiõpilaseks olemine", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Vali lünka sobiv sõna. Vabatahtlik tegevus toimub vabast tahtest, mitte ___ ega sunniviisiliselt.", "vastusevariandid": ["enda", "ühiskonna", "tasu", "kohustuslikult", "oskusi", "tasuta"], "vastus": 3, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Vali lünka sobiv sõna. Vabatahtlik ei saa materiaalset ___.", "vastusevariandid": ["enda", "ühiskonna", "tasu", "kohustuslikult", "oskusi", "tasuta"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Vali lünka sobiv sõna. Vabatahtlik võib saada palju kasu, näiteks uusi tutvusi, kasulikke teadmisi või ___.", "vastusevariandid": ["enda", "ühiskonna", "tasu", "kohustuslikult", "oskusi", "tasuta"], "vastus": 4, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Vali lünka sobiv sõna. Vabatahtlikud tegutsevad väljaspool oma kodu ja perekonda, kellegi teise või laiemalt ___ hüvanguks.", "vastusevariandid": ["enda", "ühiskonna", "tasu", "kohustuslikult", "oskusi", "tasuta"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis mõistet on kirjeldatud? Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus, mille ülesandeks on uurida, kas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kasutanud seaduslikult ja tulemuslikult.", "vastusevariandid": ["valitsus", "riigikogu", "riigikohus", "Maksu- ja Tolliamet", "riigikontroll", "ringkonnakohus"], "vastus": 4, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis mõistet on kirjeldatud? Eesti rahva kõrgem seadusandlik esinduskogu, mille koosseisu valivad Eesti kodanikud neljaks aastaks.", "vastusevariandid": ["valitsus", "riigikogu", "riigikohus", "Maksu- ja Tolliamet", "riigikontroll", "ringkonnakohus"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis mõistet on kirjeldatud? Eesti kõrgeim kohus ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.", "vastusevariandid": ["valitsus", "riigikogu", "riigikohus", "Maksu- ja Tolliamet", "riigikontroll", "ringkonnakohus"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Õiguskantsler on Eesti põhiseaduse kohaselt ainuisikuline ja sõltumatu põhiseaduslik institutsioon. 2011. aastal pandi õiguskantslerile lapse õiguste kaitse ja edendamise ülesanded. Kuidas nimetatakse Õiguskantsleri Kantseleis laste- ja noorte õiguste kaitse ülesandeid täitvat ametnikku?", "vastusevariandid": ["Lastekaitsekaitsetöötaja", "Noorsootöötaja", "Lasteombudsman"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kes valib Eesti presidendi?", "vastusevariandid": ["Rahvas", "Vabariigi Valitsus", "Riigikogu või valimiskogu"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Milline järgnevatest kuulub erasektorisse ehk teise sektorisse?", "vastusevariandid": ["Vabariigi Valitsus", "Eesti Evangeelne Luterlik Kirik", "Isamaa Erakond", "Viru Keemia Grupp AS"], "vastus": 3, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev on EV kodaniku õigus või igaüheõigus: õigus omandi puutumatusele?", "vastusevariandid": ["EV kodaniku", "igaühe"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev on EV kodaniku õigus või igaüheõigus: õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele?", "vastusevariandid": ["EV kodaniku", "igaühe"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev on EV kodaniku õigus või igaüheõigus: õigus osaleda üleriigilisel rahvahääletusel?", "vastusevariandid": ["EV kodaniku", "igaühe"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev on EV kodaniku õigus või igaüheõigus: õigus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda?", "vastusevariandid": ["EV kodaniku", "igaühe"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev on EV kodaniku õigus või igaüheõigus: õigus töötada vastutavatel ametikohtadel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes?", "vastusevariandid": ["EV kodaniku", "igaühe"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev on EV kodaniku õigus või igaüheõigus: õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel?", "vastusevariandid": ["EV kodaniku", "igaühe"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas järgnev on EV kodaniku õigus või igaüheõigus: õigus tervise kaitsele?", "vastusevariandid": ["EV kodaniku", "igaühe"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis mõistet kirjeldatakse: kellegi ebavõrdselt kohtlemine rahvuse, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse või muude asjaolude tõttu?", "vastusevariandid": ["sallivus", "rahvusvähemus", "diskrimineerimine", "kultuur", "mitmekultuuriline ühiskond"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis mõistet kirjeldatakse: inimese aktsepteerimine sellisena nagu ta on?", "vastusevariandid": ["sallivus", "rahvusvähemus", "diskrimineerimine", "kultuur", "mitmekultuuriline ühiskond"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis mõistet kirjeldatakse: koos elavad erinevad rahvused oma erinevate vaadete, ideoloogiate, emakeele, usundite ja kommetega?", "vastusevariandid": ["sallivus", "rahvusvähemus", "diskrimineerimine", "kultuur", "mitmekultuuriline ühiskond"], "vastus": 4, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Mis mõistet kirjeldatakse: rahvusgrupp, mis erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest?", "vastusevariandid": ["sallivus", "rahvusvähemus", "diskrimineerimine", "kultuur", "mitmekultuuriline ühiskond"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Millist maksu tuleb Eestis tasuda toodete ja teenuste tarbimisel?", "vastusevariandid": ["Tulumaks", "Käibemaks", "Sotsiaalmaks"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Millist maksu tuleb Eestis tasuda toodete ja teenuste tarbimisel?", "vastusevariandid": ["Aktsiis", "Tulumaks", "Sotsiaalmaks"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide iseloomustab vabaturumajandust? Peamine omandivorm on ühiskondlik ehk riiklik omand.", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide iseloomustab vabaturumajandust? Valitseb käsu- ja plaanimajandus.", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide iseloomustab vabaturumajandust? Riik määrab kaupade ja teenuste hinnad.", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide iseloomustab vabaturumajandust? Riik ei sekku otseselt kaupade tootmisesse ega jagamisse.", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide iseloomustab vabaturumajandust? Kõigile tööealistele elanikele on kehtestatud töökohustus.", "vastusevariandid": ["jah", "ei"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Sõnavabaduse olemasolu on oluline autoritaarse ühiskonna tunnus.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Demokraatlikus riigis on kõik kodanikud seaduse ees võrdsed.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Demokraatlikus riigis on põhiseadus tähtsam kui võimul olijate tahe.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Inimõiguste kaitse on autoritaarse ühiskonna alus.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kas väide on tõene või väär? Autoritaarne võim tagab kodanikele ligipääsu mitmekesistele infoallikatele.", "vastusevariandid": ["tõene", "väär"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Linnapea juhib linnavalitsuse tööd, aga vallavanem juhib ___.", "vastusevariandid": ["vallavolikogu tööd", "vallavalitsuse tööd", "Vabariigi Valitsuse tööd"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Linnavolikogu tööd juhib ___.", "vastusevariandid": ["linnasekretär", "linnavolikogu esimees", "minister"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised toimuvad iga ___ järel.", "vastusevariandid": ["kolme aasta", "nelja aasta", "viie aasta"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kohaliku omavalitsuse üksustena tegutsevad linnad ja ___.", "vastusevariandid": ["külad", "alevikud", "vallad"], "vastus": 2, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Kes neist ei saa hääletada kohalike omavalitsuse valimistel?", "vastusevariandid": ["Eesti Vabariigi 15-aastane kodanik", "21-aastane Prantsusmaa kodanik, kelle püsiv elukoht on registreeritud Tartus", "Kodakondsuseta täisealine isik, kes on pikaajaline Eesti riigi elanik ja kelle püsiv elukoht on Jõhvis"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Millist Eesti põhiseaduslikku instituitsiooni iseloomustab järgnev tunnus: jaguneb fraktsioonideks ja komisjonideks?", "vastusevariandid": ["Vabariigi Valitsus", "Riigikogu", "kohus", "Vabariigi President", "õiguskantsler"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Millist Eesti põhiseaduslikku instituitsiooni iseloomustab järgnev tunnus: koosneb peaministrist ja ministritest?", "vastusevariandid": ["Vabariigi Valitsus", "Riigikogu", "kohus", "Vabariigi President", "õiguskantsler"], "vastus": 0, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Millist Eesti põhiseaduslikku instituitsiooni iseloomustab järgnev tunnus: saab avaldada umbusaldust peaministrile?", "vastusevariandid": ["Vabariigi Valitsus", "Riigikogu", "kohus", "Vabariigi President", "õiguskantsler"], "vastus": 1, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}
{"küsimus": "Millist Eesti põhiseaduslikku instituitsiooni iseloomustab järgnev tunnus: teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ja teiste õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle?", "vastusevariandid": ["Vabariigi Valitsus", "Riigikogu", "kohus", "Vabariigi President", "õiguskantsler"], "vastus": 4, "kategooria": "ühiskonnaõpetus"}